huumusilluviaalsed kamarleetmullad süvakontaktgleistunud kamarleetmullad Tüüp: soostunud kamarmullad Alltüüp: gleistunud kamarmullad a) ülagleistunud kamarmullad b) süvagleistunud kamarmullad Alltüüp: kamargleimullad a) kamarülagleimullad b) kamarsüvagleimullad Alltüüp: a) turvasjad ülagleimullad b) turvasjad süvagleimullad Alltüüp: a) turvastunud ülagleimullad b) turvastunud süvagleimullad Variandid: karbonaatsed turvastunud süvagleimullad Allvariandid: paepealsed turvastunud süvagleimullad rähksed turvastunud süvagleimullad lubisettelised turvastunud süvagleimullad leostunud süvagleimullad küllastunud süvagleimullad leetjad süvagleimullad küllastumata süvagleimullad
Kor Koreserikas leostunud muld LPG Kahkjas leetunud gleimuld Ko Leostunud muld LkG Leetunud gleimuld KI Leetjas muld LG Leede-gleimuld LP Kahkjas leetunud muld Gh1 Paepealne turvastunud muld LkI Nõrgalt leetunud muld Go1 Küllastunud turvastunud muld LkII Keskmiselt leetunud muld GI1 Küllastumata turvastunud muld LkIII Tugevasti leetunud muld LG1 Leede-turvastunud muld L(k)I Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld M' ja M" Väga õhuke ja õhuke madalsoomuld
30-60cm Go leostunud gleimuld AT-BmG-CG G(o) küllastunud gleimuld AT-CG, pH>5,6. G(I) küllastumata gleimuld AT-CG, pH<5,6. 60-90cm GI leetjas gleimuld AT-EL(g)-BtG-CG LPG näivleetunud gleimuld hele: AT-EL´g-BtG-CG pruun: AT-Baf-El´g-BtG-CG LkG leetunud gleimuld AT-Eg-Bhfg-CG LG leede-gleimuld O-T-Eg-Bhfg-CG Turvastunud mullad – turvast 10-30cm. Pinnalt või Gh_ paepealne turvastunud muld T-D 30cm ulatuse Gk_ rähkne turvastunud muld T-CG / T-BG-CG Go_ küllastunud turvastunud muld T-CG, pH>5,6 GI_ küllastumata turvastunud muld T-CG, Ph<5,6 LG_ leede-turvastunud muld T-Eg-Bhfg-CG Turvasmullad – turvast üle 30cm. M´ väga õhuke madalsoomuld T2-T3-CG, T=30-50cm.
+ + + + + Ld Mo Jo + Page 6 Sheet1 + + + + + + + + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo Pildid linkidena Kihisemine pH Paepealne muld kõrgemal kui 30cm 6-8 Gleistunud paepealne muld kõrgemal kui 30cm 6-8 Paepealne gleimuld Paepealne turvastunud muld Rähkmuld kõrgemal kui 30cm 6,5-7,5 Klibumuld kõrgemal kui 30cm Gleistunud rähkmuld kõrgemal kui 30cm 6,5-7,5 Gleistunud klibumuld AT või vahetult selle Rähkne gleimuld alt Rähkne turvastunud muld
GI Leetjas gleimuld os, tr, an G(I) Küllastumata gleimuld os, tr, an LPG Kahkjas gleimuld kr, kr-ms LkG Leetunud gleimuld kr, kr-ms LG Leede-gleimuld sn, kr Turvastunud mullad Gh1 Paepealne turvastunud muld os Gk1 Rähkne turvastunud muld os Go1 Küllastunud turvastunud muld an, an-tr GI1 Küllastumata turvastunud muld os, tr LG1 Leede-turvastunud muld sn, kr B. ANORMAALSED MULLAD
Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud 2. parasniisked 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad 4. tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad. 5. ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. 48. Mulla õhk ja õhureziim Mullaõhu moodustavad: 1. atmosfäärist mulda tunginud gaasid 2. biokeemiliste protsesside mõjul mullas tekkinud gaasid (ammoniaak, süsihappegaas jt). Mulla õhustatus ehk aeratsioon sõltub mulla poorsusest ja niiskusest, mis omakorda sõltub mulla tüübist, struktuursusest jms. Mullaõhu koostis erineb atmosfäärse õhu koostisest, sisaldades rohkem süsihappegaasi. Mulla õhul on tihe seos mulla tahke ja vedela faasiga.
Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 39. Mulla niiskusreziimi jaotus. Üldisemalt jaotatakse mulda niiskusreziimi alusel: Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud kerge lõimisega või suure koresesisaldusega või väikse veemahutavusega 2. parasniisked suure veemahutavusega liivsavi lõimisega mullad, kus taimed on
Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga.
Gleistunud leetjad või gleistunud leostunud mullad. Kõdukiht puudub. Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole kaasikud, kõrge tootlikkusega, alusmetsa tihedus sõltub puurinnete tihedusest: sarapuu, toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas: kopsurohi, naat, metspipar. Eesti ida ja keskosa. Sõnajala kasvukohatüüp madalama reljeefi osadel, peamiselt orgudes, põhjavesi pinnalähedane, leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad. Rohttaimestikus angervaks, kõrvenõges jne. Esineb väikeste aladena. 1.6 Soovikumetsad ajutiselt liigniisketel muldadel, gleimullad või gleistunud mullad. Kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Osja kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, künklik mikroreljeef. Põhjavesi ulatub aegajalt maapinnale
Luhaniit Eesti luhaniitude üldpindala 27 584 ha Kooslus ei ole kaitse all Viljakad mullad (Fosfor) Kooslust ohustab pajuvõsa pealekasv Taimestik Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea Loomastik Enamasti väga külluslik Haruldased liblikaliigid, kiilid Paljude lindude toidukoht Palju putukaid (1964.a. nt. Leiti ainuüksi 138 ämblikuliiki)
märjad mullad, reljeefi madalamatel osadel pealmiseks kihiks AT, metsas OT, ka T alla 10cm. Allpool tugevasti gleistunud G. Eestis 22,7%, harival maal 16,9%. Gh paas kõrg. kui 30cm,paas kollakas. Gk- keemine kõrg. kui 30cm. G0- Keemine 30-60cm.Looduslike aladel nõrgalt happelised. põllul neutraalne. G(0) pH üle 5,6, tekkinud karb.vaesel C-l. GI on leetumistunnusteta. G(I) pH alla 5,6. LkG ülaosas võib toimuda leetumine. Alaosas LP mulla tunnused. Turvastunud mullad (G1): paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede (Gh1, Gk1, G01, GI1, LG1)- Alaliselt liigniisked mullad, ülemiseks hor. on 10-30cm. Turbahorisont või turvastunud metsakõdu. T all asuv mineraalne osa tugevasti gleistunud. Esinevad looduslikel aladel. Eesti muldkattes 6,3%, millest neljandik turvastunud leedemullad LG1. L-Eesti ja Pärnu madalikud, Hiiumaa, Soomaa põhjaosa. Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6.
Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm
ls140- Go ls/r2ls 20-25 III 0,7 6,1 60/r2ls1(s) M' t330-50/s t3/s 1,1 9,5 M'' t350-90/s t3/s 0,06 0,5 Kokku 11,56 100 Go1; M' (t330-40/s) Küllastunud turvastunud mulla ja väga õhukese madalsoomulla komplekskontuur, lõimiseks on häsi lagunenud turvas 30-40cm ning savi. Go (ls2) Leostunud gleimuld, lõimiseks on keskmine liivsavi. Go (ls2/r3ls2) Leostunud gleimuld, lõimiseks on keskmine liivsavi ja tugevalt rähkne keskmine liivsavi. Go (v01s40-60/r1s) Leostunud gleimuld, lõimiseks on 40-60cm savi ja nõrgalt rähkne savi. Go (ls140-60/r2ls1(s)) Leostunud gleimuld, lõimiseks on kerge liivsavi 40-60cm ja
hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei
Toor- 6horisonti. Kõdu- 3 horisonti. Tüse 3 horisonti. Mullad on 4 horisonti. Taimede huumuslik horisondi horisont(okkavaris huumushorisont (üle naatriumi rikkad. juured on läbiuhte paksus alla 10 cm happeline, aluselisi 1m) horisondis katioone vähe 1.Tundra gleimullad 1.Leedmullad 1. Mustmullad Sooldunud kõrbemullad, 1.Troopika punamullad 2.Turvastunud aluselised ehk kollamullad gleimullad 2.Ferralsed happelised 1.Gleistumine- happniku 1.Leetumine 1.Kamardumine 1.Läbi kuivamine 1. Kivistumine puudumisel kasutavad 2.Mulla segamine 2. Soolade välja
liivsaviks Go Leostunud gleimuld v°_1ls_1/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. K Õhuke rähkmuld r_2ls_1/r_4ls_1 - keskmiselt rähkne kerge liivsavi läheb üle väga tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. Kog Gleistunud leostunud muld v°_1ls_1/r_3ls_1 - veeriseline kerge liivsavi läheb üle tugevasti rähkseks kergeks liivsaviks. LkI Nõrgalt leetunud muld Liiv - on vaid liivalõimis. Go1 Küllastunud turvastunud muld r_4ls_1 - väga tugevasti rähkne kerge liivsavilõimis. Muldade omadused Põllul esinevate muldade puhul on tegemist võrdlemisi viljakate muldadega, eriti põllumassiivi niiöelda keskses osas kuna seal ei vaja mullad ka kuivendust. Kui läheneda põllule põhjast ja liikuda massiivi keskpaiga kanti, siis sellest vaatepunktist külgedele ja lõunasse liikudes lähevad mullad aina niiskemaks kuni päris soomuldadeni välja. Seega
Sisemaa poole sademete hulk suureneb, kõige väiksem on see saartel. Valdavalt puhuvad siinsetel aladel lõuna- ja läänekaarte tuuled, mis toovad alale merelisi õhumasse, seepärast on ka päikesepaistelisi ilmu vähe. Kuna rannikupiirkond on sageli mitmesuguste tsüklonite frondialaks, on siin rohkesti mitmesuguseid atmosfäärinähtusi. Küllalt sageli esineb udu, eriti kevadel ja sügisel ning tormituuli (Miilmets, 1981). Valdavateks muldateks (joonis 2) on valitud alal sooldunud turvastunud mullad (ArG1), Sooldunud mullad (Arv) ja ranniku turvastunud mullad (Gr1) (Maa-ameti geoportaal). Vee läbipaistvus on lahes väike keskmiselt 2,3 meetrit. värvuselt on vesi roheline, pisut pruunika varjundiga. Abiootilise tegurina võib välja tuua Kasari jõe aeglase voolukiiruse, mis on Matsalu lahe idaosa intensiivselt roostikuga vohama pannud. Joonis 2. Valitud piirkonna mullastik. (Maa-ameti geoportaal) Roostik
1) Karbonaatsed gleimullad KG kihisemine kõrgemal, kui 30cm a) Paepealsed gleimullad Ghk (AT D) b) Rähksed gleimullad Gk (At BmG CG) 2) Leostunud gleimullad G0 a) Leostunud gleimullad G0 (AT Bmg CG) b) Leetjad gleimullad GI 3) Gleimullad lubjarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a) Küllastunud gleimuld G(0) [AT(ph>5,6/6,0) G] b) Küllastumata gleimuld G(I) [AT(ph<5,6/6,0) G] 4) Turvastunud gleimullad G1 on need gleimullad, mille pindmiseks kihiks on alla 30cm tüsedune turba kiht T D a) Küllastunud turvastunud gleimuld ph>5,6(6,0) T b) Küllastumata turvastunud gleimuld ph<5,6(6,0) T VI Tüüp Leetunud gleimullad LkG 1) Näivleetunud gleimullad LPG, L(P)G a) Pruunid näivleetunud gleimullad b) Heledad näivleetunud gleimullad 2) Leetunud gleimullad a) AT E Bhf G b) AT Eg BG G
