· viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materjalid (kips) MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI · mahukaalu järgi · tulekindluse järgi · akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS · erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poolideta). · Materjali tihedus on loomuliku struktuusiga materjali mahu (ruumala-)ühiku
· läige - annab pakendile hea välimuse, oluline nii plastikute kui paberi korral · Tuhasus mineraalainetesisaldus 19. Kuidas jaotatakse toiduaineid nende füüsikaliste omaduste järgi, mis on olulised pakendi kujundamisel? Toiduainete pakkimise meetodid ja pakkematerjalid on määratud sellega, millised on pakitava toiduaine füüsikalised ja keemilised omadused. Füüsikaliste omaduste järgi võib toiduained jaotada : 1. Puistematerjalid, pulbrid (piima-, muna- puljongipulber, jahu ja tangained) pakkimiseks sobivad paber, PE, PP, klaas 2. tükilised, briketeeritud toidud (pelmeenid, frikadellid, küpsised) - papp, paber, PE, PP 3. konservid metall 4. plastilised tooted (kohupiim, hapukoor, pasteet) pärgament, PE, PS, foolium, kombineeritud materjalid 5. vedelad tooted (piim, jogurt, mahlad, veri) klaas, kombineeritud materjalid 6
edasijõudnud kasutajad- ettevõtted kes on teistest ees, üritada nende vajadustega kaasas käia või vajadustest ette joosta. Tarnijast sõltuv: Tüüpilised tuumik tooted: põllumajandus, teenindus, traditsiooniline tootmine. Tehnoloogia on see, et te võtate mujal välja töötatud tehnologia ja lihtsalt rakendate seda. Peamised tehnoloogia allikad: tarnijad, tootmisõpe Mastaabiintensiivne: Tüüpilised tuumik tooted: puistematerjalid, kestvuskaubad, autod, tsiviilehitus. Konkurentsi eelise saavutamine teiste ees seisneb sellest, et tuleb toota hästi palju. Peamised tehnoloogia allikad: tootmisõpe, tarnijad, projektibürood. Innovatsiooni juhtimine: tegemist on intgreeritud vaatega, peab aru saama mis toimub turgudel, mis toimub tehnoloohilises maailmas ja kõik selle siduma ära sellga, et kuidas oma ettevõtet on võimalik edasi arendada.
Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Massiivtellisseinad laotakse paksuse intervalliga ½ kivi kergseinad - laotakse pindmised kihid tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega ( terasvarrastega ), st voodrikiht ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga ( mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Kivide ladumisel müüritisse kasutatakse kindlaid ladumisskeeme, mida nimetatakse seotisteks. Olenevalt seinale esitatavatest tugevusnõuetest, kasutatakse sagedamine kahte seotist: 1) plokkseotist - raskelt koormatud seinte korral. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread ning jälgitakse, et naaberridade püstvuugid kokku ei langeks. 2) mitmekihilist seotist – normaaltingimustes. Mitmekihilises seotises langevad 3...5 järgneva kivirea (olenevalt
külmunud pinnaste töötlemiseks i) vaiatööde masinad ja seadmed. 3. Pinnase liigitus, selgitused. Mullatööde masinate tööprotsess on seotud pinnaste töötlemisega. Ehituslikust seisukohast lähtudes jaotatakse pinnased: a) kaljupinnased, mida iseloomustab suur tihedus ja osakeste vaheliste seoste tugevus, väike elastsus ja veel läbilaskvus (lubjakivi, liivakivi, basalt jne) b) liiv-savi pinnased, mis on väiksema tihedusega puistematerjalid, mille peamiseks iseloomulikuks näitajaks on nende terastikuline koostis (kruusad, liivad, liiv-savid, savi-liivad) c) mullad on mineraal-orgaanilistest ainetest koosnev maakoore pealiskiht, mis tekkinud mikroorganismide elutegevuse ja lagunemise ning klimaatiliste tingimuste koosmõju tagajärjel. Kõiki pinnaseid tuleb vaadelda kui kolmefaasilisi aineid, milles eksisteerivad üheaegselt kõik aine kolm
