vaibapuhastusvahend, mööblipuhastusvahend, nõudepesumasina tabletid ja pesuvahendid jne. Üks vedelik rõõmsavärvilisem kui teine. Üks vedelik või kreem uhkema lõhnaga kui teine – ookeanibriis, jõuline kevad, sidrun, mänd, lavendel... Iga puhastusvahend maksab 1-10 eurot ning kui see kõik kokku arvutada, saab üsna suure summa. Paljulubavate müügiargumentidega vahendite kõrval on aga üks, mis suudab asendada neid kõiki ja seda oluliselt odavamalt – see on sooda. Allpool loetletud kasutusvõimalustest näeb, et soodat võib kodu koristades kasutada peaaegu kõikjal. Sooda hävitab seeni ja baktereid, eemaldab rasva, plekid ja ummistused, neutraliseerib hapet, lagundab mustust, kõrvaldab ebameeldiva lõhna ja on kõige selle juures erinevalt keemilistest puhastusvahenditest keskkonnasõbralik. Optimaalne on kasutada 1 spl soodat 1 liitri vee kohta. Selline lahus lagundab mustuse enamikult köögi- ja vannitoapindadelt
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Süsinik.........................................................................................................................................4 Karbonaadid................................................................................................................................5 Karbonaadid looduses.................................................................................................................6 Kaltsiumkarbonaat......................................................................................................................7 Magneesiumkarbonaat................................................................................................................7 Potas...........................................
............................................................................7 Ohutus...........................................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud allikad.........................................................................................10 Sissejuhatus Naatriumkarbonaat ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda , on anorgaaniline aine , valemiga Na2CO3 . Seda ainet kasutatakse argielus väga laialdaselt ning väga erinevatel aladel. Esineb tahkel kujul , hüdrolüüsi tõttu , on sooda lahus, tugevalt aluseline. Pesusooda on valge kristalne aine, mis esineb pulbrilisel kujul. 2 Saamine Kuni 18
Klaas Aulika Tooming Staar Klaasi koostis · Klaas koosneb kolmest erinevast mineraalist: Liiv (räniliiv) SiO2 Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) Na2CO3 Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) CaCO3 Kvarts · kvarts on levinuim mineraal maakoores · suure kvartsi sisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi · samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta kulumisele vastupidavaks · neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist Klaasi valmistamine · Alustatakse liivast, mida kuumutatakse kõrgel
Boku- mina(normaalne meestele) Kare- Tema (meesoost) Kanojo- tema(naissoost) Anata- sina(normaalne vorm) Kore- see(objekt läheduses) Koko- siin Kono- see näide: Just see pliitats(lähedal) Sore- see( objekt kaugel) Soko- seal Sono-see näide: Just see pliiats(kaugel) Hito- Inimene Inu- koer Neko- kass Ie- kodu a: Kui palju maksab se hamburger ?Hanbaagaa-wa ikura-desu-ka b: Se on kakssada jeeni. Ni-hyaku-en desu. a: Ma võtan selle. Kui palju maksab se sooda? Hitotsu kudasai. Sooda-wa ikura desu-ka . b: Ükstuhat- viiskümmend jeeni. Hyaku-gojuu en desu. a: Ma võtan sooda kaa. Sooda-mo ikudasai . A- ka * B- tu * C- mi * D- te * E- ku * F- lu * G- ji * H- ri * I- ki * J- zu * K- me * L- ta * M- rin * N- to * O-mo * P- no * Q- ke * R- shi * S- ari * T-chi * U- do * V- ru * W-mei * X-na * Y- fu * Z- zi
Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Tsinkimine Tööstuslikult on tsinkimine kõige odavam tõhus korrosioonikaitse meetod. Sõltuvalt metoodikast on rakendusel elektrivool jõuga kas 100 või 70 A, ning voltaaz on tüüpiliselt 120 V või 400 V. Lahus: ZnSO4 / ZnCl2 / Ortofosvorhape / +/- Sooda (Na2CO3) Soodas olev naatrium hakkab igal juhul tsinki välja tõrjuma, seega vabaneva tsingi hulk ajavahemikus on suurem. Samas sooda ei võimalda ühtlase tsingikihi tekkimist. Kiire kergtsinkimine tähendab nüüd sooda kasutamist lahuses, amperaaz hoitakse 70 A juures ning voltaaz on umbes 100 V ja tsinkimise aeg umbes 5 min. Sellise menetluse suurim probleem on tsingikihi nõrk nake. Enne 90ndaid tähendas tsinkimine kas tsingikihi panekut kergele vasepõhjale või
mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaasi kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel suureneb iga aastaga
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Andero Mardo Klaas Referaat Tallinn 2006 Nii ehitusel kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Kui tehakse harilikku pudeliklaasi, pannakse liiv potti, lisatakse soodat ja kriiti ning asetatakse erilisse ahju. Pott peab olema tulekindlast savist, s. o. niisugusest, mis ei sula suurest kuumusest. Kõik kolm ainet - liiv, sooda ja kriit - keevad kuumutamisel kokku. Lõpuks saadakse sulanud klaas, vedel kui vesi. Kuid klaas on ainult pealtnäha veega sarnane. Jahtudes käitub ta hoopis teisiti kui vesi. Kui vett jahutada, jääb ta vedelaks, kuni temperatuur langeb 0 kraadini. Kui kraadiklaas näitab miinuskraade, vesi külmub ja muutub kõvaks jääks. Hoopis teisiti toimub vedela, sulanud klaasiga. Jahtudes tiheneb ta väga pikkamisi. 1200
Koostasid: Getterly Monika Stiina Mari-Liis 18.oktoober 2012 Tallinn Katse 1. Happe reageerimine soolaga Katsevahendid: Katseklaas, tahke sooda ( Na CO ), pird, tikud, vesinikkloriidhape (HCl) või äädikhape (CH COOH). Katse kirjeldus: Paneme katseklaasi hernesuuruse koguse soodat ja lisame paar kuupsentimeetrit hapet. Kohe algab katseklaasis tormiline reaktsioon ja eraldub gaas. Tõestame põleva pirruga, kas eralduv gaas soodustab või ei soodusta põlemist. Koosatame reaktsioonivõrrand toimunud reaktsiooni kohta nii molekulaarsel kui ka ioonilisel kujul.
Mida teevad emulgaatorid pagaritoodetes? Emulgaatori eesmärk pagaritoodetes on ilusa vahu andmine. Näiteks biskviidimiksi koostisesse on lisatud emulgaatoreid sellepärast, et munamass hästi vahustuks. Milliseid E-aineid pannakse pannkookidesse ja miks? Kodus pannakse pannkoogi taignasse nt : söögisooda(E500) või kergituspulber(E450). Neid E-aineid pannakse taignasse kobestamiseks. Mida peaksid tundlikud inimesed silmas pidama? Peaksid hoiduma E-ainete(nt : tartrasiin, erütrosiin, sulfitid, bensoehape, bensoaadid, sorbiithape, aspartaam ja naatriumglutamaat) rohket tarbimist, kuna need võivad põhjustada toiduallergia sarnaseid sümptomeid. Eelistage värskeid ja töötlemata toiduaineid ning tutuvuge pakendil oleva koostisainete loeteluga. Mille poolest erinevad äädikas ja sidrunhape omavahel? Äädikhape on asendamata karboksüülhape, sidrunhape on asendatud. Äädikhapet leidub nõgestes ja siplelgates, sidrunhapet leidub puuviljades (tsit...
sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3). Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone
Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk kasutuks ning seetõttu lisatakse veel kolmandaks koostisosaks lupja (kaltsiumoksiidi). Veel lisatakse erinevaid koostisosi nagu näiteks pliioksiidi, boori, baariumi, tseeriumi või mangaani, et saada säravam klaas, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, suurendada murdumisnäitajat, värvuse muutmiseks ning sulamispunkti täiendavaks aladamiseks. Klaasi tootmise põhiliseks keskkonna mõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaastus
2H2 tekib naatriumsilikaat.c)kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 .4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O. Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl . Tsement- lubjakivi + savi. Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat) +lubjakivi kaltsiumkarbonaat)Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega.
Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuskorrutis L avaldub kujul: L Ca(OH)2= (Ca2-)(OH-)2 LCaCO3=(Ca2-)(CO32-) LCa ( OH ) 2 K1 = LCaCO 3 NaOH tasakaalset saagist Na 2CO3-st mõjutab CO32- kontsentratsioon. Temperatuuri tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust ja CaCO3 sadenemiskiirust. Tööstuses kasutatakse 10-15% Na2CO3 lahust. Kaustifitseerimine toimub 80-100C juures, kaustifitseerimisaste Kkaust viiakse 90%-ni ja NaOH kontsentratsioon 100g/dm3-ni. Kkaust iseloomustab sooda ärakasutamise astet ja määratakse valemist: C NaOH K kaust = , C NaOH +Na 2CO 3 kus CNaOH on NaOH grammekvivalentide mass, g CNaOH+Na2CO3 on NaOH ja Na2CO3 kontsentratsioon (üldleelisus), samale lahusele, g-ekv/dm3 Töö eesmärk: Töö eesmärk on arvutada kaustifitseerimisaste ja NaOH mass grammides. Töös kasutatavad vahendid: Kooniline kolb, automaat pipett, katseklaasid, pipeteerimiskolonn, elektripliit, süstal
Ühendid: Kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Kaltsiumsulfaat CaS04 ehk kips. Ehitusmaterjal, lahaste koostises. Kaltsiumkarbonaat CaCO3 ehk lubjakivi (paas, marmor, kriit) · Leelismetallid on: Na, K, Li. On aktiivsed metallid, esinevad looduses ühenditena. LM on pehmed, kerged, madala sulamistemp. Ühendid: Naatriumkloriid NaCl ehk keedusool. Naatriumhüdroksiid NaOH ehk seebikivi, kasut seepide valmistamisel rasvadest. Naatriumkarbonaat NaCO3 ehk sooda, toiduainetööstuses ja koos liiva ja lubjakiviga klaasi koostises. · Metallide hävimine ümbritseva KK mõjul. Keemiline korrosioon esineb siis, kui aatomid reageerivad oksüdeerivate ainetega ( nt Fe3 +O2= Fe2O3) Selle vastu saab: Kroomi sisaldavate roostevabade terastega. Korrosioonikindlate materjalidega katmisega ( NT. Värvilised metallid/Sn, Zn,Ni/ või värvid) 1. Vastus: Soolad-koosnevad metallist ja happejäägist
Klaasid on amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad õigete materjali või materjalide sulamisel ja väga kiirel jahtumisel. Amorfne tähendab seda et materjal võtab aeglaselt üle selle koha kuju, kus nad on. Näiteks kui panna pigi pall lauale siis see vajub lamedaks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränioksiid (SIO2), mis on sama mis kvarts. Puhta ränioksiidi sulamis punkt on umbes 2000 ºC mistõttu lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). See alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC. Aga sooda muudab klaasi lahustuvaks ja kasutuks. Seetõttu lisatakse alati ka lupja, mis taastab algse seisu. Üks klaasi ilmsemaid omadusi on see, et ta on läbipaistev nähtava valguse suhtes. Läbipaistvus tuleneb sellest et klaasi moodustavas materjalis pole ühtegi aatomijoone millel oleks nähtava valguse energia.
2. Ühendid · Ränidioksiid (SiO2) polümeerne struktuur. Liiva peamine koostisosa. Looduses esineb ta kvartsina (mäekristall), mis on poolvääriskivi. Happeline oksiid. Veega ei reageeri. · Ränihape (H2SiO3) hästi nõrk hape. Seismisel tekib silikageel. · Silikaadid on ränihappe soolad. Vees väga vähe lahustuvad. · Klaas silikaatse koostisega tehismaterjal. Saadakse enamasti sooda, lubjakivi ja SiO2 (klaasiliiv) kokkosulatamisel. Omaduste parandamiseks võidakse lisada ka veel teisi elemente. Klaas on keemiliselt väga vastupidav. · Klaasile plii- või baariumoksiidi lisamisel saame kristallklaasi. Võrreldes klaasiga on kristallklaasil palju suurem murdumisnäitaja.
Kristall. Vahendid: kuum vesi, sool/sooda, värv, lusikas, anum, kaas ja niit. Kirjeldus: Kõik vahendid panin valmis ning esimesene ma keetsin 200ml vett. Järgmisena panin vette ainet ja tegin küllastunud lahuse. Kui see kõik valmis sai, kinnitasin niidi kaane külge. Ja edasi, panin ma selle purgi külma kohta näiteks külmkappi. Kadri Lepiku 7k 29.11.11 Pildistasin ka mõned fotod kristalli kohta ...
või pimsskiviga, millele järgneb kreemitamine. Südame- ja vereringehäirete, veresoontehaiguste ja nahadefektide korral pidada enne jalavannide kasutamist nõu arstiga. 3.2.Sooda Sooda (naatriumkarbonaat, sodium karbonaat), valge vees lahustuv pulber reageerib leelisena. Sellega stabiliseerib ta jalanaha loomuliku pH taset. Jalanahk on nõrgalt leeliselises keskkonnas (vastupidiselt ülejäänud keha kergelt happelisele nahale). Meditsiinilises kasutamises soodustab sooda sarvnaha pundumist. Isegi tugevad sarvestumised, lõhed ja konnasilmad on pärast vanni pehmed ja siidised ja sarvnahk ei kasva nii kiiresti tagasi. 3.3.Vannitamine taimedega Soojus tõstab aromaatsete õlide toimet. Õlid on oma rasvusisaldavate omadustega nahasõbralikud. Looduslikud õlid nagu lavendel, rosmariin ja tüümian tugevdavad jalavanni toimet. Lavendliõli põhikoositsosaks on linalülatsetaat. Teraapias kasutatakse ainult
ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel.(Nt.: NaOH, HCl, jpt.) Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Ta kuulub loomsetele organismidele eluliselt vajalike ühendite hulka. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervisele kahjulikult. Na2CO3 sool ; naatriumkarbonaat ehk sooda Tuntakse ka pesusooda nime all. Sooda on tugeva, peseva ja söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised:
LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus · Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1. · Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tek...
