. . . . . . . . . . . . . . . 9 Kasutatud materjal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10 Sissejuhatus Referaat räägib siis üldiselt columbia kivi kasutusalast, kivi tüüpidest ja paigaldamisest. Õõnesplokid Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Õõnesplokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega. Kuna plokkide välispind on sile ja tasapinnaline ning külmakindlus on piisav, siis sobivad nad kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Oma küllalt suure massi tõttu on korralikult laotud betoonmüüritis hea õhumüra isolaator. Plokid on struktuurilt lahtiste pooridega ja
Ahjutarbed Pliidiuksed Pliidiplaadid Ahjuuksed Ahjukestad Siibrid Tahmatopsid Kuumakindlate lisanditega kvaliteetahjusegu puuküttega tulekollete, lõõride, ahjude ja kaminate ladumiseks AHJUSEGU Kasutatav igasuguste puuküttega tulekollete ladumiseks, ahjupottide paigaldamiseks, kaminate, dekoratiivmüüritiste, korstnate jne. ladumiseks. Keskmine AHJUSEGU kihi paksus kahe kivi vahel 8 10 mm. Ladumisel peab olema kivide, ahjupottide, mördi ja õhu temperatuur üle +5°C. Kivistumata valmissegu ja värskelt laotud ahi ei tohi külmuda. Kulu: sõltub tellisteahjupottide mõõtmetest ja vuukide laiusest. 25 kg kotist peaks jätkuma 2530 keskmise suurusega ahjutellise
Õõnesplokid Õõnesplokk Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Murtud plokkidest saadakse nii tugev kandekonstruktsioon kui ka omapärase faktuuriga välispind. Puhta vuugiga laotud sein on kena ja ei vaja lisaviimistlust. Soovi korral võib seina värvida. Plokkide õõnsustesse on mugav paigaldada elektrijuhtmeid ja kommunikatsioone. Täisplokk Poolplokk Sillusplokk Nurgaplokk Sarrusplokk Murtudplokk Murtus poolplokk Murtud nurgaplokk
Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(krobeline). Ühe tellise mass on 1,9 või 2,6 kg. Kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Klombitud tellis saadakse täistellise ühe külje või külje ja otsa klompimisel. Kasutatakse soklite ja fassaadide kattematerjalina ning aiapostide ladumiseks.
Käesolevaks ajaks on aga palju ehitajad pöördunud tagasi silikaatkivi poole, sest näiteks kergbetooni pole mõtet suuremate ehituste puhul kasutada. 2 Tooted Silikaattooted on hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav materjal. Reakivid täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Silikaattellised täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaattellised välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Õõnessilikaattellised täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Õõnesplokid kande- ja vaheseinte ladumiseks. Aiapostide moodulid ja mütsid valmistatakse klombitud silikaattellistest ja
tehases erinevate tihedustega. Plokke valmistatakse keskmise kuivtihedusega 375 kg/m³ ja 450 kg/m³ ning silluseid keskmise kuivtihedusega 470 kg/m³. See tagab toodetele erinevad tugevus- ja soojusisolatsiooni omadused. Aeroc plokk 114,98-165 /täisalus (sama toote hinnavahe kõigub ligi 20/alus) Aeroc sillus 65,19-69,0,2/ tk Betoonplokid ja kivid Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Colimbia kivi Tehases rakendatakse Columbia Machine Inc. keskkonnasõbralikku ja energiasäästlikku tehnoloogiat. Vibropressimine ja veeauruga töötlemine tagavad toodete täpsed mõõtmed, hea survetugevuse ja teised füüsikalised omadused. Sideaineks on portlandtsement, täitematerjalideks liiv ja graniitkillustik. Toodete värvivalik on lai, põhitoone on 12. Õõnesplokk 0,93-0,98/tk või 72,90-107,37 /alus Hammasplokk 80,59-84,75 /alus Kehra Kivitehase(Rudus Eesti) betoonplokid
Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks.