15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid 1. Materjalid jagatakse isoleeriva pinna temp. järgi: Materjalid jahedate pindade (hoonete piirdekonstruktsioonid) isoleerimiseks. Materjalid kuumade pindade(katlad, boilerid, kuumad torud jne)isoleerimiseks. 2. Soojaisolatsiooni materjalid väliskuju järgi on: isolatsiooniplaadid (jäigad või pooljäigad), isolatsioonimatid (painduvad), isolatsiooniplokid (rist-tahukad, millede kõik mõõtmed on ühes suurusjärgus), puistematerjalid (sidumata terad või kiud), isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised), toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). 3. Soojaisolatsiooni materjalid Jagatakse markidesse nende mahumassi järgi. 4. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest , mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal-fobroliit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis toodetakse TEP plaate. 5
nõrkade van der Waasi jõududega. Ioon võre korral on võre sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid, mis on seotud statsionaarsete jõududega. Elementeerraku kujuks on kuup. Metalli võre sõlmpunktides on positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad vabas olekus elektronid (sellest tulenevad metalli omadused).elektrongaas ümbritseb positiivseid ioone ja neil pole kindlat sidet üksikute ioonidega. Ioonivahetajad on tavaliselt pulbrid või puistematerjalid, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid ioone vesilahustes olevate ioonide vastu. Vahetusioon on tavaliselt naatrium- või kloriidioon. Ioonivahetajad on regenereeruvad. 19. Millistel juht. toimub kem. reaktselektr. lahustes : Reaktsioonid elektrolüütide lahustes: Ba²++SO4²- =BaSO4 ; CO²3++2H-= =H2O+CO2;H++OH-=H2O; Cu²++4NH3-= (Cu(NH3)4)²-; (kompleksühend), A+B=AB+deltaH (temperatuuri neeldumine või eraldumine)
naftatööstuse, toiduainete tööstus korgid Metall, plastmass, klaas Keemia, nafta, toiduaine pudelid Plastmass, klaas Keemia, toiduaine tööstus veokonteinerid Mahub alla 10 kuubi , Puistematerjalid, erireziimi metall, plastmass, nõudvad kaubad metallvõrk kastid Plast, puit, kartong Kergele kaubale, ühekordne kandekastid Puit, plast kartong Kergesti riknevad kaubad Karbid, kartong Laialdaselt kasutat.
Näited- teemant, grafiit 76. Isomorfism- erinevad ühendid, sarnase kristallvõrega. Näited- KCl, KBr 77. Röntgenstruktuuranalüüs- määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud pragusid määratakse metallide sulamite elementkoostist. 78. Pulbrid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest. Näited- Kips, Kriit, Jahud 79. Puistematerjalid- kvartsliiv, kiviliiv, killustik. 80. Poorid ja poorsus- Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. 81. Pulbriliste segude lahutamine- Osakeste suuruse järgi; Erikaalu järgi; Õhu voolus- kergemad osakesed liiguvad kiiremini; Magnetiliste omaduste järgi VII METALLID, SULAMID 82. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi- Kergsulavad (Tina); Rasksulavad (Titaan); Kesksulavad (Cr) 83. Metallide liigitus- mustad (malm, teras), värviline 84
paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata norm. temperatuuril kõrgel temperatuuril Materjalide kuju järgi > Kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellised, plaadid) > Rullmaterjalid ( katusekatte, põrandakattematerjalid, tapeedid) > Puistematerjalid (täitematerjalid, puistevillad) > Vedelad materjalid( lakid, värvid, mastikud) > Pulbrilised materjalid Materjalide omaduste järgi > Mahukaalu järgi (kerged, rasked) > Tulekindluse järgi > Akustiliste omduste järgi Standardi ja sertifikaardid > Standardid on riiklikud dokumendid, millega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuste määramiseks kasutatavad meetodid.