Looduslik Indikaator Kati Eliisabet Peterson Punane kapsas Töö Käik Võtsin punase kapsa. Panin blenderisse keedetud vett ja lisasin punase kapsa lehti. Võtsin kohvi filtri ja lasin saadud büreel sellest läbi imbuda. Võtsin mitu klaasi, kuhu valasin saadud punase kapsa ekstrakti. Töö käik Siis hakkasin valama klaasidesse destilleerimata vett, erinevaid aineid: äädikat, sidruni mahla, küpsetuspulbrit, sooda lahust, aknapuhastusvedelik mullivett, ku, destileeritud vett, seepi jne Kasutatud kirjandus http://simpleicon.com/wp-content/uploa ds/ smile.png https://www.youtube.com/watch?v= I18K2upEHLc https://www.youtube.com/watch?v=T- OxyB9dsJ0 http://cdn.instructables.com/FIT/XY5A/ HU0GNALX/ FITXY5AHU0GNALX.LARGE.jpg http://www.webinnate.co.uk/science/ima
Ei ole täpselt teada, millal klaasi esmakordselt valmistati, kuid W. Gasson, annab oma "Rooma ajaloos" vihje, kuidas arvatavasti avastati klaasi valmistamise saladus. Ta kirjeldab kuidas laev mille lastiks oli naatriumoksiid (looduslik kristallsooda) liikus mööda jõge. Kaupmehed kes läksid laevalt kaldale süüa tegema, kasutasid pottide toetamiseks naatriumoksiidi kamakaid. Kui poti alla tuli tehti, hakkas aga sooda kõikide imestuseks sulama ning segunes poti all kaldal oleva liivaga. Kaupmeeste üllatuseks tekkis sinna hiljem, kui segu oli ära jahtunud, läbipaistev tardunud kiht - see oli klaas. Hoolimata sellest, kus ja millal esmakordselt klaasi nähti, hakati seda esmakordselt meisterlikult valmistama Egiptuses. Keerukalt ja kaunilt vormitud klaas ilmus nähtavale kuidagi väga äkki ning see vihjab sellele, et egiptlased võisid importida klaasivalmistamisoskuse kuskilt mujalt, aga see
mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.2 Lisandite ja töötlusega saab klaasi omadusi oluliselt modifitseerida. Leidub lainelist, lihvitud, toonitud, karastatud klaasi, purunematut, tulekindelat klaasi, see võib olla läbipaistev või ükskõik mis värvusega. Klaasi värvus ongi tingitud tema lisanditest, kas loodulikest või spetsiaalselt sisseviidutest. Klaas on keemiliselt inertne.3 Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2).4 Klaasi saab ka ümber töödelda, ehk (purunenud) klaasi saab uuesti üles sulatada ning anda talle soovitud vorm.5 Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha
Kordamine: Ainete klassid 1. Mõisted Lihtaine; liitaine; oksiid, alus, hape sool 2. Triviaalnimetus-valem-keemiline nimetus Triviaalnimetus valem keemiline nimetus Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; ...
jrk.nr Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto 1 Jogurt 2% (mustika) kg 0.020 0.02 0.200 2 Või kg 0.020 0.02 0.200 3 Suhkur kg 0.026 0.0255 0.255 4 Jahu kg 0.048 0.048 0.480 5 Sooda 6 Vanillisuhkur PEALE 7 Musikad (külmut.) kg 0.015 0.015 0.150 8 Vaarikad (külmut.) kg 0.015 0.015 0.150 9 Suhkur kg 0.008 0.008 0.080 10 Kartulijahu 11 Tuhksuhkur Kokku: 0.152
Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3). Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone
On ka spetsiaalsed rasvaplekkide eemaldajad. Veel ökopoes võib leida sellise asja nagu FLECKSALZ (plekisool). Öeldi, et ta aitab lahti saada absoluutselt kõikidest plekkidest. Ise veel ei proovinud, võib olla nii ongi. Igapäevaelus me kasutame rohkem keemilisi puhastusvahendeid, mida on lihtne poest osta. Oleme neid harjunud kasutama ning ei mõtle sellele, et neid võib asendada sarnaste kättesaadavate ainetega: sapiseep, äädikas, sooda, sidrunhape. Veel sobivad bensiin, tärpentiin, glütseriin, gaseeritud vesi, mõnikord isegi atsetoon. Vanaemade ajast on säilinud erinevad puhastusnipid, mille abil saab hakkama isegi vanade plekkidega. Igal perenaisel on oma saladused. Samuti on ka universaalsed retseptid, kuidas plekke eemaldada. Tõde, et sapiseep aitab plekke välja võtta, on tegelikult ammu teada, üksnes vahepeal unustuse hõlma jäänud ja nüüd taas avastatud.