Nõmmemetsad(sambliku,kanarbiku): Kuivadel toitainevaestel muldadel kasvavad metsad.Nõmmemetsi leidub rohkem Põhja,-Loode- ja Kagu-Eestis ning saartel.Kasvupinnas on happeline ja põhjavesi asub mitme meetri sügavusel. Palumetsad(pohla,mustika kkt.): valgusküllased ja kuivad metsad mis on kõige eelistatumad puhkemetsad. Soostuvad metsad(sinika,karusambla): Põhjavesi ulatub kõrgele. Lähtekivimiks toitainete vaene liiv.Happelised mullad , leede-glei ja -turvastunud mullad. Ülemine horisont on toorhuumuslik ja turvastunud ja järgneb tüse leethorisont. Soometsad( siirdesoo, raba):Turvas koosneb turbasambla jäänustest, mis ülaosas on halvasti lagunenud. Alaliselt liigniiske. Kõdusoometsad(mustika-kõdusoo,Jänesekapsa-kõdusoo):kuivendatud siirdesoo, harvem rabaturvas. Põhjavee sügavus vegetatsiooni perioodil on 30-100 cm. 6
2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas Tsonaalsed iseärasused: läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise tasakaalustatud veereziim-sademed ja aurumine trasakaalus aurumise ülekaaluga veereziim-aurumine ületab sademed Maailma mullad: tundravöönd-turvastumine, tundra glei-või turvastunud gleimullad okasmetsad-leetmullad, pruunmullad rohtlad-mustmullad, kamardumine kõrbed ja poolkõrbed-sooladerikkadkuivad, liivased ekvatoriaalsed, niiske troopika alad-puna, kollamullad, ferraliitmullad, rauarohked,liigniisked
alla 10 cm) 3)Leethorisont 2)B horisont 3)Lähtekivim 3)Sisseuhteh. 2)Gleistunud 4)Sisseuhtehorisont 4)Lähtekivim lähtekivimid MULLAD Tundra gleimullad Leedemullad Mustmullad Sooldunud 1)Punamuld Turvastunud kõrbemullad 2)Kollamuld gleimullad MULLAS Gleistumine; Leetumine 1)Aktiivne 1)Aluselised 1)Keemiline TOIMUVAD Turvastumine; mikrobioloogiline reaktsioonid murenemine PROTSESSID Voolamine; lagundamistegevus 2)Keemiline 2)Mineralisatsi
Väheviljakate leetunud ja näivleetunud gleimuldade osatähtsus haritaval maal vabariigi keskmisena moodustab 1,78 %, kuid märgatavalt enam on neid muldi Võru (15,4 %) ja Pärnu (4,75 %) maakonnas. Pärnu maakonnas on ka rähksete, leostunud ja leetjate gleimuldade osatähtsus suurem – 52,9 %. Veelgi enam on gleimuldi Hiiumaal (57,65 %). Turvastunud gleimuldade osatähtsus haritaval maal ulatub vabariigi keskmisena 2,2 %-ni, kuid enam on neid muldi põllumajanduslikult kasutusele võetud Saaremaal (7,13 %) ja Ida – Virumaal (6,0 %). Soomuldi on haritaval maal kokku 78,5 tuhat hektarit ehk 7,61 %. Saaremaal ja Harjumaal on aga nende muldade osatähtsus üle 14 %. Hinnates muldade veerežiimi ja kuivendusseisundit selgub, et põuakartlikke muldi on haritaval maal 17,5 %
jakemikaalide kasutamist (Pandivere ala). ( Eesti muldadest põllumehele.lk 14-15) G- Gleimuld. Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel toorhuumuslik horisont (orgaaniline aine on halvasti lagunenud, pooleldi muundunud ja vähehumifitseerunud olekus mineraalsete osakeste vahel, olles mineraalosaga halvasti seotud, värvuselt tumehall kuni must), kuid esineda võib ka turvastunud kõdu või õhukest turbakihti. Künnimaade mineraalne horisont sisaldab parasniiskete muldadega võrreldes rohkem orgaanilist ainet – seega on tumedam. Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall horisont, milles esineb rohkesti roostevärvi laike – gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3
ls rls huumushorisondi tüsedus (sulgudes märgituna viitab katkendlikule ja ebaselgele väljakujunemisele) Lõimisevalem ja mulla uurimissügavus Kui mulla uurimissügavus on kaardil tähistamata, uuriti Turvastunud metsamuldadel tähistatakse mitmekihilise muld 1m sügavuseni: kõdu korral viimane kiht turbana: Näide: sl t2 kõduhorisondi tüsedus turba lagunemisaste Üle ja alla 1m uurimissügavuse korral on kaardile 2-5 1 +t2 20 turbahorisondi tüsedus
Puistutest üle poole moodustavad kaasikud. Levinud on ka laialehised lehtpuuliigid. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas. Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid. Sõnajala kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad. Puistutest on sagedasemad kaasikud ja sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad. 1.1.6. Soovikumetsad Osja kasvukohatüüp –tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask, mänd või kuusk. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre.
Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Mullad • Tundrates on keltsmullad • Keltsmullad on toit-ainetevaesed, õhukesed, liigniisked, turvastunud. • Keltsmullad on vähe viljakad ja seal on sellepärast suhteliselt lage maa väheste taimedega. Taimestik • Taimestik ei ole väga liigirikas • Taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. • Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Näiteks Tupp-villpea Kanarbik Loomastik • Tundrad on liigivaesed. • Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude
b. Rähksed gleimullad. Tekkinud karbonaatse soostumise tulemusena. 2) Leostunud gleimullad (G0). Ühed viljakamad, kui ära kuivendada ja kasutusele võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad: a. Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt
b. Rähksed gleimullad. Tekkinud karbonaatse soostumise tulemusena. 2) Leostunud gleimullad (G0). Ühed viljakamad, kui ära kuivendada ja kasutusele võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad: a. Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt
puudumisel on mikroorganismid sunnitud kasutama orgaanilise aine hapendamiseks (oksüdeerimiseks) mineraalides olevaid rauaühendeid. Selle toimel muutuvad mulla mineraalhorisondid sinakashalliks. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Pideva liigniiskuse s.t soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist (mineraliseerumist) nimetatakse turvastumiseks. Sellest tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti: CG (gleistunud lähtekivim) ja AT (toorhuumus). Turvastunud gleimuldi leidub ka teistes vööndites, kus valitsevad pidevalt liigniisked tingimused. Tundrale on iseloomulik ka polügonaalpinnas, mis on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised
Vee ja orgaaniliste ainete rikas. Tuhavaene TURBAHORISONT (T) soomulla horisont. Muld põhjavee kõrge taseme tõttu suurema GELISTUNUD HORISONT (CG) osa aastast märg. Esineb õhupuudus. MAAILMAMULLAD TUNDRAVÖÖND Mullateke aeglane. Tüsedus alla 10cm. (tundra gleimuld, turvastunud gleimuld) Soostumine ja turvastumine. OKASMETS Keerukad mullad. Veereziim läbiuhteline. (kõduhorisont, väljauhtehorisont) Leetumine. LEHTMETS Ei teki tüsedat kõdukihti. Korralik huumus- (huumushorisont) horisont. Ei toimu väljauhtumist. Pastelse pruunika tooniga.
