Plunžer liigub ülevalt alla ASS-i suunas. Imiklapi avamismehhanismi hoob, mille üks ots liigub koos plunžeriga ASS-i suunas avab teise otsaga imiklapi. Plunžeripealne ruum täitub kütusega. Plunžer liigub ÜSS-i suunas. Kuni imiklapp on avatud, plunžeri peal survet ei teki. Kütus läheb tagasivoolu, kuni reguleerimismehhanism laseb imiklapil kütuse surve mõjul sulguda. Algab plunžeri aktiivkäik. Surve tõusuga avaneb pumba surveklapp ja kütus surutakse läbi selle klapi pihusti survetorusse. Plunžeri aktiivkäik toimub kuni plunžeri jõudmiseni oma ÜSS-i. 3.2 Kütuse lõpuga reguleeritavad klapp- kõrgsurvepumbad Lõpuga reguleerivatel klapp-pumpadel on lisaks imiklapile plunžeri tõukurilt juhitav ülelaskeklapp. 1.takt 6 Plunžeri allaliikumisel avaneb imiklapp ja plunžeripealne ruum täitub kütusega. 2.takt Plunžer liigub ASS-st ÜSS-i poole
Pihustite ülesanne Ühe- ja kahepunktpritsed Sissepritse süsteemide eelised Kasutatud kirjandus Sissepritsesüsteemid hakkasid autodel levima 1980-ndatel aastatel. Tänaseks on sissepritse täielikult välja vahetanud karburaatoritega varustatud autod. Sissepritsesüsteem on tunduvalt ökonoomsem, täpsem ning jõudsam. Kütusepihusti ei ole midagi muud kui elektriliselt juhitav klapp. See on varustatud survestatud kütusega, mis tuleb kütusepumbast ja pihusti on võimeline avama ja sulgema mitu korda sekundis. Pritsitava kütuse hulka reguleeritakse pihusti lahtiolekuajaga. 1. Peenfilter 2. Ühendusklemmid 3. Mähis 4. Vastuvedru 5. Pihusti nõel 6. Nõela juhik 7. Pihustusava Pihusti ülesanne ongi kütus väikese aja jooksul pihustada silindrisse võimalikult väikeste osakestena ehk kütuse auruna või tolmuna. Pihustid asuvad kas sisselaske kollektoris või otse põlemiskambris. Viimast varianti nimetatakse
keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi jõutud diiselmootorite toiteaparatuuri arengus CR seadmeteni. CR kujutab endast arvutijuhitavat kütuse kõrgrõhu otsepritset silindritesse. Seda toitesüsteemi nimetatakse ka "ühisanumpritseks". Sissejuhatus Diiselmootori segumoodustus ja segu põlemine. Diiselmootori küttesegu moodustatakse silindri sisemuses. Kütus pihustatakse põlemiskambrisse pihusti kaudu rõhu all, mis on mitu korda suurem kui on õhu rõhk põlemiskambris survetakti lõpus. Kütuse kiirus on 150...400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui
keskkonnakaitseliste nõudmistega. Kõike seda arvesse võttes ongi jõutud diiselmootorite toiteaparatuuri arengus CR seadmeteni. CR kujutab endast arvutijuhitavat kütuse kõrgrõhu otsepritset silindritesse. Seda toitesüsteemi nimetatakse ka "ühisanumpritseks". Sissejuhatus Diiselmootori segumoodustus ja segu põlemine. Diiselmootori küttesegu moodustatakse silindri sisemuses. Kütus pihustatakse põlemiskambrisse pihusti kaudu rõhu all, mis on mitu korda suurem kui on õhu rõhk põlemiskambris survetakti lõpus. Kütuse kiirus on 150...400 m/s ning kütusejuga jaguneb 0,002...0,003 mm läbimõõduga piiskadeks. Segumoodustamiseks põlemiskambris jääb väga vähe aega: kütus peab pihustuma, aurustuma ja süttima. Selleks, et kõik see jõuaks korralikult toimuda, peab iga kütusepiisa ümber olema piisavalt õhku ning sellepärast antaksegi diiselmootori silindrisse õhku rohkem, kui
juures on laba sirgendaja. Märgpuhastusvedelikke pakkumise sellistel scrubberitel saab läbi pihustid, mis on paigaldatud mööda seadmete seinu. Kõrgsurve pihustid väikeste aukudega nõutavad, et vesi oleks puhas. 4 Joon. 2. Tsentrifugaal scrubber koos külju asuva pihustitega. 1 – pihusti; 2 – sisselaskegaasi seade; 3 – vee kollektor; 4 – pihusti niisutamiseks tanki seinadeks 1.3. Vahu scrubber ПГП-И (Joon. 3.) seade kuulub vaht scrubberisse kasutades märg-gaasipuhastu smeetodile. Ta seisneb gaasi pesemises vee või keemilise lahusega. Selline seade võib kasutada erinevates tootliku valdkonnades, seas keemilistes, metallurgia, trükkimise, plaastide tootmisel ja teistes tööstusharudes. Eesmärk: Ventilatsiooni heitõhu puhastamine tolmust, lämmastikoksiididest, vääveldioksiididest,
Istmesoojendus Voltmeetri kasutamine Kütusepump 27.29 Pinge V 10.96 V Pihusti 15.3 Temp. andur 0,479 Pihusti 1,0 eelsüüteküünlad 1,2 Temp. andur 1,638 k Pöörlemisandur 0,558 m Näidikud Pingelangu mõõtmine Voolu arvutamine Lambi ühendus
Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 Andri Põldsepp BENSIINIMOOTORI TE TOITESÜSTEEMIDE ERINEVUSED Karburaator Karburaatori ülesanne on kütuse pihustamine ja segamine õhuga õiges vahekorras. Ta peab kohandama vajatava segukoguse sobivaks iga tööolekuga. Karburaatorit tänapäeval ei kasutata enam, ainult vanematel autodel (näiteks Moskvitš 412 aastast 1990) Karburaatori tööpõhimõte Sisselasketakti ajal imeb mootori kolb õhujoa karburaatorisse. Joa kiirus suureneb kitseneva ristlõikega segukoonuses. Kitsaimas kohas on voolukiirus ja alarõhk suurim; sellesse kohta suubub kütusepihusti. Õhujuga haarab kütuse kaasa, pihustab ja segab selle segutorus e lõõris iseendasse. Karburaatori tööpõhimõte Pihustumist soodustab kütuse eelnev muutmine emulsiooniks pidurdusõhuga, mida antakse õhudüüsi kaud...
