Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad
Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest. Kristallvõre tüübi järgi: Suhtumisest magnetvälja: Ferromagneetilised, Paramagneetilised, Diamagneetilised Tiheduse järgi: Kergmetallid, Raskmetallid Sulamistemperatuuri järgi: Kergsulavad, Rasksulavad
6)Mis on resultantjõud? V: Resultantjõuks nim. jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. 7)Ülesanne rõhuvalemi peale. V: p=F/S; F=p*S; S=F/p; F=m*10; m=F/10; 8)Milline keha on elastne? (2 näidet) V: Elastsed kehad on sellised kehad, mis taastavad oma kuju peale välise jõu lõppu ja ei purune. Elastsed kehad on: 1)Kumm 2)Märg puu 9)Milline keha on plastne? (2 näidet) V: Plastsed kehad on sellised kehad, mis võtavad uue kuju pärast deformatsiooni ja ei purune. Plastsed kehad on: 1)Plastiliin 2)Näts 10)Milline keha on rabe? (2 näidet) V: Rabedad kehad on sellised kehad, mis ei muuda kuju ja purunevad deformatsiooni tagajäriel. Rabedad kehad on: 1)Kuiv savi 2)Klaas
Muutuvad suurused: koordinaat, kiirus, jõud ja temperatuur 2. Impulss (õp 74 4.1) p=mass(m)*kiirus(v) 1kg*m/s Impulss- keha massi ja kiiruse korrutis P=mv (1kg*m/s) Impulsi jäävus kehtib kõikides suletud süsteemides delta(mv+mv)=0 3. Süsteemiimpulss (õp 2.10) (ül 5.18) Süsteemiimpulss- väliste mõjude puudumisel jääb süsteemiimpulss muutumatuks 4. (õp 75) Põrked mis? Põrgete liigid: elastsed ja plastsed Põrked- üksteise suhtes liikuvate kehade kokkupuutel toimuv lühiajaline vastastikune mõjumine Elastsed- kehad eemalduvad üksteisest ning nende liikumise koguenergia ei muutu Mitteelastsed/plastsed- jäävad kehad kokku, moodustavad liitkeha, liikumisenergia muutub nt. Kuuli tungimine klotsi V= mv/m+m kehtib impulsi jäävuse seadus 5. (õp 76 4.7) mis on ideaalne gaas? Molekulide konsentratsioon? Kui palju on molekule rumala ühikus,
d-springs-basics_en.html Teoreetiline osa: Vastastikmõju väljendus jõu olemasolus. See tähendab, et kaks keha, mis on omavahel vastastikmõjus, mõjutavad teineteist jõuga. Selle jõu mõjul keha muudab oma kuju. See kuju muutus võib olla nii väike, et me palja silmaga ei näe seda. Nähtust, kus keha muudab oma kuju jõu mõjul, nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsiooni järgi saame liigitada kehasi kaheks: elastsed kehad ja mitte elastsed ehk plastsed kehad. Elastsed kehad võtavad pärast jõu mõju lõppu oma algse kuju tagasi. Plastsed kehad seda ei tee. Näiteks kokku kortsutatud paber on plastne keha. Kuid kummi pall on elastne keha. Samas, kui kummist palli noaga lõigata, siis muutub ka see plastseks. Reaalselt on kõik kehad väikeste jõudude korral plastsed, siis kui jõud läheb piisavalt suureks, siis muutuvad nad plastseteks ning lõpuks väga suure jõu mõjul purunevad. See kus mingil kehal need jõu piirid on sõltub kehast.
kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Vasesulamid Pronks = Tina + Vask VÕI Alumiinium Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, jt. Messing = Vask + Tsink Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Vaseniklisulamid = Vask + Nikkel Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja heade elektri¬liste omadustega. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm Pildid: http://max8888.orconhosting.net.nz/images/audio/PCB/IMG_48821.jpg
deformatsiooni l vahel (kehtib Hooke'i seadus): Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus · AB elastsed deformatsioonid, kuid mittelineaarne sõltuvus koormuse F ja deformatsiooni l vahel, esmased plastsed deformatsioonid; Ülemine elastsuspiir ReH ehk, pinge (punkt B), mille ületamisel algab materjali voolamine Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge (punkt B), mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2%
Dünaamika. Newtoni seadused. Jõu liigid. 1. Too näiteid kehade vastasmõju kohta. (Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus; näide, kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju.) Näide, kus vastasmõju tulemusena muutub mõlema keha kiirus kahe auto kokkupõrge (mõlemad jäävad seisma); püssist laskmine (Enne lasku on kuul püssitoru suhtes paigal. Lasu ajal vastastikku mõjudes hakkavad kuul ja püss liikuma vastassuundades. Tekib tagasilöök); Näide kus muutub ühe keha kiirus ja teise keha kuju pillatud vaasi maandumine (vaas puruneb), küttepuude lõhkumine 2. Vette vajuvale kehale mõjub raskusjõud 10N ja üleslükkejõud 2N. Kui suur ja kus suunas mõjub resultantjõud. Resultantjõud = 10N-2N=8N. Kuna raskusjõud on suurem, mõjub allapoole. 3. Too näide inertsuse kohta ja selgita see. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Näide: kui inimene hüppab paadist kaldale, mõjutavad in...
katmine, koduses majapidamises, toiduainete- ja keemiatstuses mitmesuguste nude ja mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hlsimessing. Deformeeritavate messingite Zn- sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga
Mack EO-M Plus, ZF TE-ML 07C/04C, CAT ECF1 Universaalne õli MultiWay 10W-30 Põllumajandus- ja ehitusmasinate turboga või ilma turbota mootorites kasutatav universaalõli (STOU). Õli võib kasutada aastaringselt mootorites ja märgpiduriga ülekannetes ning hüdrosüsteemides. API CE/SF, CCMC D4, MIL-L-2104D, MB 227.1, Ford M2C-159B, Massey Ferguson MF 1144, 1139, JD J 27, Case 1207, Allison C-4, Caterpillar T O-2, ZF TE-ML 06, API GL-4, ISO VG 68, JD J20C 4. Plastsed määrded Nõuded plastsetele määretele ja tähistus Peale õlide on masinate juures kasutusel veel plastsed ehk paksud määrded. Nende ülesanded on samad, mis õlidelgi - hõõrdumise ja kulumise vähendamine, tihendamine ja korrosiooni ärahoidmine ning neid kasutatakse seal, kuhu pole võimalik õli juhtida või kus ebapiisava tihenduse tõttu õli ei püsi sees. Plastsed määrded valmistatakse õlist (80...90 %), paksendist (10...20 %) ja lisanditest
0,7% rauda, ~0,2% vaske, kuni 1,3% magneesiumi ja umbes 0,25% tsinki. Omadused Al-oksiidikiht, mis hea korrosioonikindluse tagab võimaldab 3xxx sulamied kasutada ka kokkupuutes mereveega. 3xxx seeria sulamitel on suur krüogeenne tugevus, mistõttu sobivad need kasutamiseks negatiivsetel temperatuuridel, sest nende tugevus ja sitkus ei lange madalatel temperatuuridel. Mõnel juhul on need omadused isegi paremad kui toatemperatuuril. Al-Mn-sulamid on plastsed ning hästi vormitavad. Tõmbetugevus nendel sulamitel on keskmine ja jääb ca 350 MPa juurde. Need sulamid on ka hästi keevitatavad ja joodetavad. Sarnaselt teistele Al-sulamitele on ka Al-Mn-sulamitel nii hea soojus- kui ka elektrijuhtivus. Kasutamine Tänu sobivatele omadustele leiavad 3xxx-sulamid kasutust toidunõude valmistamisel. Sulamit 3105 kasutatakse näiteks katusekatte- ja fassaadimaterjalina. 3004 on igapäevaelus leitav poelettidelt joogipurkide materjalina.
.............................lk. 4 Naftasaadused · Bensiin...............................................................................................lk. 4 · Diislikütus..........................................................................................lk. 5 · Määrdeõlid.........................................................................................lk. 5 o Mootoriõlid..............................................................................lk. 5 o Plastsed määrded......................................................................lk. 5 · Katlakütused....................................................................................lk. 5-6 · Õlide regenereerimine........................................................................lk. 6 · Kasutatud kirjandus............................................................................lk. 7 2 Sissejuhatus
Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik-, liiv-, räbu-, kergkruus- (keramsiit-) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: normaaltingimustes või hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: jäigad plastsed valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. Betooni võib vajaduse korral markeerida ka paindetugevuse, külmakindluse (KK), veepidavuse (W) jms järgi. Lisandid on keemilised ained, mida kasutatakse väikestes kogustes betoonisegu ja betooni omaduste reguleerimiseks:
1. Jõud * Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.( vastastik mõju) * Jõu ühik on 1N, tähis F. * Jõud on suunatud suurus. Jõu mõjumise tulemus * Jõud põhjustab keha kiiruse muutuse või keha deformeerimise. Kujutamine joonisel * Jõud on vektoriaalne suurus, seda kujutatakse noole abil. Noole algus punkt tähistab jõu rakendus punkti, noole teravik näitab jõu mõjumise suunda ja noole pikkus näitab kokkuleppelises mõõtkavas jõu arvväärtust. 2. Resultantjõud * Jõud, mille mõju kehale on samasuunaline kui mitme jõu koos mõju. Ühel sirgel leidmine * Samasuunaline jõud: liidan jõud kokku, vastassuunaline jõud: lahutan suuremast väiksema jõu ja suund jääb suurema jõu poole. 3. Gravitatsioon * Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Gravitatsiooni vastastik mõju iseloomustame gravitatsioonijõu abil. * Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja on sellega võrdeline.( Gravitatsiooni...
.45% tsinki, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni ja teisi elemente. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Esmakordselt kasutati messingit 1200 eKr Lähis-Idas ja 220 eKr ulastuslikult Hiinas ning hiljem hakkasid messingit kasutama roomlased. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene (kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid. Kuni 35% tsingisisaldusega messingid on plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Edasisel tsingisisalduse tõusul plastsus väheneb. Messingid on reeglina hästi valatavad, stantsitavad ja lõiketöödeldavad. Messing, mis sisaldab vähem kui 10% tsinki kannab nimetust tombak. Tombaku peamiseks kasutajaks on juveelitööstus. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% tsingisisaldusega messing, nn hülsimessing, mida kasutatakse padrunikestade ja mürsuhülsside valmistamiseks Füüsikalised omadused
16,36 3700 = 400 16,36 226 400 Vastus: n = 13 N=3 F = 3700 N Lisaküsimused: 1. Põhjendada lühidalt vahelõõmutuste otstarvet protsessis. Tõmbamisel metall kalestub, s.t. läheb tugevamaks ja kõvemaks, kuid ka hapramaks. Selleks et taastada töödeldava metalli plastsed omadused ongi vahelõõmutamine. 2. Miks tõmmatakse materjali reeglina külmalt? Külmal materjalil on tõmbetugevus suurem. Kuumutamine suurendab metalli plastsust, kuid vähendab samal ajal tõmbetugevust. 3
24.Hõõrdejõu suund on vastupidin liikumis suunale. 25.Seisuhõõrdumine(mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale) Liugehõõrdumine(keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda) 26. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid jääksid paigale (nagu auto libedal jääl). Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõ...
metallidel. E. Termoplastide tõmbeelastsusmoodul on suurusjärgu võrra kõrgem kui metallidel Score: 3/3 22. Kas plastsete materjalide (puhtad metallid, plastid) korral kasutatakse konstruktsioonidetailide arvutamisel ka surveolukorras töötavate detailide puhul tõmbeteimil saadud näitajaid? Student Response Feedback A. Ei, tehakse katsed surveteimil B. Jah, voolavuspiiri C. ei, sest plastsed materjalid käituvad enne plastse deformatsiooni algusent erinevalt tõmbe- või survejõudude toimel D. jah, plastsed materjalid käituvad kuni plastse deformatsiooni alguseni ühtemoodi nii tõmbe- kui ka survejõudude toimel Score: 4/4 23. Milline on deformatsiooni liigi mõju polümeeride elastsusmoodulile? Student Response Feedback A. Jäikadel ja sitketel polümeeridel (POM, PA jt) on võime enne
E. Termoplastide tõmbeelastsusmoodul on neli suurusjärku madalam kui metallidel Score:3/3 22. Kas plastsete materjalide (puhtad metallid, plastid) korral kasutatakse konstruktsioonidetailide arvutamisel ka surveolukorras töötavate detailide puhul tõmbeteimil saadud näitajaid? Student ResponseFeedback A. jah, plastsed materjalid käituvad kuni plastse deformatsiooni alguseni ühtemoodi nii tõmbe- kui ka survejõudude toimel B. Ei, tehakse katsed surveteimil C. ei, sest plastsed materjalid käituvad enne plastse deformatsiooni algusent erinevalt tõmbe- või survejõudude toimel D. Jah, voolavuspiiri
purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). Purustavad katsed (teimid) Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse tõmbeteimi, läbipaindetemperatuuri teimi, surveteimi, roometeimi ja löökpaindeteimi. Siinjuures erinevad teimitingimused metallide ja plastide korral. Käsiraamatuis esitatavad andmed materjalide mehaaniliste omaduste kohta on põhiliselt määratud tõmbeteimi tulemuste põhjal. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metallmaterjalid
(S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Parimad elektrijuhid on hõbe ja kuld aga kuna need on kallid, siis kasutatakse näiteks voolujuhtmete valmistamisel vaske ja alumiiniumi, sest need on ka head elektrijuhid aga odavamad. Elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes kasutatakse aga suure elektritakistusega sulameid, näiteks nikroom, manganiit. Halvad elektrijuhid on plii ja elavhõbe. Plastilisus Enamik metalle on suhteliselt plastilised ehk plastsed, üks plastilisemaid on kuld. Kuna metallid on plastilised, siis saab kuuma metalli kuju muuta – sepistada, traadiks tõmmata, valtsida. Seetõttu saab metallidest töödelda ja sepistada väga erineva kujuga esemeid. Plastilisuse vastand on haprus. Haprad kehad purunevad mehaaniliste jõudude mõjul. Haprad metallid on mangaan, ruteenium ja antimon. Sulamistemperatuur Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse
................. 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 7 2.1 Määrdeained .................................................................................................. 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 8 2.3 Hüdroõlide füüsikalised suurused ............................................................... 10 3. Plastsed määrded ........................................................................................... 11 3.1 Plastsete määrete koostis ............................................................................. 11 3.2 Plastsete määrete kvaliteet ........................................................................... 11 3.3 Nõuded plastsetele määretele ...................................................................... 12 3.4 Määrete kvaliteedinäitajad .........................
METALLID Metall on keemiline element, mis lihtainena on metall. Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus- ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS. Perioodilisustabelis tugevnevad metallilised omadused ÜLALT ALLA ja PAREMALT -VASAKULE TUGEVATE metalliliste ...
2)Sõltub keha liikumise kiirusest 3)Sõltub kehade vahelisest elektromagnetilisest ja gravitatsioonilisest jõust. Kuidas parandada hõõrdejõudu-vedelikega jne 5. Mis on deformatsioon ning millest on see tingitud? Deformatsioon- keha osakeste vastastikune asendi muutus, mis tingib selle keha kuju ja mõõtmete muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Deformatsioon on tingitud: 1) Plastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 2) Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad (näiteks vedru kokkusurumine). 6.Mis on elastsusjõud ning millest on see tingitud:
amorfseteks ja kristalseteks. Amorfsus- kui aatomid paiknevad materjalis korrapäratult. Kristallilisus-Kui aatomid paiknevad korrapäraselt seaduspärasuse järgi Põhilised metallide kristallivõred- K8-suhteliselt jäigad materjalid: Fe,Ba,Cr,K K12-Suhteliselt plastsed metallid-kõik väärismetallid: Al(Allumiinium),Cu(Vask),Pb(tina),Au(Kuld),Ag(Hõbe) H12-Ti(Titaanium),Mg(Magneesium),Co(koobalt) Allotroopia-Sama keemiline element ersineb mitme erineva lihtainena, erinevad struktuuri poolest Näiteks süsinik(C) Tavatingimustes grafiit(Hariliku süsi) Kõrge rõhu all suurel temperatuuril saab sellest aga teemant. Teiseks tina, kui temp langel alla 13,9 kraadi, muutub see kasutuks tolmuks.
Question 9 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)? a. Kõige vasakpoolsemas otsas on B konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. b. Toatemperatuuril koosneb antud faasidiagrammil sulami mirkostruktuur kahe komponendi A ja B mehaanilisest segust c. Kuna sulamid on ühefaasilised, siis on nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad d. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. Question 10 (10 points) Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid vastuseid võib olla enam, kui üks) a. Materjalid, mille keemiline koostis jääb stöhhimeetrilisest (Cm) koostisest vasakule poole, on faasiline koostis A+AmBn b
Newtoni I seadus Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt ( või on paigal) kui talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompentseerivad. Taustsüsteeme, kus esineb neutoni I seadus nimetatakse inertsiaalsüsteemiks. Iga taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt iretsiaalsüsteem suhtes on samuti irentsiaal. Galibi relatiivsusprintsiip: Taustsüsteem ühtlane sirgooneline liikumine ei mõjuta mehaanikanähtuste kulgu (selles süsteemis) Kehade omadus- inertsus. Kõik kehad püüavad säilitada oma kiirust nii suuruse kui suuna poolest muutumatutena. Inetrs kui nähtus- tavaliselt väljendub kehade inertsus selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Intertsus [m]= 1kg, Mida suurem on inertsus seda suurem on keha mass ja seda raskem on kiirust muuta. N: tank, laev meres. '' algul ei saa pidama, parast ei saa pidama''. Keha kiiruse muutmiseks on vaja teist keha. Teist keha iseloomus...
ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse Score: 10/10 9. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õig üks)? Correct Student Response Value Answer A. Kuna sulamid on 34% ühefaasilised, siis on nad pehmed ning plastsed ja on hästi survetöödeldavad B. Kõige Correct Student Response Value Answer parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. C. Toatemperatuuril koosneb antud
paigal. 14. Selgita liikumise erinevaid mudeleid ja too iga mudeli kohta 2 näidet! 1. Kulgemine: kõik kehad liiguvad sarnaselt, keha asend ruumis ei muutu. 2. . 2.Pöörlemine Kehad liiguvad mööda sama pöördumistelje esineva ringjoone. Kehaasend ruumis muutub. 3. 3.kuju muutuminedeformatsioon, kus keha kehapunktidevahekaugused muutuvad 3.1. Elastsed( kuju taastub pärast mõju lakkamist ja 3.2. plastsed (kuju ei taastu pärast mõju lakkamist.) surve , vääne nihe, tõmme 4. Mahu muutumine Keha maht kehas muutub nt õhupall, mis läheb tühjaks. 4. 5. Võnkumine Keha kaldub tasakaaluasendist ühele poole ja teisele poole ( järgemööda) Sellist liikumist iseloomustab perioodillisus . nt kellapendel 6. Lained võnkumine edasikandumine ruumis nt inimlained, merelained 15. Mis on aine? Nimeta selle tunnused! Aine Võib olla tahkes, vedelas või gaasilises olekus : 1
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KULD Referaat Sissejuhatus: Kuld on keemiline element järgmine tähis Au (ladina: Aurum) ja aatomnumbritega 79. See on väga nõutud pärast väärismetalli, millel on kasutatud kui raha, mis on laos väärtus, mis ehteid, mis skulptuur ja kaunistamiseks algusest ülestähendatud ajaloos. Metalli esineb kamakad või terade kaljud, mis veenides ja alluviaalsete hoiused. Kuld on tihe, pehme, läikiv ja kõige tempermalmist ja plastsed puhaste metallisulamite teada. Puhas kuld on eredat kollast värvi traditsiooniliselt peetakse atraktiivseks. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik LääneAafrikas, 1235 16...
Küsimus 8 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliste töövahendite vahele paigutuks modaalanalüüs? Vali üks või enam: a. CAD - Fourier Analyzer b. Fourier Analyzer FEM c. CAD - FEM Küsimus 9 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas autoistme seljatoe projekteerimisel on analüüsi kriteeriumiks: Vali üks või enam: a. Elastsed deformatsioonid b. Pinged c. Plastsed deformatsioonid Küsimus 10 Valmis Hinne 6,00 / 6,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on omavahel seotud sünergia ja toote kvaliteet? Vali üks või enam: a. kvaliteedi tõus kutsub esile sünergia tekke b. sünergia ja kvaliteet on üksteisest sõltumatud c. sünergia tõhustamine tõstab toote kvaliteeti d. on samaväärsed mõisted Küsimus 11 Valmis Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
laastu element. Protsess kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuur Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 1 Koostas: Reppy 21.11.2012 4. Terikute omadused:
võib olla igavene. Teine alumiiniumi puudus materjalina on selle soojustundlikus. Erinevalt terasest hakkab alumiinium sulama enne punaselt hõõgumist. · AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks · AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) · AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus · AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus · AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad · AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. · AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Sulfaadid- Alumiiniumsulfaati toodetakse iga aasta miljardites kilogrammides. Umbes pool toodangust kasutatakse veepuhastuses. Ülejäänud kasutusalad on paberi tootmine, toidulisandid, tulekindlus tooted ja naha parkimine. Oksiididid- Üldine enamus alumiiniumoksiidi toodangust läheb ümbertöötlemisele alumiiniumiks
Arvuliselt suurim hulk tooteid valmistatakse külmvormstantsimisega temperatuuridel allpool rekristallisatsioonitemperatuuri. Külmvormstantsimisel on vajalikud märksa suuremad deformeerimisjõud ja energia kui kuumvormstantsimisel, mistõttu külmvormstantsimist kasutatakse peamiselt suhteliselt väikeste toodete stantsimisel (kuni 1...2 kg). Külmstantsitakse toatemperatuuril piisava plastsusega (deformeeritavusega) metalle: süsinikkonstruktsiooniterased (C-sisaldus kuni 0,5%), plastsed legeerterased, plastsed Al-, Cu-, Ti-, Pb-, Zn- ja Sn-sulamid. Peamised külmvormstantsimise meetodid on külmvormpressimine ja külmkohtjämendamine. Külmvormstantsimise eelised on: - toodete kõrge pinnakvaliteet ja täpsus, - materjali kokkuhoid toodete soovitud vorm saadakse laastu eraldamiseta, - toodete kõrgendatud mehaanilised omadused tänu kalestumisele. Külmvormstantsimise puudused on:
· Messingid - Cu-Zn, tugevus suureneb, plastsus ka. Zn-sisaldus kuni 35% · Pronksid - kõik ülejäänud · Vaseniklisulamid - Cu-Ni 10.2. Messingite koostis, omadused, töödeldavus. Cu-Zn - 50-65 HB, suur plastsus, tõmbetugevus kalestatuna on <700 MPa, plii lisamine parendab lõiketöödeldavust. Kahefaasilised messingid on hästi vormitavad kuumsurvetöötlemise või valamise teel. 10.3. Vaseniklisulamid (koostis, kasutus). Cu-Ni - tugevad ja plastsed sulamid K12 kristallivõrega, suurepärane korrosioonikindlus ja head elektrilised omadused. Kasutatakse elektri- ja täppisseadmetes, kuna Ni sisaldusel 40...50% on sulami joonpaisumistegur nullilähedane, samas kui eritakistus on maksimaalne (kuni temp-ni 500C). Kasutatakse ka mündimetallina ja kondensaatorite torudena ja soojusvahetitena. Cu-Ni-Zn on juveelitööstuses kasutusel. 10.4. Pronkside koostis, omadused, kasutus. Pronkside puhul on Cu lisandiks muud metallid
ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast v...
Valmistatakse tavaliselt tsementsideaine ja harilike tihedate täitematerjalidega (liiv, kruus või killustik). Täitematerjalide järgi jagatakse betoon looduslikud või tehislikud, näiteks killustik, liiv, räbu, kergkruus (keramsiit) ja saepurubetoon, kiudbetoon. Kivistamistingimuste järgi jagatakse: · normaaltingimustes või · hüdrotermiliselt kivistatud betoon. Töödeldavuse astme järgi jaotatakse betoonisegud: · jäigad · plastsed · valatavad. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse. Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15 cm 95%lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28päevast kivinemist 20 ºC ja 95...100% niiskuse juures. 2 Kasutatud kirjandus http://www.betoonimeister.ee/default.asp?action=0&type=4&id=100018 http://www.google.ee/
Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene(kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid (Pb). Kuni 35% tsingisisaldusega messingid on plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Edasisel tsingisisalduse tõusul plastsus väheneb. Messingid on reeglina valatavad. · Valumessingi näide: CuZn23Al6Fe3 · Enimkasutatav messing: CuZn37 · Parim survetöötlemiseks: CuZn30 · Autotööstuses kasutusel: CuZn40Mn1Pb1, CuZn31Si1 Füüsikalised omadused Messingi tihedus on sõltuvalt koostisest 84008700 kg/m³. Messing on pareminisepistatav kui pronks või tsink. Suhteliselt
jne. – Cu-Zn-sulamid ehk messingud (valgevased), Zn lisamine suurendab sulami tugevust (tänu lahustuvusele vases) ja ka plastsust (ebaharilik). Hülsimessing on väga kõrge plastsusega, sisaldab 30% Zn, kasutatakse mürsukestade valmistamisel. Cu-Sn-, Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid- Tinapronks Sn-sisaldus 5...25% (suurem sisaldus muudab sulami liialt hapraks). Survetöödaldavate tardlahuse struktuuriga sulamite Sn-sisaldus tavaliselt <7%. Need sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid kiirelt kalestuvad→ kasutatakse vedrude, müntide, ornametnaalse pronkspleki valmistamisel. Tinapronksid, mille Sn-sisaldus on üle 10%, on väikese plastsusega, kuid suure tugevusega. Nad on valusulamid. Alumiiniumpronksid Cu ja Al sulamid, Al-sisaldusega 4...14%, lisaks vähesel määral Mn. Need sulamid on eelkõige ühefaasilised ja hea külgsurvetöödeldavusega. Kahefaasilised alumiiniumpronkse kasutatakse valatult või detailide
9. Maht- (a) ja lehtvormimisprotsessid (b) 1.1.2. Metallide survetöödeldavus Survetöödeldavusele (deformeeritavusele) avaldavad mõju metallisulami keemiline koostis, töötlemistemperatuur, deformeerimiskiirus ja muud tegurid. Suurim plastsus ja järelikult deformeeritavus on puhastel metallidel ning tardlahustel. Teraste puhul avaldab survetöödeldavusele suurimat mõju süsinikusisaldus. Üldiselt on kuni 0,5% süsinikusisaldusega terased külmsurvetöötlemiseks piisavalt plastsed. Legeerelemendid (väljaarvatud Ni) vähendavad plastsust. -2- Temperatuuri kasvades üldjuhul metalli plastsus suureneb. Siiski mõnedes temperatuurivahemikes, näiteks paljudel terastel 300 °C piirkonnas (nn. sinihparuse piirkond) plastsus hoopiski väheneb. Deformeerimiskiiruse all mõistetakse survetöötlusmasina (vasar, press) tööorgani liikumiskiirust. Üldiselt deformeerimiskiiruse kasvades plastsus (deformeeritavus) väheneb.
4 4 seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi A sulamistemperatuuri. C. Kõige parempoolsemas otsas on A konsentratsioon 0% ja 33% seetõttu näitab likvidusjoone lõikumine temperatuuriteljega puhta komponendi B sulamistemperatuuri. D. Kuna sulamid on ühefaasilised, siis on nad pehmed ning 34% plastsed ja on hästi survetöödeldavad 10. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta? (Õigeid võib olla enam kui üks) Student Response Value Correct Answer A. Mikrostruktuuris oleva eutektse mehaanilise segu keemiline 33% koostis vastab alati faasidiagrammil oleva punkti E keemilisele koostisele B. Sulam, mille keemiline koostis vastab eutektsele koostisele (E) 34%
Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pind: Vali üks: a. muutub kõvemaks kalestumise tõttu b. omandab järgneval lõiketöötlemise operatsioonil parema töödeldavuse kuna vähenevad lõikejõud c. muutub pehmemaks võrreldes ülejäänud materjaliga d. ei muuda oma omadusi võrreldes ülejäänud materjaliga Küsimus 9 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Vali üks: a. tera tipu ette materjali, laastu, töödeldud pinna lähialasse, töödeldud pinna tugevus ja kõvadus suurenevad b. ainult tera tipu ette töödeldavasse materjali, ei mõjuta töödeldud pinna tugevust ja kõv c. ainult laastu sisse, ei avalda muud mõju d. ainult töödeldud pinna lähialas, töödeldud pinna kõvadus ja tugevus vähenevad Küsimus 10 Õige Hinne 7,00 / 7,00
HITSA Moodle MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Õpikeskkonna avalehele ► Minu kursused ► Tallinna Tehnikaülikool ► Teaduskonnad ► Mehaanikateaduskond ► Materjalitehnika instituut ► MTT0010 ► 25 aprill - 1 mai ► E-labor 12: Lõiketöötlus Alustatud reede, 20. mai 2016, 15:10 Olek Valmis Lõpetatud reede, 20. mai 2016, 15:32 Aega kulus 22 minutit 13 sekundit Punktid 98/105 Hinne 93 maksimumist 100 Küsimus 1 Milline on lõikeliikumise – ettenihkeliikumise ülesanne? Valmis Vali üks: Hinne 7 / 7 a. tööriista liikumine Märgista küsimus b. tooriku kinnitamine c. materjali eemaldamine ...
Raskeltsulavate metallide ja sulamite tähtsamaks omaduseks on kuumustugevus.Vaatamata kõrgele sulamistemperatuurile on kõik rasksulavad metallid peale kroomi kergesti oksüdeeruvad kuumutamisel õhus. Väärismetallid ja sulamid Väärismetallide hulka kuuluvad hõbe, kuld, plaatina, pallaadium, iriidium, roodium. Väärismetallid kuuluvad kõik raskmetallide hulka, nad on hea elektri- ja soojusjuhtivusega ning väga plastsed lõõmutatult. Erinevad legeerivad lisandid mõjutavad kulla värvi, vase sisalduse suurenedes muutub värv punasemaks. Nikkel soodustab kulla valgenemist. Hõbeda sisalduse kasvades muutub kulla värv kollasest rohekaskollaseks.
Metallid on läbipaistmatud, iseloomuliku läikega, plastsed, suure soojus ja elektrijuhtivusega ained. Omadused sõltuvad aine atomaarsest sktruktuurist ja aatomite ruumilisest paiknemisest. Amorfsetes ainetes on aatomite asetus korrapäratu, kaootiline ; kristallilistes ainetes asuvad aatomid korrapäraselt, kindlal kaugusel üksteisest, moodustades geomeetrilisi kujundeid kristallvõresid. Kõikidel metallidel on tahkes olekus kristalliline ehitus. Metalliside : tüüpiliste metallide aatomeis on üsna vähe valentselektrone 1, 2 või 3
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
lõiketöödeldavustega.Mehaaniliste omaduste tõstmiseks ja eriomaduste tagamiseks pronkse legeeritakse raua,nikli,titaani,tsingi ja fosforiga.Mangaan suurendab korrosiooni kindlust , nickel plastsuse, raud tugevuse. Alumiiniumpronksid- sisaldavad 4-11% alumiiniumi nad on korrosioonikindlad ning heade mehaaniliste ja tehnoloogiliste omadustega, neid saab hästi survetöödelda. Mangaanpronksid- on võrdlemisi halvad mehaanilised omadused, kuid nad on korrosioonikindlad ja plastsed. Nende mehaanilised om säilivad ka kõrgel temp. Pliipronksid- nende eripäraks on heade antifriktsioonomadused ja soojusjuhtivus. Berülliumpronksid-on pärast termotöötlemist head mehaanilised omadused Ränipronksid- neid kasut kallite berülliumpronkside asemel Messingid- Messingiks nim kahe-ja enamakomponendilist vasesulamit, milles põhiline legeerelement on tsink.Vasega võrreldes on messingid tugevamad,
1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral kaldpinnal asetsev keha ei hakka veel alla libisema. Tehke joonis koos selgitustega. hõõrdetegur 7. Tuletage valem maksimaalse kiiruse arvutamiseks, millega auto võib sõita horisontaalse...
normaalses olekus on tahked e mittevoolavad. Nende kohta kasutatakse tihti väljendit "tavott". Neid eristatakse veel selle alusel, millistes tingimustes üks või teine määre peab töötama: külmas, kuumas, niiskes keskkonnas jne. Määrded ADNOC GREASE No. 2 on (NLGI klasside järgi) on plastsed määrded, mis on valmistatud kõrgekvaliteetsetest baasõlidest, liitiumseebist (tahkest), rooste- ja oksüdatsiooniinhibiitoritest. Need on libedad pruuni värvi plastsed määrded, millel on suurepärane tugevuspiir, hea vastupanuvõime oksüdatsioonile, roostele ja veega ärauhtumisele. ADNOC plastsed määrded on sobivad rattalaagritele, hoovastikule, vedrustusele jt. plastseid määrdeid vajavatele sõlmedele. Neid võib kasutada ka tööstusseadmetes normaalkoormustel. Pidevaks tööks on nad efektiivsed temperatuurivahemikus -20° ... 125°C, kuid võivad taluda ka juhuslikke kõrgtemperatuure kuni 160°C. ADNOC GREASE NLGI 2 määrdega määritakse
Ettenihkumine (lõikuri lõikeserva liikumine Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. pidevuse) Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel Geomeetrilised karakteristikud: määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, Lõikesügavus habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu, vaid tükikestena eralduv murdelaast. 40. Lõiketöötluse täpsus Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks 45
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
