Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ladumiseks" - 72 õppematerjali

ladumiseks on tulnud murda ja kohale vedada umbes veerand miljonit hobusekoormat paekive. Kust võeti ses inimlagedas paigas selleks tööjõud? Lisaks on allikate põhjal alust arvata, et Varbolas valvati suuri varandusi ja hõbedahunnikuid.
thumbnail
2
docx

Ahjutarbed

Ahjutarbed Pliidiuksed Pliidiplaadid Ahjuuksed Ahjukestad Siibrid Tahmatopsid Kuumakindlate lisanditega kvaliteetahjusegu puuküttega tulekollete, lõõride, ahjude ja kaminate ladumiseks AHJUSEGU Kasutatav igasuguste puuküttega tulekollete ladumiseks, ahjupottide paigaldamiseks, kaminate, dekoratiivmüüritiste, korstnate jne. ladumiseks. Keskmine AHJUSEGU kihi paksus kahe kivi vahel 8 10 mm. Ladumisel peab olema kivide, ahjupottide, mördi ja õhu temperatuur üle +5°C. Kivistumata valmissegu ja värskelt laotud ahi ei tohi külmuda. Kulu: sõltub tellisteahjupottide mõõtmetest ja vuukide laiusest. 25 kg kotist peaks jätkuma 2530 keskmise suurusega ahjutellise...

Arhitektuur
9 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Lõputöö - Lastetuba

1.2. Müüritis ehk seinad Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest ­ õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid. Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. 6 1.3. Vahelaed Majal on betoonist vahelaed. Betoonist vahelaed on tihti puidust vahelagedest kallimad, kuid neil on mitmeid olulisi eeliseid, mis teie elukvaliteeti oma valminud majas oluliselt...

Ehitusviimistlus
170 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Aeroc ja Maxit Estonia

6 559 112 faks 6 559 114 koduleht: www.aeroc.ee e-post: [email protected] Ehituskaar 4/81 55 See on uus toode Eesti ehitusmaterjalideturul. Senistest analoogidest ­ põlevkivituhkbetoonist ja keramsiitberoonist vaheseinaplaatidest paksusega 100 mm on AEROC Element 100 erinevused järgmised: · suur toodete täpsus ja hea pinnakvaliteet, mis ei nõua krohvimist. Pahtelduskihi paksus on 0,5­2,0 mm; · paigaldamine käib mördi asemel AEROCi liimsegudega; · 1m² vaheseina ladumiseks on tarvis ainult 2,8 AEROC Element 100 plaati. AEROC Element 100 vahe-seinaplaate võib kasutada niisketes ruumides ­ saunas, vannitoas, dusiruumis jne. AEROC Element 100 seintesse on kerge freesida sooni ja puurida auke elektrijuhtmete ja pistikupesade tarbeks. Lõppkokkuvõttes, AEROC Element 100 vaheseina plaatide kasutamine tagab kiire ja kvaliteetse tulemuse. Vaheseinte puhul on tarvis tagada nõutav heliisolatsioon. AEROC Element 100 viimistletud vaheseina...

Ehitusviimistlus
79 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ladu

1 Referaat Ladu Tallinna Transpordikool Janari Kristian LV1E Alused 2 Alus ehk kaubaalus on kauba transpordiks ja ladumiseks mõeldud kindlates mõõtudes raam või toestik. Aluste ajalugu, tunnustatud alusetüübid ja mõõtmed Alljärgnev annab väikese ülevaate mahtudest ja aluste tüüpidest mis on kasutusel maailmas ja euroopas. Lühidalt saab ülevaate organisatsioonidest ja regulatsioonidest ning arengust. Lühiülevaade Vajadus aluste järele tekkis majanduse ja tööstuse arenedes. Mahud kasvasid ja nii nagu muud majandusharud arenesid 20 sajandi alguses hakkas kasvama vajadus suuremate kaubakoguste...

Laomajandus
181 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tehiskivide katsetamine

Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks . Kulunorm ­ 40 tk/m²; kuiva mördi kulu ­ 40 kg/m². 3.Töö käik 2.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus, mis olid 105-110 oC juures kuivatatud. Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumala. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit (1). Saadud tulemused ümardatakse...

Ehitusmaterjalid
106 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ehitusmaterjalid - KT nr. 1

Harilik tellis ei ole tulekindel, väike soojapidavus. Õõnestellis- survetugevus 7,5- 25 Mpa, kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutatada väga niisketes ruumides. Kergtellis valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust, ja standardiseeritud mõõtudega. Tihedus on madal, paremad soojaisolatsiooniomadused, survetugevus madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest. Normaalse niiskusega ruumides vaheseinte ladumiseks . Hariliktellis- survetugevus sõltub põletustemp ja ajast. Kui põletustemp on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus ja survetugevus. Kõrgel temp põletatud kivil on suurem kahanemine ja suurem tihedus ja väiksem veeimavus. Õhuläbilaskvus oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Tavaliselt 1000°C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus 15%. Mida kõrgem temp seda väiksem veeimavus. Mida kõrgem on põletustemp, seda suuremad on poorid ja seda suurem külmakindlus...

