Lapsel loetakse suuremaks põletuseks juba tema peopesa suurust ala. Riided tuleb kiiresti eemaldada, isegi siis, kui tulevad koos nahaga ja jahutada leige veega (vähemalt 15 minutit). Jääkülma vett ei tohi lasta, iga viivitus muudab põletuse sügavamaks. Põletusele ei asetada sidet ega raskeid , õliseid salve/kreeme, ka mitte panthenoli. On mitmeid valuvaigistavaid ja põletuse sügavust vähendavaid spetsiaalseid geele- Burn-shield, Burn-Relief. Vajadusel kutsu 112. Termilised kahjustused Laste väga ebastabiilse termoregulatsiooni tõttu tekib neil kiiresti ülekuumenemine ja alajahtumine. Kuumakurnatus (päikesepiste) Üldjuhul ei ole eluohtlik, esinevad gripilaadsed sümptomid, kahvatus, iiveldus, higistamine, kahvatus, oksendamine, palavik. Palaviku alandab ainult jahutamine, kuumakurnatuse ja kuumarabanduse korral ei ole abi palaviku alandavatest ravimintest. Kuumarabandus
PÕLETUSHAAVADE PÕHJUSED, DIAGNOOS, ESMAABI JA RAVI Põletus on kudede kahjustus, mis tekib kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletuste põhjused: 1 Termilised põletused 2.Elektripõletused 3.Keemilised põletused (söövitused) 4.Kiirguspõletused 1. Termilised põletused 1.1.Tulised vedelikud 1.2.Leek 1.3.Kontaktpõletus 1.1.Põletused tuliste vedelikega · Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud · Boilerite, torude lõhkemine · Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek · Lõke · Grill · Süttivate ainete plahvatus 1.3.Kontaktpõletused · Triikraud · Tuline ahjuuks · Tuline pliit
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist
Tänapäeval võib PVC-d leida väga erinevatel elualadel. 3. Polüpropeen (PP) on kõrgkristalliinse (60-80%) struktuuriga laiatarbeplast.PP on tugevam ja kõvem (1,3-1,8 GPa) kui HDPE, tihedus ( 0,90-0,91) sarnane LDPE-ga.Hea keemiline vastupidavus ja kõrge väsimustegur.Eripäraks väga hea korduvpainutustegur, kuid madalatel temperatuuridel muutub hapraks (0 kraadi).Väga tundlik UV-le.Vormitav sulaolekus ( 190- 285 kraadi), tema mehaanilised ja termilised omadused on paremad kui polüeteenil. Kahanemine jahtumisel 2,5%. Kasutamine :suuremad survevalutooted (toolid, lauad, kohvrid, autoosad, akud, konteinerid jne.)Steriliseeritav meditsiiniaparatuur, kiled, fibrilleeritud kiud (köied, võrgud, vaibaalused, kotimaterjal),traadiisolatsioon, torud.
termopikendusjuhtmed; 8- kalibreeritav termopaar; 9-küttemähis; 10 ühendusjuhtmed. Töö eesmärk: Määrata tehnilise termopaari termoelektromotoorjõu E olenevus temperatuurist t ja koostada graafikud E1 = f 1 (t ) ning t1 = f 2 (t ) . Arvutada termopaari absoluutne viga. Kasutatud seadmed: 1. Elektriahi. 2. Autotrafo. 3. Kontrolltermopaar. 4. Taadeldav termopaar. 5. Potentsiommerid. 6. Elavhõbetermomeeter. 7. Termilised ühtlustusjuhtmed. 8. Termopaaride gradueerimistabelid. Katseseadme ja töö käigu ülevaatlik kirjeldus: Termopaari taatlemine viiakse läbi tema poolt arendatava termoelektromotoorjõu võrdlemisel kontrolltermopaari termoelektromotoorjõuga. Termoelektromotoorjõu mõõtmiseks kasutatak- se elektroonilist potensiomeetrit, vabade otste temperatuuri mõõtmiseks aga tavalist elavhõbe- dat sisaldavat termomeetrit. Elektriahju temperatuur antakse ette reguleeritava elektronregu-
kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. · Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms) · 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms) · Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. · Veega kokkupuutev elekter või välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus. · Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised
II astme põletus..................................................................................................... 5 1.3.III astme põletus.................................................................................................... 5 2.ESMAABI PÕLETUSTE KORRAL..................................................................................... 6 2.1. Elektripõletused.................................................................................................... 6 2.2. Termilised põletused............................................................................................. 6 2.3. Keemilised põletused............................................................................................ 7 3.PÕLETUSTE SÜMPTOMID.............................................................................................. 8 3.1.Nahakahjustused................................................................................................... 8 3.2.Hingamishäired...