Rabades kasvab turvas ja seal asuvad ka turbakaevandused. Hiiumaa keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. ( 2 )( 3 ) 12 7. Mullad ja taimestik 7.1. Saaremaa mullad ja taimestik. Saaremaa metsade mullad kuuluvad poolhüdromorfsete muldade ja hüdromorfsete turvastunud muldade hulka. Esineb ka rähkmuldi. Muldade lähtekivimiks on enamasti meresetted: liivad, liivsavid ja savid, mis sisaldavad sageli ka veerist. Saaremaa lodumetsade mullaprofiilid: küllastunud turvastunud muld, küllastunud muld, rähk-muld, leostunud gleimuld, rähkne turvastunud muld, leetjas (küllastumata) gleimuld, gleistunud rähkmuld, gleistunud rähkmuld, küllastunud rähkmuld. ( 8 ) Kõigist Eestimaal leitud taimeliikidest esineb 80% ka Saaremaal. Ühtekokku võib siin leida 1200
leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dom praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimullad Lääne-Eestis. Siin domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli liigniiskete muldade osatähtsus üle 90%. Mitmesugused gleimullad leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu- Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomullad Vahe-Eestis. Erakordselt kehvad. Happelised ja toitainete vaesed. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste- Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomullad Peipsi ääres. Domin toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel.VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu
Soostumine. a)Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel. Väljendub sinakas- või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnusteks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. b) Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul, mis väljendub turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolus. 52. Kamardumine. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 53. Leostumine. on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. 54. Küllastumine. on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 55
õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-murenemiskoorik jääb üha sügavamale ja pindmised kihid jäävad toitainetevaesemaks-viljakus kahaneb. Toitaineid eraldub ringlusest põhjaveega. Eesti mullad ~10000a/vihmametsadel 100000a. *noored mullad asuvad geoloogiliselt aktiivsetes pkdes, vulkaanide lähedal,mererannikul(island, havaii) 4.Kliima- *humiidse kl aladel turvastunud mullaga alad(parasv, lähispol) *ariidse kl alal sooldunud mullad(poolkõrbed)...Vihmametsades sooja/niiske kl aladel on keem.murenemise lõppproduktiks oksiidid(Al2O3, Fe0). parasvöötmes lõppproduktiks savimineraalid.5.Taimestik-mida rohkem, seda kiiremini eraldub toitaineid. 6.Inimtegevus-kultuuristatud mullad vastupidavamad(niisutamine, väetamine, segamine) Mulla protsessid:Leostumine-niiske kl alal, kus vees lahustuvad soolad(Ca,Mg) uhutakse sügavamatesse horisontidesse. Leetumine-
Sellis- tes tingimustes on mulla teke väga aeglane, sest madalas temperatuuris ja väheses hapni- kus on keemilised ja bioloogilised protsessid aeglased. Huunuse kiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingituna väga õhuke, enamasti alla 100 cm. Igikeltsa ja ülessulanud veest küllastunud pinnases toimub gleistumine, liigniis- ketes kohtades (nõgudes) kaasneb turvastumine. Seega levivad tundra- ja metsatundra vööndis gleimullad või turvastunud gleimullad. Koos- nevad õhukesest tumedast huumuse - või turbakihist ja paksemast, heledast sinkjat värvi gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont. Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised happed
jääaegsete setetega (liivast kuni savini). Põllumaad selles piirkonnas suhteliselt vähe (10-20%), suurem osa sellest heina ja karjamaade all. Põllu jaoks suures jaos suhteliselt halvad mullad (väga kivised ja koreselised ja seetõttu põuakartlikud). On puisniite. On õhukese ja keskmise sügavusega karbonaatmullad, gleistunud karbonaatmullad, ka gleikarbonaatmullad, madalamatel reljeefielementidel on ka turvastunud ja soomullad. Karbonaatmulla teine nimetus on rendsiina, see on siis muld, mis soolhappega hakkab keema. Muldade boniteet on suhteliselt tagasihoidlik, sest õhukeed karbonaatmullad, kus on kuni 20 cm huumust peal, on 6-8 boniteediklass, 30 cm on juba 4-5 boniteetklass.Põhja-Eeti valdkonna algvaldkonnad: A)mandriosa-palju paepealseid muldi, see jääb fosforirikkasse vööndisse ja suur osa muldi on fosforirikkad, ei vaja seega fosforväetisi. B)
