*Aurutõke peab takistama veeauru difusiooni tarindisse. *Tuuletõket tuleb kasutada tarindi läbipuhutavuse vältimiseks ning suure õhujuhtivusega (lahtiste pooride ja mahumassiga alla 100 kg/m3) soojustusmaterjalide kasutamisel, vältimaks mikrokonvektsiooni nende sees. Valgusavad, paigaldised, läbiviigud ja liited *Kui katusesse (katuslakke) on vaja teha valgusavad, tuleb need konstrueerida nii, et oleks täidetud katusele esitatavad põhinõuded, st et oleks tagatud katuse veepidavus, vajalik soojapidavus, tuulutus, vee-eemaldus jne. * Tööstuslikult valmistatavate avatäidete (katuseaknad, kuplid) puhul tuleb järgida valmistaja poolt antud paigaldusjuhiseid. *Siseruumi õhu pääsemist katusealusesse tuulutusruumi tuleb läbiviikude kohal takistada samaväärselt muu osaga. KATUSEUUGID e. VINTSKAPID Katuseuugiks nimetatakse katuseküljele ehitatavat akna või uksega välhaehitist. Vintskapp ei tohik olla liialt suur
2 Betooni faktiline survetugevus peab vastama EVS-EN 206-1:2002 § 8 kirjeldatud vastavuse hindamise reeglitele. · 2.3 Betoontoodete tehasest väljastustugevus (% survetugevusklassist): - >70% betoon ja raudbetoon konstruktioonid (v.a. pingebetoon ja treppide elemendid); - >80% pingebetoonkonstruktsioonid (talvel 100%); - >80% treppide elemendid. Talvetingimusteks loetakse aega, kui keskmine temperatuur on alla 0° C (reeglina perioodil oktoober märts). · 2.4 Külmakindlus ja veepidavus vastavalt projekti nõuetele. · 2.5 Kulumiskindlus vastavalt projectile · 3.1 Sarrusterased peavad vastama projektile. Tõmbetugevus, voolavuspiir, suhteline pikenemine ja pinnategur määrata standarditega ja vajadusel kontrollida standardkatsetega. · 3.2 Varraste pikkus võib kõikuda ±15mm, painutus +10/-15mm · 3.3 Pingebetoontrosside tugevusnäitajad peavad olema tõestatud valmistajatehase (müüja või tarnija poolt) sertifikaadiga.
valgustipistikupesa uute vastu. · Paigaldada vastavate juhiste järgi kaitseväikepingelisi seadmeid (näiteks valgustuseks, autosoojenduseks). · Pingevabas olukorras võtta maha pistikupesade ja lülitite kaasi (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) või asendada purunenud kaasi tervetega. · Parandada elektritarvitite mehaanilisi osi (nt. vahetada pesumasina ühendusvoolikut) nii, et selle tulemusena ei halvene masina puutekaitse ja veepidavus. · Vastavate juhiste kohaselt paigaldada oma majale teleantenni; · Teha mitmesuguseid huvialatöid (näiteks elektroonikaseadmeid) eeldusel, et tegija omab küllaldaselt kogemusi või teeb neid töid üksikasjalike juhiste järgi; · Demonteerida pingevabas olukorras elektrijuhtmestikku ja -seadmeid; Elektrivõrk kodus Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga.