Siis lisan apelsinikoore ja mahla, Siis panen osa jahust ja vanilje ning piima. Teisele osale jahust lisan küps.pulbri ja lisan taignale. Küpsetada võib nii koogina kui plaadikoogina. Peale võib panna ka marju. Maasikatega kaunistada peale küpsetamist, õunad, kirsid, ploomid panna aga enne ahju panemist. 5.Marjakook(purukook) 1 pk.margariini Kuni 1 kl.suhkrut 3 kl.jahu Soodat 1 muna 2 pk.kohupiima 4 muna ¼ kl.hapukoort Kuni 1 kl.suhkrut Jahu, margariin, suhkur, 1muna ja sooda taignalauale ja hakkida pika noaga ühtlaseks seguks. 4 muna vahustada suhkruga, lisada kohupiim+hapukoor. 2/3 taignast panna alumiseks kihiks pannile, pealehapud marjad või õunad, siis kohupiimasegu ja üle pustata järelejäänud taignapuruga. Küpsetada 180-kuumuses. 6.Marjakook rosinatega 1 pk.hapukoort 1 pk.võid 6 muna 1 kl.suhkrut 2-3 kl.jahu Marjad+rosinad Veidi soola, soodat, sidr.hapet
c) kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl C)Tsement- lubjakivi + savi. D)Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. E)Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav F)Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat )+lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) Klaas on läbipaistev,, püsiv peaaegu kõigi ainete suhtes. Mattklass-klaasipinda töödeldakse liivajoaga. Kvartsklaas- laseb läbi UV kiirgust. On väikese soojuspaisumisega. SÜSINIK 1.Leidumine looduses: Ühendite koostises CO2 (süsihappegaas), CaCO3 (lubjakivi, marmor, kriit), nafta, kivisüsi , lihtainena (grafiit, teemant) 2. Allotroopsed teisendid: a) teemant- kõige kõvem looduslik mineraal
Kodustehtud jogurt (süüa 24 tunni jooksul peale valmistamist) Puuviljad Õunad,Banaanid,Ananassid, Aprikoos, Avokaado,Viinamarjad, Kiivi, Ploomid Mahlad (värsked) Ilma suhkrute ja lisanditeta Pähklid,Kreeka põhklid, maapähkleid koorega, Mandlid Õlid: Oliiviõli, kookoseõli, Maisiõli, Avokaadoõli Kerge tee ja kohv Maitsestamata zelatiin Sinep ja äädikas Sahariin Kõrvits Mandlivõi Pähklivõi Ilma suhkruta mandlipiim Mandliõli Küpsetus Sooda Basiilik, Loorberi leht Peet Kõik Marjad Mustad oad Brick cheese Brokkoli Brüsseli kapsas VÕI Kapsas Ära söö kui on kõht lahti või gaasid Konservitud Kalad Lillkapsas Seller Kastanid Petersell Kaneel Soodavesi Kookos, Kookosepiim Suvikõrvits Jõhvikamahl Kurk Rosinad Baklazaan Konservitud puuviljad Küüslauk Gouda juust Viinamarja mahl Sink Oad Mesi Mädarõigas Kim Chi Porrulauk Sidrun/laim Lehtsalat Herned Mango Seened Nektrariinid Oliivid Sibul Apelsini mahl Apelsin Paprikas
LEELISED JA LEELISMULDMETALLID Leelismetallid on IA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns1-s-metallid. Füüsikalised omadused: · Kerged · Pehmed · Kergsulavad Keemilised omadused: · Reag. veega (leelis + H2) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Reag. hapnikuga 4Li + O2 = 2Li2O (oksiid) 2Na + O2 = Na2O2 (peroksiid) K + O2 = KO2 (hüperoskiid) · Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)...
