Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon, viimane jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks. Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki.Tsemendi omadusi kasutatakse kõige ratsionaalsemalt siis, kui tsemendi tugevus ületab soovitud betooni tugevuse 2..
- mullbetoon, betoon peeneteralise täiteaine ja kunstlikult tekitatud suletud pooridega; - korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; - terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peeneteralise täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struktuuriga,
(kiirendab tardumist ja on jäätumisvastane) • Plastifikaator – muudab betooni kergesti valatavaks ja kvaliteetsemaks • Õhku sisseviiv lisand – vähendab betoonivee pindpinevust (tekitab õhumulle, mis sarnanevad filtrile) Betooni liigitamine • Sideaine järgi • Täitematerjali järgi • Struktuuri järgi • Kivistumistingimuste järgi • Terastikulise koostise järgi • Tiheduse järgi – Raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m3 - kasutatakse kandekonstruktsioonides, teekattematerjalina, vundamendiks, põrandateks jne – Normaalbetoon kuivtihedusega 2000-2600 kg/m3 - kasutatakse ehituses kõige enam, betoonkonstruktsioonide materjalina – Kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m3 - struktuurilt võib olla tihe, poorne või jämepoorne . Kasutatakse lamekatustes, täidetena, põrandad, vaheseinad ja -laed jne Kasutatud materjalid
Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga) või tõrvmaterjalideks (sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina. Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks. 1 2. Metallide korrosioon Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine
• Näiteid mõningatest ehitusmaterjali tihedustest: o klaasvill 30…50 kg/m3 o puit 400…600 kg/m3 o portlandtsement 1200…1300 kg/m3 o tellis 1600…2000 kg/m3 o teras 7850 kg/m3 KUUMSIN 1 Materjal Tihedus, kg/m3 Graniit 2500-2700 Tihe lubjakivi (paekivi) 2400-2600 Tavaline raskebetoon 1800-2500 Kergebetoon 500-1800 Mullbetoon 300-900 Harilik tellis 1600-1800 Silikaattellis 1700-1900 Mullplast 15-200 Puit (mänd, kuusk) 400-600 Saepuru 150-250 Teras 7850 Malm 7250 Vask 8900 Vesi 1000
aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt X0- korrosiooni oht puudub XC- karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid) XS- merevee kloriidist põhjustatud korrosioon
.................................................................17 4.8. Bituumenrullmaterjalide üldine kirjeldus...................................................................18 4.9. Tugevus.......................................................................................................................19 4.10. Lagunemist saab vältida...................................................................................19 5. Raskebetoon.......................................................................................................................20 5.1. Raskebetooni koostismaterjalid..................................................................................20 5.2. Betooni survetugevus ja konsistentsiklassid...............................................................24 5.3. Betoonisegu konsistents ehk töödeldavus..................................................................24 5.4
1,4D 98...100 100 2D 100 100 Tabel 7. EVS-EN 12620:2002 „Betooni täitematerjalid Killustiku peensusmoodul on 5,25. Killustiku, mida kasutatakse betooni täitematerjaliks peensusmooduliks 6.5-8.5 (Otsman), mis tähendab, et katsetatud killustik on liiga peen betooni täitematerjaliks. Plaatjate ja nõeljate terade hulk on 18,6%, mis on lubatud piirides (15…50%, 15…35%- raskebetoon) (Otsman). Saadud muljumiskindlus on 7,69%. Mida suurem muljumiskindlus seda tugevam on betoon. Antud muljumis kindlus vastab markile 1200 (kuni 11%). Kasutatud allikad 1. Показатели плотности. (n.d.). From http://aquagroup.ru/articles/plotnost-shchebnya.html 2. К.Н. Попов, М. К. «Строительные материалы и изделия» Москва, 2006 г. . 3. Juhend TÖÖ NR 4 Killustiku katsetamine . 4
Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid.
Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid.
Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Olenevalt tihedusest 15- 3 Mpa 60 Mpa Kasutusala Vundamendid, vahelaed, Seinad
valamisel. Tema ülesandeks on vastu võtta tõmbejõude. Sarrused on kas sileda või reljeefse pinnaga. Lisaks veel väiksed detailid: naelad, kruvid, mutrid, needid, poldid jne. Korrosioon. BETOON. Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad, nad tekitavad tehiskivi, mis liigab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjaldideks on liiv, killustik, kruus jne. Raskebetoon on kõige levinum, mistõttu nimetatakse teda lihtsalt betooniks. Koosneb veest, sideainest, liivast , killustikust või kruusast ning vahel ka lisanditest. Sideainena kasutatakse harilikult tsementi. Raskebetooni kasutatakse enam kandekonstruktsioonidest, lisaks teekattematerjaline, põrandateks ja hüdrutehnilistes ehitistes. Betoonsegu valmistatakse kas tehases või siis ehitusplatsil. Transporditakse segistiga. Betoon kivistub esimestel päevadel kiirelt, hiljem aga üha aeglasemalt
4. Betooni seguvahekord. 5. Betooni tõmbetugevuse ja survetugevuse vahekord. Tema survetugevus on kümneid kordi suurem kui tõmbetugevus. 6. Millal määratakse betooni tugevus? Betoonitugevust määratakse 28 PÄEVA PÄRAST KIVISTUMIST. 7. Värske betoonisegu omadused. Plastsus ( mõõdetakse mm-s) ja paigaldatav. 8. Raskebetooni kivistumise iseloom? 9. Kivistunud betooni füüsikalised omadused. MAHUMASS: raskebetoon 200-2500 kg/m3 POORSUS: on 3-15%, VEEIMAVUS: 2- 8%. Oluline on teada, et ta on tulepüsiv materjal, tulekahjus tugevus langeb. 10. Betoonisegu paigaldamine ja hooldamine. 11. Kuidas jagunevad kergbetoonid? 12. Milline koostisosa puudub kergbetoonis võrreldes raskebetooniga? Puudub jämetäitematerjal. 13. Milline koostisosa puudub kergbetoonist võrreldes raskebetooniga? Puudub peentäitematerjal. 14
Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust.
Normtugevus: vaadeldavas betoonikoguses 95% tõenäosusega tagatud tugevuse väärtus Survetugevus: materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse materjali purustava välisjõu kaudu. Survetugevusklassid: C8/10...C100/115(normsurvetugevuse põhjal; silinder(d=150, h=300)/kuup(150)) Kergbetooni survetugevusklassid: LC8/9...LC80/88 Tihedusklassid: kerg, normaal ja raskebetoon(0...2000...2600...) 5. Betoonide keskkonnaklassid (mõjurid ja tähistused), betoonide koostisele ja omadustele soovitatavad võimalikud piirväärtused Keskkonna klassi definitsioon tähendab, et selles olukorras võib kasutada, kus tingimused täidetud. X0 - kus korrosioonioht puudub XC1...XC - karboneerumisest põhjustatud korrosioon (CO2 mõjul) XD1...XD3 - kloriididest (va merevee kloriididest) põhjustatud korrosioon XS1..
JÄIK SEGU VÄHEPLASTNE PLASTNE VALUBETOON POLÜMEERBETOONID: Lisatakse polümeeri ,muudab betooni voolavamaks. TTP hoone seest ja väljast polümeerbetoonist. Olemus: sile, valge, käega katsudes pehme. RASKEBETOON: Omadused: Tugevus 28 päeva. Tõmbetugevus survetugevusest 815 korda väiksem. Mahumass 20002500 kg/m3. Poorsus 315 %. Vee imavus 28 %. Tulepüsivus tules ei kahjustu, aga tugevus langeb. BETOONI TRANSPORT: Keerlevates segistites, et ei toimuks tardumist. Mitte üle 1 tunni autosõitu. PAIGALDAMINE, HOOLDAMINE: Raketiste tegemine, valatakse betoon raketistesse, tihendatakse, vibreeritakse, silutakse, kaetakse kinni kaitsmaks sademete ja liigse kuivuse eest
2. Betoonitööd 13 PINGSARRUSE VALMISTAMINE EHITUSPLATSIL 1. 2. 3. TERMILINE EELPINGESTAMINE 2.3 BETOONITÖÖD • betoonisegu valmistamine • betoonisegu transport • betoonisegu paigaldamine • betooni hooldamine kuni lahtirakestamiseni 2.3.1. BETOONISEGU VALMISTAMINE MATERJALID Tavaline raskebetoon koosneb: • sideainest (tsement) • veest • jämedast täitematerjalist (φ 5 - 120 mm) viies fraktsioonis: BETOONISEGU KOOSTISE VALIK PÜDELUS PAIGALDATAVUS 2. Betoonitööd 14 BETOONISEGU VALMISTAMINE B E T O O N I S E G I S T I D • tsükkeltoimega segistid,
veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Põletatud keraamilised kä kärgtellised valmistatakse savist – pressitud ja kuivatatud tellised põletatakse temperatuuril kuni 9500C, (õõnesplokk λ: 0.11 W/mK) W/mK);; Betoonkivi valmistatakse vee, liiva, graniitkillustiku ja portlandtsemendi segust (õõnesplokk λ: 0.6… 0.6…0.9 W/mK, W/mK, raskebetoon 2.0 W/mK) W/mK); 23 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokid Poorbetooni põhilisteks toorainetaks on tsement, kustutamata lubi, põlevkivituha peenfraktsioon, jahvatatud liiv, jahvatatud kipskivi, alumiiniumpulber ja vesi. Eestis on valmistatud plokke ka silikaltsiidist. Korralikult segatud mass valatakse