9 d väärtust. Difraktogrammil on d väärtuste ja reflekside intensiivsuse suhe. NB! Betoonides, lubi- ja tsement-mörtides, krohvides on CaOH kogus võimalik määrata ainult röntgenfaasianalüüsiga. Difraktogrammide interpretee- rimine a) vastavalt refleksidele; b) määratakse kõikide reflekside suhtelised kõrgused põhirefleksi suhtes; c) võrreldakse reflekside väärtusi ja omavahelisi kõrgusi puhaste ainete väärtuste ja suhteliste intensiivsustega. 18) Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus >500 µm. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 µm. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30µm. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind
1 Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad) toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline) tiheduse järgi jäikus soojajuhtivuse järgi tulekindluse järgi 3. Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust. Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht – tuuletõke
Filtrimine – puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtrimaterjali, kus toimub osakeste otsene põrkumine filtriva pinnaga, toimuvad elektrostaatilised ja gravitatsioonijõud, sõelaefekt jne. Filtrite materjalid jagunevad: – Elastsed loodusmaterjalid, sünteetilised, metallkiu kangad – Jäigad klaaskiud, metallilaastud, metallkeraamika, keraamika, poorne klaas – Puistematerjalid staatilise või liikuva kihina – Märgfiltrid, kus materjal on niisutatud vee või õliga Peentolmu püüdmiseks sobivad kangasmaterjalid, millele antakse kottide (taskute) kuju : käis- ehk kinnasfilter. Puhastusaste peaaegu 90 % igasuguse suurusega osakeste püüdmisel. Märgpuhastus – vaid juhul, kui gaasi jahutmine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud. Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest.
100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: o Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); 17 o Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: o mikropoor, läbimõõt <1nm o mesopoor, läbimõõt 2-50 nm
} aparatuur on väga kallis 78. Pulbrid, näited. Pulbrid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus 100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: } Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); } Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 79. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 80. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad.
g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: · struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) · vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad) · toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline) · tiheduse järgi · jäikus · soojajuhtivuse järgi · tulekindluse järgi 1 3. Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust.
· Polüester lakid, värvid · Polüamiid vaipade koostises SOOJUSTUS JA HELISISOLAAT kerged poorsed materjalid, mille ül. on pordekonstruktsiooni sooja ja helitugevaks muutmine. Jagatakse mahumassi järgi: alla 500 kg/m3, soojajuhtivus alla 2 0,2 W/m* C. Tooraine järgi: orgaanilised, mineraalsed. Otstarbe järgi: külmade pindade isoleerimine, soojade pindade isoleerimine. Kuju järgi: jäigad/pooljäigad isolatsiooniplaadid, isolatsiooniplokid, puistematerjalid, segud, painduvad materjalid, toppe(täistopitavad). Markidesse jaotatakse mahumassi järgi. Kõige suurem M 500. Orgaanilised materjalid: puitlaast ja puitkiudplaadid, vahtplastid, roogplaadid(nt. Pilliroost), lina ja kanepivill(sideaine polüester) Linavill soojajuhtivus 0,039 w/m* C, mahumass 30 kg/m3, sideaine polüester Tselluvill mahumass 40 kg/m3, soojajuhtivus 2 0,041 W/m* C.
19. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? a. Pulbrid ja puistematerjalid on tahketele materjalidele iseloomulikud eksisteerimise vormid. Pulbri osakeste suurus on 100-500m (nt. tsement, jahu), puistematerjali osake on >500 m (nt. kruus, liiv) ning tolmu osakese suurus on 10-30 m. b. Eripind iseloomustab pulbri korral tahke aine pindala. c. Keskmise läbimõõdu järgi jagatakse poore järgmiselt: mikropoor (<1mm); mesopoor (2-50mm); makropoor (>50 mm). d
suurus 100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: } Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); } Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm
kuumutatakse). Seaduspärasused kui muuta temperatuuri ja rõhku suurenemise suunas, siis saab muuta aine kuju ning viia gaasilisse või vedelasse olekusse. Paljud ained temperatuuri tõstmisel lagunevad. Rõhu muutus tahketele ainetele ei mõju. Tahkete ainete temp. tõstmine Muutub elektrijuhtivus ja osakeste vaheliste sidemete tugevus. 20. Pulbrid tahke aine eksisteerimise vorm. Koosneb osakestest d=100-150um, Puistematerjalid d>500um. Eripind osakeste pinna suurus massiühikus (m2/g) Pulbriliste materjalide klassifikatsioon · Makropoor >50nm · Mesopoor 2-50nm · Mikropoor <2nm Pulbrite autoadhessioon osakeste iseeneslik omavahel liitumine Agregaat Nõrgalt seotud osakeste kogum (jahuklimbid kastmes). Jahvatamise teel saab. Algomeraat tugevalt seotud osakeste kogum. Tekib kuumutamisel või rõhu all agregaatidest. (klinkertellis) Pulbrite koostis suuruse järgi