alaneb tahma põlemistemperatuur 550°-lt C 450°-ni C ja ühtlustub põlemisprotsess tahmafiltris. Kahjuks aga lisand ise ei põle ära ja põhjustab aja jooksul tahmafiltri ummistumist. Seetõttu tuleb koos uue lisandiga (80 000km läbisõitu) ka vahetada tahmafilter (filtri puhastamise tehnoloogia on väljatöötamisel). Tahmafilter KÜTUSE TASEME ANDUR KÜTUSELISANDI PIHUSTI HDI mootori kõrgrõhu pump MOOTORI KÜTUSE ARVUTI PAAK PÕHIPIHUSTUS EELPIHUSTUS ETTEANDE
segu , mistõttu suur osa bensiiniaurust (süsivesinikest) läbib mootori põlematta kujul. Selle auru järelpõletamiseks nn sekundaarõhku , nii et seal põlemine jätkub . Ühtlasi saavutab katalüüsneutralisaator kiiremini töötemperatuuri (u 300 °C ). Sissepritsesüsteemid BOSH D-Jetronic (1976 a.) *Kütusekoguse arvutuse aluseks on rõhk sisselaskekollektois (manifold air perssure MAP) *Kütuse rõhk ~ 2 bar. *Igal silindril eraldi pihusti , mida juhitakse paarikaupa. L Jetronic (1974) *Põhineb õhukulu mõõtmisel. *Kütuse rõhk ~2,75 bar. *Kiirendusrikastuse tagab õhukulu mõõtja. *1980-ndal aastal lisati lambda andur. LH-Jetronic (1982) *Kuumtraat tüüp õhukulumõõtur väiksem regeerimisaeg, väiksem takistus sisenevale õhule. *Tühikäiguregulaator *Digitaalne juhtmoodul *Adaptiivne juhtimine Kütuseliikumine 1. Kahetoru süsteem bensiinipump võtab paagist kütuse ja pumpab selle edasi kütusetrassi
Detonatsooni tekkimisel tekib membraani võnkumisel resorants , mis antakse edasi piesoelektrilisele elemendile . Elemendis genereeritav vahelduvpinge antakse arvutile. Auto kiiruse andur : - Annab juhtarvutile infot auto kiiruse kohta : näiteks teatud kiirusel (üle 40 ) gaasipedaali vabastamisel lõpetab mootori juhtarvuti kütuse pihustamise pihustitest. Pihustid : Pihusti kujutab endast suletud klappi mis avatakse mootori juhtarvutist saabuva käskluse peale. Pihusti elektromagneti mähis on süüte sisselülitamise hetkest pidevalt 12V pinge all. Mootori juhtarvuti : -arvuti võtab vastu mootori andurite signaalid töötleb neid ja annab täiturmehhanismidele elektrilisi signaale mingit operatsiooni teostamiseks. Olulisemad väljundsignaalid toiteseadmete täiturmehanismidele : 1) Pihusti lahtioleku aeg 2) Tühikägu stabilisaatori asend 3) Aktiivsöe paagi tühjendus bensiiniaurudest 4)
form.sa 20 ag pliiats 20 joonlaud horisont 20 8 25 .puurpin k 20 p100 20 p150 20 p200 madalsu 20 rve pihusti 20 p220 madalsu 20 rve pihusti Freespi 20 nk R3 Koostaja: Tehnoloogiakaart (õpilase ees- ja perekonnanimi, õpperühm) Detaili nimetus Sahtli esipaneel mõõtme pikkus laius paksus d (mm) Materjal puidu
aluse reguleer peilipleki paksuse muutmisega. Pz kontroll ja reguleerimine. Pz kontrollitakse nominaal pööretel, statsionaarsel reziimil. Mõõtmiseks kasutatakse mehaanilist indikaatorit või maksimeetrit. Pz võib üksikutel silindritel aritmeetilisest keskmisest erineda ± 3,5%. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Silindrite Pz oleneb: 1. kompromeerimise lõpprõhust 2. Pihusti pihustuskvaliteedist 3. Silindrisse antavast kütuse hulgast 4. Kütuse sissepritsimisnurgast. Pz peab olema normi piires, sest liiga kõrge Pz koormab liikselt väntkepsmeh - anismi laagreid, samas kui madal Pz vähendab mootori ökonoomsust. Pz reguleerimiseks tuleb: 1. Reguleerida välja kõigil silindrite Pz . 2. Kontrollida ja reguleerida võrdseks kõigi silindrite kütuse eelsisse pritsenurk 3. Kontrollida ja vajadusel reguleerida kütusepihustite pihustus kvaliteet
Kui mitte jälgida kütuse standardeid - kütuse filtrid ummistuvad ja see tõttu vähendub mootori võimsus või mootor lõpetab oma töö. Kütuse mitte korralik kvaliteet tagab: - Sisse- ja väljalaskeklappide kiiresti tahmamine - Kütusepumba rikked - Kütusepihusti nõelklapi mitte täielik sulgumine - Pompaazi tekitamine - Liiga kõrge kütuse temperatuur jätab jääk torustike - Kõrge tsingi sisalduse tõttu pihusti kanalid ummistuvad ja see oluliselt mõjutab mootori tööks Scrubber Scrubber - on seade, mis puhastab heitgaasi lisanditest Scrubber inglise keele tõlkides on (kraapimine, puhastamine) Scrubberi töö on peatada vee tilkadega üleliigsed tolmu osakesed, mis asuvad heitgaasides Scrubber koosneb kolmest osast - Esimene osa kokku minev osa - Teine osa omab kitsast pindala - Kolmas osa laienev osa Töö põhimõtte:
põlemine algama sobival väntvõlli pöördenurgal. Pihustuse viivitus aeg, mis kulub rõhulaine levimiseks kõrgsurvetorus (helikiirusel). Süttimise viivitus aeg, mis kulub pihustuse järgselt diislikütuse aurustumiseks ning põlemisvõimelise segu moodustamiseks põlemiskambris. Konstantsete viivituste tõttu tuleb pöörlemiskiiruse kasvades pumbas efektiivtakti alustada varem sissepritsenurk. sissepritsenurk Efektiivtakti algus kõrgsurvepumbas Rõhulaine levimine, pihusti avanemine, sissepritse algus Kütus-õhk põlemissegu moodustumine, süttimine Põlemine, väljalasketakt Ajastusseade Süütehetke määramiseks piisab efektiivtakti alguse muutmisest. Ajastusseade erinevatel mootori pöörlemiskiirustel Elektrooniline rivipumbaga varustatud diiselmootori juhtsüsteem Eelised: Optimaalsem sissepritsekogus kogu mootori tööpiirkonnas Rohkem korrektsioonparameetreid (näit. kütuse tihedus temperatuur)
Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik 20 auto anduri graafikut Juhendaja: Margus Kivi Kuressaare 2012 Õhuhulga anduri graafik. Kaksik-hapnikuanduri graafik. Mootori temperatuuri anduri graafik. Väntvõlli pöörlemissageduse anduri graafik. Nukkvõlli asendi anduri graafik. Detonatsiooni anduri graafik. Lamda anduri graafik. Gaasipedaali asendi anduri graafik. Lairiba hapnikuanduri graafik. Pihusti andur ja kütte temperatuuri andur: Induktiivanduri graafik. Hallianduri graafik. Gaasiklapiohje andur: Õhukulu lugeja: Välisõhurõhuanduri graafik
Miks on see nii kõrge, võrreldes näiteks täispiimapulbriga? Esitada vähemalt 2 põhjust. Oleme ise lisanud juuretist Vadaku pastöriseerimine toimub madalal temperatuuril 49. Nimetada vähemalt 2 pulbri niiskusesisaldust mõjutavat tegurit? Ebahermeetiline pakendamine, säilitustingimused- liiga soojas, niiskes ruumis. 50. Millest sõltub pulbrite puistetihedus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pihusti tüübist, pulbri liigist- aglomereeritusest (aglomereeritud pulbrid on poorsed) 51. Millest sõltub õhusisaldus pulbriosakestes? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pihusti tüübist, pihusti liigist ja liinide hermeetilisusest. 52. Millest sõltub pulbri voolavus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Vaba rasva sisaldusest Niiskusesisaldusest Aglomereeritusest 53. Millised tegurid mõjutavad pulbri lahustuvust / lahustuvuse indeksit
sissepritsesüsteemid nagu Common Rail toovad esile diiselmootori atraktiivsed omadused: see on sportlik, puhas ja vaikne. Need on eelised, mis on nüüdseks enda poole võitnud juba rohkem kui pooled Lääne-Euroopa sõiduautojuhid. Kaasaegse diiselmootori uued mõõdupuud Common Rail tähendab "ühist latti". Diiselkütuse pidev pumpamine jaoturlatti loob surve. Kõrgsurve jaoturlatis on korraga valmis kõigi silindrite varustamiseks vajalik kütus. Sissepritse toimub pihusti rõhul kuni 1600 baari. Ideaalse põlemisprotsessi saavutamiseks võib selle jaotada mitmesse faasi (nt eelsissepritse, peasissepritse, järelsissepritse). Common Rail optimeerib põlemisprotsessi, parandab mootori näitajaid ja vähendab emissioone. Tänu kõrgele pöördemomendile on kaasaegse diiselmootori kiirendus suurepärane. Seda eelist saab ära kasutada just möödasõitudel kiirusega 80-120 km/h, sest bensiinimootoriga võrreldes
Silindrikaas kinnitatakse silindriploki peale kuue tikkpoldiga. Iga silindrikaan omab kaks sisselaskeklappi ja kaks väljalaskeklappi. Silindrikaane keskel asub pihusti. Samuti silindrikaanel asuvad: käivitusklapp, indikaatorkraan, nookurid, ja gaasijaotuskalappide nookurite kinnituspukid. Silindrikane alt on kõrged kraed, millesse on puuritud avad, milles jahutusvesi ja määrdeõli juhitakse silindriplokist silindrikaande. Silindrikaantes toimub väljalaskeklappi pesa ümbruse, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine jahutusvee abil. Jahutusvesi väljub silindrikaanest läbi veevoolutoru kollektorisse. Silindrikaant jahutatakse kõrgtemperatuurilisest jahutuskontuurist. 21 1) Silindrikaas 2) Vee kanal 3) Väljalaskeklapi pese
Mootori osandmine ja taas kokku panemine. Vigade leidmine. Mootor: Toyota, 4 silindriline ottomootor Vajalikud tööriistad: Erinevad padrunvõtmed ja lehtvõtmed. Tähikvõtmed Küünlavõti. Momentvõti Töökäik: Mootoril sai eemaldatud karteripõhi, klapikambri kaas, plokikaas, nukkvõllid, ajamikett, ketipinguti, pihustid. Väntvõlli ja kolbe koos kepsudega ei eemaldanud. Mootoril ei ilmnenud osandamise käigus ohtlikke ega kulumisest tingitud vigu peale neljanda pihusti kummitihendi puudumise ja karteripõhja üks polt oli ploki sisse murtud. Kuna mootorit ei olnud võimalik käivitada siis teisi vigu ei ilmnenud. Mootoris puudus õli ja õlifilter oli mehhaaniliste kahjustustega. Mootori kokkupanemisel pidi tähele panema, et poldid ja mutrid, mis on nõutud kindla jõuga kinni tõmbamiseks saaks ka vastava jõuga kinni tõmmatud. (Plokikaase poldid 29,4 Nm + 90o + 90o. Nukkvõllipoldid 23 Nm. Karteripõhja kinnituspoldid 24 Nm). Keti paigaldamisel
Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada tingimusel, et õhk on ennem silindrisse juhtimist kokku surutud(ressiiveris) 1.takt-töötakt(kolb ülevalt-alla) 2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 19.Silindrikaaned - Moodustavad ülemise poole silindrist ja ühtlasi sulgeb silindriploki pealt. Kaaned on valatud malmist, neljakandilised ja kinnitatakse tikkpoltidega silindriplokile. Kaanes asuvad sisse- ja väljalaskeklapid, jahutuskanalid, pihusti, käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaane peale on kinnitatud nookurid koos nookurpukiga. Nookureid ja klapimehhanisme katavad klapikambrikaaned, kummiäärega tihendatult. Veesärk silindrikaanes on küllalt suur ja hästi paigutatud tagamaks korralikku jahutust. Kaane ja silindrihülsi vahelise tihendina kasutatakse vaskrõngast, mis istub hülsi peal olevasse astmesse, see kaitseb tihendit väljalöömise eest.