Portland-põlevkivitsement - väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki . Põlevkivitsement on eriti sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks, kuna kõrgem temperatuur ei kahjusta tema lõpptugevust. Samuti sobib ta hästi suurte konstruktsioonide valmistamisel (pragusid tekib temasse vähem). 24. Betooni liigitus tugevuse ja tiheduse järgi Tiheduse järgi liigitatakse betoone: -Raskebetoon üle 2600 kg/m3 -Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3 -Kerge 800...2000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise
− korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; − terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); − tiheduse (mahumassi) järgi − tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; − kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; − raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; − kivistumistingimuste järgi − normaalkivinemisega betoon; − atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); − autoklaavbetoon. − kasutusala järgi − konstruktsioonibetoonid, mida kasutatakse ehitiste kandekonstruktsioonides (märkus: ehitis - kõik mida ehitatakse või mis on ehitustegevuse tulemus); − eribetoonid ( näiteks isolatsioonimaterjalina kasutatav betoon, dekoratiivbetoon jne.);
5 ainult keramsiit Betoon, täite- materjaliks <0,2 800...1700 kõik 0,001 0,02 0,03 4 pea-miselt 5 keramsiit Raskebetoon, 1600…2400 kõik 0,001 0,025 0,04 <0,25 4 betoontehiskivi 0,10 0,003 Autoklaavne <0,2 300…1000 0,15 0,002 0,026 0,045 4 poorbetoon 5
Standardi EVS-EN 206:2014 Betoon Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus järgi liigitatakse betoone järgnevate näitajate põhjal: · survetugevus; · tihedus; · keskkonnaklass; · kloriidisisaldus; · konsistents; · viskoossus; · läbivus; · kihistumine. Viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta. 16 Tiheduse järgi liigitatakse betoone: * Raskebetoon üle 2600 kg/m3, * Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3, * Kerge 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115;
või lubjakivi ning sellele järgneva peenjahvatusega. Aluminaattsement on väga korrosioonikindel kloriitsetes ja sulfaatsetes vetes. Kasutatakse kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel. 28.Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal ( survetugevus, tihedus, keskkonnaklass, kloriidisisaldus, konsistents, viskoossus, läbivus ja kihistumine- viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta) 1) tiheduse järgi: raskebetoon üle 2600 kg/m3 ; normaal e tavabetoon 2000-2600 kg/m3 ; kerge 800- 2000 kg/m3 2) tugevuse järgi: C8/10 C100/115 väiksem näitab silindrilise, suurem kuubikujulise proovikeha survetugevust 3) külmakindlus järgi: jagunevad EVS 814 põhjal KK1, KK2, KK3 ja KK4 4) veepidavuse järgi: W2-W20, kus arv näitab millise rõhu juures vesi imbub läbi proovikeha 5) sideaine järgi: jagatakse betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne betooniks
keramsiitbetoonid, saepurubetoonid jne. Struktuuri järgi jaotuvad betoonid: tihebetoon, korebetoon, mullbetoon – see jaguneb veel vahtbetooniks ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jaotuvad betoonid: konstruktsiooni-betoonid, soojaisolatsiooni-betoonid, tee-ehitusbetoonid, hüdrotehnilised betoonid, tulekindlad betoonid, kiirgustihedad betoonid, happekindlad betoonid jne. 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seda nimetatakse ka lihtsalt betooniks. Raskebetoon koosneb: sideainest, veest, peentäitematerjalist – liivast, jämetäitematerjalist – killustikust või kruusast, 105 lisanditest. Alati ei tarvitse lisandeid betoonis olla. Sideaine. Sideainena kasutatakse: harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi, muud eriliiki tsementi.
· Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 27. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal- Tiheduse järgi liigitatakse betoone: · Raskebetoon üle 2600 kg/m3 · Normaalbetoon 2000...2600 kg/m3 · Kergbetoon 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. · Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115;
korebetoon, betoon, kus jämedateralise täitematerjali vahele jääv ruum ei ole täielikult täidetud peene täitematerjali ja kivistunud sideainega; terastikulise koostise järgi (jämeda- ja peeneteralise täitematerjaliga betoon ja peene- teralise täitematerjaliga betoon); tiheduse (mahumassi) järgi tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; kivistumistingimuste järgi normaalkivinemisega betoon; atmosfääri rõhul termiliselt töödeldud betoon (aurutatud betoon); autoklaavbetoon. kasutusala järgi konstruktsioonibetoonid, mida kasutatakse ehitiste kandekonstruktsioonides (märkus: ehitis - kõik mida ehitatakse või mis on ehitustegevuse tulemus); eribetoonid ( näiteks isolatsioonimaterjalina kasutatav betoon, dekoratiivbetoon jne.);
annaabi.ee 