½-kivisein 48 dB ¼-kivisein 44 dB Kasutusohutus ei esitata erinõudeid Hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus ei ohusta tervist ega keskkonda. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Silikaatkivi on olemuselt raske materjal. See on peamine põhjus, miks silikaatkivi kasutatakse vaheseintes. Raske materjal on tunduvalt helikindlam kui nii mõnigi mahult suur, kuid kaalult kergem toode
Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150 x 300 mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev kuubilise katsekeha (150 x 150 x 150 mm) survetugevust (Mpa) (Otsman, 1976: 24); · Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm), millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna (Otsman, 1976: 24);
materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). 7 Veeimavus: Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15%
jõudude arvel veekihi ülemisest piirist veelgi ülespoole. Maksimaalset kõrgust, kui kõrgele antud kivimites võib kapillaarjõudude mõjul vesi tõusta nimetatakse kapillaartõusu piirväärtuseks. 23. Mida loetakse gravitatsiooniliseks veeks? Gravitatsioonivesi (nimetatakse ka tilkveeks) liigub maakoores edasi raskusjõu arvel ja allub hüdrostaatilisele survele. 1. Milliseid kivimite omadusi loetakse hüdrogeoloogilisteks? Veejuhtivus ja veepidavus, poorsus 2. Millised kivimid ja setted võivad muutuda teatud tingimustel voolavateks? Savi ja liiv 3. Kuidas jaotatakse kivimeid veejuhtivuse alusel? Vettpidavad kivimid ja vettjuhtivad kivimid 4. Millest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand? pooride arvust ja suurusest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand 6. Millest sõltub massiivsete kivimite poorsus? Massiivsete kivimite poorsus sõltub neis olevate lõhede ja tühimike koguhulgast 7
· Kiirem betooni valamine ja kõrgem tootmisefektiivsus. · Too lihtsus, väheneb töötajate arv. · Kindlus selles, et toode on piisavalt tihendatud. · Vormipargi vaiksem kahjustumine ja kulumine. · Segistite vaiksem kulumine. · Parem toodete pinnakvaliteet ja vähem kulutusi parandustööks. · Energiatarbe vähenemine, kuna vibratsiooniseadmeid pole tarvis. · Toodete kõrgem veepidavus. · Isetihenev betoon päästab vibreerimistöödest 3.4. Kokkuvõtte. Isetihenev betoon tagab parema pinnakvaliteedi ja ühtlase tihedusega betoonkonstruktsiooni. Seda kõike aga eeldusel, et betooni vorm on kvaliteetselt ehitatud. Rõõmusoksa sõnul pole isetihenev betoon kuigi levinud ehitusmaterjal, kuna esitab ehitajale lisanõudeid. Näiteks peab betooni valuvorm ehk raketis olema korralikult ehitatud, sest isetiheneval betoonil on suurem survejõud
pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. Betooplokkide tehnilised omadused Õõnesplokkide netomahukaal on 2000 kg/m3 ja täisplokkide mahukaal 2100 kg/m3 Õõnesplokkide garanteeritud keskmine survetugevus netopinnale on 18 MPa ja täisplokkidel 25 MPa Veeimavus on maksimaalselt 8 % Külmakindluse klass on F50 Tule ja kuumade suitsugaasidega vahetult kokkupuutuvates kohtades ei soovitata betoonplokke kasutada Muud müürimaterjalid Mördile esitatavad nõuded on: töödeldavus, veepidavus, tugevus, sidumisvõime ja vastupidavus. Need omadused saavutatakse kuivsegudega või ehitusplatsil kvaliteetsetest materjalidest valmistatud mörtidega. Täitebetooni täitematerjali tera suurus ei tohiks üldjuhul olla suurem kui 20 mm. Täitebetooni konsistentsi tagamisel tuleb jälgida vee ja tsemendi suhet, liigveega kaasneb betooni survetugevuse vähenemine. Töödeldavuse parandamiseks on soovitatav kasutada plastifikaatoreid.
kergelt laineline. Vanemad pudedad krohvid tuleks seega eemaldada ja või uue krohvikihiga katta. Plaatkonstruktsioonide korral on soovitav krohvi aluspinnaks valida mitte kipsplaat vaid magnesiit- sideainega puitlaastplaat (Heraklith). Erijuhud Tadelakti saab paigaldada ka muudele pindadele kui lubikrohv, nt kipsplaadile, vanadele krohvidele, kipskrohvidele, põletatud saviplaadile jm juhul, kui eelnevalt tehakse sobiv nakkekiht. Tadelakti veepidavus jääb neil pindadel väiksem. Sobivad lahendused on: 1. KREIDEZEIT marmor-lubikrohv nakkekihina. Töötlemata aluspind krunditakse eelnevalt KREIDEZEIT kaseiinkrundiga. Marmor-lubikrohv kantakse kelluga ühtlaselt õhukese kihina pinnale ja edasi töötatakse Tadelaktiga nagu tavalise lubikrohvi puhul. 2. Plaatimissegu nakkekihina. Segu tõmmatakse kammliibiga pinnale ja lastakse kuivada. Kõva alusena on see vähem niiskust imav ja seega raskemini silutav ja poleeritav. Seetõttu kantakse
Katusekate peab taluma veesurvet vä vähemalt 1.0 kPa. kPa. Seetõttu tuleb eelistada kallet >1/40 ehk 2.5cm/m (äärmisel äärmisel juhul 1/60 ehk 1.66cm/m). Laugem on katus: kõrgemad nõuded katusekattele; Katuse kalle <1:20, <1:20, katusekate kahekihiline. kahekihiline. 33 Lamekatuse kattematerjal Olulised omadused: veepidavus külmapainduvus (0° (0°C kuni -40° 40°C), vastupidavus ultraviolettkiirgusele, venivus ja tõmbe- tõmbe- ning rebimistugevus, torketugevuse, tööiga ööiga ja garantii. Katusekatte kasutusiga mõjutavad: katuse kalle; veepidavus; katusekatte omadused; katusekatte alus, kinnitusviis, paigaldustöö
· Vähem vibraatorite müra ja väiksem vibratsioonioht töötajatele. · Kiirem betooni valamine ja kõrgem tootmisefektiivsus. · Töö lihtsus, väheneb töötajate arv. · Kindlus selles, et toode on piisavalt tihendatud. · Vormipargi väiksem kahjustumine ja kulumine. · Segistite väiksem kulumine. · Parem toodete pinnakvaliteet ja vähem kulutusi parandustööks. · Energiatarbe vähenemine, kuna vibratsiooniseadmeid pole tarvis. · Toodete kõrgem veepidavus. 14 3.2 Isetiheneva betooni kasutamine Isetiheneva betooni valmistamine: · Segamiseks sobivad igat tüüpi segistid. Segamisaeg peab olema mõnevõrra pikem kui tavabetooni puhul. · Enne kui alustada isetiheneva betooni tootmist, peab sellega tegelema hakkavad inimesed välja koolitama. · Superplastifikaatori lisamine segamise lõppstaadiumis annab paremad voolavustulemused.
Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150*300mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev arv kuubilise katsekeha (150*150*150mm) survetugevust (Mpa). Kasutatakse ka GOST- standardi järgset tähistust: B-5...B55. Number näitab survetugevust (Mpa). 6 - Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni saamise eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjali (liiv, kruus, killustik) kasutamine. Kunda tsementidest saab võrdse veetihedusega betooni portland-põlevkivitsemendiga märgatavalt väiksema tsemendi hulga juures kui portlandtsemendiga. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2..
just peamiselt survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubiliste või silindriliste proovikehade surve katsetega, peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsement- tegurist. Mida tugevam on tsement seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem on vesitsement-tegur, seda nõrgem. . Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitte läbilaske. Surve all olev vesi võib betooni tungide vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Külmakindlus iseloomustab betooni võimet taluda paljukordseid külmumis- ja sulamistsükleid, ilma tugevuse ja massi märgatava vähenemise ja nähtavate kahjustusteta. Betooni külmakindluse eelduseks on küllaldane veepidavus. Külmakindlust näitab
kihi. Kuna liiga kiiresti kuivades võib krohv praguneda on vajalik pärast kihi kandmist seinale see katta kilega või pidevalt niisutada(ca 48 tundi). Kui esimene kiht on tahenenud, aga endiselt veel niiske võib alustada teise kihi peale kandmist. Krohvimisel tuleks vältida külmasid ilmasi, otsest päikest ja tugevat tuult, sest need võivad krohvi kas liiga kiiresti ära kuivatada või praostada. [1] 2.2. Veetihe betoon Veetihe betoon on betooni liik millel on suurem veepidavus kui tavalisel betoonil oma koostisosade tõttu. Sellest on võimalik konstrueerida kandvaid süsteeme mis ei lase veel endast läbi tungida. Olgugi et nime poolest võiksime eeldada, et tegemist on täiesti vett eemale hoidva materjaliga, siis nii see ei ole. Üldjuhul ei tungi niiskus sügavamele kui 5 cm betooni sisse, kuigi see võib varieeruda sõltuvalt vee survest. Ühtlasi kui välispinnale tekib liiga suur vee konsentratsioon, liigub betoonist läbi veeaur, mis võib hakata tekitama