SILIKAATPLOKID Silikaatplokid sobivad väga hästi täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Mõeldud kasutamiseks kandvates seintes, vaheseintes ja fassaadides. Tänu mõistlikule hinnale võib neid kasutada tugeva ja mürapidava krohvialuse seinana. Samuti sobivad need fassaadi ladumiseks tänu soliidsele välimusele. Survetugevus M20 võimaldab laduda suuremale koormusele arvestatud seinu, mistõttu on just silikaatplokk ideaalne ehitusmaterjal ka suurte korrusmajade ehituses. Lisaväärtusena antud ploki juures on kindlasti ökonoomsus - kvaliteetne tulemus saavutatakse väiksemate kuludega. Ploki küljed on reljeefsed, nn punnsoonühendusega ja haakuvad omavahel, mis võimaldab laduda müüri püstvuuke täitmata
Müürisegu M100 Polümeerne kvaliteetmüürisegu müüride ladumiseks sise- ja välistingimustes. Toodetakse 25 kg ja 1 tonnistes big-bagides. Koostis peeneteraline kvartsliiv (max tera suurus 3 mm), valge või hall portlandsement, polümeerid, plastifikaator. Kasutamine Columbia-Kivi fassaadikividest ja plokkides hoone fassaadide müüride, korstnate ja kaminate ladumiseks. Ettevalmistused tööks 1. Vajalik kogus segupulbrit kallata segamisnõusse või segatisse; 2. Lisada vett 13-17% segu kaalust. (3,25-4 liitrit 25 kg koti kohta); 3. Segada mehhaaniliselt või käsitsi kuni segu täieliku märgumiseni; 4. Lasta segul veidi seista ja segada veel kord. Valmissegu on kasutatav 4 tundi. Keskmine Columbia-Kivi müürisegu kulu ühele kivile vs. plokile (soovituslik). Kivi tüüp Mõõtmed Segu kulu (kg)
Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88 mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga,
Fifth level Täistellis Kasutatakse viimistluskivina kandvates ja mittekandvates siseseintes Küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C Aiapostid Õõnestellis ja käsivormtellis Kasutatakse viimistluskivina kandvate ja mittekandvate välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. Kergtellis Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides Kandekonstruktsioonides ei saa kasutada. Soojaisolatsiooniomadussed paremad kui tavalisel õõnestellisel veeimavus suurem harilikust tellisest Savitellise kasutamine Click to edit Master text styles
seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused sõltuvad suurel määral just nende hulgast ja struktuurist, mis kujunevad tehnoloogiliste parameetrite valiku tulemusena. Pikaajaline silikaattellise tootmise kogemus, muutunud turunõudlus ja tootmistingimused on võimaldanud viimasel aastakümnel tõsta toodetava silikaatkivi kvaliteeti ja laiendada oluliselt toodangu nomenklatuuri, sealhulgas ka mõõtmete osas. Täiendavat viimistlust vajavate müüritiste ladumiseks mõeldud reakivi kõrval toodetakse laias valikus väärikkivi, s.o. mitmesuguse pinnastruktuuriga fassaadikivi, mis ei vaja täiendavat viimistlust. Nii omaduste kui ka väljanägemise poolest on tellist fassaadimaterjalina soodsaim kasutada puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad oma algupärasel kujul tulemusena saadakse kergelt hallika tooniga 5 valge sein
32. Täissavitelliste põhilised kasutuskohad Täistellis VTT ja FTT Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. 33. Õõnsavitelliste põhilised kasutuskohad VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. FAT kasutuskohad- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta
Lubikrohv Kasutatakse : Erinevatest mineraalsetest ehitusmaterjalidest seinte tasandamiseks, krohvimiseks. Paekivist, dolomiitsest kivimist, tellistest müüride ladumiseks. Igasuguste vanade müüritiste ja krohvipindade renoveerimiseks. Aluspind ning ettevalmistus tööks ALUSPIND Aluspindu on soovitav eelnevalt puhastada. Eemaldada lahtine, tolm, värv, pigi jne. ETTEVALMISTUSED TÖÖKS Vajalik kogus segupulbrit kallata segamisnõusse. Lisada vett 16-22 % segu kaalust. (4 - 5,5 liitrit 25 kg koti kohta) Segada mehhaaniliselt või käsitsi kuni segu täieliku märgumiseni. Lasta segul veidi seista ja segada veel kord. Valmissegu kasutatav 8 tundi.
tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm. Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest
SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. pikkus (a)+- 3mm laius (b) +- 3mm paksus (c) +- 2mm Mördi Kivi
kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Plok on suhteliselt raske ning kaalub 16 kg. Raskest materjalist valmistatud plokk vastab kõrgendatud kvaliteedinõuetele: mürapidavus, tulekindlus, soojapidavus ja külmakindlus. Ploki konstruktsioon ei nõua püstvuukide täitmist ning plokki sobib kasutada nii kandvate , kui ka vaheseinte ladumiseks. Roclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuuril liiva, põlevkivituha ja vee segust. Roclite tuhaploki 300 mõõtmed on laius 300mm, pikkus150mm, kõrgus 600mm. Plokid on hea soojuse isolatsiooni võimega, soojusjuhtivus 0,11W/mK ja üsna tihedad, tihedusega 500kg/m3. Energiasäästlik Roclite ehitusplokk aitab hoida kokku küttekuludelt. Roclite kergplokkide helipidavusnäitajad on suurepärased! Näiteks 200 mm paksuse seina helipidavus on 44 dB
Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik: 1) Erineva raskusega hooneosade vahele, mille koormused vundamenditaldmiku all on erinevad; 2)Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane; 3) Uue ja vana hooneosade vahele; 4) Vundamenditaldmiku järsu laiendamise kohtadesse või tunduvalt erineva rajamissügavuse korral. Looduskiviseinad Paekivi on küllalt tugev, külma- ja niskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500 mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. · Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein: · Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid. · Looduskivist müür laotakse kahe poolega: sisemise ja välimise reana.
vundamenditaldmiku all on erinevad; b) Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane; c) Uue ja vana hooneosade vahele; d) Vundamenditaldmiku järsu laienemise kohtadesse või tunduvalt erineva rajamissügavuse korral. LOODUSKIVISEINDAD. Paekivi on küllalt tugev, külm- ja niiskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal
Nurga- ja vahemajakad Majakat tuleb laduda nii, et nende pinnad ja nurgad asuksid täpselt püstloodis ja et nende ülemised pinnad asuksid kõik ühel horisontaaltasapinnal. Nii nurgamajakate kui ka kogu ehitatava hoone nurkade vertikaalsust kontrollitakse 600...1000 g nöörloodiga. Selleks lastakse lood rippuda üle seina välisnurga, nurgast umbes 10 cm kaugusel. Vaadates üle nurga ülalt alla kord ühe, kord teise seina suunas, peab nurga püstjoon olema loodinööriga paralleelne. Pärast majakate valmimist laotakse majakate vahel olev seinaosa. Selleks pingutatakse majakate vahele tugev 1 mm jämedune suundnöör (sageli tamiil). Nööri pingutamiseks on kõige lihtsam kasutada nn. pingutustellist, mis riputakse suundnööri ühte või mõlemasse otsa. Pingutustellise kasutamisel ei ole vaja nööri iga kihi tõstmise järel siduda. Nööri üks ots seotakse laotavast kihist 2...5 kihti madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. La...
(Silikaat AS) 1.2. Mört Mört seob kivid müüritiseks. Kandeseintes on mördikihi põhiülesandeks ülevalt tuleva koormuse edasikandmine alumisele kivireale. Koormuste maksimaalseks edasi- kandmiseks peavad vuugid olema hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon-, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii sise- kui välistingimustes. Samuti korstnate ja kaminate ladumiseks. Müüritise alus peab olema tugev ja stabiilne. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Enne müüritööde algust ja ladumise ajal tuleb kaitsta kõiki ehitiseosi, mida müüritööde ajal võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure vee- sisaldusega või liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada.
8. Ahju sisemised alad tuleb sillata tellistega, mitte aga lattlaua ega nurklauaga, sest metall paisub kuumenedes tunduvalt rohkem kui tellised. Kuumenemisel terassillus pikeneb, mis võib lõhkuda ahju 9. Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei või raiuda! 10.Üks käsi on töökäsi ja teine on puhas käsi. Potsepatööde kasutatakse järgmisi mörte: 1. Harilikest tellistest kapottvoodriga ahjude/pliitide ladumiseks kasutatakse savimörti ehk ahjusavi 2. Rasksulavate ja tulekindlate telliste ladumiseks kolletes kasutatakse rasksulavat savi, koos liiva või samoti pulbriga. Puidu ja turbapriketiga köetavatel ahjudel võib koldesamottvoodri laduda ka Korstnate ja hoonete seintes asuvate suitsu- ja ventilatsioonilõõride ladumiseks kasutame müüri- või segamörti 3. Pealpool katust asuvate korstna otsa (pitsi) kasutamine suure
Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad (VTT,FTT) -peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; -küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks -Ainult sisetöödeks. Kasutuskohad(tellis tähistusega PTT) - Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks -Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis -Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda - Ainult sisetöödeks. *Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad- -viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. -Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks -Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks - Sisekujunduselementide ladumiseks.