oleks raudlatid. Lattide küljes oleks pihustid. Lattides voolaks ka vesi, sinna jõuaks vesi pumpadest lõbi voolikute. Kui on tarvis istikutega midagi teha ja latid jäävad ette, siis saab need lae alla tõsta ning pärast poole uuesti alla. Iga pihusti pritsiks vett ümber enda 360 kraadi ulatuses. 5. Pihustitena kasutataks sprinklereid, ehk maapinnalt oleks pandud postikesed, mille otsas on 180 kraadi pöörlev pihusti, vee surve mõjul sprinkler liigub ja pihustab etteantud alasse, istikute poole, vett. Sprinklerid saaks asetada vahekäiku, mistõttu nad ei jääks ette istikute istutamisele ja üles võtmisele. Nad oleks lihtsalt liigutatavad postid. Sprinkleritesse jõuaks vesi läbi voolikute, kuhu see omakorda jõuaks pumpadest. Vahekäiku peaks nad asetama, sest siis ei ole ohtu et nad kastaksid vahekäiku. 6. Variantide hindamiskriteeriumid
VENE KEEL Andma- Rauasaag- Andke- Ristpea- , Anna mulle- Respiraator- Anna talle- , Rooste- Anna tagasi- Roostet- Anna edasi- Roostetama- Anna mulle haamer- Saag- Anna mulle kirka- Saib- Akutrell- Saega- Haamer- Saagima- (, ) Haamriga- Sisse lööma- Elektrisaag- Sirkel- Juurde pumpama- Silmusvõti- Juhe- Suured tangid- Juhtmestik- Taguma- Joonlaud- Tav. kruvikeeraja- Jää- Taon- , Kang- Taskunuga- Kajalood- Tikksaag- Katki saagima- Terashari- Kande valgustid- Traat- Ketaslõikur- Trell- Keerama- ( , ) Trelliga- Ketassaag- Too- Kiiver- () Tooge- Kinni keerama- Tooma- Kirka- Toruvõti-() Kok...
Toode on ette nähtud köögi pindade ja tarvikute korrapäraseks desinfitseerimiseks. Omadused: Desguard 21 eemaldab tõhusalt mustuse, bakterid ja seened. Toimeained: Sünteetilised tensiidid, kvaternäärsed ammooniumühendid värv- ja lõhnaained kompleksained Sisaldab: 7 5-15% katioonseid tensiide, alla 5%: mitteioonseid tensiide pH- kontsentraat 10,4 kasutuslahus 1%:10,0 Kasutamine: Kasuta alati kaitsekindaid. Pihusti veepudelisse 600ml toatemperatuuril olevat vett. Aseta veega täidetud pudel PENGUIN doseerijasse. Vajuta doseerimisnuppu ja sulge pudel pihustusseadmega. Pihusta tarbelahust otse pestavale pinnale või puhastuslapile. Puhasta pind ja loputa puhta veega. 8
kanda kõiki värve. Värvimisseade koosneb kõrgrõhukompressorist rõhupaagist, kõrgrõhupihustist, kõrgrõhuvoolikutest ja värvipaagist. Survepihustamisel on värvikadu väiksem kui õhuvoolus pihustamisel. Värv võib olla suurema viskoossusega. Osa lahustist lendub pihustamise käigus ja värv kuivab kiiremini. Kui siia lisada elektriväli väheneb värvi kadu veelgi. Elektriväljas värvimisel on ese miinusega ja pihusti plussiga ühenduses. Pinge on 10000...15000 V. Elektrivälja mõjul liiguvad värviosakesed värvitavale pinnale ühtlase kihina. Pihusti töörõhk on 12...20 MPa. Pihustuse parandamiseks lisatakse värvile glükoolestreid või alkohole. Halvasti pihustuvad elektriväljas tärpentin, lakibensiin, tolueen, solvent. Survepihustamist kasutatakse nii masinvärvimisel kui käsitsivärvimisel. Sissekastmise ja ülevalamisega värvimine on põhiliselt kasutamisel auto- ja muude masinate
Normaal eptaan on madala oktaavarvuga, ning tema oktaanarvuks loetakse 0. Oktaanarv saadakse kas: laboro uurimismeetodil või ka mootormeetodil. Oktaanarv kirjutatakse bensiini margi juurde A – 93, A – 95 jne. Looduslikult toodetud bensiinid on madala oktaanarvuka ja selle tõstmiseks lisatakse bensiinidele antidetonaatoreid. MEHHAANILISEDLISANDID Mehhaanilised lisandid põhjustavad filtrite ja süsteemide ummistusi, kütuse kõrgsurveaparatuuris plunzerpaaride ja pihusti otsikute kulumist või ka kinnikiilumist. Üldjuhul mehhaanilisi osakesi kütuses ei tohi esineda ja seepärast kütused puhastatakse enne kõrgsurveaparatuuri saatmist. Puhastada võib kütuseid mitmeti: setestamine filtreerimine separeerimine VEE SISALDUS Vesi võib sattub kütusesse juba tankimisel, (tankidakse halba kütust ja, et seda viia miinimumini selleks peab kogu kütuse punkerdamise ajal võtma kütuse proove ja