· Vähem vibraatorite müra ja väiksem vibratsioonioht töötajatele. · Kiirem betooni valamine ja kõrgem tootmisefektiivsus. · Töö lihtsus, väheneb töötajate arv. · Kindlus selles, et toode on piisavalt tihendatud. · Vormipargi väiksem kahjustumine ja kulumine. · Segistite väiksem kulumine. · Parem toodete pinnakvaliteet ja vähem kulutusi parandustööks. · Energiatarbe vähenemine, kuna vibratsiooniseadmeid pole tarvis. · Toodete kõrgem veepidavus. 4.2. Isetiheneva betooni kasutamine Isetiheneva betooni valmistamine: · Segamiseks sobivad igat tüüpi segistid. Segamisaeg peab olema mõnevõrra pikem kui tavabetooni puhul. · Enne kui alustada isetiheneva betooni tootmist, peab sellega tegelema hakkavad inimesed välja koolitama. · Superplastifikaatori lisamine segamise lõppstaadiumis annab paremad voolavustulemused. · Kui ehitusobjektil lisatakse segistisse terasfiiber, tuleb segu segada vähemalt 1 minut iga kuupmeetri kohta
1 Tiigi ja märgala rajamine 2 S I S U KO R D MIKS LUUA OMA TALU MAALE TIIK VÕI MÄRGALA? 3 MIS ON OLULINE? 3 ASUKOHA VALIK 4 Madal asukoht 4 Aluspinnase veepidavus 4 Vesi tiigi täitmiseks 4 Muud tingimused 4 TIIGI KUJUNDAMINE 4 Suurus 4 Kaldajoon 5 Kaldad 5 Veesügavus 5 Saared 5
Survetugevus on betooni tähtsaim omadus [5, p. 239]. Betoonid liigitatakse survetugevuse alusel klassideks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevusklassi tähise ,,C" korral, tähistab murrujoone ees olev arv silindrilist survetugevust ja murrujoone taga olev arv kuubikulist survetugevust. Eestis määratakse betooni survetugevust valdavalt kuubikuliste katsekehade teel. [6] 1.2.1 Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjal. Veetihedust iseloomustatakse veepidavuse margiga (W2...W12), kus arv näitab vee rõhku (atm), millele betoon suudab normikohasel katsel vastu panna. [5, p. 239] 1.2.2 Betooni külmakindluse keskkonnaklassid
smethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35... 50 tsüklit vahelduvat külmutamist-sulatamist standardsetel reziimidel (nii vene kui soome standardite järgi)
faas. Nõrgvete koostis võib muutuda ka väljaspool prügilat. Nõrgvete koostise määramine on vajalik selleks, et teha kindlaks prügilate pikaajalised keskkonnamõjud. Isegi peale seda kui prügila lõpetab oma prügi vastu võtmise ja prügila kaetakse, jätkuvad prügi lagunemise protsessid. 1. Nõrgvete hulk tõuseb märgatavalt peale prügila katmist. Arvestades prügila pikaajalist stabiilsust on võimalus, et prügila katte veepidavus võib väheneda. Kui prügila kate halveneb ja muutub vett läbilaskvaks, siis tõuseb nõrgvete hulk isegi väga palju aega pärast prügila sulgemist. (Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine. 2004 lk. 1- 4). 5 3. Stabilisatsiooniprotsessid prügilas Prügilaid on kontrollitud ja seal on monitooringut teostatud umbes 30 aastat. Selle
hästi sooja, niiskus eraldub kiiremini ja külmasilla tekkimise oht talvel on väike. Eestis toodetava tuuletõkkeplaadi pikkus on 2700 mm, laius 1200 mm ning paksusi on kaks, 12 ja 25 mm. Katuseplaat Omadustelt analoogiline tuuletõkkeplaadiga, kasutatakse peamiselt plekk- ja kivikatuste aluskihina. Paksus 25 mm, pikkus 2500 mm ja laius 750 mm, ühendustapid on nii otstes kui külgedel. Kui katuse kalle on üle 20o, on tappide (liitekohad tuleb teibiga tihendada) tõttu tagatud nii veepidavus kui ka külmasildade puudumine. Põrandaplaat Sobivad eelkõige parketi aluskihiks, tasandades aluspinna väiksemaid ebatasasusi, summutades käimisel tekkivat sammumüra ning muutes põranda soojemaks. Põrandaplaatide paksus on 7,4 mm, pikkus 850 või 1200 mm ning laius 590 või 600 mm. Soojustusplaat Soojustusplaate kasutatkse hoonesiseste seinte, lagede ja teiste konstruktsioonide soojustamiseks ning pehmete soojustusmaterjalide toestuseks
tugevam. 5. Betooni tugevus Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus) Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist
pinnavees esinevaid keemiliste mõjurite piirväärtusi.
6. Etteantud omadustega betoonide spetsifikatsioonis esitatavad põhinõuded ja
vajadusel spetsifitseeritavad lisanõuded
Vastavus EVS-EN 206-1:2007'le
Survetugevusklass
Keskkonnaklass
Täitematerjali terasuuruse suurim nimimõõde
Kloriidisisalduse klass
Külmakindluse tagamiseks nõutavad omadused
Betoonisegu temperatuur
Soojuse eraldumise piiramine
Veepidavus
Tardumiskiirus
Kivinemise kineetika
7. Betooni põhiklassifikatsioon
Survetugevusklass
Tiheduse järgi(kergbetoonil D1,0...D2,0;==800
mõeldakse tegevusi, mis on suunatud sellele, et tagada värske betooni kivinemiseks vajalik niiskusreiim ja temperatuur, et betoon saavutaks kivinemisel soovitud omadused. Kuna kõige kiiremad protsessid leiavad aset kivinemise algstaadiumis, on oluline tagada kivinemiseks soodsad tingimused just siis. Sel perioodil on betoon kõige tundlikum igasugustele mõjudele, mis võivad rikkuda tema struktuuri ja mistõttu kannatavad betooni kõik oodatavad omadused tugevus, veepidavus, külmakindlus jne. Igati tuleb vältida betooni kuivamist ja järske temperatuuri muutusi. Mõõdukas plusstemperatuur soodustab reaktsioonide kulgu ja kivinemist. Vee aurumine betooni pinnalt kutsub esile betooni kokkutõmbumise ehk mahukahanemise. Vee aurumise kiirus betooni pinnalt on sõltuvuses betoonipinna temperatuurist, keskkonna suhtelisest õhuniiskusest ja tuule kiirusest. Mida madalam on õhuniiskus, kõrgem betooni temperatuur ja suurem tuule kiirus, seda
kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 7.3. BETOONI TUGEVUS Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (joonis 1.3.1.) Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus). Katsetamine EVS-EN 12390-3 “Kivistunud betooni katsetamine Osa 3: Katsekehade survetugevus”. Katsekehad on kuubi või silindri kujulised. Kuupide nimimõõdud (küljepikkused)- 100, 150, 200, 250 ja 300mm. Silindrite läbimõõdu nimimõõtmed d (h=2d)- 100, 113, 150, 200, 250 ja 300mm. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem
tuleb valida sarikate ja roovide sammu järgi, piirete liitekohtades tuleb soojustus paigutada eriti hoolikalt, et sellesse ei jääks läbivaid õhukanaleid ega külmasildu. Lamekatused Kalle peab olema 1:80 kuni 1:10, lamekatusele ei tohi jääde peale vihma püsivaid loike. Kõrged nõuded katusekattematerjalidele, kui kalle alla 1:20, siis peab katusekate olema 12 kahekihiline. Olulised omadused: veepidavus, külmapidavus, vastupidavus ultraviolettkiirgusele, venivus ja tõmbe- ja rebimistugevus, torketugevus, tööiga ja garantii. SBS bituumenrullmaterjal, mis sisaldab elastomeerseid modifikaatoreid (elastne, vastupidav temperatuurikõikumistele, eluiga 25 aastat, UV kaitsks kiltkivipuistekiht. APP rullmaterjal, mis sisaldab plastomeerseid modifikaatoreid (kõrge UV kindlus ja kõrge kuumataluvus) Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) paigaldatakse ühekihilisena ja kate
1. Ülikerged alla 500 kg/m3 2. Kerged 500 1800 kg/m3 3. Rasked 1800 2500 kg/m3 4. Ülirasked üle 2500 kg/m3 Tugevuse järgi jaotatakse markidesse (vt. Tsementi). Mark saadakse 28 päeva möödudes proovikeha purustamisel. Survetugevus kg/cm2. Tugevusklass survetugevus N/mm2 (võetakse minimaalne survetugevus) Külmakindlus margid: F ...(nr) Tähistab külmatsüklite arvu (50 500). Veepidavus margid W ... 220. Betooni koostis antakse suhtarvuna 1(sideaine):0,8(vesi):2,4(peentäitemat.):5,2(jämetm.). Kaaluline suhe tehases, mahuliine suhe ehitusplatsidel. FRAKTSIOON: kõige jämedam 70 mm, kõige peenem 510 mm. Killustik on parem kui kruus. BETOONISEGU OMADUSED: Värske plastsus, paigaldatavus (plastsus mmtes) kui palju vajub madalamaks. Paigaldatavus sekides (siledaks vibreerimisele kuluv aeg).
tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus). Betooni purunemine survel: Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. 26. Polümeerbetoon ja sillutisbetoon Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20...30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad.
