Scheele. Leidumine 47% maakoorest 88.8% vee massist atmosfääris 20.95 mahu% 16O (99.757%) 17O (0.038%) 18O (0.205%) monohapnik (O) dihapnik (O2) trihapnik e. osoon (O3). Hapniku saamine laboratooriumis Vee elektrolüüsil Vesinikperoksiidi katalüütilisel lagundamisel H2O2=2H2O + O2 Kaaliumpermanga- naadi kuumutamisel 2KMnO4=K2MnO4+ MnO2 + O2 Kasutamine Kõik elusoragnismid kasutavad hingamiseks. Operatsioonidel Balloonides Kosmoselaevades Allveelaevades Contuses põletamisel Keevitamisel Keemiatööstuses Hapnikumaskid Biofunktsioon ~98% hapnikust biomolekulide lõhustumiseks. 2-5% kulutatakse hapniku reaktiivsete vormide tekkeks (väga aktiivsed ja mõõdukas koguses vajalikud meie elutegevuseks). Tuntumad ühendid Elemendi o. a. Valem Nimetus o. a. abil Nimetus eesliite abil
Kuna süsinike vaheline kaugus alküüni molekulis on väiksem kui alkeenis, on kolmikside võrreldes kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid.
siseruumides. Ka kodumajapidamises on vedelgaas hea valik: sellel töötavad gaasipliidid, grillahjud, matkapliidid. Tihti kasutatakse vedelgaasi suvemajades jm, kus see annab tarviliku lahenduse näiteks elektrivõimsuse puuduse korral. Looduslik propaan on lõhnatu ja värvitu. Gaasilekke puhul moodustab see õhuga segunedes plahvatusohtliku segu. Lekke õigeaegseks avastamiseks on gaasile lisatud lõhnaainet. Propaan on balloonides vedelal kujul ning rõhu all. Rõhk sõltub ümbruskonna temperatuurist, näiteks 20 oC juures on see ligikaudu 7 baari. Vedelgaasi balloone peab hoidma püstises asendis, ventiil ülespoole, et vedelgaas väljuks balloonist gaasilisena. Pikali paiknevast balloonist võib gaas väljuda vedelal kujul. See moodustab aurustudes mahult ligi 250 korda suurema gaasipilve, mistõttu on plahvatusoht eriti suur. Ballooni läheduses ei tohiks mingil juhul suitsetada. Vältida tuleks ka
Keevitustööd Hapnikku transporditakse teras balloonides rõhu all 15 MPa ja atsetüleeni balloonides on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu
metüültertsiaalbutüüleeter (MTBE) või etüültertsiaalbutüüleeter (ETBE) vastavalt. Bensiini lisandina kasutatakse ka isooktaani, mis saadakse isobuteeni alküülimisel isobutaaniga või isobuteeni dimerisatsioonil. Isobuteeni polümerisatsioonil saadakse polüisobutüleen, mis on tuntud butüülkummina. Ohutegur Värvitu kergesti põlev gaas: tema keemistemperatuur on -6,9 ºC, vees ei lahustu. Tavaliselt säilitatakse seda balloonides. Suure lenduvuse tõttu võib kergesti põlema plahvatada. Fenool Valem: C6H5OH Saamine või leidumine Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Kasutamine Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel
või etüültertsiaalbutüüleeter (ETBE) vastavalt. Bensiini lisandina kasutatakse ka isooktaani, mis saadakse isobuteeni alküülimisel isobutaaniga või isobuteeni dimerisatsioonil. Isobuteeni polümerisatsioonil saadakse polüisobutüleen, mis on tuntud butüülkummina. Ohutegur Värvitu kergesti põlev gaas: tema keemistemperatuur on -6,9 ºC, vees ei lahustu. Tavaliselt säilitatakse seda balloonides. Suure lenduvuse tõttu võib kergesti põlema plahvatada.
2KMnO4 => K2MnO4 + MnO2 + O2 2KClO3 => 2KCl + 3O2 2H2O2 => 2H2O + O2 5. Füüsikalised omadused: värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust natuke raskem gaasiline aine. Lahustub vees üsna hästi, veeldub väga madalal temperatuuril (-283). 6. Keemilised omadused: Ta on väga tugev oksüdeerija, temas põlevad väga paljud ained: C + O2 => CO2 S + O2 => SO2 4P + 5O2 => 2P2O5 Fe + 2O2 => Fe304 7. Kasutamine: Kõik elusoragnismid kasutavad hingamiseks. Puhast hapnikku kasutatakse operatsioondel, balloonides, kosmoselaevades, allveelaevades. Tööstuses põletamisel (terase tootmine) ja keevitamisel. Keemiatööstuses väga laialdaselt. Hapniku ja vesiniku ühendid 1.Vesi: tähtsaim ühend. Molekulide vahel eriline vesinikside. Esined vedelana, sest molekulid ei ole ühekaupa, vaid on liitunud. Jää korral on molekulid seotud suhteliselt hõredaks kristalliks, seetõttu kergem kui vesi. Hea lahusti polaarsetele ja ioonilistele ainetele. Looduses väga levinud.
Alkaanid 1. atsükline ühend süsivesinikud, kus puuduvad tsüklid tsükliline ühend süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku ahelas ühte, või mitut tsüklit 2. süsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest küllastunud süsivesinik orgaaniline ühend, mille süsinike aatomite vahel on kovalentsed üksiksidemed küllastumata süsivesinik orgaaniline ühend, kus süsinike aatomite vahel on kordsed kovalentsed kaksik- või kolmiksidemed. 3. Funktsionaalne rühm e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsio...
8.) Propaan ja butaan. Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mlemad alkaanid on vrvuseta, lhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootoriktusena. 9.) Alkaanide kasutusalad Suure plemissoojuse ja kttevrtuse tttu kasutatakse alkaane ktusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetielikul plemisel saadud tahma kasutatakse trkitstuses vrvainena ja kummitstuses titeainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelktused ja mrdelid. Tahketest alkaanidest prinevat parafiini kasutatakse mrdeainete ja- lide ning knalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil. 10) lesanded: a) Alkaanide struktuur- ja nurkvalemitele nimetuste andmine ning alkaanide nimetuste phjal nende struktuur- ja nurkvalemite koostamine
Neid leidub nii looduslikus gaasis kui ka naftas. Toodetkse naftast. Mõlemad alkaanid on värvuseta, lõhnata, maitseta, vees praktiliselt lahustumatud gaasid. Kasutatakse vedelgaasi ja mootorikütusena. Alkaanide kasutusalad Suure põlemissoojuse ja kütteväärtuse tõttu kasutatakse alkaane kütusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetäielikul põlemisel saadud tahma kasutatakse trükitööstuses värvainena ja kummitööstuses täiteainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelkütused ja määrdeõlid. Tahketest alkaanidest pärinevat parafiini kasutatakse määrdeainete ja- õlide ning küünalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil.
6.4. Balloonid peavad kasutuskohas kukkumise vältimiseks olema kohastel alustel püstasendisse kinnitatud. 6.5. Gaasiballoone tuleb teisaldada spetsiaalsel kärul, kanderaamil või kelgul (kanda ei tohi käsitsi ega õlal). 6.6. Hapnikuballoone ei tohi ladustada ega transportida koos põlevgaasiballoonidega. 6.7. Balloonide kasutamisel tuleb jälgida, et täitmisele saatmisel oleks balloonides normidele vastav jääkrõhk, mis väldib välisõhu tungimist ventiili kaudu ballooni.
Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitse...
8. Mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 9. Metallide võimet moodustada kvaliteetset liidet kogu keevise ulatuses.?? Täieliku läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10. Plasmakaarkeevitus ja plasmakeevitus. Kõik metallid (süsinikterased, legeerterased, Ti, Al, Cu, Ni, Zr). 11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade: gaasireduktor, tagasilöögiklapid, keevitusvoolikud, põleti. Põlevgaasina võib kasutada veel vesinikku (kallis), looduslikku gaasi, propaani, butaani või bensiiniaurusid. 12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi
Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblus metall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehhaanilised omadused .Võrreledes keevitusega süsihappegaasis tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni , mis ärritab näonahka ,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni värssimiseks lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi , mis reageerib osooniga . AS Eesti AGA tarnib kõrgekvalideetilisi kaitsegaasi ja nende segusid balloonides , mille tähistus värvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest. CO2 balloonid on hallivärvi , Argoon gaasi balloonid on rohelised , AGAMX balloonil on rohelise vöö all trapetsi kujuline hall tabelikene , balloonil on kollanekrae .Lämmastiku balloonid on musta värvi. GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeltatud süsihapegaase. Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumõõtur erineb teistest reduktoritest selle poolest , et tal on
Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitse...
X75 – otspind W-10 – silinderpind X80 – lõikest väljatulek (teriku purunemise vältimiseks) M02 – Programmi lõp (JOONIS ON NÄILINE) 2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage. Energiat võimaldab kõige paremini akumuleerida pneumoajam, sest õhku on kerge kokku suruda ja antud olekus hoiustada ja transportida torustikes kuni 1000 m või balloonides. Vedelikke on peaaegu võimatu kokku suruda ja antud olekus hoiustada, ainult piiratud kogustes, seetõttu tuleb akumuleerimiseks kasutada väliseid hüdrosüsteeme või vedru ning transport võimalik, vaid torustikes kuni 100 m. Elektriajamites on akumuleerimine keeruline ja kallis, üldjuhul väikestes kogustes (akud ja patareid), transport juhtmete kaudu suurtele kaugustele. 3. Nimetada tööstusliku suruõhu peamised omadused, kasutamise eelised ja
3. CH3(CH2)3COOH 4. C2H5COOC2H5 5. CH3(CH2)2CONH2 1) Millised kaks neist on omavahel isomeerid? (Kirjutage nende ainete järjekorranumbrid). ___________________ 2) Kummal isomeeril on kõrgem keemistemperatuur ja miks? _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ ÜLESANNE 18. (5 punkti) Hermeetiliselt suletud, kraaniga varustatud balloonides olid järgmised gaasid: Cl2, CO2 ja NH3. Tegemaks kindlaks, millises anumas on milline gaas, tehti järgmised katsed. 1) Kõigepealt juhiti gaase ükshaaval läbi KI lahuse. Millist gaasi ja millise muutuse põhjal on võimalik sel teel kindlaks määrata? _____________________________________________ Kirjutage toimuva reaktsiooni võrrand. __________________________________________ 2) Ülejäänud kaks gaasi juhiti ükshaaval lubjavette. Millist gaasi ja millise muutuse põhjal on
EESTI MEREAKADEEMIA Mereteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Kristina Jermolajeva KS-12 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES Referaat Juhendaja : Ain Randi Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Töökeskkond.............................................................................................................4 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus..........................................................................4 Tööandja ja töötaja kohustused, õigused ja vastutus................................................5 Töökeskkonnavolinik......................................................
Kuna propaan ja butaan on peaaegu lõhnata gaasid, siis lisatakse gaasidele odorante, peamiselt etüültiooli(C2H5SH). Lõhnaaine lisamine on vajalik lekke õigeaegseks avastamiseks. Vedelgaasi kasutus mootorikütusena on praegu laialdane ning see suureneb pidevalt. Toiteaparatuuri vedelgaasi kasutamiseks toodetakse seeriaviisiliselt ja seda saab paigaldada ottomootoriga autodele. Suurematesse keskustesse on ehitatud gaasitanklaid, väiksemates keskustes saab osta tanklates gaasi balloonides. 2. Määrdeõlid 2.1 Määrdeained Liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolult jagunevad, määrded: · mineraalseteks (toodetud naftast või mõnest muust maavarast, näit. põlevkivist); · orgaanilisteks (toodetud taimeõlidest, loomsetest rasvadest); · sünteetilisteks (toodetud naftast süsivesinike töötlemisel) · poolsünteetilisteks (mineraalõli ja sünteesõli segu) Tööstuses ja mootorites on enam kasutatav esimene õliliik. Taimeõlid on
Keemilised kustutussüsteemid Keemiline vedelik-kustutussüsteem Varustus: *Isiklik varustus: Kaitseriietus ( kaitseb soojuskiirguse ,tule, auru eest ) Kummist saapad (ei juhi elektrit ) Jäigast kiivrist (kaitseb pead ) Taskulamp ( peab põlema vähemalt 3 tundi ) *hingamisaparaat peab olema autonoomne, töötama suruõhul, balloonides peab olema vähemalt 1200 l. õhku, 30min Iga hingamisaparaadi juurde käib vähemalt 30m pikkune tulekindel tross. Igas laevas peab olema vähemalt 2 komplekti tuletõrjuja varustust (4 inimest ) Vältimine. *Suitsetada ettenähtud kohas. *ei tohi vedelema jätta (isesüttimine); Õlist ja värviga määrdunud kaltse, Na ja K- mõlemad reageerivad veega, õliga määrdunud metallaaste, peenestatud kivisüsi, kloori.
omavad gaasid, Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. Kasutati külmutussüsteemides. 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus) Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas. Mädamuna lõhn, Põhjustab üldmürgistuse. 37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). Lahustub vees; Leidub õhus; Suures kontsentratsioonis mürgine. Trans. Balloonides, veoautoga 38. Gaasiballoonide transpordi reeglid. Gaasiballoonide transpordiks kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised. Kui see pole võimalik, peavad sõidukid olema hea õhutusega. Mürgiseid gaase ei tohi transportida suletud sõidukis, va juhul, kui tegemist on erisõidukiga. Transportimise ajal peavad balloonide ventiilid olema suletud ja kõik seadmed eemaldatud. Balloonid tuleb korralikult kinnitada ning need ei tohi ulatuda üle sõiduki külgede või tagaosa
Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, (joonistada graafik ja seletada selle kasutamine, transport, ohtlikkus). alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) Lahustub vees; Leidub õhus; Suures kontsentratsioonis mürgine. Trans. Balloonides, veoautoga 38. Gaasiballoonide transpordi reeglid. Gaasiballoonide transpordiks kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised. Kui see pole
Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, (joonistada graafik ja seletada selle kasutamine, transport, ohtlikkus). alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) Lahustub vees; Leidub õhus; Suures kontsentratsioonis mürgine. Trans. Balloonides, veoautoga 38. Gaasiballoonide transpordi reeglid. Gaasiballoonide transpordiks kasutatavad sõidukid peaksid olema lahtised. Kui see pole
Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni Ande Andekas-Lammutaja balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid
Reaalgaase saab kirjeldada van der Waalsi võrrandi abil: P V nb nRT V2 a-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omavahelisi tõmbumisi; b-d sisaldav liige kirjeldab molekulide omaruumala. 31. Atmosfääri koostis 78% N2; 21% O2; 1% Ar; 0.03% CO2 32. Plahvatavad gaaside segud- tuua näiteid NH3- õhu segu on plahvatusohtlik. Propaan- punastes balloonides, kodumajapidamises, metallide lõikamisel. Metaan ja õhk- plahvatusohtlik. (Tallinnas kodumajapidamisgaas) 33. Metaan, keemilised omadused, transport Põlemisreaktsioon: CH4 + 2O2‡ CO2 + 2H2O (sinine leek) Tekib looduses bakterite anaeroobsel elutegevusel. Osaleb atmosfääris keemilistes reaktsioonides (kasvuhoonegaas); Eluiga atmosfääris ~10 a; On maagaasi peamine komponent 60-90%;
0-10- 290K, ilm(pilved jne). 33. Plahvatavad gaaside segud (milliseid teate, näited -vähemalt 5 erinevat). 7 NH3- õhu segu on plahvatusohtlik: kasutatakse suurtes kogustes tööstuslikes külmutusseadmetes, liuväljad, põllumajandus – lämmastikväetised (ammoniaagi vesilahused). Propaan- punastes balloonides, kodumajapidamises, metallide lõikamisel. Metaan ja õhk- plahvatusohtlik. (Tallinnas kodumajapidamisgaas) Bensiin – bensiiniaur põleb, kui tõmmata tikku vms Dietüüleeter – eriti tuleohtlik vedelik ja aur. Vüib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide. See on õhust raskem ning võib allapoole koguneda ja hapnikuga reageerides plahvatada. 34
horisontaal- ja vertikaaldrenaaz, · nõlvade kindlustamine, · erosiooni tõkestamine, · erinevate pinnasekihtide eraldamine, · pinnasevee tõkestamine, 53. Hermeetikud- liigid, kasutamine (milline hermeetiku liik, millisele materjalile?) Hermeetik on aine, mis kantakse vuuki ja mis seda erinevate pindade külge kleepudes tihendab. Hermeetikud võivad olla paisuvad või mittepaisuvad. Hermeetikud turustatakse väikestes balloonides. Hermeetikut kasutatakse: · konstruktsioonielementide vahelise liikumise kompenseerimiseks; · kaitseks niiskuse, tõmbetuule ja müra eest; · optilise/esteetilise välimuse parandamiseks. Hermeetikuid liigitatakse nende kuivamisprotsessi järgi keemiliselt kõvenevad ning füüsikaliselt kuivavad. Keemiliselt kõvenevatel kõvenemise põhjustab keemiline ristsidestumine. Füüsikaliselt kuivavatel põhjustab kõvenemise lahusti aurustumine.
182,9 ºC juures. Seega aurub vedelast õhust kõigepealt lämmastik kui kõige madalama keemistemperatuuriga aine ning vastavalt lämmastiku aurustumisele küllastub vedelik järjest rohkem hapnikuga. Hapnikku väljastatakse puhtusega 99,5% ja 99,7%. Väga suurt tähtsust omab hapniku puhtus hapniklõikamisel. Mida vähem sisaldab ta gaasilisi lisandeid, seda suurem on lõikekiirus, puhtamad lõikeservad ja väiksem hapniku kulu. Keevituskohale toimetatakse hapnik balloonides rõhul 15 või 20 MPa või vedelas olekus, kus normaalrõhul ja temperatuuril 20ºC saadakse 1 dm 3 -ist vedelast hapnikust juba 850 dm3 gaasilist hapnikku. Peale selle väheneb siin selle transpordiviisil taara mass 10 korda. Kasutada hapnikku ainult seadmetega, mis on selleks ette nähtud. On eriti ohtlik kasutada hapnikku, lämmastiku, inertgaasi või õhu asemel järgmistel juhtudel: sisepõlemismootorite käivitamisel; suruõhul töötavates tööriistades;
· erosiooni tõkestamine, · erinevate pinnasekihtide eraldamine, · pinnasevee tõkestamine, · mürgiste heitmete isoleerimine. 05.05.2014 53. Hermeetikud- liigid, kasutamine (milline hermeetiku liik, millisele materjalile?)- · Hermeetikud Hermeetik on aine, mis kantakse vuuki ja mis seda erinevate pindade külge kleepudes tihendab. Hermeetikud võivad olla paisuvad või mittepaisuvad. Hermeetikud turustatakse väikestes balloonides. · Hermeetikut kasutatakse: · konstruktsioonielementide vahelise liikumise kompenseerimiseks; · kaitseks niiskuse, tõmbetuule ja müra eest; · optilise/esteetilise välimuse parandamiseks. Hermeetikuid liigitatakse nende kuivamisprotsessi järgi keemiliselt kõvenevad ning füüsikaliselt kuivavad. Keemiliselt kõvenevatel kõvenemise põhjustab keemiline ristsidestumine. Füüsikaliselt kuivavatel põhjustab kõvenemise lahusti aurustumine.
Teatud massiga aine kuumutamisel temperatuurilt T1 temperatuurini T2 vajaliku soojushulga leidmisel kasutame võrrandeid (71), (72), (75). Samade võrrandite alusel, teades soojushulka, saame määrata temperatuuri tõusu T või T2 ning teha tuleohutuse alaseid järeldusi. Võrrandite (62a) ja (57) koos kasutamisel saame arvutada gaasi poolt tehtavat tööd, ilma tugevusjõude ja teisi mehaanilisi tegureid määramata. Võrrandite (66), (65) ja (70) abil saame määrata tulekahju korral balloonides ja muudes mahutites p ning teha järeldusi plahvatuse-ja tuleohu kohta. 6. TERMODÜNAAMILISED TSÜKLID. RINGPROTSESSID. 6.1. Ringprotsessi ja pöördringprotsessi mõiste. Ringprotsessi termiline kasutegur. Soojusjõumasinates muudetakse soojus kasulikuks tööks termodünaamilise keha paisumisel. Soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks lastakse termodünaamilisel kehal algul paisuda ning pärast seda taastatakse komprimeerimisprotsessiga keha algolek.
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
sanitaarsõlmedes, mõnedes tööstushoonetes. Katusemastiks. Seda kasutatakse katusekatte saamiseks nii vanade kui uute katuste korral. Katusele on võõbatud või pihustatud mastiksikiht. See kiht tardub ja moodustab elastse kile. Nii saadakse ilma liitekohtadeta katusekate, mis talub selle peal kõndimist. Hermeetikud. Hermeetikud kujutavad endast kleepuvaid pastasid. Nendega tihendatakse mitmesuguseid vuuke ja pragusid. Hermeetikuid turustatakse väikestes balloonides. Hermeetikud võivad olla: paisuvad, mittepaisuvad. Paisuvate pastade puhul surutakse see pilusse, mida tihendatakse. Seal pasta paisub, täidab väga tihedalt pilu ja tardub. Pilust välja paisunud pasta lõigatakse pärast tema paisumist ära. Eestis toodetakse hermeetikut „Makroflex“. Tardumisel vaht paisub mitmekordselt. Vaht kuivab 10...30 minutiga. Lõplikult tardub ta 12 tunniga. „Makroflex“ nakkub enamike ehitusmaterjalidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
