Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau ERINEVAD KATUSEKATTE MATERJALID Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS 4 3. ROOKATUS 5 4. PUITKATUS 7 5. KOKKUVÕTE 10 6. KASUTATUD KIRJANDUS 11 1. SISSEJUHATUS Järgnev referaat tutvustab kolme katusekatte materjali kivipuistega teraskatust, rookatust ja puitkatust. Need materjalid on välja valitud sellepärast, et need kõik on teineteisest täiesti erinevad, nii koostise kui ka paigaldamisviisi poolest. Referaadis on samuti välja toodud mõned tähelepanekud, mida teha selleks, et saavutada katuse maksimaalne eluiga. 2. KIVIPUISTEGA TERASKATUS Alumiinium-tsink kivipuistega katusepaneeli põhikomponendiks on 0,4 mm paksune
viimistlusi kahjustada ei ole lubatud ning peab säilitama nende esialgse seisukorra Koormused: 1. Omakaalud vastavalt kavandatud konstruktsioonidele 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk=1,5 .i kN/m²· .i lumekoormuse kujutegur 3. Tuulekoormus baasväärtus (Maastiku tüüp: IV) Maksimaalne hoone kõrgus maapinnalt katuse harjani 21m. Katuse kalded ca 20 Ülekoormustegurid: Omakaalul 1,2 Kasuskoormused 1,5 Valtsplekist ,,klassik" katusekatte paigaldus 1) Minimaalne lubatud kalle 7°(1:8) Projekteeritud katusekonstruktsioonide kalle 45° 2) Tuulutus. Katusekonstruktsioon peab olema tuulutatav. Räästakonstruktsioonid peavad olema avatud. Katusekonstruktsioonid soojustatakse. Väljatõmme tagatakse katuseharjale paigaldatavate spetsiaalsete tuulutusprofiilide kaudu. Väljatõmbe ava pikkus katuseharjal on kogu katuseharja pikkus. 3) Katusematerjal. "Klassik S" teraspleki mõõtmed: paksus 0,5mm, laius 475mm
muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel ramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; 3 Üldmõisted Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire
Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal
Vajaliku koguse plaatide arvutamiseks korrutatakse katuse pind (m2) koefitsendiga 1,2 ja saadud tulemus jagatakse plaadi pindalaga 1,88m2 . Soovitav ülekate on 30cm. Bituumensindlid s bivad k igile katustele (viil-, mansard-, kelpkatus jne.), mille kalle on vähemalt 11 kraadi. SBS baasil kummibituumenit sisaldav aluskate kasutatakse alati räästaserval ja kogu katusel, kui kalle on alla 18 kraadi Kasutatakse lamekatuste katusekatte materjalina Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust. Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi
Katusekonstruktsioonid Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. Üldmõisted: Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalla rõhtpinna suhtes on 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle 1:80. Kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laekas kui ka katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik).
mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Laineplaadi mõõdud on 2x0,95m, kogupindala on laineplaadil 1,88m2, millest kasulik pind 1,6m2. Ühe plaadi kaal on 6,5kg. Laine mõõdud on 9,5x3,8cm, laineplaadi paksus on 3mm. Laineplaati on saadaval neljas toonis: must, punane, pruun ja roheline.Vajaliku koguse plaatide arvutamiseks korrutatakse katuse pind (m2) koefitsendiga 1,2 ja saadud tulemus jagatakse plaadi pindalaga 1,88m2 . Soovitav ülekate on 30cm. Kasutatakse lamekatuste katusekatte materjalina. Modifitseeritud bituumenist rullmaterjalid on enimkasutatavad lamekatuste katusekatted nii Eestis kui ka mujal maailmas. Bituumenist rullmaterjalid moodustavad umbes 70% kogu Euroopa lamekatuste turust.Bituumenist katusekatted sisaldavad elastomeerseid vi plastomeerseid modifikaatoreid, on elastsed ning UV-kiirguse ja väiksemate vigastuste kaitseks kaetud kiltkivipuistega. Materjalid on armeeritud polüester- vi klaaskiudkangaga
http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et võimalikud liikumised, tuul, jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus mille katusekatte kalle on rõhtpinna suhtes >1:10 koos mistahes kaldega liidetega, st ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Katuse kalde määramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks. Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks. (parkla, pesukuivatusplats)