Tehnoloogiline funktsioon seisneb mõjust agrotehniliste võtete rakendamis võimalikkusele-tulimuslikkusele kultuurtaimede viljelemisel. MULLATEKKEPROTSESSID Orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustumine, kamardumine, turvastumine) Leostumine Leetumine Gleistumine Lessiveerumine Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis
Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid - kopsurohi, naat, püsik-seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad (Go), küllastunud gleimullad (G(o)) ja turvastunud mullad. Mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistutest on sagedasemad kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10). Esinevad ka lehtpuu segapuistud – sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon. Alusmets hõre kuid liigirikas - toomingas, kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl, püsikseljarohi jne
Sobivus põllu-metsamaana: madal viljakus,ei sobi põllumaaks. Metsamaaks sobiv. Produktiivsus: hea Haritavus: kergesti haritav - INDREKU KONSPEKTIST! Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud Khg - Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede, huumuslikud leede, tüüpilised leede Tunnused: - Geimullad: paepealsed, rähksed, leostunud, küllastunud, leetjad, näivleetunud, leetunud,leede - Turvastunud mullad: paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede - Soomullad: raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks M´(30-50cm), õhukesteks M´´(50-100) ja sügavateks M´´´(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Lammimadalsoomullad sama jaotus: AM´, AM´´ ja AM´´´. Ja rannikumadasoomulllad: Mr´. Mr´´. Mr´´´. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3 - Lammimullad: gleistunud, glei-, turvastunud
toomingas, kuslapuu, sarapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid - kopsurohi, naat, seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad. Mikroreljeef mätlik. Esinevad lehtpuu segapuistud sanglepp, kask, haab, II rindes pärn, saar, jalakas. I (Ia-II) bon. Alusmets hõre kuid liigirikas - toomingas, kuslapuu, mage sõstar. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena - 1% metsadest. 9.6 Soovikumetsad Ajutiselt liigniisketel muldadel - gleimullad või gleistunud mullad
perspektiiv), kui siis LPG ja LkG karusamblamännikud ja kuusikud (III IV), alusmets hõre või puudub, põldhein puhmarindes mustikas, pohl, sinikas LG fütopr. 68 Mg ha-1 a-1; harimiseks ei sobi LG sinika ja sinika-kanarbiku rabastuvad männikud (IVVa), ülekaalus puhmarinne Gh, Gk märg kaltsimull, õhuke detriitne kõdu Turvastunud mullad G1 AT -s: Hu 11 15%; Nüld 0,43 0,50%; C:N > 17; Ca rikas G0, G(0) märg metsamull, tüsedam detriitne kõdu Histic Gleysol (WRB) Hu 78%, Nüld 0,35 0,40%, C:N ca 11 GI märg modermull, metsakõdu 2-kihiline 2 4 cm Alaliselt e. tugevasti liigniisked mullad, mille ülemiseks horisondiks on 10 30 cm O ja AT org
Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele. Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad. aktiivveemahutavus põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190- 230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenev Muldade degradatsioon ja kaitse: Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist. Jaotus: · ehitusdegrad.; · olmededegrad.; · masindegr.; · looduslik degrad.;
Toitained liiguvad vceega sügavamatesse kihtidesse, leostumine-lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast , kamardumine-huumuse kogunemine mulda, sooldumine, ferralisatsioon-raua ja alumiiniumi kogunemine mulda kliima veereziim horisondid mullaprotsessid viljakus Tundravöönd Lähisartiline,sade Igikelts Gleimuld, Gleistumine, Väeviljakas, meid rohkem kui takistab turvastunud turvastumine, vähe aurustumist, läbiuhtelise gleimullad AT- voolamine toitaineid igikelts, madal mulla teket BG-C temp. Okasmetsad Parasvööde, jahe, läbiuhteline Kõduhorisont, Leetumine, Väheviljakas, palju sademeid huumusehoris turvastumine, saab kasvat.