Ehitusmaterjalid
676 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Potsepa tööd

Ahju sisemised alad tuleb sillata tellistega, mitte aga lattlaua ega nurklauaga, sest metall paisub kuumenedes tunduvalt rohkem kui tellised. Kuumenemisel terassillus pikeneb, mis võib lõhkuda ahju 9. Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei või raiuda! 10.Üks käsi on töökäsi ja teine on puhas käsi. Potsepatööde kasutatakse järgmisi mörte: 1. Harilikest tellistest kapottvoodriga ahjude/pliitide ladumiseks kasutatakse savimörti ehk ahjusavi 2. Rasksulavate ja tulekindlate telliste ladumiseks kolletes kasutatakse rasksulavat savi, koos liiva või samoti pulbriga. Puidu ja turbapriketiga köetavatel ahjudel võib koldesamottvoodri laduda ka Korstnate ja hoonete seintes asuvate suitsu- ja ventilatsioonilõõride ladumiseks kasutame müüri- või segamörti 3. Pealpool katust asuvate korstna otsa (pitsi) kasutamine suure...

Üldehitus
187 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Gleitmani raamtumaterjal

Neuropsühholoogiline test. Intelligentsuse testimise laiendusena püütakse närvikliinikus avastada patsiendi konkreetset puudust tunnetamisel. Selleks uuritakse, miks ta vastas küsimusele valesti. Testis võib sisalduda terve blokk aritmeetikaülesandeid, mida testija loeb testitavale suuliselt. Nii võidakse küsida: Kui kahel müürsepal kulub seina ladumiseks 6 päeva, mitme päevaga lõpetaksid siis töö 3 müürseppa? Siin võib vale vastus tähendada hoopis rohkemat kui ainult nõrka aritmeetikaoskust, sest korrektne vastus nõuab, et testitav kuuleks ja mõistaks küsimust... LÕIK JÄÄB POOLELI, sest lk 594 koopia puudub. Lk. 603 Mõned uurijad on oletanud, et suured erinevused inimeste intelligentsuses, mis ilmnevad sooritatud testides, võivad olla tingitud mõnede madalatasemeliste tunnetusoperatsioonide sooritamise erinevusest...

Sissejuhatus psühholoogiasse
143 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Müürsepatöö ja betooni valmistamine

26 4.7.3 Müüri liitkohad............................................................................................................. 27 4.7.4 Müüriseotised................................................................................................................27 4.8 Müüri ladumise põhireeglid.................................................................................................27 4.9 Põhitõed müüri eriosade ladumiseks ................................................................................... 27 4.9.1 Nurgad...........................................................................................................................27 4.9.2 Müüritoed......................................................................................................................28 4.9.3 Müüri lõikumiskohad...

124 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Müüritööd

Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks . Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88 mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga,...

Üldehitus
170 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tehiskivi katsetamine

Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks . Kulunorm ­ 40 tk/m²; kuiva mördi kulu ­ 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o ­ proovikeha tihedus [g/cm3] m ­ proovikeha mass [g]...

Elektrimaterjalid
102 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia töö spikker

RAUDKIVI * Teralise ehitusega ­ koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts (hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi (roosakas v punakas kristall, mitme metalli oksiidid) 3) Vilgukivi (kollakalt või mustalt läikivad kristallid. Sarnanevad lehekestele.) * On happevihmadele vastupidav. SiO2 ei reageeri hapetega. * lihvitav * Ei kannata suuri temp. kõikumisi ­ erinevate mineraalide soojuspaisumis tegurid on erinevad kasutatakse: 1) vundamendi ladumiseks 2) hauamonument 3) välismüür 4) kujude alused SAVI * Tekkinud päevakivi ja vilgukivi murenemisel. * väga peeneteraline * värvus on sinine(tingitud FeO), punane(tingitud Fe2O3) * Moodustavad veega plastilise vormitava massi. kasutatakse: 1) savi krohv 2) sideainena palkide vahel vuugitäitena 3) savitelliseid ja potte- lastakse kuivada ja paagutatakse(st kuumutamine all pool sulamistemp.-i) 4) sinisavi vett isoleeriva kihina SAVITELLIS...

Keemia
35 allalaadimist
thumbnail
28
ppt

Vaheseinad

Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistluskihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna 2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil....

Ehituskonstruktsioonid
126 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

Alumine kiht trambitakse kinni. Kivide vahed täidetakse väiksemate kivitükkide ja mördiga. Enne järgmise kihi ladumist kaetakse laotud kivikiht umbes 2...2,5 cm paksuse mördikihiga. Paekivi vundament ja keldriseinad laotakse nn. "kahe poolega" müürina, s. o. välimisteks ja sisemisteks pindridadeks kasutatakse kive , mille pikem serv on enam-vähem sirge, ja kivivahe täitmiseks kasutatakse väiksemaid kive ja kivikilde. Iga kihi ladumiseks valitakse võrdse paksusega kivid , kusjuures järgmise kihi pindridade kivid peavad katma all asuva rea püstvuuke. Vundamendi (seina) lõhkivajumise vältimiseks peavad ühe kihi pindrea kivid siduma teise, vastasasuva pindrea kive. Vundamendi rajamisel erinevatele kõrgustele tuleb ladumist alustada madalamatest kohtadest, minnes ühelt sügavuselt teisele üle astmetega. Astme kõrguse ja pikkuse suhe võib tiheda pinnase...