GRANIIT e. RAUDKIVI * Teralise ehitusega koosneb kolmest mineraalist. 1) Kvarts (hallikasvalge kristall SiO2) 2) Päevakivi (roosakas v punakas kristall, mitme metalli oksiidid) 3) Vilgukivi (kollakalt või mustalt läikivad kristallid. Sarnanevad lehekestele.) * On happevihmadele vastupidav. SiO2 ei reageeri hapetega. * lihvitav * Ei kannata suuri temp. kõikumisi erinevate mineraalide soojuspaisumis tegurid on erinevad kasutatakse: 1) vundamendi ladumiseks 2) hauamonument 3) välismüür 4) kujude alused SAVI * Tekkinud päevakivi ja vilgukivi murenemisel. * väga peeneteraline * värvus on sinine(tingitud FeO), punane(tingitud Fe2O3) * Moodustavad veega plastilise vormitava massi. kasutatakse: 1) savi krohv 2) sideainena palkide vahel vuugitäitena 3) savitelliseid ja potte- lastakse kuivada ja paagutatakse(st kuumutamine all pool sulamistemp.-i) 4) sinisavi vett isoleeriva kihina SAVITELLIS
välja. Lubikrohv hingab, seega takistab mädaniku teket krohvitud puitpindadel. Lubikrohv puhastab õhku ja tasakaalustab õhuniiskust, seega tagab tervisliku elukeskkonna. 2 KASUTAMINE Kasutatakse erinevatest mineraalsetest ehitusmatejalidest seinte tasandamiseks ja krohvimiseks. Paekivist, dolomiitsest kivimist ja tellistest müüride ladumiseks. Igasuguste vanade müüritiste ja krohvipindade renoveerimiseks. ETTEVALMISTUD TÖÖDEKS · Puhastada pind tolm, lahtine krohv ( kui tehakse krohviparandusi), värv. · Panna valik kogus segupulbrit segamisnõusse. · Lisada vett 16-22 % segu kaalust ( 4 5,5 liitrit 25 kg koti kohta). · Segada mehhaniliselt või käsitsi kuni segu täieliku märgumiseni. · Lasta segul veidi seista ja siis uuesti segada.
Klombitud tellistel on üks või kaks pinda klombitud. Nende kabariitmõõdud on 250 x 120 x 65 mm ja valmistatakse nad viimistlustellistest. Klombitud telliseid kasutatakse seinte välis- ja harvem sisepindade katteks. Ahjutellis on kuumakindlam, ta kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65, 250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad ( 150, 125, 100, 75). Ahjutellist kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks. 5 Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4 mm). Mark vähemalt 100, kuumakindlus vähemalt 1550 °C
..........................................26 4.7.3 Müüri liitkohad............................................................................................................. 27 4.7.4 Müüriseotised................................................................................................................27 4.8 Müüri ladumise põhireeglid.................................................................................................27 4.9 Põhitõed müüri eriosade ladumiseks................................................................................... 27 4.9.1 Nurgad...........................................................................................................................27 4.9.2 Müüritoed......................................................................................................................28 4.9.3 Müüri lõikumiskohad...........................................................................................
Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistluskihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna 2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse tsementmördil.