22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, kuna ainult sellisel juhul saab see efektiivselt täita oma põhiülesannet - kaitsta soojustust ja konstruktsioone niiskumise eest. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Ühkvahe eesmärk on tagada tuulutus õhutihedate materjalide vahel. Õhuvahe asub näiteks välisseina voodri taga ning katuses katusekatte all. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasseina taga peab olema tagatud tuulutus. Tuleb arvesse võtta hoone paiknemist ilmakaarte suunas, kuna suured klaaspinnad võivad päikese käes tõsta sisetemperatuuri. Peab olema tagatud statsionaarne süsteem klaaspindade puhastamiseks. 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 490x195mm, laius 200-350 (seinaplokk) ja 250x480mm , laius 100-150 (vaheseinaplokk) 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks
väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind Katusekate on pintarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara. Katusekate peab oleam kinnitatud alusele nii, et alus võimalik liikumised, tuul või jää ei kahjustaks katusekatet. Kaldkatus on katus, mille katusekalle rõhtpinnas uhtes on > 1:10 Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle r]htpinna suhtes on alla 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. Ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80 Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks Pööratus katus on katuslagi, mille soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga kaldest olenemata
peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis. *Soojustusmaterjal tuleb paigaldada tarindisse nii, et see kataks tarindi võimalikult ühtlaselt ja liituks tihedalt soojustuskihis olevate või seda läbivate konstruktsioonielementidega. *Ehitamise ajal tuleb soojustusmaterjal kaitsta märgumise eest. *Jäikadest plaatidest soojusisolatsiooni (nt vahtpolüstüreenplaatide) kasutamisel katusekatte alusena tuleb katusekatte alla paigaldada tasanduskiht (nt kõvad mineraalvillaplaadid) või vähendada plaatide mõõtmeid sedavõrd, et nende temperatuuri muutusest ja lineaarsest mahukahane misest tingitud deformatsioonid ei kahjustaks katusekatet. *Aurutõke peab takistama veeauru difusiooni tarindisse. *Tuuletõket tuleb kasutada tarindi läbipuhutavuse vältimiseks ning suure õhujuhtivusega (lahtiste pooride ja mahumassiga alla 100 kg/m3) soojustusmaterjalide kasutamisel, vältimaks mikrokonvektsiooni nende sees
on see ka puuduseks, kuna just soonest ei kuiva materjal alati ära ja pikapeale võib sellest alguse saada mädanemisprotsess. Seetõttu tuleb kindlasti suurt hoolt pöörata katuse hooldamisele. Hooldustöödest sõltub suurel määral katusekatte vastupidavus, hea peremees vaatab oma katuse vähemalt korra aastas üle, eemaldab lahtise prahi ja immutab katuse vastavalt vajadusele orienteeruvalt 5 aasta tagant. Erilist tähelepanu tuleks siinjuures pöörata neeludele jm keerulisematele kohtadele, kuhu kipub lumi ja vihmevesi pikemaks ajaks jääma. Korrektse hooldamise korral ei ole puitkatustele probleemiks kesta ka 60-80 aastat. Tänapäevaste
4. Mis on vastavussertifikaat? Ehitustoote vastavussertifikaat on kirjalik kinnitus, et ehitustoode vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele. 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad materjale? – Päikesevalgus, – Temperatuur, – Sademed, – pH tase, – Rõhk, – Hapnikusisaldus. 6. Miks peab veekindlal vineeril plaatide servasid eraldi katma? Et vesi ei saaks puidukihtide vahele 7. Mis määrab peamiselt katusekatte tsingitud teraspleki eluea? Just tsingikihi mass raual on kõige olulisem näitaja, kui argumendiks on katusekatte või -toote eluiga. 8. Millised peavad olema ohtlike vedelikega kokku puutuvate materjalide omadused? 9. Mis on tuletundlikkus? Tuletundlikkus on hoones kasutatud materjali omadus tulega kokku puutudes mitte – süttida, – levitada tuld, – eraldada soojust, suitsu, mürgiseid gaase või põlevaid või kuumi tilku. 10. Mis on tulepüsivus?