Madala kalde tõttu jäävad loigud katusekatte ülekatete vuukide juurde samuti soojustuse vajumise ja aluspinna läbipainete tõttu. Kõrged nõudmised katusekatte veepidavusele katusekate peab taluma veesurvet vähemalt 1,0 kPa. Seetõttu tuleb eelistada kallet >1/40 ehk 2,5 cm/m. Mida laugem on katus seda karmimad nõudmised Katuse kalle <1/20, katusekate kahekihiline. Lamekatuse kattematerjali omadused: Veepidavus Külmapidavus (0 kuni -40kraadi) Vastupidavus ultraviolettkiirtele Venivus ja tõmbe- ning rebimistugevus Torketugevus Tööiga ja garantii. Katusekatte kasutusiga mõjutavad Katuse kalle Veepidavus Katusekatte omadused Katusekatte alus, kinnitusviis, paigaldustööde kvaliteet ja detailide teostus Tuulutuse lahendus Õhu- ja aurutõkke alus ja ühendus Katuse olukorra kontroll ja hooldus, liikumiskoormus katusel.
Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust peale 28 päeva normaaltingimustes kivistumist. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. Näiteks EPN´i järgi on tähistused C12/15...C50/60. Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse – F50...F500. Arv margi tähises tähendab külmumistsüklite arvu, kui betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jaotuvad betoonid veepidavus-markidesse – W 2...W 20. Sideaine järgi jaotuvad betoonid: tsementbetoonid, asfaltbetoonid, kipsbetoonid, põlevkivituhk-betoonid jne. Täitematerjali järgi liigitatakse betoonid: killustikbetoonid, 104 kruusbetoonid, räbubetoonid, keramsiitbetoonid, saepurubetoonid jne. Struktuuri järgi jaotuvad betoonid: tihebetoon, korebetoon,
Keskkonnamõjude tõttu hoone omadused ja nende tehniline toimivus üldjuhul vähemal või suuremal määral halveneb. Kui aga hoonet keskkonnamõjude ja kahjustuste eest piisavalt kaitsta, võib hoone kasutusiga olla sajandeid pikk. Selleks tuleb hoone omanikul või kasutajal hoonet pidevalt hooldada ja õigel ajal sekkuda. Hoolduse ja renoveerimise mõju hoone kasutuseale võib vaadelda Joonis 9.1-e abil. Igal omadusel (kandevõime, veepidavus) võib vaadelda teatud seisundit, mille ületamisel hoone/konstruktsioon/tarind lakkab rahuldamast talle esitatud nõudeid, edasine kasutamine tuleb katkestada, on vaja teha omaduste oluline parendamine. Seda seisundit nimetatakse piirseisundiks. Eristatakse kande- ja kasutuspiirseisundit: kandepiirseisundi ületamine põhjustab konstruktsiooni kandevõime kaotuse (purunemise, stabiilsuse kaotuse jne.);
hoone kasutusiga olla sajandeid pikk. Selleks tuleb hoone omanikul või kasutajal hoonet pidevalt hooldada ja õigel ajal sekkuda. Sekkumata nn. loomuliku vananemise korral lõpeb kasutusiga ära. Samas tuleb hoolduse, restaureerimise, renoveerimise jne. juures arvestada, et ka vale tegutsemine võib tuua hoone kasutusea lõpu loomulikust lähemale. Hoolduse ja renoveerimise mõju hoone kasutuseale võib vaadelda Joonis 13.1-e abil. Igal omadusel (kandevõime, veepidavus) võib vaadelda teatud seisundit, mille ületamisel hoone/konstruktsioon/tarind lakkab rahuldamast talle esitatud nõudeid, edasine kasutamine tuleb katkestada, on vaja teha omaduste oluline parendamine. Seda seisundit nimetatakse piirseisundiks. Eristatakse kande- ja kasutuspiirseisundit: kandepiirseisundi ületamine põhjustab konstruktsiooni kandevõime kaotuse (purunemise, stabiilsuse kaotuse jne.);
annaabi.ee 