Eres nahkesemete hooldusvahend 500 ml spray Värskendab ja annab nahkesemetele läike. Efektiivne: värskendab nahkmööblit, kotte, nahkdetaile autos jne. Annab läike: toode sisaldab looduslikke avhasid. Kaitse nahast tooteid keskkonnas kahjulike mõjude eest tänu tootis olevatele silikoonõlidele. Soovitus: kasutage Erese nahapalsamit nahkesemete kaitsmiseks ja naha toitmiseks. Kasutamine- enne kasutamist loksutada pudelt tugevasti. Keera pihusti kork asendisse "spray" pihusta vahendit lapile ja hõõru töödeldavat pinda. Kuiva ja puhta lapiga poleerida eseme pind läikima. Keskkonnaalane teave: pudel on pihustiga ei sisalda toksilisi gaase. Selles tootes sisalduvad pindaktiivsed ained ja õlid on taimse päritoluga Mitte kasutada seemis ja sevroonnahast toodetel. Koostis: mitteioonsed pindaktiivsed ained < 5% Konservant: 2-metüül- 2H- isotiasool- 3- oon
koguse suurenemisele) mõjutab ebatäielikul põlemisel ka vesinikuühendite ja tahkete osakeste (tahma) koguse suurenemist. Samuti mõjutab HC suurenemisele kaasa hiline süütehetk (kui on hiline, siis jääb küttesegu põlemise aeg väikeseks) ja korrast ära süütesüsteem (kõrgepingejuhtmed, küünlad, katkesti kontaktid jne.), samuti ka rikas segu. Pihustitele tuleva kütuse rõhu vähenemise või pihusti ummistumise tulemusena jäävad kütuseosakesed liiga suurteks ja vajavad täielikuks põlemiseks pikemat aega kui nad seda saavad. · Nö "aromaatsed vesinikuühendid" on terava lõhnaga ning nad soodustavad nad aitavad kaasa vähi tekkele. Vesinikuühendid koosmõjus lämmastikoksiidiga mõjutatuna päikesevalgusest moodustavad saastesudu, mis on peaaegu lõhnatu, kuid ärritab limaskesta ning on narkootilise mõjuga
C- Kütuse rõhuregulaator D- Bensiiniaurude kogumise paak E- Kütuse latt 1210- Kütuse pump Kuidas sõltub kütuse rõhk hõrendusest sisselaskekollektoris? Miks on see vajalik? Kütuse rõhuregulaator asetseb kütuselati küljes, mis reguleerib kütuse tagasi voolu bensiini paaki. Rõhku reguleeritakse rõhuregulaatoriga ning seda juhitakse sisselaskekollektori hõrendusega. Kui hõrendus sisselaskekollektoris suureneb tähendab see, et pihustatava kütuse kogus sama pihusti lahtioleku aja juures on suurem. Rohkem õhku = rohkem kütust. Regulaator aga muudab kütuse rõhku nõnda, et selle ja sisselaskekollektori rõhu suhe oleks jääv ja pihustatava kütuse kogus rõhkude kõikumise tõttu ei varieeruks. 17 Tutvuge auto toitesüsteemi komponentide ehitusega Kütusefilter, kütusepump, temperatuuri andur, õhurõhuandur, pihusti, külmkäivituspihusti,
autotööstuses ja väikestes kogustes ka sport- ja luksusautodel. LH-Jetronic versioon 2.4 omas lamda näidu kontolli ja erinevate lisade kontrolli toetust, nagu näiteks elektrooniline ergutus kontroll ja kütuse rikastust väljalaskegaaside arvelt. Uuematel versioonidel oli ka OBD diagnoosimis tugi. Mono-Jetronic (c.1988-c.1995) Elektrooniline kütuse sissepritse. Süsteemis on üks sisselaskekollektori tsentris asuv pihusti. Mono-Jetronic on erinev teistest üksik-pihusti süsteemidest, kuna reageerib ainult gaasipedaali asendile, et otsustada mootori koormatuse üle. Pole mingeid õhukulu- ega vaakumimõõtureid. Mono-Jetronic-ul on alati lamda-andur, mille töö on mootori korrapäraseks tööks ülimalt oluline. Tavaliselt on ka lihtne diagnostikamoodul. Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Fuel_injection http://en.wikipedia.org/wiki/Mercedes-Benz_300SL http://en.wikipedia.org/wiki/Jetronic
Sludge´i ruum on sisemise põhja ja trumlikaane ühenduskoha perifeerias.Veeluku tekitamiseks lastakse separaatorisse vesi. Peale seda kütus. Trumli pesu korral lastakse trumlisse sisse juhtvesi, mis täidab rõhtketta pealmise ruumi. Vee rõhujõud ületab vedrude jõu ja ketas surutakse alla. Tänu sellele avanevad kanalid ja vesi pääseb välja trumli põhja alt. Trummel vajub alla. Vesi väljub läbi pihusti. Sulgemiseks juhitakse vesi sisse kanali kaudu, mis läheb trumli põhja alla. Kuna vesi väljus läbi pihusti rõhkketta pealt, siis vedrud suruvad ketta üles ja sulgemisvesi surub trumli põhja üles. Kogu trumli pesu protsess võtab aega vaid mõne sekundi kümnendikosa. Peamasinatel on individuaalsed plunžerkõrgsurvepumbad. Pumbad on kinnitatud poltidega külgriiulitele ning saavad liikumise nukkvõlli nukalt.