SISUKORD SISSEJUHATUS Kivi on üks levinumaid materjale fassaadide katmiseks. Kivi kui ehitusmaterjali eelisteks on tema vastupidavus ta ei roosteta, ei mädane, ei põle ega hallita, ning samuti palju erinevaid lahendusi ja võimalusi. Fassaadi ladumiseks võib tänapäeval valida nii looduskivide kui tehiskivide vahel. Looduskivide nagu dolomiit, graniit ja lubjakivi kasutamine fassaadimaterjalina annavad hoonele esteetilise ja omapärase väljanägemise. Samas on looduskivi puuduseks tema suur kaal, mistõttu suureneb koormus hoone vundamendile. Teise variandina on võimalik kasutada tehiskive, mida leidub igas suuruses, värvitoonis ja tekstuuris
jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. VAT kasutuskohad viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. FAT kasutuskohad Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. Samotttellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi
1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 3.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus. Kõik proovikehad kaaluti ning mõõdeti. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit 1. Saadud tulemused ümardatakse kümnendike täpsuseni. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused on kantud tabelisse 1. Kolmel esimesel proovikehal arvutatakse veeimavus ja survetugevus märjalt. Valem 1: o = (m/V)*1000 o proovikeha tihedus [g/cm3] m proovikeha mass [g]
Hea soojus- ja heliisolatsiooniga materjal, mis sobib põrandate ja seinte rajamiseks. Kergbetoon on vee- ja külmakindel. Sobib sise- ja välistöödeks. (LC Kergbetoon/soojusisolatsioonbetoon) Kergkeraamika Keraamika on traditsiooniliselt savist või savi sisaldavatest segudest põletatud toode. Kergkeraamikat kasutatakse vähekorruseliste hoonete või hoonete ülemiste korruste normaalniiskete ruumide seinte ning karkass-seinte ladumiseks. (Otsman, 1976) Graniit Graniit on tekkinud magma aeglasel ühtlasel hangumisel maakoores selle kihtitide surve all. Graniidi kivimid on suure mahumassiga, tihedad ja suure survetugevusega. Graniidid lasevad end hästi tahuda ja poleerida, kuigi neid ei ole kerge töödelda. Antud materjali kasutatakse ühiskondlike hoonete ehitamisel, hüdrotehnilistes ehitisted, teedeehituses. Sillikaattellis Sillikaattellis on hall materjal, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel
mineraalsetest täiteainetest liiv ja graniitkillustik. Kasutatakse USA firma COLUMBIA MACHINE INC. tehnoloogiat ja seadmeid, mis on oma efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust tõestanud üle kolmveerand sajandi. Erinevate värvitoonide saamiseks lisatakse tootmisprotsessis betoonisegule värvipigmente, mis võimaldab kliendil valida sobivaima värvitooni. Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. 4 Tehnilised näitajad: Plokid Kivid täisplokk õõnesplokid soliidkivi murtud kivid Mõõtmed mm 390x140 390x9 390x 390x 390x2 190x90x5 190x95 390x9 x190 0x190 140x 190x 40x19 7 x90 5x90
sorteeritakse telliseid mõõtmete järgi, sest erineva suurusega kivid muudavad vuugid paksemaks, vuuk on aga tulekindlas müüritises nõrgem kui tellis. Tulekindla müüritise lubatav vuukide paksus sõltub temperatuuri reziimist: mida rohkem on konstruktsiooni ekspluateerimise temperatuur, seda õhemad peavad olema vuugid. Esineb neli kategooriat, mis määravad tulekindla müüritise vuukide paksuse: I kategooria mitte üle 1 mm; II 2 mm; III 3 mm; IV üle 3 mm. Ladumiseks valitakse tellised välja, sobitatakse üksteisega ning kontrollitakse lehtkaliibriga pilusid nende vahel. Vajaduse korral tellised soveldatakse ja laotakse kuivalt paigale. Seejärel tõstetakse nad ükshaaval ära ja laotakse kõrvale samas järjekorras, nagu nad paiknesid konstruktsioonis. Pärast seda paigaldatakse juba harilike ladumisvõtetega iga tellis mördil oma kohale. Joonis 7.9 Müüritööriistad: a tellisevasar, b kellu, c nöörlood, d metallist mõõdulint,
Töö nimetus: Tehiskivide katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk Silikaat telliskivi tiheduse, veeimavuse ja surve- ning paindetugevuse määramine. 2. Materjalide kirljeldus AS Silikaat ,,Reakivi'' nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm. Reakivid on täiendavat viimistlust (nt krohvimine) vajavate sise- ja välisseinte ladumiseks. Kulunorm 40 tk/m²; kuiva mördi kulu 40 kg/m². 3.Töö käik 2.1. Tiheduse määramine Proovikehi oli kuus, mis olid 105-110 oC juures kuivatatud. Proovikehad kaalutakse ning mõõdetakse nende geomeetrilised mõõtmed. Igat külge mõõdetakse 3 korda ning seejärel arvutatakse nende aritmeetiline keskmine. Aritmeetiliste keskmiste järgi arvutatakse proovikehade ruumala. Seejärel arvutatakse tihedus kasutades valemit (1). Saadud tulemused ümardatakse