Hooned
390 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
10
doc

PKHK Müüritööd I konspekt

Silikaattellised-valmiststakse vastavalt oma nimetusele, kustutamatta lubja ja kvartsi segust. Mis pressitakse oma vormi ja karastatakse põletamise asemel auruga. Betoontellised-tehakse jäigast betoonmassist terasraketist vibreerides Lõpliku tugevuse saavutab umbes 1 kuu jooksul Steatiit müürikivi-lõigatakse välja looduslikust kivist. Head müürikollete ladumiseks , kuna nende soojamahtuvus on hea. Keramsiitplokid H75-täisplokk 490*75*190 UH150 490*150*190 RUH380 490*380*190 Betoonplokid-valmistatakse kas öönes või kärgplokkidena. 390*x*190 (Laiused varieeruvad) Silikaatplokid Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed Kahiplokk Kergbetoonplokk(aeroc) Müürimördid Mördi ülesanne: Müürikivid müüriks ühendada...

Müüritööd
230 allalaadimist
thumbnail
7
doc

PKHK Müüritööd II konspekt

Karniisi alune rida, samuti kõik karniisi väljaasted laotakse tervetest põikitellistest. Karniisi üleosa näidatakse projektis. Karniisid mille väljaase on enam kui pool seina paksust sarrustatakse ning nende konstruktsioon näidatatkse projekstis Ühe kivirea üleulatus ei tohi olla rohkem kui 1/3 tellise pikkust Enam kui 5 cm üleulatusega karniisinurkade ladumiseks seome 2 tellist pehme terastraadiga kokku, lööme vuuki kaks 1 cm laiust puitliistu. Pingutame traadi ja siis moodustame vuugi, täidame vuui mördiga ja paigaldame nurgaploki Paneeltöölava Paneeltöölava koosneb kahest kolmnurksest ja 2.4*4.7m pinnaga töölaudisest. 50 mm paksune laudis paikneb 60*200 mm puittaladel. Puittalade külge on kinnitataud teras jalamid. Niiet töölava kõrgus vahelaelt 1.05 ­ 2m....

Müüritööd
168 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Müüritööd, tsemendi tootmine

Nende kabariitmõõdud on 250 x 120 x 65 mm ja valmistatakse nad viimistlustellistest. Klombitud telliseid kasutatakse seinte välis- ja harvem sisepindade katteks. Ahjutellis on kuumakindlam, ta kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65, 250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad ( 150, 125, 100, 75). Ahjutellist kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks . 5 Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4 mm). Mark vähemalt 100, kuumakindlus vähemalt 1550 °C...

Üldehitus
81 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Paulo coelho

Tegelikult see nii ei olnud, kuid tüdruk ei teadnud seda. Dr. Igor, kes oli haiglas arst, kasutas Veronikat ära, et ta saaks oma ravimimeetodit katsetada. Ravimi nimeteati ,, Vitrioliks" selle peamine eesmärk oli tahe. Vitrioli ehk kibestuse all kannatavad inimesed ei taha enam midagi ja mõne aasta möödudes ei suuda nad oma maailmast välja tulla; neil on seal kindluse ladumiseks meeletult energiat kulutanud, et reaalsus saavutaks just sellise, nagu nad tahavad. Kibestusemürgituse suureks probleemiks on see, et kaovad ka kired - viha, armastus, meeleheide ja uudishimu. Dr. Igoril oli vaja peale Vitrioli leidmise tõestada, et seda on võimalik ka ravida. Ta tahtis oma nime meditsiiniajalukku jäädvustada. Ühe rahulikul õhtul kohtas mees hullumajas Veronika Zedkat, kes oli 35-aastane ja nägi täiesti normaalne välja...

Kirjandus
52 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ambroosiuse laul

(1540-1588) lauluraamatus, mis ilmus enne aastat 1583. Teine versioon «Te Deumist» ilmus «Virsikirjas» number 321 all ning on tõlgitud soome keelde rootsi keelest. Eestikeelse teksti on kiriku laulu- ja palveraamatu jaoks koostatud õpetaja Ivar-Jaak Salumäe, kasutades ladina-, saksa-, soome- ja eestikeelseid materjale. Viimati redigeeriti teksti seoses EELK lauluraamatukomisjoni ja E.E.L.K. lauluraamatukomitee materjalide korrastamisega lauluraamatu ladumiseks 1990. aastal. Kasutatud kirjandus: E. W-n 1938. «Ambrosius oli ladna mees». Kuulsa üliõpilaslaulu sünniradadel. Rahvaleht 7. Kiriku laulu- ja palveraamat. EELK. Tallinn 1992 http://www.eelk.ee/laululugu29-39.html...

Muusika
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun