Kuidas käituda Tulekahju avastamise järel tuleks sulgeda uksed ning aknad, välja lülitada ventilatsioon ning elektrivarustus. Tulekahju avastamise järel tuleks hoiatada ohtu sattuda võivaid inimesi. Tulekahju avastamise järel tuleks hakata tuld kustutama esmaste tulekustutusvahenditega. Tuletõrje veevärk Vee varu Tuletõrjevee torustik tuleb paigaldada nii, et see taluks tulekahju otseseid mõjusid kogu tulekahju kestel. Ehitisesiseses tuletõrjeveevärgis plasttorude kasutamist ei lubata. VALVE KORRALDAMINE Ettevõtte territooriumil peab olema füüsiline valve. Valve võib olla organiseeritud nii ettevõtte enda jõududega kui ka turvaettevõtte kaasabil. Mõlemal juhul peab olema ettevõttel sõlmitud valvet teostavate vastavat kvalifikatsiooni ja oskusi omavate isikutega (ettevõttega) kirjalik leping valve teostamise, valve ulatuse ja vastutuse Peaks olema ka kindlasti igal korrusel võimalikult lihtsalt loetav evakuatsiooni plaan !!
3. Milles seisneb ehitiste ja tehnosüsteemide tehniline hooldamine? On regulaarne töökirjeldustega tööde kompleks selleks, et sälilitada ja/või taastatada kinnistul paiknevaid ehitised ettenähtud seisundisse muutmatama kasutusotstarvvet KESKKÜTTESÜSTEEMIDE EHITUS 1. Terastorude ühendamise moodused. - Gaasi - Keevis - Tõmmatud(õmblusteta) Ühendamiseks kasutatakse tempermalmist või vasesulamist liitmike 2. Plasttorude ühendamise moodused. - Keermes - Press - Liim - Keevis Liitmikud metallid, valgest vasest Keevituse ja liimimse korral plastist nagu toru ise 3. Millistele nõuetele peavad vastama keskküttesüsteemides kasutatavad plasttorud? Euroopa standartitele 12318-1, 12319-1 4. Mida jälgida kuulventiilide kasutamisel? Ventiilid peaksid olema täielikult lahti või kinni vältimaks muutumist
Töö on arvestuslik. Abimaterjalid internetist: http://www.tooltechnic.ee/ www.makita.ee www.tremix.com www.stokker.ee http://www.wackerneuson.eu/en/environmental-protection/home.html www.rothenberger.com www.pipelife.ee http://m.husqvarnacp.com/ee/products/ 1. Lattvibraator 2. Rootorsilur 3. Kõrgsagedusmuundur 4. Vibronui 5. Plaatvibraator 6. Elektrimuhvkeevitus komplekt 7. Põkk-keevitusseadme komplekt 8. Rullistorude sirgestaja 9. Toruotsa ümardaja 10. Plasttorude sulgur 11. Elektriline torupainutaja statiiviga 12. Elektriline keermelõikusmasin 13. Torukruustangid kolmjalal 14. Radiaalpress toruühendustele 15. Torutööriistade komp. 16. Teemantpuurmasin. (kuivaks ja märjaks puurimiseks) 17. Armatuuripainutaja 18. Armatuuri giljotiin (hüdrauliline) 19. Karkassinaelapüss gaasiga 20. Laengutega montaazipüss 21. Betoonilihv ( käsi) Saneerimisfrees 22. Betoonisegisti 23. Tolmu- ja veeimur 24. Survepesur 25. Generaator 26. Plaatide paigaldustõstuk. 27
Esimesed - tuuleveskid, purjelaevad Tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt, ei saasta keskkonda Taani üks juhtivaid maid Aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s Geotermiline energia Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud energiakogused Saab elektrienergiaks ja kütteks kasutada - säästes fossiilseid kütuseid Pinnasesoojus - plasttorude võrgustik u 1m sügavusel maas (3-4 m veekogus) Odav hind, kindlus ja loodussõbralikkus Elektrienergiat tarbib vaid soojuspump Hüdroenergia Taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas Saadakse vee voolamisest tekkiva energia muutmisel elektrienergiaks Eestis tasane pind - jõgede keskmine kalle väike -Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal tagasihoidlik Puuduvad võimalused suurte
Aastatel 1981-1991 Taanis ja USA-s Californias oli 90 % kogu maailma tuuleelektrijaamadest. Iga aastaga kasvab antud energialiigi panus 30 % ja samas hind on 5 aastaga langenud 20-30 %. Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud energiat saab muuta elektrienergiaks ja ka otseselt kütteks kasutada, seejuures säästes fossiilseid kütuseid. Pinnasesoojuse saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, torustiku võib panna ka vähemalt 3-4meetrise sügavusega veekokku. Eelisteks on odav hind, kindlus ja loodussôbralikkus. Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Spetsialistide hinnangul saab 1 kWh elektrienergia kulutamisega küttesse 4 kWh soojusenergiat .
Joey Wilson ja Neal Patwari kasutasid raadiotomograafuuringut, mille abil saab inimesi ja muid objekte tuvastada ja nende liikumist jälgida odavate raadiolaineid saatvate ja vastuvõtvate seadmetega, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiapotaal Novaator LiveScience'it. Tehnoloogia kontrollimiseks paigutasid teadlased 28 raadiost koosneva juhtmeta võrgustiku ümber neljakandilise siseruumi ja sama suure maa-ala ümber õues. Raadiod asetati 1,2 meetri kõrguste plasttorude otsa, et mõõtmised toimuksid umbes inimese rinnakõrguselt.Kui inimene jalutas raadiosaatjatega ümbritsetud ruumis, mõõdeti raadiosignaalide tugevust kõigi saatjate vahel. Andmete ümbertöötlemisel saadi pilt liikuvast inimesest arvutiekraanile. Edasiarendatult võimaldas sama meetod näha teadlastel ka läbi seinte. 34 raadiosaatjat võimaldasid teadlastel jälgida inimese liikumist läbi telliskiviseina.Erinevalt radaritest, mis
maapõues leiduvate looduslike elementide lagunedes tekkinud ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergiana. Ülejäänud on Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Energiahulk, mis on talletunud pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on tohutu. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud energiat saab muundada kas elektrienergiaks või ka otse kütteks kasutada. Pinnasest soojusenergia saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, veekogudesse aga vähemalt 3-4 meetri sügavusele. Antud lahenduse eelisteks on selle kindlus, odav hind ja loodussõbralikkus. Ainsana tarbib siin elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kogu ülejäänud töö eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni (umbes +60C, kütmine ja soe tarbevesi). Seadme eeliseks on ka see, et pärast esialgset
Kasutatud vesi pumbatakse tagasi puuripea juurde. Samaaegselt puurimisega surutakse kuni 70 tonnise jõuga puuri kesta pinnases edasi. Jõudlus keskmiselt 1 m tunnis, soodsates tingimustes ka 3 m tunnis. Pärast vastava torupikkuse edasiliikumist ühendatakse sahtis õli, vee ja pulbitorustikud lahti lastakse kraanaga uus toru sahti, ühendatakse kõik torud ning töötsükkel jätkub 21. Hoone sisetorustiku ehitus (vasktorude tükeldamine, painutamine, ühenduste tegemine ja jootmine; plasttorude presstööriistad). Terastorude keermestamise painutamine. Iseloomustage .. seadme kasutatavust, ehitust ja joonestage skeemid. Painutamine - Ühe käega kasutatav torupainutaja pehmest vasest, alumiiniumist, kaetud vasest ja täppisterasest torude painutamiseks 90°. Sobib väikese läbimõõduga torudele Sobib kasutamiseks külmutustehnikas, kliimaseadmetes, õlivarustuses, autotööstuses, hüdro- ja pneumoseadmetes. Etteanne mehaanilise põrkmehhanismi abil, mis tagab kiire
Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s. Seepärast on Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond. 4. Geotermiline energia Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Antud energiat saab muuta elektrienergiaks ja ka otseselt kütteks kasutada, seejuures säästes fossiilseid kütuseid. Pinnasesoojuse saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, torustiku võib panna ka vähemalt 3- 4meetrise sügavusega veekokku. Eelisteks on odav hind, kindlus ja loodussôbralikkus. Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Spetsialistide hinnangul saab 1 kWh elektrienergia kulutamisega küttesse 4 kWh soojusenergiat.
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt as...
torustik nendes osades katta soojusisolatsiooniga ja/või varustada soojendusvahendiga. Kütmata hoonetesse rajatud ehitisesisene kuivtoruga tuletõrjeveevärk peab olema varustatud sulgur-, käivitus- ja tühjendusseadmetega, mis on paigaldatud soojustatud ruumidesse või kaevudesse. Tuletõrjevee torustik tuleb paigaldada nii, et see taluks tulekahju otseseid mõjusid kogu tulekahju kestel. Ehitisesiseses tuletõrjeveevärgis plasttorude kasutamist ei lubata. Kui ehitisesisene tuletõrjeveevärk on enam kui 12 tuletõrjekraaniga või on ühendatud vähemalt kolme juhtimissõlmega automaatse tulekustutussüsteemiga, tuleb sisemine ringvõrk ühisveevärgi torustikuga ühendada vähemalt kahe tarnetoruga. Ühe tarnetoru ehitamine on lubatud kuni 12 tuletõrjekraaniga ehitisesisese tuletõrjeveevärgiga hoones.
vaid siis, kui soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA's, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Uus-Meremaal jm. Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga. Pinnasesoojuse saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, torustiku võib panna ka vähemalt 3-4meetrise sügavusega veekokku. Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Spetsialistide hinnangul saab 1 kWh elektrienergia kulutamisega küttesse 4 kWh soojusenergiat.
orgaanilised happed, pürogallool, tanniinid jt. fenoolsed ühendid), mis võivad Fe(II) ja Fe(III) ühenditega moodustada stabiilseid kelaatkomplekse. Maapinna nõrk kandevõime Turvas on ehitise alusena nõrk. Savitoru on raske 200 mm läbimõõduga 33 cm pikkune torujupp kaalub 17 11 kg. Savitorude korral üksikute torudenihkumise vältimiseks on kasutatud laudalust. Selle paigaldamine on tülikas ning hästilagunenud turbas ja märjas kaevikus tekitab ka filtrit ummistavat muda. Plasttorude korral on see probleem väiksem 5. Polderkuivenduseks nimetatakse kuivendusviisi, mille korral suubla kõrge veetaseme tõttu kuivendussüsteemi vesi juhitakse ära pumpamise teel. Niisugusel viisil kuivendatav maa-ala ümbritsetakse tavaliselt tammidega ja seda nimetatakse poldriks. Polderkuivendus on vajalik veekogude- (meri, järv, jõgi)-äärsetel madalikel, kus veetase ei võimalda kuivendussüsteemi vett sinna juhtida isevoolu teel. Sood on tekkinud tihti ka
EPT-s 1980.a. Kõrge hinna ja väikese töökindluse tõttu laiemat kasutamist ta ei leidnud. Infrapunase kiirguriga prozektor-langunäiturit PUL-N-1 katsetati samuti Pärnu EPT-s 80-ndate aastate algul ja edukalt. Neid kasutati mõnevõrra rohkem ja alates 1989.a. hakkas Talleks nendega komplekteerima toodetavaid ekskavaatoreid ETC-2011. Vanemat tüüpi ekskavaatorid ETN-142, ETN-171 ja ETC-202 olid kohandatud ainult savitorude paigaldamiseks. Uuematel olid aga seadmed ka plasttorude mehhaniseeritud paigaldamiseks ja torude katmiseks lintkattematerjaliga ja huumusmullaga. 22) Kus saaksime ja miks kasutada võsa ärastamiseks freesi? Freesi konstruktsioon. Seda saakisme kasutada, seal kus on tulemas ehitusplats, sest on ehitusplatsi ettevalmistamise käigus on vaja eemaldada puud, kännud, võsa jne. Freesi võime kasutada. Kinnisvara arendusprojektid, vesiehitised (sadamad, paisjärved,),
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
--------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mis on klaasplast? 2. Milleks kasutatakse paberplasti? 3. Milleks kasutatakse puitkihtplasti? 4. Nimeta linoleumide liike. 5. Mille poolest erinevad sooja aluskihiga linoleumid teistest linoleumidest? 6. Kus kasutatakse sünteetilisi kilesid? 7. Nimeta plastmassidest profiiltooteid. 8. Kus kasutatakse plasttorusid? 9. Mis on plasttorude eeliseks võrreldes metall-torudega? 10. Mis on vooderduselemendid? 11. Nimeta plastmassist liistmaterjale. 12. Kus kasutatakse plastmassist tihendusmaterjale? 14.9. Vedelalt kasutatavad materjalid Vaikliimid. Enamkasutatavad vaikliimid on: PVA-liim, 198 EPO-liim, fenool-formaldehüüdliim, polüuretaanliim jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