rünnakuga vallutada. 1215. ja 1216. aasta vahetusel oli maalinn sunnitud alistuma, lastes sisse preester Gottfriedi rahvast ristima. Kuid alles 1226. aastal ristiti siin krooniku teatel viimased ristimata olnud eestlased. Ilmselt võib sellest aastast lugeda soontagalased täielikult alistunuteks. Varbola linnus Muinas-Eesti suurim, asetseb Raplamaal, 55 km kaugusel Tallinnast. Vägev, 12. sajandil ehitatud kants esitab väljakutsuvaid mõistatusi. Maalinnuse müüride ladumiseks on tulnud murda ja kohale vedada umbes veerand miljonit hobusekoormat paekive. Kust võeti ses inimlagedas paigas selleks tööjõud? Lisaks on allikate põhjal alust arvata, et Varbolas valvati suuri varandusi ja hõbedahunnikuid. Kust see rikkus talupoegadel? Korduvalt kroonikas mainitud kants jäi vaenlase poolt vallutamata. Ka peale ristisõdu ja maa alistamist saksa ja taani võimude poolt paistab linnus olevat edasi püsinud. Varbola kui
Karniiside ladumine Karniisi ülesandeks on kaitsata vihma ja katuselt langeva vee eest. Karniisi alune rida, samuti kõik karniisi väljaasted laotakse tervetest põikitellistest. Karniisi üleosa näidatakse projektis. Karniisid mille väljaase on enam kui pool seina paksust sarrustatakse ning nende konstruktsioon näidatatkse projekstis Ühe kivirea üleulatus ei tohi olla rohkem kui 1/3 tellise pikkust Enam kui 5 cm üleulatusega karniisinurkade ladumiseks seome 2 tellist pehme terastraadiga kokku, lööme vuuki kaks 1 cm laiust puitliistu. Pingutame traadi ja siis moodustame vuugi, täidame vuui mördiga ja paigaldame nurgaploki Paneeltöölava Paneeltöölava koosneb kahest kolmnurksest ja 2.4*4.7m pinnaga töölaudisest. 50 mm paksune laudis paikneb 60*200 mm puittaladel. Puittalade külge on kinnitataud teras jalamid. Niiet töölava kõrgus vahelaelt 1.05 2m.
Plokkide valikul peab arvestama hoone funktsiooni, suurust ja seintele mõjuvaid koormusi. Siin üheseid lahendusi ega reegleid ei ole ning iga konkreetse olukorra peab lahendama projekteerija.Müüritise ladumise juures tuleb kindlasti jälgida ka seda, et Fibo 5 plokke ei tohi ilma projekteerija nõusolekuta asendada Fibo 3 plokkidega, vastupidi asendamine on üldjuhul lubatud, kui ei teki nt. karkasshoonetel vahelagedele kaalu probleeme.Fibo plokkidest müüritise ladumiseks soovitame kasutada valmis müürisegu weber M100/600, mille normsurvetugevus on 8 MPa ja armeerimiseks bi-armatuuri. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. 100 mm ja 150 mm laiuseid plokke laotakse täisvuugiga ja vuugis kasutatakse ühte bi-armatuuri, laiemaid plokke laotakse kahe segupeenraga ning kasutatakse kahte bi-armatuuri (mõlemasse
(1540-1588) lauluraamatus, mis ilmus enne aastat 1583. Teine versioon «Te Deumist» ilmus «Virsikirjas» number 321 all ning on tõlgitud soome keelde rootsi keelest. Eestikeelse teksti on kiriku laulu- ja palveraamatu jaoks koostatud õpetaja Ivar-Jaak Salumäe, kasutades ladina-, saksa-, soome- ja eestikeelseid materjale. Viimati redigeeriti teksti seoses EELK lauluraamatukomisjoni ja E.E.L.K. lauluraamatukomitee materjalide korrastamisega lauluraamatu ladumiseks 1990. aastal. Kasutatud kirjandus: E. W-n 1938. «Ambrosius oli ladna mees». Kuulsa üliõpilaslaulu sünniradadel. Rahvaleht 7. Kiriku laulu- ja palveraamat. EELK. Tallinn 1992 http://www.eelk.ee/laululugu29-39.html
Esimesel juhul on sillus ettenähtud ava peale tuleva värske müürituse massi kandmiseks. Peale müüritise kivinemist eeldatakse, et müüritis hakkab ise tööle ava kohal kandva elemendina. Teisel juhul peab sillus võtma vastu kõik koormused, mis esinevad ava peal eelpool mainitud alas. Monteeritavateks sillusteks on üldjuhul raudbetoonsillused (või kergbetoon -), kasutatakse ka terastalasid ja väikemajadel puittalasid. Armeeritud kivisilluste ladumiseks on olemas spetsiaalsed sillusplokid. Plokid on keskelt kausja kujuga, kuhu paigaldatakse armatuur ning hiljem valatakse täis. Kui spetsiaalseid plokke pole nt. telliste puhul, siis on võimalik panna ava kohale telliste alla spetsiaalsed nurkrauad, mis hakkavad koormusi vastu võtma.
