Hüdrotehnilisebetooni norm tugevust võib määrata mitmel vanusel (28, 90 või 180 päeva järel). Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse portland-, räbu- või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole. Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda kasta ei või. Happekindla betooni sideaineks on vesikolaas koos happekindla mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliiv ja naatrium-silikofluoriid, peentäiteks kvartsliiv ja jämetäiteks happekindel killustik (andesiit, diabaas, graniit jne).
lantaan: kust võib saada ja kus seda kasutatakse (peamised o.a-d) Lantaani peamine oksüdatsiooniaste on III. Lantaan on haruldastest muldmetallidest levinumaid, sisaldub segus nendega monatsiitides, näiteks lantaanmonatsiidis (La, Ce, Nd)PO4, bastnesiitides (La, Ce)CO3F, lopariitides. Kasutatakse lisandina Al, Mg, Ni ja Co sulamites. Lisandina suurendab terase korrosioonikindlust ning parandab eriteraste omadusi. Lantaanoksiidi kasutatakse optilise klaasi komponendina. La oksosulfiid ja aluminaat on luminofooride koostisosad. LaF3 monokristalle kasutatakse fluoriidselektiivsetes elektroodides. LaCrO3 kasutatakse elektrit juhtiva keraamika valmistamiseks. 5. elavhõbe: peamised o.-a ja mis nähtus toimub nendes vee lahutumisel Ühendites on Hg oksüdatsiooniaste I või II. Erinevalt teistest tsingirühma metallidest moodustab elavhõbe iooni Hg22+, milles Hg aatomid on seotud kovalentselt. Ühendid kergesti redutseeruvad, sageli valgustundlikud, lenduvad kuumutamisel
Aurutamise kestvus, sõltuvalt tsemendi liigist ja aurutamise reziimist, kõigub mõnest tunnist kuni ühe ööpäevani. Aurutatakse kas aurutuskambris, aurutustunnelis, aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8...1,0MPa ja temperatuur 160...1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaat-tsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaat-tsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. 8.8. TÄHTSAMAD BETOON- JA RAUDBETOONDETAILIDE TÜÜBID Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult
Kiirkivistuv portlandtsement sisaldab lupja vähem ja on hästi peen. Räbutsement mis saadakse portland tsemendi krinkli jahvatamisel koos räbuga. Kivistub aeglasti Sulfaadikindel tsement mis on vastupidav väävliühendite kahjulikule toimele Hüdrauliliste lisanditega tsement hüdraulised sideained on mineraalained mis seovad tsemendis oleva ja kivistumisel tekkiva lubja muutes selle vees lahustumatuks ning suurendades tsemendi vastupanu korrosioonile Aluminaat tsement valmistatakse lubjakivist ja poksiidist. Kasutatakse talvistel töödel. Suvel ei soovitata kasutada Paisuv tsement mida kasutatakse vuukide ja pragude täitmisel krohvi aluskihis Tsemendi põhiomadus: tardumine normaalaja jooksul küllaldase tugevuse omandamine 1-2 ja 28 päeva jooksul peenus eri ja mahukal sooja eristumine tardumisel ja kivistumisel nakketugevus terasega mahu muutumine kivinemisel
Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldus betoonis tuleb vähendada. Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200°C. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib-olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse potland-, räbu-või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole (survetugevus kuni 15mm²). Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda katsuda ei tohi. Happekindla betooni sideaineks on vesiklaas koos happekindla mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliivja naatrium-silikofluoriid, peentäiteks kvartsliiv ja jämetäiteks
vähendada. Hüdrotehnilisebetooni norm tugevust võib määrata mitmel vanusel (28, 90 või 180 päeva järel). Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla samott-killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet (peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse portland-, räbu- või aluminaat-tsementi. Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel. Tugevus eriti suur ei ole. Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda kasta ei või. Happekindla betooni sideaineks on vesikolaas koos happekindla mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliiv ja naatrium-silikofluoriid, peentäiteks kvartsliiv ja jämetäiteks happekindel killustik (andesiit, diabaas, graniit jne).
Kaitsta saab kahel viisil: 113 termosmeetodel, soojendamise meetodil. Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid. Talvel soojendatakse vett kuni 80ºC-ni ja täitematerjali 40ºC-ni. Tsementi ei soojendata. Et betoon ei jahtuks kiiresti, isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsiooni-kihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaat-tsementi. Sellel on tunduvalt suurem soojust säilitav toime. Termosmeetodit kasutatakse massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetodit kasutatakse peenemate või väiksemate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast auruga või elektriga lisasoojust juurde. Talvine betoneerimine tuleb märksa kallim kui suvine betoneerimine. Ka saadava betooni kvaliteet võib talvel olla ebaühtlasem.
annaabi.ee 