Aneemia Endoskoopia 12-24 tunni jooksul Jätkuva verejooksu tunnused: Äge verejooks Nähtav veresoon Hüüve või pigmendilaik haavandi põhjas Ravi 80% kliiniliselt väljendunud verejooksudest lakkab spontaanselt Endoskoopial näha korduva verejooksu tunnused 50% retsidiiv paari järgneva päeva jooksul Alustada/jätkata kolmikravi Endoskoopiline ravi jätkuv verejooks või korduva verejooksu tunnused Langetab verejooksu kordusriski umbes 15% Endoskoopilise ravi meetodid Termilised - Elektrokoagulatsioon - Argoonlaser - Heater probe Injektsioonmeetod - Adrenaliin - Sklerosandid - Alkohol - 96% alkohol 0,1-0,2 ml injektsioon ümber veresoone nelja punkti - Trombiin vms Operatiivne ravi Näidustused: - Verejooksu ei õnnestu peatada konservatiivse raviga s.h endoskoopilise raviga - Verejooksu retsidiveerumine peale korduvat endoskoopilist ravi - Verejooksuga kaasneb perforatsioon - Piiratud võimalused verekaotuse asendamiseks
Normaaltingimustel kivinenud katsekehade survetugevuseks tuli keskmiselt 34,7 N/mm2, külmas keskkonnas kivinenud katsekehade survetugevuseks aga saadi 10,0 N/mm2. 6. Vastused küsimustele 1) Millised on betooni põhilised omadused? Betooni põhilisteks omadusteks on tugevus (määratakse klass), poorsus, külmakindlus (määratakse külmakindluse tsüklite arvuga), veekindlus, tihedus, kahanemine, termilised omadused (sh soojajuhtivus, erisoojus), keemiline püsivus (nt hapetes ei ole betoonid püsivad). 2) Mida mõistate betooni klassi all? Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud survetugevus peale 20-päevast kivinemist 20oC ja 95...100% niiskuse juures. 3) Millised faktorid mõjutavad betooni survetugevust (mitte ainult koostis)?
seoses herpesviiruse infektsiooniga. Nahavähi tekkepõhjused Üheks suurimaks nahavähi tekitajaks on ultraviolettkiirgus.Heledanahalised inimesed,kes viibivad palju päikese käes,haigestuvad sagedamini kui tumedanahalised.Nahavähi tekkes on eriti tähtsad lapsepõlves saadud päikesepõletused.Samuti võivad põhjustada nahavähki ka kemikaalid.Hästi tuntud on arseeni vähki tekitav toime.Kroonilised naha mehhaanilised,termilised või põletikulised kahjustused pikema aja jooksul võivad samuti viia nahavähi tekkele. (Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Diagnoos Kasvaja diagnoosimine ei ole üldjuhul raske.Piisab kasvaja vaatlusest suurendusklaasiga või spetsiaalse intsrumendiga-dermatoskoobiga.Ebamäärase nahakasvaja korral on soovitatav eemaldada see tervete kudede piiridest ning uurida mikroskoopiliselt.
-olema minimaalsete mõõtmetega ja lihtsa toodetavusega. -omama mehaanilist vastupidavust -omama kindlaksmääratud isolatsioonitaset, aga mõningates aparaatides peab pooli isolatsioon olema niiskus happe ja õlikindel. 3 Elektromagneti poolis tekivad töö käigus: -Mehaanilised pinged,mis põhjustavad pooli keerdudes ja nende vahel toimuvatest elektrodünaamilistest jõududest: 1. termilised pinged, mis põhjustavad pooli ebaühtlase soojenemise, 2.elektrilised pinged ülepingete näol, eriti pooli väljalülitamisel. Elektromagnetid erinevad teineteisest konstruktsiooni ja muude näitajate poolest, elektromagneteid liigitatakse konstruktsiooni järgi: -hoidvateks, raskuseid ja detaile kinni koidev electromagnet. -tõmbavateks, nt. tõmmtes kontakt ankrut südamiku külge. Lülitusskeemi järgi eristatakse elektromagneteid:
edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms); 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms); Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lasped) või töötraumana (elektrikud). 5
...............6 Klaasivabrikud 1920.-1930. aastatel..........................................................................7 Klaasi omadused............................................................................................................8 Klaasi koostis ja valmistamine......................................................................................9 Klaasi töötlemise võtted...............................................................................................10 Termilised võtted......................................................................................................11 Mehaanilised võtted.................................................................................................12 Keemilised võtted....................................................................................................13 Tavaline klaas...............................................................................................................14
nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomuliku struktuuriga (pooridega) materjali ruumala • Näiteid mõningatest ehitusmaterjali tihedustest: o klaasvill 30…50 kg/m3
Frondid frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Võib olla ka kaks tähendust esiteks lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Front tekib ja kaob kiiresti. Frontogenees (frondi tekkimine) ja frontolüüs ( kadumine ). Jaotatakse soojadeks ja külmadeks frontideks, peafrontideks ja sekundaarseteks fronditeks. Pilet nr 7. Muldade soojenemine ja jahtumine. Termilised karakteristikud. Eesti klimaatilised iseärasused. Temperatuur muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnalgi ehk aastane ja ööpäevane periood. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavuse suurenedes ja sõltub pinnase soojusjuhtivusest. Temp ööpäevane kõikumine ulatub umbes 0.5m sügavuseni ja aastane 10- 20m sügavusele. Termilised karakteristikud. Ruumerisoojus soojushulk kalorites, mis kulub ühe ruumiühiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1C võrra
Käivituskogus, kiirenduspedaal põhjas Käivitusjärgne pöörlemiskiiruse kasvamine Tühikäigupöörete saavutamine Kiirenduspedaali vabastamine Mootori soojenemine, tühikäigupöörete reguleerimine Kiirenduspedaali põhja surumine, täiskoormus, reguleerimata ala Momendi kompenseerimine Ilma ülelaadimiseta mootoritel: Pöörlemiskiiruse kasvades optimaalne pihustatav kütusekogus väheneb Halvem segumoodustus Väiksem õhukogus Termilised piirangud Tahma tekkimise vältimiseks vähendatakse pritsekogust positiivne momendi kompensatsioon Ülelaadimisega mootoritel: Kompressori tööpiirkonna pöörlemiskiirustel optimaalne kütusekogus suureneb negatiivne momendi kompensatsioon Momendi kompensatsioon Momendikompensaatori rakendumine Maksimaalpöörete piiramine Pedaali vabastamine Ajastusseade Optimaalse mootori töö saavutamiseks peab põlemine algama sobival väntvõlli pöördenurgal.
horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi. Tilgake pritsitakse düüsist välja paberile Jugaprinterite prindipeas paikneb tavaliselt 48-128 tindiotsikut (tindidüüsi). Düüsid on paigutatud rivisse vahekauguse 1/360 tolli või veelgi vähem, mis tagab vajaliku kõrge lahutusvõime. Epsoni poolt välja töötatud Piesomeetod Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurus- tuma ja eraldub mullidena. Mullprinteri printimispea Tindipea otsikute kuivamine, ummistus Üleliigne laialipritsimine Niiskustundlik e veepritsmete korral kipub tint laiali valguma Arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena.
Meeleelunditega saadud teabe põhjal tekivad aistingud ja tajud. 2. Kirjelda valu Valutundlikke närvilõpmeid, mille ÕO2 tekkemehhanismi. Kas ärritamine annab valuaistingu, L2 valutunnet nt nimetatakse notsitseptoriteks ehk nõelatorkest on valuretseptoriteks. Valuaisting tekib, kui võimalik ise mehaanilised, termilised või keemilised vähendada, kuidas? tegurid mõjutavad kudedes paiknevaid notsitseptoreid (spetsiifilised valutundlikkuse eest vastutavad närvikiud). On küll võimalik ise vähendada, surudes näiteks nõelatorke lähedale naha pinnale, edastavad närvirakud survesignaali seljaajju väravakontrollirakkudeni ja kui
· Lokaalne veresoonte ja närvide kahjustus 9 MIKROKLIIMA · Õhutemperatuur · Õhuniiskus · Õhurõhk · Õhu liikumiskiirus · Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel KÕRGUSED ALARÕHK Kõrguses viibimisel avaldavad inimesele mõju kolm olusemat koormustegurit · Madal hapniku osarõhk · Suurenenud kiirguskoormus · Termilised koormused · Kõige olulisem neist on järjest langev hapniku osarõhk MÄGITÕBI · Kehalise ja vaimse töövõime kahanemine ja kiiresti tekkiv väsimus ning halb enesetunne . · Spetsiaalseteks tunnusteks on tahtejõuetus , unisus , isutus , õhupuudus , peapööritus, oksendamine , peavalud · Ohtlik on aeglaselt tekkiv hapnikupuudus kuna võib põhjustada teavusekao . · Sageli ei mõisteta üksikult esinevaid sümptome hoiatusena .
Ühtlane pilvesein laussadu, järsk temp langus, mõne aja pärast ilm selge.II liiki külm front tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpilv, suvel võib olla äike. Tugevad tuulepuhangud 300km fondist tagapool on veel teine sekundaarne font. Pärast fondi üleminekut tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teise kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Pilet nr. 7 Muldade soojenemine ja jahtumine, termilised karakteristikud. Soojenemine Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema.Jahtumine mulla külmumine algab siis kui temperatuur langeb alla 0° C siis külmub mullas olev vesi. Kuivad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi. Kui lumikate
poole. 2)Corisoli jõud - maakera pöörlemise mõju tuule suunale seletatakse liikuvale õhuosakesele mõjuva kõrvalkaldejõuga, mida muutumise. See aga kutsub omakorda esile pinnase temperatuuri ööpäevase ja aastase muutumise. Suurt mõju pinnase temperatuuri nimetatakse Coriolise jõuks A – on alati liikumise suunaga risti ja pööratud paremale.3) Raskusjõud - raskusjõud F mõjub vertikaalselt, siis ööpäevasele käigule avaldavad termilised karakteristikud – ilm, taim, lumikate. Soojuse protsessis pinnasesse etendab peamist osa tuule kui õhu horisontaalse voolu puhul ei tule ta üldiselt arvesse (mõjub liikumisele ristisuunas). 4) Hõõrdumisjõud – suunatud liikumisele soojusjuhtivus. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane vastassuunas. Suunatud ristisuunas, see väheneb maapinnast kõrgemale tõustes
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5
Ekseem (eczema) on närvi allergilise põhjusega pindmise nahakihti põletikuline kahjustus. Tema põhjustavad erinevad endo- ja eksogeensed faktorid nendel inimesel kellel esinevad erinevad kaasasündinud või omandanud haiguse soodustavaid tegurid (.. , 1991). See tähendab, et ekseem peab olla käsitlenud nagu inimspetsiifiline ehk individuaalne naha reaktsioon erinevatel ergutajal. Eksogeensel ehk välistel faktoril võib kuuluda mehaanilised, keemilised, termilised, meteoroloogilised ja valguse radiatsiooni muutused. Sisemisel faktoril: erinevad sisseorgani, endokriin ja närvi süsteemi haigused. Siin on olulik märkida, et nagu suurem osa nahahaigused ekseem ei ole ainult lokaliseerinud probleem vaid ta võiks olla märgitus üldiste keha funktsiooni häirele. Arst ja õde peavad olla erilist tähelepanelik patsiendi üldseisundi hindamisel ja õel on suur roll märkida erinevaid kõrvalkalud haigel inimestel võrreldes tervel
taaskasutada materjalina, taaskasutada energia tootmiseks, ladestada. Jäätmete kogumise ja töötlemise süsteemid: Käitluse kõige kallim osa on kogumine ja vedu. Eeltöötlemine – sortimine, kohapeal sorditakse paber, klaas, olme, ohtlikud. Sorditakse käsitsi, sõelumine, mehaaniline, setitamine, magnetiline, optiline jne. Lõpptöötlemine – MBT ehk meh ja bioloogilised tehnikad, pm lagundamine. Keemilised meetodid, termilised meetodid, põletamine, ladestamine. Jäätmekäitluse põhiteed: Mehaanilised meetodid – ladustamine prügilasse Termilised meetodid - põletamine Bioloogilised meetodid – kompostimine, anaeroobne lagundamine Keemilised meetodid Jäätmete teke – sorteerimine – kogumine – vedu – töötlemine – lõppladestus. Jäätmekäitlus on jäätmehoolduse osa, mis tegeleb jäätmete kogmise, veo, taaskasutamise ja kõrvaldamisega.
puidujahu, tselluloos, paber; anorgaaniline: nt. asbest, grafiit, klaaskiud . Stabilisaator - plasti vananemisprotsessi aeglustamiseks. Plastifikaator - plastsusomaduste ja töödeldavuse parandamiseks. Plastifikaatorid on tavaliselt vedelikud. Värvaine - dekoratiivsel eesmärgil Erilisandid- parandavad mõningaid tarbimisomadusi, nt. soodutavad plasti lagunemist. Plastid jaotatakse lõppomaduste ja otstarbe järgi: Tarbeplastid- massiliselt toodetavad, odavad, mehaanilised ja termilised omadused tagasihoidlikud:: polüetüleen (PE) polüpropüleen (PP) polüvinüülkloriid (PVC) polüstüreen (PS) fenoolformaldehüüdvaik (PF) jt. Konstruktsiooniplastid-tavaliselt kallimad ja toodang on väiksem. Kannavad koormusi, väike roome, jäikus/sitkus, temperatuuri- ja ilmastikukindlad:: polükarbonaat (PC) polüamiid (PA) polüatsetaal (POM) polüetüleentereftalaat (PETP) polümetüülmetakrülaat (PMMA) epoksüvaik (EP) jt. Eriplastid-ühe spetsiifilise omadusega::
Suureneb väikeste rasvakuulikeste arv. Eelisteks: - Rasvakuulikeste üldpinna suurendamine. - Maitse ja tekstuuri parandamine. - Valmistoodete omastatavuse parandamine. - Viskoossuse kasv. Puudusteks: - Vastuvõtlikkuse suurenemine mikroobide poolt produtseeritud lipaasile, mis põhjustab lipolüütilisi muudatusi. Selle toimel suureneb happesus. - Suureneb tundlikus valguse suhtes, tagajärjeks võivad olla maitsevead. - Vähenevad valgu termilised omadused. 7. Pastöriseeritud piima liigid, tehnoloogiline protsess Pastöriseerimine on piima kuumtöötlemine sellistel temperatuuridel, mis minimeeriksid võimalikku ohtu tarbijate tervisele, samal ajal säilitades võimalikult palju piima keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi omadusi. 2 Pastöriseeritud piima liigid: - Lühiajaliselt pastöriseeritud piim
külma fronti iseloomustab sooja õhu korrapärane ülesliugumine sooja õhumassi alla tungiva külma õhu kiilu kohal. Võib esineda konvektsioonipilvi ja äikest. 2. liiki külm front tekib siis kui soe õhk on labiilne ja sisaldab küllaldasel veeauru. Sellises olukorras annab külma õhu kiilu sissetung sooja õhumassi alla tõuke intensiivseks konvektsiooniks soojas õhumassis. Niisugused külmad frondid võivad liikuda väga kiiresti. Pilet nr 7. Muldade soojenemine ja jahtumine termilised karakteristikud. Eesti klimaatilises iseärasused. Mulla külmumine algab kui temp langeb alla O oC. Külmub mullas olev vesi. Külmad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Pinnase külmumine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu koha kliimast, ilmast, lumekattest, reljeefist, pinnaste termislitest omadustest jt. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi. Kui lumikate tuleb varakult, siis pole külmumise sügavus kuigi suur
· Füüsilise koorumuse korral on hoiatavad eelnähud kiire väsimine, ebaharilik käitumine, meeltesegadus · Nahk on kuum, higine või kuiv · Pulss on kiire · Pärasoole temperatuur on 39,5 Tegutsemine · Eesmärgiks on alandada temperatuur umbes tunni jooksul, · Aseta kannatanu varjulisse kohta külili asendisse · Jahedad mähised · Jahe vann koos intensiivse naha hõõrumisega · Vii kannatanu haiglasse, jätkates ka teel jahutamist Põletused: · Termilised põletused · Elektripõletused · Keemilised põletused · Kiirguspõletused 1. Tulised vedelikud(vesi, kohv, supp, aur, inhalatsioonivedelikud) 2. Leek (tulekahju, lõke, grill, süttivate vedelike plahvatus) 3. Kontaktpõletus(triikraud, tuline ahjuuks, saunakeris, sumbuti) Madalpingekahjustus: organismi üldseisundi häired, väiksemad koekahjustused Kõrgepingekahjustus: ulatuslikud koekahjustused, põletused mis on tekkinud kokkupuutest kaarleegiga.
13 4. KOKUVÕTE Plastist katusematerjalide põhieeised teiste katusematerjalide ees on plastplaatide kergus ja pikk elu iga. Plastkatuse plaadid jagunevad kolme põhi suunda. Trapets- ja laineprofiiliga läbipaistvad katusekatte plaatide suurimad eelised on need, et nad on löögikindlad , väga vastupidavad ilmastikule, termilised omadused on head, neil on kõrge läbipaistvusaste ning kerge paigaldus.. PC kihtplasti eelisteks on suur kandevõime, head näitajad soojusisolatsioonis, kõrge läbipaistvusaste, ning kerge paigaldada. CPS, BNC ja DDS profiiliga materjali eripära on väljanägemisel, kuna nad näevad välja nagu puitsint ja kiltkivi. 14 5. VIIDATUD ALLIKAD [1] ATK Invest OÜ
Ettevõtja teeb keskkonnaseiret omal kulul iseenda tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas. Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid. Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid. Jäätmete sorteerimine, kokkukorjamine, sorteerimine ja pressimine tekkekohal. Erijäätmed- jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid. (Heitvete muda, haigla jäätmed, vanadtranspordivahendid, rehvid etc) Jäätmekäitluse põhiteed. seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.->taaskasutamist võimalikult palju! Puhastustehnoloogia. Jäätmete eeltöötlemine
Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Gaasitiheduse mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefitsient, mis väljendab gaasi (õhu) hulka (l), mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1 Pa (vana mõõtühiku puhul 1 mm/Hg). Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes). 1.2. EHITUSMATERJALIDE TERMILISED OMADUSED Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni
Ettevõtja teeb keskkonnaseiret omal kulul iseenda tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas. Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid. Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid. Jäätmete sorteerimine, kokkukorjamine, sorteerimine ja pressimine tekkekohal. Erijäätmed- jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid. (Heitvete muda, haigla jäätmed, vanadtranspordivahendid, rehvid etc) Jäätmekäitluse põhiteed. seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.->taaskasutamist võimalikult palju! Puhastustehnoloogia. Jäätmete eeltöötlemine
Mõju kudedele (bioloogilised efektid) Bioloogiline mõju Mehaaniline Mittemehaaniline - Aurustamine (photovaporization) >100 °C - Söestumine, karboniseerimine 150 °C - Fotolõikamine - Ablatsioon, plahvatuslik aurustumine Termilised protsessid Fotokeemilised protsessid - Hüpetermia (43-45 °C) - termoteraapia, ehk soojusravi (45-60 °C) stimuleerimis mõju - Koagulatsioon (60-90 °C) - Kollageeni vähenemine (62-64 °C) tsütotoksiline mõju Kuidas saada vajalik bioloogiline toime ? Määrata kolm põhilist kiirgus parameetrid: Lainepikkus Lainepikkus määrab kiirguse läbimissügavuse koes.
Elektroonses elektrijuhtivuses on laengukandjateks elektronid. Pos laetud osakesed saavad väljasuunalise kiirenduse, neg laetud aga vastupidise suuna kiirenduse. 10.Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonlises keraamikas. &kogu=&elektroonne+&iooniline 11.Defineerige Gibbsi faaside reegel 8 1.Mis on materjali omadus? Materjali omadus on selle materjali vastumõju mingi välisparameetri muutusele. Tähtsamad omadused on: mehhaanilised, termilised, elektrilised, magnetilised, optilised ja materjali vastupidavus keskkonna mõjule 2.Millised on lubatud energianivood elektronile aatomis? Liikudes ümber tuuma on elektronile lubatud ainult kindlad energiavood, mis lubavad omandada elektronil just kindlad energiaväärutsed. 3.Iseloomustage püsivat dipoolsidet? Suhteliselt nõrgad, tekivad molekulide elektronpilve tiheduse assümeetriast tingitud molekulaardipoolidest. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke hapniku molekulis?
surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms · Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms · Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lapsed) või töötraumana (elektrikud) Sümptomid ehk avaldumine: Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumiste kohast ehk vooluteest läbi keha.
kujutavad endast valgeolluse sees paiknevat hallolluse kogumikke. Vastavaid närvirakkude kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi nimetatakse aga ganglionideks. Pea- ja seljaaju on rikkalikult varustatud veresoontega. Vereringe häirete puhul tekivad mitmesugused ajutalitluse (ja paljude elundite) häired. Närvid on närvikiudude kimbud - tunde-, motoorsed- ja seganärvid. Mitmesugused mehaanilised, optilised, elektrilised, termilised, keemilised ja osmootsed muutused välis- vôi sisekeskkonnas môjuvad vastavatele retseptoritele ärritajatena ja kutsuvad esile erutusimpulsi tekke ja leviku. Ärritus avaldub retseptorrakkudel elektrilaengute muutusena, selle suurus sôltub ärritaja tugevusest, intensiivsusest. Edasiantava info olemus sôltub impulsi sagedusest ja rütmist. Info edasine töötlus toimub närvikeskustes - see tähendab saadud impulsside
Viimasel ajal kasutatakse suuremates ühiskondlikes hoonetes pealt klaaskatusega kaetud siseõuesid, kuhu avanevad ümber õue paiknevate tubade aknad. See võte lubab laiendada päevavalguse kasutamist. Viimasel ajal on võetud kasutusele heliokollektorite demonstreerimine dekoratiivse elemendina maja välisilme kaunistamisel. Hea on dekoratiivsetel eesmärkidel kasutada vertikaalselt paiknevat helioseina, kaldasendis paigaldatud termilised heliokollektorid ja VP- paneelid tuleb jätta katusele. (Tomson, 2000) Päikesesoojuse mõju on alati ajendanud inimesi projekteerima maju, kasutama ehitusmaterjale ja valima maja asukohta nii, et soojenemise ja jahtumise mõju oleks võimalik parimal viisil ära kasutada. Niisuguseid arhitektuuripõhimõtteid kasutati juba inimasustuste rajamisest alates, selle näiteid võib näha maal ja vanemates linnaosades. Näiteks Eesti vanadel
Tasakaalulises heterogeenses süsteemis peab valitsema termiline ja mehaaniline tasakaal kõikide faaside vahel. Samuti peab kõikides faasides olema püstitunud keemiline tasakaal ja iga komponendi keemiline potentsiaal peab kõikides kooseksisteerivates faasides olema ühesugune.) 8 pilet 1.Mis on materjali omadus?Materjali omadus on selle materjali vastumõju mingi välisparameetri muutusele.Tähtsaimad omadused on: mehhaanilised, termilised, elektrilised, magnetilised, optilised, ja materjali vastupidavus keskkonna mõjule. 2.Millised on lubatud energianivood elektronile aatomis? Liikudes umber tuuma on elektronile lubatud ainult kindlad energiavood, mis lubavad omandada elektronil just kindlad energiaväärtused. 3.Iseloomustage püsivat dipoolsidet? Suhteliselt nõrgad, tekivad molekulide elektronpilve tiheduse assümeeriast tingitud molekulaardipoolidest. 4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke hapniku molekulis?
protsessiks nimetatkse protsessi mille jooksul keha olekuparameetrid muutuvad- jaguneb: tagastatavad protsessid: protsess mis kulgeb läbi ühtede ja samade tasakaalsete olekute nii ühes kui ka teises suunas. Kõik reaalsed protsessid on suuremal või vähemal määral tagastamatud protsessid, kuna nad pole tasakaalus. Ringprotsess: protsess mille kulgemise käigus termodünaamiline keha läbib igat vahepealset olekut ja tuleb tagasi algolekusse. 6. Termodünaamilised kehad ja nende termilised ja energeetilised olekuparameetrid ja mõõtühikud. Termodünaamilised kehad gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel. Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massiühiku maht (v) [ m³/kg] 2) Rõhk Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi] 3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K]
protsessiks nimetatkse protsessi mille jooksul keha olekuparameetrid muutuvad- jaguneb: tagastatavad protsessid: protsess mis kulgeb läbi ühtede ja samade tasakaalsete olekute nii ühes kui ka teises suunas. Kõik reaalsed protsessid on suuremal või vähemal määral tagastamatud protsessid, kuna nad pole tasakaalus. Ringprotsess: protsess mille kulgemise käigus termodünaamiline keha läbib igat vahepealset olekut ja tuleb tagasi algolekusse. 6. Termodünaamilised kehad ja nende termilised ja energeetilised olekuparameetrid ja mõõtühikud. Termodünaamilised kehad gaasid ja aurud(veeaur) sest nad muudavad oma mahtu väga suurtes piirides nende soojuslikul ja mehaanilisel mõjutamisel. Termilised olekuparameetrid: erimaht, absoluutne rõhk ja abs. Temperatuur. 1) Erimaht aine massiühiku maht (v) [ m³/kg] 2) Rõhk Pinnaühiku normaali suunasmõjuv jõud (p) [Pa, N/m², mmHg, atm, bar, psi] 3) Temperatuur Absoluutne temperatuur (T) [K]
läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Kirjeldatud tööpõhimõte vastab Epsoni poolt väljatöötatud piesomeetodile, mis on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt väljatöötatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJet- meetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi väljalaskeava taga, mis väidetavasti lubab düüse paigutada üksteisele lähemale, kuid pole nii kiires, kui HP lahendus
Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui võtame teatavast ruumist 10 m3 või ainult l ml õhku, ja kui õhk ruumis oli hästi segatud, siis nende erinevate koguste omadused on samad, sealhulgas jällegi temperatuur, rõhk ja ka tihedus. Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 8. Nimetage termilised olekuparameetrid, mida nendega iseloomustatakse Parameetreid, mille kadu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nimetatakse termilisteks olekuparameetriteks. Iseloomustatakse erimahtu(tihedust), rõhku ja temperatuuri. 9. Mida iseloomustavad soojuslikud parameetrid. Näited soojuslikest parameetritest. Suurused mis iseloomustavad süsteemi energeetilist olukorda. Nendeks on meie aine jaoks oluline entalpia, entroopia 10
omadustele puhutakse see õige tugevusega minema. Purustamise eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või lõppladestuseks (näiteks jäätmete põletamiseks) sobivaks materjaliks. Tihendamisel (prügipressid) surutakse materjal mehaaniliselt kokku väiksemale ruumalale, millega saavutatakse säästu käitluskuludes 15. Jäätmete lõppkäitlemise viisid Kaasaegseid jäätmete lõpp-käitlemise meetodeid saab jagada järgmistesse rühmadesse: - mehaanilised meetodid, - termilised meetodid; - bioloogilised meetodid; - keemilised meetodid. Kompostimine on üks bioloogilistest jäätmekäitlusmeetoditest. Kompostimisel lagundatakse orgaanilised jäätmed, s.h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor,
· Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui võtame teatavast ruumist 10 m3 või ainult l ml õhku, ja kui õhk ruumis oli hästi segatud, siis nende erinevate koguste omadused on samad, sealhulgas jällegi temperatuur, rõhk ja ka tihedus. · Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid. 8. Nimetage termilised olekuparameetrid, mida nendega iseloomustatakse Parameetreid, mille kadu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nimetatakse termilisteks olekuparameetriteks. Iseloomustatakse erimahtu(tihedust), rõhku ja temperatuuri. 9. Mida iseloomustavad soojuslikud parameetrid. Näited soojuslikest parameetritest. · Suurused mis iseloomustavad süsteemi energeetilist olukorda. Nendeks on meie aine jaoks oluline entalpia, entroopia 10