3 meeldiva sisekliima. Konstruktsiooni piisava aurutiheduse aitab tagada seina viimistlemine seestpoolt tsementkrohvi või – pahtliga. Ruumala püsivus Kuivatuskambrist välja võttes on Fibo plokkide mahukahanemisest juba ca 70% toimunud. Edasise seismisega kahanemisprotsess küll jätkub, aga ladumiseks kasutatavatel plokkidel on oluline osa kahanemisest juba möödas. Fibo plokkide mahukahanemine on 0,15-0,3 mm/jm ja õige bi-armatuuri kasutamine aitab oluliselt vähendada mahukahanemispragude teket. Fibo plokkidest müüritise puhul arvestatakse soojuspaisumise koefitsiendiks α=8x10-6 mm/mK ehk 0,008 mm/mK. Temperatuurimuutustest tuleneva pragunemisohu vastu aitab müüritise armeerimine ja deformatsioonivuukide tegemine. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea
Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. · Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. · Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. · VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks
Põletatakse nii kõrgel temparatuuril, et tooraine paakub klaasitaoliseks tihedaks massiks. Silikaattellised-valmiststakse vastavalt oma nimetusele, kustutamatta lubja ja kvartsi segust. Mis pressitakse oma vormi ja karastatakse põletamise asemel auruga. Betoontellised-tehakse jäigast betoonmassist terasraketist vibreerides Lõpliku tugevuse saavutab umbes 1 kuu jooksul Steatiit müürikivi-lõigatakse välja looduslikust kivist. Head müürikollete ladumiseks, kuna nende soojamahtuvus on hea. Keramsiitplokid H75-täisplokk 490*75*190 UH150 490*150*190 RUH380 490*380*190 Betoonplokid-valmistatakse kas öönes või kärgplokkidena. 390*x*190 (Laiused varieeruvad) Silikaatplokid Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed Kahiplokk Kergbetoonplokk(aeroc) Müürimördid Mördi ülesanne: Müürikivid müüriks ühendada
väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) Tähistused FAT ja VAT: VAT- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte,sh ka külmas osas, ladumiseks 13 FAT- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olme korstnate külma osa ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. 35. Mille poolest erineb klinkersillutustellis tavapärasest savitellisest? Sillutustellist põletatakse väga kõrgel temperatuuril (umbes 1100°C). Peaaegu paakumispiirini põletamisel
pöördumatu ajukahjustuse ning tal on elada nädal aega. Tegelikult see nii ei olnud, kuid tüdruk ei teadnud seda. Dr. Igor, kes oli haiglas arst, kasutas Veronikat ära, et ta saaks oma ravimimeetodit katsetada. Ravimi nimeteati ,, Vitrioliks" selle peamine eesmärk oli tahe. Vitrioli ehk kibestuse all kannatavad inimesed ei taha enam midagi ja mõne aasta möödudes ei suuda nad oma maailmast välja tulla; neil on seal kindluse ladumiseks meeletult energiat kulutanud, et reaalsus saavutaks just sellise, nagu nad tahavad. Kibestusemürgituse suureks probleemiks on see, et kaovad ka kired - viha, armastus, meeleheide ja uudishimu. Dr. Igoril oli vaja peale Vitrioli leidmise tõestada, et seda on võimalik ka ravida. Ta tahtis oma nime meditsiiniajalukku jäädvustada. Ühe rahulikul õhtul kohtas mees hullumajas Veronika Zedkat, kes oli 35-aastane ja nägi täiesti normaalne välja