Üks tuntumatest alustest Naatriumhüdroksiid (varem ka kaustiline sooda, sööbenaatrium) on keemiline ühend valemiga NaOH. Ta on valge tahke lõhnatu aine, mis lahustub hästi vees eraldades sealjuures palju soojust. Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Rahvapäraselt on naatriumhüdroksiidi nimetatud seebikiviks. Keemilised omadused: pH: leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3, lahustuvus
temperatuuri pesemisel ·Sool ei hüdrolüüsu siis selline lahus on neutraalne Pesemisvahendite tüübid Annioone PV Katioone PV on bakteretsiidne toime, neid kasutatakse toiduainete tööstumises. Halvemad pesemis omadused kui annioonsetel Neunogeene PV lisades neid vette, vahtu ei teki Pesemisvahenditele lisatakse: Lõhnained Valgendusained Värviained Ained, mis vähendavad vee karedust: polüfosfaadid, sooda, alumosolikaadid Kasutusalad Seepe kasutatakse: · Pesemisvahendite valmistamiseks · Plastmassi stabilisaatorina ·Katalüsaatorina· Kütuse lisandina · Igapäevases majapidamises · Pesemisel · Puhastamisel Mõju keskkonnale Toimub PV-te kogunemine looduses, sets ei ole mikroorganisme mis neid lagundaks Paljude PV koostises võib olla benseeni rõngas ning keemilise reaktsiooni tõttu võib tekkida fenool
SSINIK leidub looduses lihtainena: teemant, grafiit. leidub looduses henditena: ssihappegaas, kivissi, nafta. ALLOTROOPIA nhtus, kus ks ja sama keemiline element esineb mitme erineva lihtainena. TEEMANT kige kvem looduslik mineraal, krge sulamistemperatuuriga (3500 kraadi), vrvuseta kristallivres on ssiniku aatomid vrdsetel kaugustel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. sellega on seletatav teemanti suur kvadus. BRILJANT korraprase kujuga lihvitud teemant ssiniku aatomid paiknevad kuursnurga tippudes. AKTIIVSSI saadakse, kui puidusest juhitakse lbi veeauru. see suurendab se poorsust ja vimet siduda mitmeid hendeid. TAHM kige puhtam ssinik, koosneb vikestest grafiidi kristallidest. kasutatakse trkivrvid, lhkeained, kummitstus. VINGUGAAS tekib ktuse mittetielikul pletamisel 2C + O2 = 2CO. vrvuseta, lhnata, mrgine gaas. tekitab peavalu, oksendamist , pearinglust, surma. vingugaas reageerib veres oleva hemoglobiini...
Pärast vahendi lõppemist oleme hädas tekkinud pakenditega.Kas meil on alternatiive? Tegelikult on alternatiivide valik päris lai. Kõige tavapärasemalt jätkub elu, kui vahetame harjumuspärase kodukemikaalide valiku ökotoodete vastu. Nii saame igale pinnale spetsiaalse vahendi, aga selle kasutamine on ohutum nii meie endi tervise kui ka keskkonna seisukohast. Kes ei taha kodus hoida suurt puhastusvahendite kogust, võib koristada ka põhivahendite abil. Nendeks on sooda, äädikas, vedel puhastusvahend (nõudepesuvahend või üldpuhastusvahend) ja sidrun. Kodu on võimalik puhtaks saada ka ilma spetsiaalsete puhastuskemikaalideta, aga siis peab endale soetama valiku mikrofiiberkangast puhastuslappe.
hooldusvahendid. Peres on palju liikmeid ja igaühel on mittu paari jalanõusid. Tavaliselt me eelistame universaalseid aineid, mis sobivad erinevate pindade jaoks, kuid tihti püüame mustusest ja määrdumistest jagu saada kättejuhtuvate vahendite abil. Sobib tavaline seep, mõned kasutavad Fairyt ja isegi Cifi. Abiks tulevad ka hambapasta ja hari. Ei tohi unustada ka koduses majapidemises asendamatuid aineid nagu sooda ja äädikas. Retseptid on nagu alati lihtsad ja arusaadavad. Äädikas aitab soolarante eemaldada. Selleks on vaja puhastada jalanõud äädikalahusega (suhe 1:1). Sooda aitab toime tulla halva lõhnaga. Selleks tuleb kingadesse panna ööseks riidetükk soodaga. Ise ma püüan lihtsamatest jalanõude hooldamise viisidest kinni pidada. Rohkkem kasutan siiski seepi, kui materjal seda talub. Valgete jalanõude puhul kasutan vanast ajast tuntud meetodit –
3 üle 200ºC . Sulas olekus absorbeerib hõbe õhuhapnikku u. 20-kordse mahu ulatuses, mis väljub jahtumisel sulamist, jättes hangunud pinnale väikseid kraatreid. Õhu käes, mis sisaldab väävlirikaste kütuste gaase, kattub hõbe kiirelt hõbesulfiidi (Ag 2S )kihiga. See tumeneb ja muutub aja jooksul süsimustaks. Hõbesulfiidi kiht on pehme lapiga poleeritav. Meetod #1 Hõbedapuhastus foolumi, soola ja sooda ning kuuma veega Kõigepealt on vaja kaussi, kuhu kõik puhastatavad esemed sisse ära mahuks.Teiseks on vaja tükikest fooliumit, mis pannakse kausi põhja. Fooliumikihi peale tuleb panna hõbeese, mida on soov puhastada. Siis tuleb võtta 1 spl soola ja 1 spl soodat ning puisatada see kausi põhja hõbeda peale. Kõige peale valada tuline vesi. Siis tuleb lasta hõbedal vedelikus olla mõned minutid kuni vee jahtumiseni. Põhimõtteliselt puhastab see meetod hõbeda juba
Kaltsiumhüdroksiidi kasutatakse igapäevaelus happemuldade paremaks muutmiseks ning tööstuses tahkete õlide valmistamiseks. Üks tuntumaid ja tugevamaid leelisi on naatriumhüdroksiid ( NaOH ). Rahvapäraselt on teda nimetatud seebikiviks, kuna keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumoksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O = 2NaOH Naatriumkarbonaati ( Na2CO3 ) ehk soodat tuntakse igapäevelus pesusoodana. Sooda on tugeva peseva ja ka mõnevõrra söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat klaasi ja mitmete pesuvahendite valmistamisel. Söögisoodat ( NaHCO3 ) kasutatakse igapäevaelus küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega. Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikdioksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Naatriumkloriid( NaCl ) ehk keedusoola tunneme argielus ka lihtsalt soolana. Ta on püsiv aine ning keemiliselt väheaktiivne.