Nahavähi tekkepõhjused ja mehhanismid Nahavähk tekib reeglina eelnevalt kahjustatud nahale. Üheks suurimaks nahavähi tekitajaks on ultraviolettkiirgus.Heledanahalised inimesed,kes viibivad palju päikese käes,haigestuvad sagedamini kui tumedanahalised.Nahavähi tekkes on eriti tähtsad lapsepõlves saadud päikesepõletused.Samuti võivad põhjustada nahavähki ka kemikaalid.Hästi tuntud on arseeni vähki tekitav toime.Kroonilised naha mehhaanilised,termilised või põletikulised kahjustused pikema aja jooksul võivad samuti viia nahavähi tekkele. Nahavähi teket soodustavad riskifaktorid võivad olla nii pärilikud kui ka elustiilist põhjustatud. Kui teie perekonnas on esinenud nahavähki, tuleb samuti tähelepanelikult jälgida nahal toimuvaid muutusi. Riskirühma kalduvad kuuluma pigem kahvatuma naha ning heledate silmadega inimesed, eriti need, kel tekivad kergesti päikesepõletused ning kellele päike hästi peale ei hakka
torukesele toimub selle läbimõõdu järsk vähenemine ja tilgakese düüsist väljapritsimine paberile. Sellele järgneb torukese uuestitäitumine tindiga hõrenemise toimel tindihoidla kaudu. Kirjeldatud tööpõhimõte vastab Epsoni poolt väljatöötatud piesomeetodile, mis on eriti sobivaks osutunud värviprinterites, kus samas prindipeas kasutatakse nelja eri värvi tindiga täidetud düüsikest. Teised jugaprinterite valmistajad kasutavad piesokristalli asemel soojenduselemente (termilised tindipritsid), mille toimel tint hakkab aurustuma ja eraldub mullidena. Seda Canoni poolt väljatöötatud aurumullide meetodit (Bubble Jet tehnoloogia) kasutab enamik teisigi tootjaid, kuna Hewlett-Packardi printerites on rakendatud nn. InkJet- meetodit. Kahe viimase tehnoloogia peamiseks erinevuseks on soojenduselemendi asukoht: Canonil paikneb see tindi väljalaskeava taga, mis väidetavasti lubab düüse paigutada üksteisele lähemale, kuid pole nii kiires, kui HP lahendus
· ...harvem soojal frondil aga kui, siis äge ja ohtlik maismaa kohal öösel pilvede ülemine pind jahtub?kasvab temperatuuri vertikaalne gradient?kujunevad vertikaalvoolud?äikesepilved merede ja ookeanide kohal ka päeval Õhumassisisesed äikesed... · ...tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel · Konvektiivsed äikesed tekivad harilikult Suvel maismaa kohal pealelõunasel ajal Talvel merede ja ookeanide kohal · Termilised e. kohalikud äikesed · Eelduseks - maapind on tugevasti soojenenud » Õhumass alumistes kihtides on soe ja niiske » ülemistes kihtides õhumass suhteliselt jahe, niiskuse sisaldus ka väiksem · Tulemuseks - tugevad tõusvad õhuvoolud ? kondensatsioonipinnalt algab pilvede areng · Termilise äikese teket võib oodata, kui Õhutemperatuur langeb 0,75°C või rohkem 100 m kohta
lahutada (rebimine, surve, nihutamine, lõhestamine). Sidusus on erinevatel muldadel erinev ja sõltub 1.)lõimisest; 2.)niiskusest; 3.)huumusesisaldusest ja 4.)struktuursusest 44. Mida mõistetakse mulla küpsusena? Küpsus on mulla seisund, mille puhul ta on sobiv harimiseks. See saavutatakse siis, kui kõik füüsikalised, keemilised ja bioloogilised tegurid on viidud optimumi. 45. Millised on olulisemad pinnase termilised karakteristikud? Ruumerisoojus ja pinnase soojusjuhtivus. 46. Millised on olulisemad soojuse levimise seaduspärasused mullas? 1.) temp muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnas, st ööpäevase ja aastase perioodiga; 2.)temp kõikumine pinnases kahaneb sügavusega, kusjuures kahanemine sõltub pinnase soojusjuhitavusest mida paremini pinnas juhib soojust, seda suuremad ja sügavamale ulatuvamad on temp kõikumised temas. Märjas pinnases, mis on parem soojusjuht,
Temp tõus on taimedele kasulik ja taime juurde võivad puruneda või jääda mulla peale. teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui ainult teatud piires. Kõrge temp pidurdab taime kasvu. Kõik mullad ei kerki ühte moodi, see sõltub harimisest. vertikaalselt langedes. Absoluutne massiarv näitab mitu See palju taim kasvab sõltub hingamise ja fotosünteesi Termilised karakterisikud:1 mulla ruumerisoojus c- korda on kaldu langemisel kiirte teele sattunud õhu mass vahekorrast. Aktiivne temp- ööpäeva keskmine temp soojuse hulk, mis tuleb anda 1 ruumalaühiku pinnale, et suurem kui püsti langenud kiirte teele jäänud mass, ületab +10C (enamikel kultuuride aktiivne vegetatsioon temp tõsta 1 kelvini võrra. Mida rohkem vett ja vähem eeldusel, et maapinnal valitseb normaalne õhurõhk
kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. c) ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõike vastava kujuga avast. d) valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale. e) keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhjujoaga. 4. Plastide termilised omadused: a) mahumass on enamikel plastmassidel 900...1500 kg/m3.b) tugevus sõltub täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad c) kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist, omab tähtsust põrandakatte materjalide puhu. d) keemiline püsivus on plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. e)elektrijuhtivus on väike, selle pärast kasutatakse neid isolatsiooniks. f)
annaabi.ee 