vaagnale) 4. põranda puhastamine (harja kasutamine, mahakukkunud prügi kokkupühkimine, prügikühvli kasutamine) Laudade puhastamine, taskurätiku kasutamine, lauakombed, tervitamine, tänaval liikumine jne. 1.1 Lugema ja kirjutama õppimine Montessori järgi Ettevalmistus kirjutamiseks algab juba alateadlikult eas, mil laps hakkab kasutama oma sõrmi mistahes käelises tegevuses. Igapäevases elus kirjutamiseks ettevalmistamises kasutatakse näiteks pintsette herneste ladumiseks alusele, lusikat ubade tõstmiseks, pesupulkasid jne. Ülesannetes järgitakse alati vasakult paremale ladumise (tõstmise) reeglit, nii et laps kujundab ise harjumust kirjutada vasakult paremale. Tähtede tundmaõppimise metoodika algab lapse loomulikust soovist kõike käega katsuda, nii on näiteks olemas liivapaberist väljalõigatud ja alusele kleebitud tähed, mida laps korduvalt puudutada püüab. Siis tulevad juba suured papist väljalõigatud tähtedega tähestik. Iga täht on
vundamenditaldmiku all on erinevad; b) Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane; c) Uue ja vana hooneosade vahele; d) Vundamenditaldmiku järsu laienemise kohtadesse või tunduvalt erineva rajamissügavuse korral. LOODUSKIVISEINDAD. Paekivi on küllalt tugev, külm- ja niiskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein Graniit (raudkivi) kasutatakse samuti vundamentide ja seinte ladumiseks. Materjal
ahjukahli, kuid see nõuab originaalkahli järgi tehtud vormi kasutamist. Valmis kahhel lihvitakse, krunditakse värnitsaga, värvitakse teistega lähedast tooni ja selle kuivades lakitakse. 5.1.2 [H3] Vanadest pottidest uus tore ahi Kahhelahju tegemine vanadest pottidest nõuab tähelepanelikku, oskuslikku ja kannatlikku meistrit. Kuid lõpus saab osaks mitme põlvkonna tänu. 5 5.1.3 [H3] Lammutamine Vanad ahjupotid sobivad hästi uue ahju ladumiseks. Oma elutöö teinud kahhelahi, mille lõõrid on umbes või tulekolle liigselt pragunenud, tuleb lammutada ettevaatlikult. Parima tulemuse saab siis, kui lammutajaks on sama pottsepp, kes selle ahju ka hiljem uuesti üles ehitab, olgu samas või hoopis uues kohas. Enne lammutamist on mõistlik ahi igast küljest üles pildistada, üle mõõta ja kivid nummerdada maalriteibist siltide abil vasakult paremale. Nummerdusviis märgitakse
• telliste vormimine metallvormides pressimise teel • toortelliste ladumine vagonettidele; • telliste kivistamine autoklaavis Temperatuur autoklaavis on 170…1800C ja autoklaavimine kestab 8…12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Silikaattellis võib olla massiivne või õõnes. Kujult ja mõõtmetelt on nad täpsemad. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskuskindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel On odavam kui keraamiline tellis. Silikaltsiit erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud. Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind, mis on kokkupuutes õhu ja veega
Telliste põletustemp 900-1000C, kestvus 1,5-2 päeva. 5. GLASUURIMINE enne v pärast toote põletamist. Tehakse igat värvi glasuuri. 14. 17. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgtellised 15. 1. TÄISTELLIS ilma õõnsusteta kompaktne risttahukas, veeimavus suurem kui 6%, külmakindlus üle 15 tsükli. Peavad olema põletatud ühtlaselt. Peamiselt seinte ja sammast ladumiseks 16. 2. AUKTELLIS õõnestellis, kärgtellis. Paljude läbivate õõnsustega. Külmakindlus üle 15 tsükli. Soojajuhtivus väiksem kui täistellistel. Peamiselt seinamaterjalina. 17. 3. VIIMISTLUSTELLIS kujult ja mõõtmetelt täpsem ja ilmastikukindlam. Külmakindlus üle 25 tsükli. Võib olla nii täis kui auk tellis. Külgpind sile, sooneline, ruuduline, harjaspind. Puhasvuukmüüritise ladumisel, laotakse ülejäänud seinaga kokku. 18. 4
annaabi.ee 