Metallid (T) 1. Selgita mõisteid: metallide pingerida, leelismetallid, leelismuldmetallid, siirdemetallid, väärismetallid, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, maak, maagi rikastamine, särdamine, elektrolüüs, korrosioon, korrosioonitõrje, keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone; · pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja elektrokee...
Võta pott tulelt ja vala peale kuum vesi (250g), ole ettevaatlik, kuna segu on väga kuum. Kui vesi on segatud suhkrumassi, pane pott tagasi tulele ja lisa ülejäänud 600g suhkrut. Kuumuta ja sega, kuni kogu suhkur on sulanud. Võta pott tulelt ja lase siirupil jahutda. Lisa natuke jahtunud siirupile piparkoogimaitseainesegu, sool, mesi, õli ja või. Sega õrnalt läbi ja lase segul veel jahtuda. Mõõda teise anumasse õige kogus jahu ja sõelu see läbi. Lisa jahule sooda ja sidrunhape. Lisa suhkrusiirupi segule hapukoor ja lahtiklopitud munad, sega mass läbi. Seejärel lisa hulka suurem osa jahusegust ja alusta segamist/sõtkumist. Vajadusel lisa jahu juurde. Valmis tainas peaks tulema sõtkudes käte küljest lõpuks lahti ja olema mõnusalt pehme. Kui tainas on korralikult sõtkutud, pane see külmikusse paariks tunniks seisma, enne kui hakkad sellest piparkooke vorpima. PS! Piparkookitaignale võib lisada ka kuivatatud-jahvatatud apelsinikoori, see annab
Leelismetallid on IA rühma metallid.reag veega tekivad leelised. Vees lahustuv hüdroksiid. Väga söövitav. 2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses. Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete metallid...
silikoonist Keraamika Keraamika on anorgaaniline ja mittemetalliline materjal Keraamikat kasutatakse palju küpsetamisvormide valmistamisel, nt koogivormid, ahjuvormid, mini vormid, keeksivormid, leivavormid Kuidas hooldada keraamilist küpsetusnõu? Enne kasutamist pesta Õlitada Mitte kasutada metallist terariistu Mitte kasutada abrassiivseid nõudepesuvahendeid Klaas Klaas on keraamika eriliik, mille peamisteks lähteaineteks on liiv, sooda ja lubjakivi. Kuidas puhastada klaasist küpsetusvorme? Enne Pärast Paber ja kartong Paber on materjal, mida valmistatakse looduslikust toorainest Metallid Levinumad toiduga kokkupuutuvad metallid on : a) alumiinium b) teras c) malm Teflon Polütetrafluoroetülee n (PTFE) ehk kaubandusliku nimetusega teflon on plast, millel on hea keemiline vastupidavus, kuumuskindlus, väike permeatsioonivõime. Kuidas puhastada teflonvorme?