γ= l● 360 πDh l – vahemaa leitud märgist kuni ÜSS märgini πDh – hooratta ümbermõõt Kütusekoguse kontroll ja reguleerimine Plokkpumpasid kontrollitakse ja reguleeritakse tsehhis katse- reguleerstendil. Selleks: 1. Katsestendis pannakse pump tööle ½ norm pööretel 2. Kütuselatt pannakse asendisse MAX 3. Kõrgsurvetorude otsa monteeritakse pumba enda pihustid tagasi, pihusti otsad pistetakse katseklaasidesse (igal pihustil on oma kradueeritud katseklaas) 4. Pumbal lastakse töötada kuni katseklaasi on kogunenud 100Cm³ 5. mõõdetakse kütuse kogus kas kaaluliselt või mahuliselt 6. Antud kütuse hulga erinevuse järgi arvutatakse välja kütuse andmise ebaühtlus K = A- B●100% B A – max kütuse hulk B – min kütuse hulk K – kütuse andmise ebaühtlus, lubatud K = ± 5%
olevatest kruvidest :D Milliseid erinevaid värvisüsteeme teate? Värviaparaat perioodilise ülekandega, Värviaparaat kontaktita ülekandevaltsiga, Värviaparaat värvipumbaga Värviaparaat perioodilise ülekandega 1. Hõõrdevalts 2. Ülekandevalts 3. Duktorvalts Värviaparaat kontaktita ülekandevaltsiga 1. Hõõrdevalts 2. Ülekandevalts 3. Duktorvalts a. Vahe Värviaparaat värvipumbaga 1. Hõõrdevalts 2. Pihusti 3. Värvi toru Milliseid lisasektsioone valmistatakse trükimasinatele? Numereerimissektsioon, Perforaatorsektsioon,rullbaberi sektsioon poognamasinatele ,stansimis sektsioon,lakitsektsioon Milleks on vaja trükimasinatele lisasektsioone? Efeksemad tooted(folio,lakid) Trükiprotsessi kiirendamise eesmärgi(nummeratsioon,stantsimine) Trükiste valmistamisel on suund nende mitmekesisuse poole. Selle tõttu tuleb trüki- kodades
37. Vadakupulbris võib mikroorganismide üldarv ulatuda 200 000-ni 1 g tootes. Miks on see nii kõrge, võrreldes näiteks täispiimapulbriga? Esitada vähemalt 2 põhjust. · Oleme ise lisanud juuretist · Pastöriseerimine toimub madalamal temperatuuril 38. Nimetada vähemalt 2 pulbri niiskusesisaldust mõjutavat tegurit? · Ebakvaliteetne pakkimine · kuivatusreziimist 39. Millest sõltub õhusisaldus pulbriosakestes? Esitada vähemalt 2 tegurit. · Pihusti tüübist · Pulbri liigist · Liinide hermeetilisusest 40. Millest sõltub pulbri voolavus? Esitada vähemalt 2 tegurit. · Vaba rasva sisaldusest · Niiskusesisaldusest · aglomereeritusest 41. Millised tegurid mõjutavad pulbri lahustuvust / lahustuvuse indeksit? Esitada 3 tegurit (üks toorainet, teine protsessi ja kolmas säilitamist puudutav tegur). · Algtooraine happesus · Temperatuurireziim · Säilitustingimused · Aglomereeritus 42
(tankid), filtrid, pumbad, segistid, separaatorid, homogenisaator, kütusesoojendid ja kütusetorustik. Kõrgsurve kütusesüsteem on kütusesüsteemi osa mis on mõeldud kütuse etteandeks vahetult mootorisse. Kõrgsurve kütusesüsteemid tagavad kütuse sissepritse mootori põlemiskambritesse ja koosnevad tavaliselt kütuse kõrgsurvepumpadest ja pihustitest, mis tavaliselt on ühendatud kütuse kõrgsurvetoruga. Mõnedes väikemootorites kasutatakse pump-pihusteid kus pump ja pihusti on kujundatud ühtse agregaadina, mistõttu kütuse kõrgsurvetoru puudub. - Kütuse varusid säilitatakse laeva kahekordse põhja vahelistes kütuse põhjatankides. Tankid on varustatud torustike ja seadmetega kütusega täitmiseks, ülevoolu tagamiseks, tühjendamiseks ja soojendamiseks ning mõõtmis- ja õhutorudega. - Põhjatankidest pumbatakse kütus ümberpumpamispumpadega settetankidesse. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine
väntvõlli lihvimine remontmõõtu. Selleks tuleb väntvõlli kaelad enne mõõta mikromeetri abil. Kulumis tolerants on antud iga autotootja poolt etteantud juhistes. Peale väntvõlli lihvimist tuleb kasutada remontsaalesid vastavalt sellele millisesse remontmõõtu väntvõll andis lihvida . peale väntvõlli remonti tuleb kõik väntvõlli kanalid hoolikalt pesta ja läbi puhuda surveõhuga. 30.k-jetronic ei käivitu külmalt külmkäivitus pihusti on rikkis. 31.kardaan ülekande remont põhiliseks veaks on kardaani ristide nõellaagrite kulumine ja purunemine või siis kardaani vahelaagri purunemine või vahe laagri kummimuhvi purunemine . Vahelaagri ja kummimuhvi ei remondita neid tuleb vahetada uuega samas ka kardaaniristid. 32.kolbide valik mootorisse Kolbe valitakse mootorisse vastavalt silindri mõõdule kui silinder on originaal mõõdus tuleb sinna paigaldada originaal kolbid.ka neid originaal kolbe võib olla mitut mõõtu
Vectra B 1,6 SZR 1997 1) Vntvlli asendiandur - Jlgib vntvlli positsiooni ja prlemise kiirust. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: hall/must B14, hall/punane A16 1V/1ms 3)Diagnoosi pistik - Autode diagnoosimise kiirendamiseks ja lihtsustamiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: pruun/must D11, pruun/kollane B9 Sde sees 11-14V 5)Juhtplokk - Jlgib eri anduritega mootori ttingimusi ja nende muutust. 7)Kontroll relee - Kontrollib ktusepumba td. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: Pruun/punane A12 8)Temperatuuri andur - Jlgib, et jahutusvedelik le ei kuumeneks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil: sinine B3, pruun B2 Sde sees:0V Thikigul: 1,8V 9)Ktuseaurude tagastusklapp Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:Pruun/punane A13 Thikigul: 11-14V 10)Heitgaasitagastus - Saadab heitgaasid uuele ringlusele heitkoguste vhendamiseks) Signaaljuhtmete vrvid...