Heterogeensus segu või süst koosneb kahest või enamast kas keemil koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Aine osakeste suurus 0,1m Temp mõju temp tõstmisel osad tahked ained: *lähevad üle vedelasse ja gaasilisse olekusse; *ainult vedelasse olekusse; *ei saa üle viia vedelasse ega gaasilisse olekusse, sest nad lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Rõhu mõju rõhk ei mõjuta tahkeid aineid. 18. Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus >500 m. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste
Näited: Portlandtsement; Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Kips; Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Kriit (CaCO3); Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid – osakeste suurus >500 mm; kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit paekivist, vähe ka dolomiiti) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: - mikropoor, läbimõõt <1nm
tootmiseks vajaliku tehnoloogilise protsessi valikut silmas pidades. 1.1.3.Tootmistehnoloogia järgi Looduslike materjalide puhul on pigem tegemist töötlemisega: Seega saab selle klassifikatsiooni alusel teavet tehismaterjalide tootmiseks vajalikke tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta 1.1.4.Materjalide kuju järgi Kuju järgi jaotamine võimaldab ehitajal lahendada konstruktiivseid ja ehitustehnoloogilisi probleeme. Jaotatakse: -kujusad tükkmaterjalid-rullmaterjalid-puistematerjalid-vedelad materjalid-pulbrilised materjalid 1.1.5. Materjali moodustavate ainete oleku ja struktuuri järgi 1.1.6.Materjali omaduste järgi Materjalide kasutamise seisukohalt on määrav, missugustes tingimustes nad peavad töötama või milliseid koormusi nad peavad taluma konstruktsioonides.-tiheduse järgi -tulekindluse järgi-akustiliste omaduste järgi Erinevad materjalide klassifikatsioonid võimaldavad koondada erinevaid materjale
Keemia ja materjaliõpetus Adsorbtsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. Adsorbentideks nim aineid, mida kasut teatud ainete eemaldamiseks gaasidest või vedelikest, taval. on pulbrid või puistematerjalid (aktiivsüsi). Adsorbts isotermid: (6tk: pinnale adsorbeerub monokiht, mitu kihti jne)Temp langedes ads-n tõuseb ja vastupidi. Kasutam tööstuses eri komponentide eraldamiseks gaasisegudest, majapidamisgaaside puhastamiseks lisanditest, gaaside valikuliseks kogumiseks ja säilitamiseks; nii tööstuses kui tavaelus gaaside segudest koos kahjulike ühendite kõrvaldamiseks. Tööstuses on nendeks paljudel juhtudel nn katalüsaatori mürgid, mis reag protsessikatalüsaatoriga
elementkoostist 83. Pulbrid, näited. Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened. Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 86. Pulbriliste segude lahutamine.
enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 90. Värvilised metallid. 82. Puistematerjalid, näited. liigitatakse kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. a) tiheduse järgi: Tolm- savid, saviosakesed, väga peened · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed
Tema põhikomponendiks on Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); raud. Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Roostevaba teras, kuumustugevad terased Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 82. Puistematerjalid, näited. kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. 90. Värvilised metallid. Tolm savid, saviosakesed, väga peened liigitatakse Kodus tolm kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) a) tiheduse järgi: ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · kergemetallid 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti),
Rõhk rõhk ei mõjuta tahkeid aineid. 20. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Klassifikatsioon: Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus > 500 m. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100 - 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10 - 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: · väline eripind (oleneb suurusest ja kujust);
· Uuritakse materjalides varjatud pragusid, · Määratakse metallide sulamite elementkoostist. Pulbrid ja puisteained üks tahke aine eksisteerimise vormidest. · Pulbrid 100-500m, · Puistmaterjalid - >500m, · Tolm 10-30m. Agregaadid nõrgad kehad, nõrkade sidemetega, kergesti katkevad. Aglomeraadid tugevad kehad, tugevate sidemetega, lõhkuda pole võimalik. Pulbrid: kips, kriit, jahud, tärklis, portlandtsement. Puistematerjalid: kvartsiliiv, killustik, kiviliiv. Tolm: savid, saviosakesed. Kodutolm: kristalsed kvarts, kaltsiit, dolomiit, amorfsed nahaosakesed ja tektsiiliosakesed. Pulbrilise keha tugevus sõltub: · Autoadhesioon osakeste iseeneslik liitumine, · Molekulaarjõud, · Elektrilised jõud, · Kapillaarjõud. Granuleerimine suhteliselt tugevate pulbriliste kehade moodustumine vee polaarsete molekulide toimel.
tahkiseid ei mõjuta, ent nt gaase on võimalik vastava rõhuga vedeldada. 21. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid(mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid: killustik, kruus, liis; suurus > 500 m. Pulbrid: tsement, kriit, kips; suurus on 100-500m. Eripinnad mõõdetakse (m2/g) ja eristatakse: a) väline eripind - oleneb suurusest ja kujust; b) sisemine eripind avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind; c) üldine eripind sisemine ja välimine kokku
Liitsüsteemid Loodusmaterjalidest Sandwich-süsteemid süsteemid Homogeensed süsteemid* Kombisüsteemid Samuti aga ka: Plaatmaterjalid Samuti aga ka: Rullmaterjalid Tuuletõkestusega ja Puistematerjalid tuuletõkestuseta süsteemid Graanulmaterjalid Aurutõkestusega ja aurutõkestuseta süsteemid Pihustusmaterjalid Injektsioonmaterjalid Samuti aga ka: Orgaanilised Mitteorgaanilised *mõeldud olukorda kus soojustusefekt saavutatakse piirde konstruktsiooni materjali enda või
............ 201 14.11. Muud plastmasstooted ............. 201 15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid ............. 203 15.1. Üldmõisteid ............. 203 15.2. Orgaanilised plaatmaterjalid ............. 204 6 15.3. Orgaanilised vaipmaterjalid ............. 205 15.4. Orgaanilised puistematerjalid ............. 206 15.5. Mineraalvillad ............. 207 15.6. Paisutatud kivimid ............. 211 15.7. Asbestist soojaisolatsioonimaterjalid ............. 212 15.8. Plastsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16
rõhuga vedeldada. 20. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine või materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutusel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus>500µm. Pulbrid- tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100-500 µm Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); *üldine eripind (sisemine ja välimine kokku)
vedeldada. 21. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus >500 m. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10 - 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: väline eripind (oleneb suurusest ja
klaas- ja kivivill) · orgaanilised (tselluvill) Nii mineraalse kui ka orgaanilise päritoluga materjalid võivad olla nii looduslikud kui tehislikud. Näiteks orgaanilised soojustusmaterjalid on nii saepuru kui ka mullpolüstüreen. Väliskuju järgi jagunevad soojaisolatsioonimaterjalid järgmistesse põhiliikidesse: *isolatsiooniplaadid (jäigad või pooljäigad), *isolatsioonimatid (painduvad), *isolatsiooniplokid (rist-tahukad, millede kõik mõõtmed on ühes suurusjärgus), *puistematerjalid (sidumata terad või kiud, mi, *isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised), *toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). Paljud isolatsioonimaterjalid on hügroskoopsed. Niiskumisel nende soojapidavus langeb. Seepärast tuleb neid niiskumise eest kaitsta. Enamik soojaisolatsioonimaterjale on ka head heliisolaatorid. 26 5.1 Mineraalsed soojustusmaterjalid
seejärel tahked ained. Dif.-i kiirus on otses sõltuvuses temp.ist – kui tõuseb temp., tõuseb ka kiirus. Adsorbtsioon on aine osakeste iseeneslik kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. Aineid, mida kasut. adsorbts.-iks, nimet. adsorbentideks (tavaliselt pulbrid või puistematerjalid). Nad seovad oma pinnale suhteliselt palju osakesi. Adsorbentide omadusi iseloomustavad isotermid,mille kuju näitab adsorbeeriva aine kogunemist pinnale (JOONIS!!). Adsorbtsioon jaguneb füüsikaliseks ja keemiliseks. Füüsikalise korral on osakeste ja pinna vahel tekkinud sidemed nõrgad (välispidise energia abil on võim. adsorbernt pinnalt eemaldada, s.t. adsorbent on taastatav); keemilise korral on aga sidemed niivõrd tugevad, et ads
ja veeauru liikumise võimalus materjali sees mis on aluseks tuule-, aurutõkke vajadusele hoonete piiretes. Soojusmaterjalid jaotatakse eraldi: pehmed(villad jne), jäigad(mullklaas). Samuti tuleb paigaldamisel arvestada selliseid nõudeid nagu mittetoksilisus, purunevus/haprus, survepinge, kasutus ja sulamis temp. Soojusisolatisoon() olenevad selle materjali struktuurist. Mida poorsem on, palju väikesi kinniseid poore. Osa soojusmaterjale kannavad nime puistematerjalid(klaasvill, kergkruus, kivivill ,mullklaas). Polüstüleen tooted. Ajalooliselt tuntud taimsed ja loomsed kiud(saepuru, pilliroog). Polületaan kasutatakse vedela massina, vahuna. Seda on olemas ka jäikade plaatitena. Zelluvill valmistatakse utiil paberist ja koosneb 80% makulatuuri ja anti-stuffi . Närilised ei söö teda. Osa on selliseid mida närilised närivad. Välisõhu kestuskõver ja selle kasutamine küttekoormuse määramisel.