Koosnevad tsemendist, tsellulooskiust, ja mineraalsest peentäitematerjalist. Milleks peamiselt kasutatakse betoon-telliseid? Neid kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. 12. Bituumenmaterjalid Tuleta meelde bituumenite liike ja kasutusalasid? On olemas looduslik bituumen, looduslik asfalt, naftabituumen, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumen. Kasutatakse: asfaltbetoonide , sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepekihiks, katusekatte ja hüdroisolatsioonipappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadel kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. Millistest ühenditest koosnevad bituumenid? Koosnevad õlidest, vaikudest, asfalteenidest, karbeenidest, karboididest, parafiinist Tuleta meelde peamisi bituumeneid iseloomustavaid omadusi? Peamised omadused on: pehmumistäpp, penetratsioon, duktiilsus, leektäpp, lahustuvus vees,
põrandakonstruktsioonidesse, mis kondensaatvee tõttu märguvad. Kui puudub ka ventilatsioon või tekkinud niiskuse ärajuhtimine, on majaseentele sobiv keskkond loodud. Ka isoleerimata soojaveetorud on oht, sest nende paiknemine kivi- ja muude külmade pindade lähedusel tekib kondensaatvesi viimastel, sest soojatorud soojendavad õhku ja nende läheduses olevad pinnad ei soojene nii kiiresti. 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED Katusekatte paigaldusvead katusekatte vähese ülekatte tulemusena satub vesi väikese kaldega katustel katusekonstruktsioonidesse ja sealtkaudu ka hoone teistesse konstruktsioonidesse. Räästa osas liiga lühikese üleulatuva osaga katusekatte puhul valgub vesi pindpinevusjõu tõttu mööda katusekatte alust seinakonstruktsioonidesse ja need saavad tugeva niiskuskahjustuse. Sellist efekti võib kõige selgemalt näha kevadkuudel, kui seintele valgunud vesi jäätub.
seinte- või põrandakonstruktsioonidesse, mis kondensaatvee tõttu märguvad. Kui puudub ka ventilatsioon või tekkinud niiskuse ärajuhtimine, on majaseentele sobiv keskkond loodud. Ka isoleerimata soojaveetorud on oht, sest nende paiknemine kivi- ja muude külmade pindade lähedusel tekib kondensaatvesi viimastel, sest soojatorud soojendavad õhku ja nende läheduses olevad pinnad ei soojene nii kiiresti. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED Katusekatte paigaldusvead katusekatte vähese ülekatte tulemusena satub vesi väikese kaldega katustel katusekonstruktsioonidesse ja sealtkaudu ka hoone teistesse konstruktsioonidesse. Räästa osas liiga lühikese üleulatuva osaga katusekatte puhul valgub vesi pindpinevusjõu tõttu mööda katusekatte alust seinakonstruktsioonidesse ja need saavad tugeva niiskuskahjustuse. Sellist efekti võib kõige selgemalt näha kevadkuudel, kui seintele valgunud vesi jäätub.
Mõnel juhul on need omadused isegi paremad kui toatemperatuuril. Al-Mn-sulamid on plastsed ning hästi vormitavad. Tõmbetugevus nendel sulamitel on keskmine ja jääb ca 350 MPa juurde. Need sulamid on ka hästi keevitatavad ja joodetavad. Sarnaselt teistele Al-sulamitele on ka Al-Mn-sulamitel nii hea soojus- kui ka elektrijuhtivus. Kasutamine Tänu sobivatele omadustele leiavad 3xxx-sulamid kasutust toidunõude valmistamisel. Sulamit 3105 kasutatakse näiteks katusekatte- ja fassaadimaterjalina. 3004 on igapäevaelus leitav poelettidelt joogipurkide materjalina.