Miks on see nii kõrge, võrreldes näiteks täispiimapulbriga? Esitada vähemalt 2 põhjust. · Oleme ise lisanud juuretist · Pastöriseerimine toimub madalamal temperatuuril 49. Nimetada vähemalt 2 pulbri niiskusesisaldust mõjutavat tegurit? · Ebakvaliteetne pakkimine · kuivatusreziimist 50. Millest sõltub pulbrite puistetihedus? Esitada vähemalt 2 tegurit. 51. Millest sõltub õhusisaldus pulbriosakestes? Esitada vähemalt 2 tegurit. · Pihusti tüübist · Pulbri liigist · Liinide hermeetilisusest 52. Millest sõltub pulbri voolavus? Esitada vähemalt 2 tegurit. · Vaba rasva sisaldusest · Niiskusesisaldusest · aglomereeritusest 53. Millised tegurid mõjutavad pulbri lahustuvust / lahustuvuse indeksit? Esitada 3 tegurit (üks toorainet, teine protsessi ja kolmas säilitamist puudutav tegur). · Algtooraine happesus · Temperatuurireziim · Säilitustingimused · Aglomereeritus 54
Siduripedaal sensor - töötab püsikiiruse hoidja, mootorpiduri, tühikäigu kontroll * Accelerator pedal sensor Gaasipedaal andur * Driver input switches - cruise control , idle increase /decrease, engine/exhaust brake Sõidukijuhi sisestuse lülitid - püsikiiruse hoidja , idle suurenemine / vähenemine, mootori / mootorpiduri * Injector needle movement sensor - monitors the actual injection time and feeds the information to the ECU (as used on VM_Motori 2.5 and 3.1 engines) Pihusti nõela liikumise andur - jälgib tegelikku süsti aega ja toidab teavet ECU (nagu neid kasutatakse VM_Motori 2,5 ja 3,1 mootorid)
be[cm3/kW] -BSFC, i[] -pihustite arv, D[] -pihustite maksimaalne tööaeg. Seega saame vajaminevate pihustite tootlikuks 412 cm3/min. Sellest järeldamine, et originaal pihustid 330 cm3/min jääb väheks ning on vaja leida suurema tootlikkusega pihustid. Kõige 32 soodsam lahendus on olemasolevaid pihusteid modifitseerida. Originaal pihusti otsas asetsev pihusti nõela katab sõel, mis loob kütuse parema pihustusmustri, kuid tänu sellele väheneb pihusti tootlikkus. Kui eemaldada pihusti otsakork ning eemaldada sõel mehaanilise töötlemise teel ilma nõela kahjustamata on võimalik pihusti tootlikkus kasvatada umbes 490-520 cm3/min. Foto 14. Vasakul ja keskel originaalpihusti ning paremal modifitseeritud pihusti. Kui aga on soov säilitada pihusti sõel parema kütusepihustus mustri säilitamiseks siis lähtuvalt
Tööaeg: 15sek Kasutatakse elektriseadmetel kuni 1000V, ohutu kaugus vähemalt 1m. Vesikustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine: vesi, lämmastik 14bar Põlengud: A klass Tööaeg: 30 sek Joa pikkus: 7 m Kasutatakse elektriseadmetel ku ni 1000V Süsihappegaaskustuti TEHNILISED ANDMED Kustutusaine:CO2 Põlengud: ABCE klass Tööaeg: 10-15 sek Töörõhk: 60bar Kasutatakse elektriseadmetel F-klassi tulekustuti TEHNILISED ANDMED Madal surve (alla 10 bar ) ja spetsiaalne pihusti Kustutusaine: suure tihedusega vesilahus, mis sisaldab leeliselisi sooli ja muid kemikaale, mille toimel rasv osaliselt seebistub. Rasva pinnale tekib vahukiht, mis takistab tõhusalt aurumist ja seetõttu kaitseb uuestisüttimise eest. Põlengud: A/F klass 01. jaanuarist 2011 on F-klassi tulekustuti ehk rasvakustuti suurköökides kohustuslik VAHTKUSTUTI 50 L TEHNILISED ANDMED Kustutusaine mass: 50L Kustutusaine: vaht 6% Põlengud: A-B klass Joa pikkus: 7 m /20°C
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüü...
Masuuti vedelktuse segunemine vib toimuda osaliselt pletite sees vi osaliselt koldes pleti suudme juures. Kui masuuti pihustatakse pihustite abil siis tegelikult ta pihustub erineva lbimduga tilkadeks (niteks mida viksemad tilgakaesed seda prem aurustumispind). 1mm suur pilk vib saada 10^6 tilka lbimduga 10(mikro) meetrit. See vlisind on 100x suurem, kui tilkadel. Peale selle on vaja segada korralikult segada need korralikud tilgad, et tagada tielik plemine , selleks masuudi pihusti mbritsetakse huaparaadiga, mille kaudu juhitakse pletisse hk. pihustid jagunevad kolme rhka: 1)mehaanilised osevoolu pihustid. 2)Pihustatava keskonnaga pihustavad 3)kOMBINEERITUD PIHUSTID Mnindag vedelktuse pihustite pinnad on loetletud lk5.34 Einervaid tpi masuudi pihustatud skeemid. Mehaanilistes pihustites pihustamine toimub peamiselt ktuse kineetilise energia rhu all liikuva vedelktuse likumisel lbi vikeste avade, mis asuvad pihusti peas. Otsevoolu mehaniline pihusti on toodud joonisel 34
korstnasse. Katlaventilaatorite abil on võimalik saavutada õhu ja gaaside liikumiseks õhu- gaasitraktis vajalik rõhkude vahe ja ventilaatorid ise töötavad soodsates tingimustes. Teine võimalus on alarõhu tekitamine suitsuventilaatorite abil gaasikäikudes küttepindade järel. See meetod on katla kasutamise seisukohalt ohutum (alarõhk koldes väldib gaaside ja leegi sattumist ebatiheduste kaudu või nt. pihusti vahetamise ajal katlaruumi), kuid ventilaator ise töötab väga rasketes tingimustes gaaside kõrge temperatuuri ja kütuste väävlisisaldusest tingitud korrosiooni tõttu, mille tulemusena vajab sagedat hooldust ning remonti. Tänapäeval kasutatakse suitsuventilaatoreid vaid üksikutel rotatsioonpõletitega kateldel. VIII Laeva katelseadmed VIII – 1 Põletid. Põletite ülesanne on tagada põlemisprotsessi normaalne kulgemine kolderuumis. Põletid
Tunduvalt halvem kasutada kui pihustiga pudelis vahendit, sest paberit tuleb pesuvette kasta.Puhastab: Kahe supilusikatäiega kippusid aknad veidi tuhmid jääma, kangem segu puhastas hästi. Ei jätnud aknale pesemistriipe. Peaaegu lõhnatu, mis on väga meeldiv. Mayeri klaasipuhastusvahend antistaatilise toimega (500 ml, 24 kr) Kasutamine: Ülekaalukalt parima pihustiga ja mugavaim pudel: pisike, mahub hästi kätte, pritsib ühtlaselt, vedelik ei hakka voolama, vaid püsib aknal. Pihusti otsak pole pärast kasutamist suletav. Puhastab: Aknale kipuvad jääma pesemistriibud, mis tuleb pärast eraldi maha nühkida. Aga kui veidi vaeva näha, jääb aken ilus särav.Lõhn. Meeldiv, ei sega sugugi. Kodu experti klaasipuhastusvahend (700 ml, 32 kr) Kasutamine: Pihustab halvasti: ühtlase joana, mitte piiskadena, nii et vedelik jookseb kohe mööda akent alla. Muidu hästi käsitsetav pudel, kork on samuti mugav.