kasutatvad erinevad seotised Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: o massiivseinad o kergseinad Massiivseinad laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Kergseinte pindmised kihid laotakse tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega (terasvarrastega), st vardad ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga (mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Massiivseinad on tugevad, kuid suhteliselt väikese soojapidavusega. 4korruselise hoone võiks üles laduda 1,5-kivi paksustest seintest, kuid sellise seina soojapidavus R=0,56 m2K/W, nõutav R4 m2K/W. Kui projekteeritaks massiivseinad vastavalt soojustehnilistele arvutustele, tuleksid nad väga paksud ja rasked ning selliselt koormataks liialt alust, kulutataks tunduvalt rohkem 25 materjali
Puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtrimaterjali, kus: - toimub osakeste otsene põrkumine filtriva pinnaga - kaootiliselt liikuva osakese difusioon kiu pinnakihti - toimivad elektrostaatilised ja gravitatsioonijõud - sõelaefekt - nimetatud nähtuste koosmõjud. Filtrite materjalid jagunevad: - elastsed loodusmaterjalist, sünteetilised, metallkiu kangad - jäigad klaaskiud, metallilaastud, metallkeraamika, keraamika, poorne klaas - puistematerjalid staatilise või liikuva kihina - märgfiltrid, kus materjal on niisutatud vee või õliga. Filtrite kasutusalad: - tööstuslikud suure tolmusisaldusega (<60 g/m3) õhu puhastamiseks, regenereeritavad - õhufiltrid (>50 mg/m3) õhu puhastamiseks enne seadmeid või ruumides, regenereerimisega või ilma - absoluutsed filtrid bakterite ja radioaktiivse tolmu püüdmiseks (1 mg/m3); efekt >99%, ei regenereerita. Jämedat tolmu püütakse koksi, keramsiidi, liiva ja killustikuga täidetud filtris.
Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill: saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid) lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037- 0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele pindadele niisutades, siis ta kleepub. Termoliit: on saepuru (soovitavalt okaspuidust) millele on lisatud 8-10% pulberlupja
ji), Gyo - poolviimistletud (vahepealne) aed, So - viimistlemata aed. Viimistlemata aias on vähem elemente - vaid põhilised on olemas (nt Ryoan-ji). Koostanud: 112 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Tasandikuaiad ja künklikud aiad jaotatakse: (1) kuivkivide aed e kuivmaastik - siin paiknesid kivirahnud, vee asemel puistematerjalid (liiv); (2) veeaed e veemaastik - need olid väga erineva suurusega. Päris väikesed olid mõeldud vaid pilgu heitmiseks. Suuremates võis ka jalutada. Elementideks tiigid, sillad, väga palju eri asetusega kividest jalgradu. Iga kivi oli eraldi valitud, kindlas järjekorras. Väga tähtsaks olid vaated. (3) kirjatarkade aiad - vastandina teetseremooniaaedadele, mis olid mõeldud ülikutele, olid need filosoofidele. Selles aias olid asjad väga lihtsad (ainuke puude- või kivigrupp, vaas)
annaabi.ee 