pikiühenduste keevitamiseks pool-automaatseid keevitusautomaate, kus keevituskiirus, -temperatuur ja surve on optimaalsed. Käsikeevitusföönidega teostatakse ristiühenduste ja detailide keevitusi. Tootmine PVC rullkatusekatete pealmist kihti valmistatakse niinimetatud pindamismeetodil, mis võimaldab toota erinevate värvitoonidega materjale tootmistsüklit katkestamata. katusekate ise aga koosneb kolmest kihist, mis moodustavad ühtlaselt tugeva ja homogeense katusekatte: 1. Pealmine kiht: elastne PVC, erinevad värvitoonid, libisemiskindel pealispind 2. Sisemine kiht: kootud polüestervõrk 3. Alumine kiht: tumehall PVC
katusefirmad alustasid enda tarbeks katusekatete tootmist. Tolleaegne katusekate oli liiva puistega mõlemalt poolt kaetud tõrvapapp ning teatud tugevuse ja veepidavuse saavutamiseks paigaldati seda sulatatud tõrvaga 4-5 kihiliselt. Nende materjalide eluiga oli suhteliselt lühike ning sellised katused vajasid mõne aasta möödumisel kas osalist või täieliku remonti. Mitmekihilise katusekatte paigaldamine oli must ja aeganõudev töö, mille kvaliteedi määrasid tihtipeale madala kvalifikatsiooniga katusetööliste oskused ja kogemused. Kuna katuseehituses puudusid ühtsed normid oli lõpptulemus igal katusel erinev. Kaasaegsete modifitseeritud bituumenmaterjalide tootmist alustati möödunud sajandi keskpaigast. Alguses olid need APP-bituumenmaterjalid ning juba 60-date alguses
materjali kasutusiga ületatud või ületamas ning see kajastub nii vaatluskäikudel kujunenud üldmuljes kui ka statistikas. Katuste kattetarindid Katuste kattetarindid Joonis 2.7 Plekk-katuste lekkimise ja lagunemise peamised Joonis 2.12 Hooldamata katusel kasvav sammal või muud taimed põhjused: katusekatte korrosioon, lekked valtside ja liidete juurest. soodustavad katusekatte lagunemist ja lühendavad oluliselt katuse tööiga. Katuste sademevee süsteemid Katuste sademevee süsteemid ● Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste kohaselt. ● Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli
Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused 1.Kasutamine: Ehitus materjale jaotatakse *seinale *katusekatte *sooja isolatsjooniks *akustilisteks *põrandakatteks *viimistlus *hüdralatsiooniks *side ained jne materjalid 2.Toormaterjalid *päritolu järgi *looduslikud *tehislikud *keemilise koostise järgi *mineraalsed või orgaansed *lähte materjali järgi kas(puit,keraamilsed,klaas,metallsed) jne materjalid 3.tootmis tehnoloogja järgi: *looduslik *tehislik *põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne...
põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe;
1. Plekk katused 1.1 Eelised 1.2 Plekk-katuste pinnakatted 2. Kivikatused 3. Bituumensindelkatused 1. Plekk-katused 1.1 Eelised: Teraskatuse kige suurem eelis, eriti just vanade katuste uuendamise korral on tema väike kaal, umbes 4,5 kg/m2. Sellest jhtuvalt ei ole tarvis pead murda ja näha vaeva katuse kandekonstruktsioonide ümberehitamisega, plekk sobib sinna alati. Katusekatte uuendamisel tuleb ilmselt luua ka uus roovitus (mne profiili puhul on roovitusel kindel samm, selle kohta annab infot tootja) ja paigaldada aluskate. Aluskattest loobumine ei ole kogu katusevahetuse juures mingi kokkuhoid, tegemist on väga vajaliku katusetarvikuga. Aluskattekiled on spetsiaalsed armeeritud, ühtepidi hingavad kiled, mille ülesanne on tkestada
imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon. Garaaz ei ole eraldi tuletõkkesektsioon. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi;
imavusega materjal 54. Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon. Garaaz ei ole eraldi tuletõkkesektsioon. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi;
Reeglina klaasriiet ei küllastata bituumeniga. Valmistatakse ka alumiiniumfooliumiga (metallisool) kaetavat rullmaterjali. Omadused: · soojajuhtivus _= 0,163 W/m0C · puuduseks on bituumentoodete temperatuuritundlikkus- külmas ja niiskes murenevad ja kuumas sulavad · auruläbilaskvus · on põlevad materjalid Rullmaterjale kasutatakse nii katusekattematerjalina kui ka koos teiste bituumenmaterjalidega veesurve all töötavate konstruktsioonide hüdroisoleerimiseks. Katusekatte tükkmaterjale (plaate,harja- jms detaile) valmistatakse klaasriidest kandjal, kaetakse puistega, mis sisaldab ka värvipigmente. Valmistatakse ka vaskplekiga kaetuna. Keevisruberoidile on kleepekiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokkuei kleepuks, on kleepekiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepekiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepekihiga.
Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Lisaks kollektoritele kuuluvad süsteemi juurde veel juhtimisseadmed ning mahutid soojuse salvestamiseks. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, ei ole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta. Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale. Kollektori kasutegur sõltub mitmetest asjaoludest: hoone soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, kollektori suunast ilmakaarte suhtes, kollektori kaldenurgast(väikseim 30°, maksimaalne 70°). Päikesekollektori optimaalseks asendiks loetakse lõunasuunda ning laiuskraadiga sarnast kaldenurka. Eestis on sobivaimaks kaldenurgaks 45-60°.
13. Mida nimetatakse bituumeniks? Bituumen on üldnimetus looduslikult esinevatele põlevatele tahketele või vedelatele süsivesinike segudele. Bituumen on kleepuv, must, väga viskoosne vedelik või pooltahke nafta vorm. 14. Kus kasutatakse bituumenmaterjale? Bituumenmaterjale kasutatakse: asfaltbetoonide sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepkihiks, katusekatte-ja hüdroisolatsiooni-pappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadele kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. 15. Mida nimetatakse vaiguks? Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel
et pealmised lauad kataksid alumiste (vee)sooned. Sammal Vetikas Mädanik Puidu pragunemine ja lhenemine Roostetavad naelad Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud. Puidust katusekatte suurim vaenlane on päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja phjustab puidurakkude rebenemist. Ajapikku kasvavad mikroskoopilised rebendid silmaga nähtavateks pragudeks. Asendada purunenud ja pehastunud osad uutega. Jälgida tuleb, et asendatavad osad oleksid vimalikult kõrgekvaliteedilisest ja originaali lähedasest puidust ning sobiksid olemasolevatega suuruse ja vormi poolest. Katuses olevate aukude asukohta on kige kergem määrata katust vihma ajal altpoolt jälgides.
vajadusel tõsta põranda helipidavust.(pikkus kuni10m, laius1,2m; mõõdud vastavalt ruumi iseloomule ja ukse asukohale(sise- või kodumaine firma ERGOMET PROFIIL AS, kus toodetakse kahesugust kõrgus 0,7-15cm) välisuks) katusekatte materjali: Valtsprofiil -kasutamiseks katustele kaldega 1:7 ja Ribipaneelid on paneelid mida kasutatakse tööstus- ja laohoonete Siseuksed võivad olla lävepakuga või ilma 1:9. Valtsi korgus 2,4 cm ja tahvli laius 54,5cm ehitamisel. Välisuksed peavad olema soojad ja niiskuskindlad ning elamutele
Põlevkivitooted on põlevkivi töötlemise, eeskätt utmise saadused ning nendest keemilise sünteesi teel toodetud ained ja preparaadid. Eesti põlevkivitööstuse tähtsaimad tooted on kütteõli, puiduimmutusõli, mullaerosioonivastane preparaat, õlikoks, kleepe- ja tihendusmastiksid, parkained, fenoolid, liimid, lakid, kummi modifikaatorid, nafta puuraukude tihendusmaterjalid, teedeehituses kasutatav õli ning bituumen. Viimast kasutatakse laialdaselt katusekatte rullmaterjalide tootmisel. Põlevkivi põletamisel tekkivat tuhka kasutatakse ehitusmaterjalide (tsemendi) tootmiseks ja happeliste muldade neutraliseerimiseks. 3 PÕLEVKIVITUHK Põlevkivituhk, põlevkivi põletamisel tekkiv mineraalne jääk. Eestis saadakse seda peamiselt tolmustatud põlevkivist
Sissejuhatus Tahkete ainete segude analüüsil on sageli sobivaks meetodiks vedelikes lahustuva(te) komponentide väljalahustamine. Seejuures määratakse kas komponentide sisaldus vedelas lahuses või määratakse vedelikes lahustumatute ainete kogus. Nii näiteks määratakse toiduainetes jt. materjalides rasvu viimaste väljalahustamises (ekstraheerimises) vastavate lahustitega (dietüüleeter, bensiin jne). Asfaltbetoonis (must teekate) ning paljudes katusekatte materjalides määratakse bituumeni sisaldus viimase väljalahustumisega bensiinis. Analoogselt käesoleva tööga saab määrata soola sisaldust tänavate ja teede “soolatamise” segudes lume- ja jäätõrjeks. Erinevus on ainult selles, et käesolevas töös määratakse NaCl sisaldus moodustunud vesilahuses, soolatamissegudes tuleb aga määrata vees lahustumatu osa kogus. Põhjuseks on see, et NaCl sisaldus määratakse moodustunud lahuse tiheduse järgi, mida ei saa aga
Konstruktsioonis olevad õhkvahed jagunevad: a) kinnised õhkvahed(mitteventileeritavad-pakettaken) b) nõrgalt ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 500- 1500 mm2/m) c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või
laeks kui ka katuseks). keskkonnatehnika - püsipaiksed (ehitisse inkorporeeritud) tehnilised vahendid (paigaldised) ehitise sise- ja väliskeskkonna kujundamiseks, näiteks elektri-, gaasi-, vee- ja soojavarustus, kanalisatsioon, tehisvalgustus jm; käidav katus - katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik); lamekatus - katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on väiksem kui 1:10, koos mistahes kaldega liidetega; läbiviik toru või muu elemendi läbimineku koht katusest või katuslaest; mahuline ehitis - hoone või muu ehitis, mille piirded eraldavad väliskeskkonnast mingi mahulise osa; murukatus - katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikuga, sõltumata kaldest; pööning - soojustamata ruum hoone ülemise korruse vahelae ja katuse vahel, kus inimene saab liikuda;
vältimiseks Bituumenmaterjalid Bitumenmaterjalide liigitamine Bitumenmaterjalid on koliidsed süsivesikud Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse nei ka orgaanilisteks sideaineteks Bituumenmaterjalide rühma loetakse ka tõrvad Peamised kasutusalad Asfaltbetoonide sideaineks Asfaltkatte aluse krundiks Tee pindade killustiku kleepkihiks Katusekatte- ja hüdruiosolatsioonipapide immutamiseks Õhukeste materjalide pindade kleepimiseks Võõpisolatsiooni valmistamiseks metallkonstruktsioonide kaitseks Mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks Puudused Madal temperatuuripüsivus Vananevus muutuvad aja jooksul hapramaks Bituumenid Bituumenite liigitus: - Looduslik bituumenid - Looduslik asfalt - Naftabituumen
300 mm. KATUS JA KATUSEKATE Katusekate on maja viies ja kõige olulisem fassaad. Katus kaitseb hoonet ja selle konstrukts ilmastikumõjude (vesi lumi) eest ja mõjutab oluliselt hoone võlisilmet.Katuse vastupidavus sõltub 1)katus mõjutavatese teguritsest 2) katuse kujust, materjalidest ja konstrukts. Katuse tüübid üldkuju järgi: pööninguga kaldkatus, kaldsed katuselaed ja lamedad katuselaed. Katuse kihid ülalt alla: katusekate, tuulutuspilu, kondentsvee tõke, katusekatte alus (roovits, tsanduskiht), tuuletõke, suujustus, kandetarind (raudpetoonpaneel, puitlaudis). Veeäravool- kaldkatustelt juhitakse vesi ära väljaspoolt kas lihtsalt üle räästa või siis rennide ja torude süst kaudu. Rennid võivad paikneda kas katuse peal või siis selle äärel. Lamekatustel juhitakse vesi ära kas väljaspoolt (üle räästa või siis veesülitite kaudu, või siis seespoolt- äravoolulehtrite kaudu. Veeäravool on katuse konstruktsiooni kõige olulisem detail
Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna 2 Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina. Keldri välisseinte pinnasega kokkupuutuvad pinnad kaetakse alati bituumenvõõbaga. Horisontaalne hüdroisolatsioon tehakse ka vundamendi taldmiku peale veidi allpool keldri põrandat. 15
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement)
Konstruktsioonis olevad õhkvahed jagunevad: a) kinnised õhkvahed(mitteventileeritavad-pakettaken) b) nõrgalt ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 500-1500 mm 2/m) c) ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm 2/m ja rohkem) Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest 1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette
põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri. Massiivseteks jagunemine omakorda : -suva- e. intrussiivseteks – maakoore all aeglaselt surve all jahtunud, hästi formeerunud kristallid, suurekristalliline, tihe;
Ehituskraanad on põhilised tõstemasinad ehitustegevuses ja teistes majandusharudes mitmesuguste lastide tõstmiseks ja ümberpaigutamiseks vastava kujuga ruumis. Konstruktiivse lahenduse alusel liigitatakse: 1. Kergteisaldatavad kraanad 2. Statsionaarsed mast-noolkraanad 3. Tornkraanad 4. Iseliikuvad noolkraanad 5. Pukk- ja sildkraanad 6. Kaabelkraanad. 10. Kergteisaldatavate kraanade kasutusala ja liigitus. Kasut peamiselt sisetööde lastide ettekandmiseks hoonesse läbi aknaavade ja katusekatte töödel. Liigitatakse konsoolkraanad ja „pioneer“-kraanad. 11. Iseliikuvate noolkraanade kasutusala ja liigitus. Iseliikuvad noolkraanad on mobiilseimad ja tornkraanade kõrval ehitustegevuses enimkasutatavad kraanad. Liigitatakse 1. Käiguosa tüübilt a) pneumoratas b) roomik c) rööbas-tornkraanad 2. Alusvankri tüübilt a) autokraanad b) autotüüpi spetsšassiil kraanad c) normaal- ja lühibaasilised pneumorataskraanad d) raudteekraanad e)
ruumi kohal paiknevale katusele - sisemise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 200 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. Kui on oht, et lehtrid ummistuvad (puude läheduses vm), siis ei tohi lehtrite vahekaugus ületada 12 m - välimise äravooluga katusel peab olema üks äravoolulehter iga 100 m2 katuse pinna kohta ja äravoolulehtrite vahekaugus ei tohi ületada 15 m. - juhul kui katusekatte alumisele pinnale võib kondenseeruda niiskus või kui katusekatte ülekattejätkud ei ole tihendatud, tuleb katusekatte all asuv tarind kaitsta kondensvee ja läbituisanud lume sulamisvee eest. See nõue on oluline eeskätt plekk- ja kivikattega katuste puhul - enam kui 7 m kõrguse hoone lamekatus peab olema varustatud kogu perimeetril vähemalt 30 cm kõrguse rinnatise või reelinguga. Enam kui ühe korruse kõrguse hoone kaldkatus peab
Aluskate kinnitatakse sarikate külge klambritega ja sellega kaetakse terve katus. Ülekate vähemalt 150 mm. Et aluskate töötaks ka tuuletõkkena, tuleb aluskatte paanid omavahel kinni teipida spetsiaalse kahepoolse aluskatteteibiga. Distantsliistud (20 x 50 mm) kinnitatakse läbi aluskatte sarikate külge. Roovilatid (50 x 50 mm) paigaldatakse 400 mm sammuga. Kuna tegu on hingava aluskattega siis pole aluskatte alla vaja jätta tuulutusvahet. Tuuldumine toimub katusekatte ja aluskatte vahelises alas. Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Profiili kõrgus on 41 mm ja kasulik laius 900 mm. Plastmassist soojustatud ventilatsiooni läbiviik ning kummist antenni läbiviik on samuti Rannilalt. 8 1.3.5. Aknad ja uksed. 9 1.3.6. Viimistlus koos sise- ja välisviimistluse tabelitega. Välisviimistlus:
Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke, kondensvesi. 3 1. HÜDROISOLATSIOONI LIIGID Erinevalt katusekatte isolatsioonist (mida on kerge üle vaadata ja remontida), on vundamendi hüdroisolatsioon tavaliselt varjatud massiivsete konstruktsioonielementide, puistete, mitmesuguste katteelementide ja kaitsetarindite taha. Seepärast on hüdroisolatsiooni ülevaatus ja remont keerukas ja mõnikord isegi võimatu. Järelikult peab hüdroisolatsioon olema töökindel ja püsiv, hüdroisoleerimistööde kvaliteet aga laitmatu. Vee toime kolmele liigile (hüdrostaatiline rõhk,
olla võimalikult pikk, jälgides trepi kallet. Kasutada võib kahte ülestikku paigaldatud akent. Trepi kohal paiknev aken peaks kindlasti olema ülaltavanev. 9 Sagedasemad kasutusvead Katusealuse ruumi kasutuselevõtt planeerides peaks eeskätt välja selgitama, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. Olulised on nii katuse kalle, sarikate seisund ja vahekaugus, katuse soojustus ning katusekatte materjal ja seisund. Mõranenud eterniidi või puuduliku soojustusega katusesse pole mõtet suhteliselt hinnalisi katuseaknaid panna. Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest. Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest
olla võimalikult pikk, jälgides trepi kallet. Kasutada võib kahte ülestikku paigaldatud akent. Trepi kohal paiknev aken peaks kindlasti olema ülaltavanev. 9 Sagedasemad kasutusvead Katusealuse ruumi kasutuselevõtt planeerides peaks eeskätt välja selgitama, milline on olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. Olulised on nii katuse kalle, sarikate seisund ja vahekaugus, katuse soojustus ning katusekatte materjal ja seisund. Mõranenud eterniidi või puuduliku soojustusega katusesse pole mõtet suhteliselt hinnalisi katuseaknaid panna. Aken on õigel kõrgusel, kui tagab hea väljavaate nii akna ees seisjale kui istujale. Akna alumine osa võiks põrandast olla 90-110cm kõrgusel. Sel juhul on tagatud väljavaade aknast nii istudes kui ka seistes. Ülaserv võiks jääda 190-220cm kõrgusele, olenevalt elanike pikkusest. Akna ilmastikukindlus sõltub paljuski paigaldusest
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta.
Duktiilsus e. venivus. Tooted: bituumen, kasut teehituses, lisat kautsuk, saad elastsem, mida kasut katusel; bit hapendamisel O-ga kasut ehitusmat tootm; vedelad bit tooted kasut katmiseks; bit vuugiliim soodustab naket; bit kitt kasut pindade väikeste paranduste tegemiseks; bit värvid; bit mastiksid kasut hüdroisol. Bituumen tooted: immut papp, paber, kasut isol materjalina; rullmaterjal on alusmaterjaliks. Rullmaterjalide kasutamine: katusekatena; veesurveall töötavate ehitiste isol; katusekatte tükk materjalid. Kummibituumen sünt kautsuki lisamisel, on elastne, kandjaks on klaasriie. Asfaltbetoon, kasut teedeehituses, koosneb: bit+filler+liiv+killustik. Lakid, värvid kooslused, mida kantakse pinnale õhukese kihina, mis nakkuvad tugevasti pinnaga. Nad peavad: *olema dekoratiivsed, *võimaldama alusel hingata, *sobivalt valit temp paisumisega aluse suhtes, *heade nakkeomadustega, *alus ei tohi olla nõrgem kattest. Värv: lahusti+pigment+ täitematerjal+sideaine.
Ehitise koha-aadress: Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla, Metsanurga Kood: 120700833 3.2. Hoone Üksikelamu: ehitisealune pind 166,6 m² 3.3. Materjalid Vundamendi liik: armeeritud raudbetoontaldmikul väikeplokkidest soojustatud lintvundament Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal: palk Välisseina välisviimistluse materjal: puitlaudis Välisseina liik: palkseinad Katuste ja katuselagede kandva osa materjal: puit Vahelagede kandva osa materjal: puit ja betoon Katusekatte materjal: kivikatus 3.4 Tehnosüsteemid Vesi: kaev Kanalisatsioon: lokaalne settekaev Küttesüsteem: maaküte Eluruumi köökide arv 1 Pesemisvõimalused: vann/duss, saun Tualetid: 2 4. KINNISTUSRAAMATU ANDMED 4.1 Kinnistu koosseis 100% maatulundusmaa. Tartu maakond, Kambja vald, Mäeküla, Metsanurga. 4.2 Koormatised ja kitsendused Hüpoteegid puuduvad. Kitsendused on eelpool nimetatud tehnovõrkude kasuks. 4.3 Pindala 4.89 hektarit. 4.4 Katastritunnus
19. veebr 2013. a Hoone osad 24 19. veebr 2013. a Hoone osad 26 Rookatus Rookatuse tegemine (Masso) ● Pilliroog on materjalina tugev, vastupidav ja stabiilne: katusel, päikese ja ● Katusekatte paksuseks tehakse 20...30 cm, tavaliselt 25 cm. niiskuse käes püsib ta õigesti paigaldatuna umbes 50 aastat. ● Roovitis tehakse 6...7cm jämedustest ümarlattidest, mille vahekauguseks ca 40...50cm. ● Esimest korda on vaja teda parandada tõenäoliselt varem, umbes 15–20 aasta ● Pilliroog kinnitatakse katusele katuseroigaste ja sidetraatide abi. pärast
annaabi.ee 
