jämedateraliseni. Koostisosade suuruse põhjal jaotatakse lubjakivi afaniitseks ehk peitkristalliliseks (alla 0,01 mm), mikrokristalliliseks (0,01-0,1 mm), peeneteraliseks (0,1-1 mm) ja jämedateraliseks (üle 1 mm). Kui kristallide materjaliks on kaltsiit, siis terade materjaliks on kõige sagedamini fossiilide kodade purunemisel tekkinud detriit ja keemilise tekkega tombud. Lubjakivide põhimass on sagedamini mikrokristalliline. Vastavalt kivististe tüübile eristatakse karplubjakivi, korall-lubjakivi, onkoliitlubjakivi. Erinevalt lubjakivist sisaldab dolokivi ehk dolomiit CaMg(CO3)2 kuni 21,7% MgO, 30% CaO ja 48% CO2. Värvuselt on dolokivi lubjakivist kollakam ja hallikam. Suurem osa dolokivist on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel. Selle protsessi käigus moodustuvad kivimisse poorid ja tühimikud, sest kaltsiumi asendumine magneesiumiga põhjustab kivimi mahu vähenemise. Tühimike moodustumine toimub eelistatult fossiilide väljaleostumisel
Kooli Nimi Eesti rahvuskivi - paekivi Referaat Ees- ja perekonnanimi ? klass Paekivi on eesti rahvuskivi alates 4. maist 1992.a. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa Eesti riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Eesti paekivi on ilus, mitmevärviline ja mitmesordiline ning ka vastupidav materjal, kui seda õigesti kasutada. Paekivist on sajandeid ehitatud Eestimaal suuremaid ja väiksemaid, tähtsamaid ja vähemtähtsaid hooneid. Paekivi on ennast tõestanud kui vastupidav ehitusmaterjal. Keskajast tänapäevani säilinud Tallinna vanalinn on parimaks näiteks paekivi headest ehitusomadustest. Kui ajaloos tagasi vaadata, siis on paekivi ja dolomiiti ehituses ka...
Mõned uurijad arvavad, et trilobiitide silmad võisid tajuda isegi infrapunast valgust. Mere põhjas elasid mitmesugused käsijalgsed. nende karpide kuhjumisest on moodustunud näiteks meie fosforiit ja karplubjakivi. Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber
sügaval maa sees, nt. kilt c. Settekivimid - kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt. lubjakivi ja liivakivi 3. Kirjelda kivimiringet 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud joonis 5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Liivakivi, lubjakivi, graniit, amfiboliit, gneiss, neugrundbretsa, gabro, kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, purd- ja karplubjakivi, dolokivi 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? laam - triivivad plaadid litosfääris väiksema tihedusega massid liiguvad maapinna poole, suurema tihedusega massid liiguvad planeedi sisemuse poole. (soojusringlus) 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. ookeanilaamade lahknemine e spreeding - laamad liiguvad üksteisest eemale, magma tõuseb ja jahtub vees ära, Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemisel keskahelikus on noored kivimid
Trilobiitide hulgas oli täiesti pimedaid vorme, kes kogu elu kestel ei väljunud põhjamudast. Mõnedel trilobiitidel olid aga liitsilmad, millega nad jälgisid periskoopidena merepõhjas toimuvat. Mõned uurijad arvavad, et trilobiitide silmad võisid tajuda isegi infrapunast valgust. Silur Mere põhjas elasid mitmesugused käsijalgsed. nende karpide kuhjumisest on moodustunud näiteks meie fosforiit ja karplubjakivi. Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna
Eestis ei paljandu aluskorra kivimid kusagil, küll aga Soomes. Eesti geoloogiline ehitus hõlmab mitmeid erinevatel ajastutel tekkinud kivimikihte, Skandinaavias pole neid nii palju. 6. Tunda Eestile tüüpilisi kivimeid (neid, mida tunnis vaatasime, esitlus Teras) Tardkivimid: Graniit, gabro ehk must graniit Moondekivimid: gneiss, amfiboliit Settekivimid: kukersiit, fosforiit, graptoliitargilliit, sinisavi, liivakivi, lubjakivi, purdlubjakivi, karplubjakivi, dolokivi 7. Mis on laamad ja miks nad liiguvad? Laamad on litosfääri jaotavad mitmesuguse suurusega plaadid, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad liiguvad, sest nende suurus, tihedus ja raskus on erinev, seega Maa gravitatsiooni jõul liiguvad suurema tihedusega ainemassid planeedi sisemuse poole. Samuti põhjustavad liikumist konvektsioonivoolud ehk kivimite pidev ringlus(sulamine, jahtumine). 8
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid 116 Kergema betooni saamiseks on vaja kasutada poorseid täitematerjale. Poorsed täitematerjalid võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid, räbud, poorsed tehismaterjalid, orgaanilised materjalid. Looduslikud poorsed kivimid. Enam leiavad kasutamist: pimsskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, karplubjakivi jne Neid kasutatakse põhiliselt jämetäitematerjalina. Eestis selliseid kivimeid ei leidu. Räbud. Räbud jagunevad metallurgilisteks räbudeks ja katlaräbudeks. Eestis ei ole metallurgiatööstust, seepärast ka metallurgilist räbu siin ei toodeta. Katlaräbudest on sobivam kivisöe kütmisel tekkiv jääk. Seda vajaduse korral veel peenestatakse. Meil tekib küll kivisöeräbu, kuid seni pole teda betoonide valmistamisel eriti kasutatud. Poorsed tehismaterjalid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