Sampoonid ja seebid Koostaja: Angeelika Sooba Klass: 9a Seebid. 1. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. 2. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. 3. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. 4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Millest koosneb? Seepi valmistatakse väga paljude Seep koosneb aluselise sortidena: ühendiga seotud rasvadest Majapidamis ja õlidest. Sauna Tükiseepides on aluseliseks Tualett ühendiks Laste naatriumhüdroksiid, Kosmeetilised
Sest Kalevipoeg rääkis seppa pojale saarepiigast ja sattus sellepärast temaga tülli.Sellega, et kalevipoeg rajus seppa pojal pea otsast. Sepp pani mõõgale nõiduse peale. 5. Kalevipoja ootasid vennad. Nad heitsid liisku kes neist kuningaks saab.Saadjärve juures. Kalevipoeg sai kuningaks kuna tal oli kõige kaugem vise.Kalevite kallim poega, märssi seljas, mõõka puusas, seadis adra aisadelle, panihobu adra ette, rakendas ruuna künnile, hakkas sooda sahkamaie, kuiva maada kündemaie, arupinda pööramaie. Kündis paigad põllumaaski, vägevaksi viljamaakski, teised kohad karjamaakski, murumaakski, heinamaakski. 6. Hobune langes huntidele saagiks. 7. Kallis kalevipoeg pean sulle kurbi sõnumeid kuulutama! Vaenlase laevad liiguvad Viru vetes ja maakuulajad luusivad rannas ringi. Miks sa sõimad meie mehi, laimad meie mehipoegi? Las aga mõõka
ALKOHOLIDE JA KARBOKSÜÜLHAPETE ESINDAJAD, SÜSIHAPE Martin Saar GAG 2008 Alkoholide tähtsamad esindajad METANOOL CH3OH · värvitu, põletava maitsega surmavalt mürgine vedelik; · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, mootorikütusena ja keemia- tööstuses toorainena; · saadakse: metaani oksüdeerumisel 2 CH4 + O2 2 CH3OH vingugaasi CO redutseerumisel CO + 2 H2 CH3OH Alkoholide tähtsamad esindajad ETANOOL CH3CH2OH (C2H5OH) · värvitu, põletava maitsega vedelik; · vähem mürgine kui metanool; · tekitab sõltuvust seda nimetatakse alkoholismiks · seguneb veega igas vahekorras; · kasutatakse lahustina, desinfitseerimisvahendina, kütusena ja kahjulike joovastavate jookide valmistamiseks; · saadakse alkoholkäärimisel glükoosist C6H12O6 2 C2H5OH + 2 CO2 Alkoholide tähtsamad esindajad Alkoholide tähtsamad esindajad GLÜTSEROOL EHK GLÜTSERIIN propaan-1,2,3-tri...
a) Nimetus Naatriumhüdroksiid. b) Rahvapärane nimetus Seebikivi, vananenud nimetuselt ka sööbenaatrium, (varem ka kaustiline sooda) c) Kasutamine ja leidumine: Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 2Na+ + 2H2O + 2e H2 + 2NaOH Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstuses, sest lisaks keemialaborite, kasutatakse teda näiteks seebi valmistamiseks ja vedelkütuste töötlemisel, nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- ja paberitööstuses, tehiskiudainete valmistamisel, gaaside puhastamisel jm. Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Seebikivi vajatakse peamiselt paberi-, tselluloosi- ja klaasitööstuses, jääkaine kloor leiab aga tänuväärse paiga PVC tootmisel. PVC lähteainetest moodustab keedusool 57 %, ülejäänu toornafta. Leidumine: margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna-töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, nafta-, tselluloosi- ja paberitööstu...
vääveldioksiidi, naatriumvesiniksulfaati ja rauasoolasid Keemiline sadestamine Protsess, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud ainetest eraldusvõimeline heljum (sete) Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend Pärast reovesi filtreeritakse Neutraliseerimine Happelise reovee korral: Filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi Lubja (CaO) lisamine Seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine Aluselise reovee korral: Süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine Väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4;HCl) Gaaside eraldamismeetodid Absorptsioon (gaasi neeldumine vedelikus või tahkises) Puhastusprotsess seisneb heitegaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega) Selle tulemusel heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses Väävli kõrvaldamine Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääris saab vähendada:
vedelikukadu vedelikukadu vedelikukadu · neeru düsplaasia · GITist E · magediabeet D · insensiibelsed kaod · liigne soola manustamine M · obstruktiivne uropaatia · respiratoorsed (renaalne,tsentraalne) kehalt, · sooda liigne manustamine · diureetikumid L kaod hingamisteedest · primaarne · tubulopaatia · põletused hüperaldosteronism · osmodiurees (glükoos, · Cushingi sündroom
Õrna ja kuiva nahaga inimestel ei ole soovitav end liiga sageli seebiga pesta, sest siis eemaldatakse täiesti naharasu ja võib tekkida nahapõletik, mis avaldub naha kiheluse, punetuse ja kestendusena. Seep on üks vanimaid pesemisvahendeid, mida hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles XVIII sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Enam arenenud maades tarvitatakse tänapäeval ligi 13 kg seepi inimese kohta. Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik, glütseriin jt,). Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