7 Verstakaart Kursi küla Puurmani vallas X = 6498072, Y = 636860 X = 6496371, Y = 635159 M 1:10000 8 Mullakaart Kursi küla Jõgevamaal X = 6497886, Y = 636766 X = 6496185, Y = 635065 M 1:10000 Kog - Gleistunud leostunud ja leetjad mullad M - Gleistunud lammimullad AG - Lammi - glei- ja turvastunud mullad 9 NL topokaart Kursi küla Jõgevamaal X:6497681, Y:637019 X:6497681, Y:637019 M 1:10000 10 Ajalooline Ortofoto Kursi küla Jõgevamaal X: 6498519, Y: 635799 X:6498519, Y:635799 M 1:10000 11 Ajakohane Ortofoto Kursi küla Jõgevamaal
2. Orgaanislised aind(loomsestest, taisetest jäänustest ja huumusest) 3. Mullavesi(lahustunud mineraalid(pärineb sademetest ja põhjaveest).4.mulla õhk (on hapniku vaesem ja CO2 rikkam)5. Mulla elustik(moodusutvad bakterid, seened, vetikad, vastsed, vihmaussid). 13. Tundra muld:Igikelts ei lase maa sisse imbuda, seetõttu muld liigniiske. Huumusekiht on kidurast taimestikust ja karmist kliimast tingitud väga õhuke.Tundravööndis levivad gleimullad või turvastunud gleimullad. 14. Okasmetsade muld: Kaasneb mula ülakihtide vaesumine toiteelementidest, sademete veega ära kanne.Mullad leetuvad.Okasmetsadevööndile on iseloomulikud leetmullad, mis on vähe viljakad ja happelised. 15. Rohtla mullad:Huumus tavaliselt musta või pruuni värvi, kutsutakse mustmuldadeks (kamardunud mullad) kuna muldade läbiuhtumist ei toimu, siis on mustmuld väga toideelemendite rikkas, sõmer ja väga viljakas. 16. Kõrbete muld: Kõrge temp
Näiteks kui harida märga mulda ja aastatepikkust künnisügavust kasutades surub ader künnialuse mulla ülemäära tihedaks. 6. Võrdle joonise abil mulda kohtades A ja B. Vastusena märgi lünka õige täht (A või B). Muld on kohas ....A.... õhurikkam. Kohas ...B..... oleva mulla pindmine horisont võib olla turvastunud. Kevadel soojeneb muld aeglasemalt kohas ..B....... . Erosiooniohtlikum on muld kohas ....A.... . Põua tõttu võib kannatada muld kohas ...A..... . Kohas ...B..... võib muld olla liigniiske. 7. Milline mullatüüp on joonisel, millisele loodusvööndile on see tüüpiline? Õige vastus märgi X-ga.
sõstar, toomingas, kuslapuu, näsiniin, vaarikas, lodjapuu jne. Alustaimestik- väga liigirikas, dom rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid- kopsurohi, naat, püsik-seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peam Eesti ida- ja keskosas; 11% metsadest. Sõnajala (sj) kkt Salumetsade malamatel reljeefi osadel, peam orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutust. Muld: iseloom leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad; mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistud: sagedasemad on kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10); esinevad ka lehtpuu segapuistud- sanglepp, kask, haab. Alusmets: hõre, kuid liigirikas- toomingas, kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. Alustaimestik: domineerivad sõnajalad; rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, ojamõõl jne; mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kkt-le iseloomulikud taimed. Esineb väikeste aladena- 0,1% metsadest. 1
Gleistumine. gleistumine-õhuvaeses(liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine oksüdeerumine mineraalühendite hapniku arvel. Väljendub sinakas või rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises. Gleistumistunnuseks loetakse ka roostetäppide esinemist mullas. 56. Turvastumine. turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskkonnas taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või pindmisesse horisonti lagunemata või pooleldi lagunenud kujul,mis väljendab turba või turvastunud toorhuumusliku horisondi olemasolu. 57. Kamardumine. rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht-taimestik praktiliselt puudub) 58. Leostumine.
Alusmets on liigirikas, nagu ka alustaimestik. Parimateks indikaatoriteks on: naat, kopsurohi, metspipar, lõhnav varjulill, seljarohi. Samblarinne on hõre ja katkendlik. The fern (Dryopteris) site type occurs in alluvial and synclinal valleys with rivers flowing into and out of them, on leached and saturated gley and peaty soils as well as on fluvisols. Sõnajala (Dryopteris) kasvukohatüüp esineb läbivooluga lammi- ja muldorgudes, leostunud ja küllastunud glei- ja turvastunud muldadel nagu ka lammimuldadel. The major part of trees in the stands consists of grey alder, birch and black alder; the spruce forests can be found in the less swampy or drained part of the site. Suurem osa puudest neis puistutes koosneb hall-lepast, kasest ja sanglepast; kuusemetsi (kuusikuid) võib leida vähem soises või kuivendatudosas selles kasvukohtas. 9
annaabi.ee 