okspdeerumisele temp 100 C Diiselkütus : - Diislikütuse isesüttivust iseloomustab TSETAANIARV - Suvise diiselkütuse tsetaaniarv peaks olema 40..45 ja talvisel 45..50 - Kui kasutatav kütuse tsetaaniarv on alla 40, siis toimub mootori kütuse hiline isesüttimine ja kiire põlemine. - Kui kütuse tsetaaniarv on üle 55 siis halveneb mootori kasutegur ning suureneb suitsusisaldus , sest kütus süttibja põleb pihusti otsa................ - Kütuse madalatemperatuurilisi omadusi iseloomustatakse : hägustumistemperatuuriga , mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid - Hangumistemperatuuriga mille juures kütus kaotab voolavuse. Biodiisel : - Biodisel (monoalküülestrid) on puhtamalt põlev diiselkütus. Tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Biodiisli eelised : - Biodiislit toodetakse taastuvatest allikatest
· Pneumaatiliste värvimisseadmete voolikuid võib lahutada alles pärast suruõhu juurdevoolu katkemist.Värvimisseadme õhuvoolikud peavad olema tugevasti ühendatud, et õhusurve neid lahti ei rebiks. Keelatud on survevoolikutel kasutada isevalmistatud traatklambreid. Töö ajal tuleb perioodiliselt jälgida manomeetri näitu. Rõhku survepaagis ei tohi tõsta üle töörõhu. · Vertikaalpindade katmisel tuleb pihustit hoida risti värvitava pinnaga ja nii, et pihusti kaugus värvitavast pinnast oleks vastavuses pihusti valmistajatehase poolt antud kaugusega ning oleks välistatud liigse värviudu teke. · Pihustamisega värvimiseks ei tohi kasutada pliid, kaadiumi jt. kahjulikke värvaineid sisaldavaid emaile, värve, krunte ja teisi materjale. Kohapeal valmistatavate lakk- ja värvmeterjalidest viimistlussegude retseptuurid tuleb kooskõlastada sanitaarjärelevalve organitega.
(elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt
tootes. Miks on see nii kõrge, võrreldes näiteks täispiimapulbriga? Esitada vähemalt 2 põhjust. Kuivatamistemp on madalam, suurem laktoosisisaldus, hügroskoopne ja kleepuv 33. Nimetada vähemalt 2 pulbri niiskusesisaldust mõjutavat tegurit? Pulbri liik, pihustus-ja kuivatusprotsess, pakkimise- ja pakkematerjali kvaliteet 34. Millest sõltub pulbrite puistetihedus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pulbri liik, pihusti tüüp, aglomereeritus 35. Millest sõltub pulbri voolavus? Esitada vähemalt 2 tegurit. Pulbri liik(rasvasisaldus), aglomereeritus, niiskusesisaldus, vaba rasva sisaldus 36. Millised tegurid mõjutavad pulbri lahustuvust / lahustuvuse indeksit? Esitada 3 tegurit (üks toorainet, teine protsessi ja kolmas säilitamist puudutav tegur). Algtooraine happesus, temperatuurireziim, säilitustingimused 37. Millest sõltub kõrbenud osakeste arv pulbris? Esitada vähemalt 2 tegurit.
olevatest kruvidest :D Milliseid erinevaid värvisüsteeme teate? Värviaparaat perioodilise ülekandega, Värviaparaat kontaktita ülekandevaltsiga, Värviaparaat värvipumbaga Värviaparaat perioodilise ülekandega 1. Hõõrdevalts 2. Ülekandevalts 3. Duktorvalts Värviaparaat kontaktita ülekandevaltsiga 1. Hõõrdevalts 2. Ülekandevalts 3. Duktorvalts a. Vahe Värviaparaat värvipumbaga 1. Hõõrdevalts 2. Pihusti 3. Värvi toru Milliseid lisasektsioone valmistatakse trükimasinatele? Numereerimissektsioon, Perforaatorsektsioon,rullbaberi sektsioon poognamasinatele ,stansimis sektsioon,lakitsektsioon Milleks on vaja trükimasinatele lisasektsioone? Efeksemad tooted(folio,lakid) Trükiprotsessi kiirendamise eesmärgi(nummeratsioon,stantsimine) Trükiste valmistamisel on suund nende mitmekesisuse poole. Selle tõttu tuleb trüki- kodades
(MPS) ja elektroonilisteks sissepritsesüsteemideks (EPS). Tüübid: Ühepunktiline sissepritse, mitmepunktiline sissepritse ja otsene sissepritse 43. K-, D-,L- ja LH-Jetronic sissepritsesüsteemide iseärasused D-Jetronic sissepritsesüsteem on analoog sissepritse. Vaakum mõõdetakse rõhuanduriga, mis on ühendatud sisselaskekollektoriga.Kütuse rõhk ~2 bar. Igal silindril eraldi pihusti, mida juhitakse paarikaupa. K-Jetronic on mehaanilis-hüdraliline sissepritsesüsteem. Kütus voolab pidevalt kõigilt pihustitelt, samal ajal kütusepump surub kütuse kuni 5 baarini. L-Jetronic on analoog kütuse sissepritse. Süsteem kasutab õhukogusemõõtjad. Mootori tööd juhib lihtsam ja usaldusväärsem ECU kui D-Jetronic-ul. LH-Jetronic on Elektrooniline kütuse sissepritse. Omab kuumtraat õhukulumõõtjat, tühikäiguregulaatorit, digitaalset juhtmoodulit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
