· viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materjalid (kips) MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI · mahukaalu järgi · tulekindluse järgi · akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS · erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poolideta). · Materjali tihedus on loomuliku struktuusiga materjali mahu (ruumala-)ühiku
· läige - annab pakendile hea välimuse, oluline nii plastikute kui paberi korral · Tuhasus mineraalainetesisaldus 19. Kuidas jaotatakse toiduaineid nende füüsikaliste omaduste järgi, mis on olulised pakendi kujundamisel? Toiduainete pakkimise meetodid ja pakkematerjalid on määratud sellega, millised on pakitava toiduaine füüsikalised ja keemilised omadused. Füüsikaliste omaduste järgi võib toiduained jaotada : 1. Puistematerjalid, pulbrid (piima-, muna- puljongipulber, jahu ja tangained) pakkimiseks sobivad paber, PE, PP, klaas 2. tükilised, briketeeritud toidud (pelmeenid, frikadellid, küpsised) - papp, paber, PE, PP 3. konservid metall 4. plastilised tooted (kohupiim, hapukoor, pasteet) pärgament, PE, PS, foolium, kombineeritud materjalid 5. vedelad tooted (piim, jogurt, mahlad, veri) klaas, kombineeritud materjalid 6
edasijõudnud kasutajad- ettevõtted kes on teistest ees, üritada nende vajadustega kaasas käia või vajadustest ette joosta. Tarnijast sõltuv: Tüüpilised tuumik tooted: põllumajandus, teenindus, traditsiooniline tootmine. Tehnoloogia on see, et te võtate mujal välja töötatud tehnologia ja lihtsalt rakendate seda. Peamised tehnoloogia allikad: tarnijad, tootmisõpe Mastaabiintensiivne: Tüüpilised tuumik tooted: puistematerjalid, kestvuskaubad, autod, tsiviilehitus. Konkurentsi eelise saavutamine teiste ees seisneb sellest, et tuleb toota hästi palju. Peamised tehnoloogia allikad: tootmisõpe, tarnijad, projektibürood. Innovatsiooni juhtimine: tegemist on intgreeritud vaatega, peab aru saama mis toimub turgudel, mis toimub tehnoloohilises maailmas ja kõik selle siduma ära sellga, et kuidas oma ettevõtet on võimalik edasi arendada.
Hoonele seinakonstruktsiooni valikul, nii materjali alusel kui konstruktsioonilahenduselt, tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) peavad olema tugevad ja püsivad 2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseina...
külmunud pinnaste töötlemiseks i) vaiatööde masinad ja seadmed. 3. Pinnase liigitus, selgitused. Mullatööde masinate tööprotsess on seotud pinnaste töötlemisega. Ehituslikust seisukohast lähtudes jaotatakse pinnased: a) kaljupinnased, mida iseloomustab suur tihedus ja osakeste vaheliste seoste tugevus, väike elastsus ja veel läbilaskvus (lubjakivi, liivakivi, basalt jne) b) liiv-savi pinnased, mis on väiksema tihedusega puistematerjalid, mille peamiseks iseloomulikuks näitajaks on nende terastikuline koostis (kruusad, liivad, liiv-savid, savi-liivad) c) mullad on mineraal-orgaanilistest ainetest koosnev maakoore pealiskiht, mis tekkinud mikroorganismide elutegevuse ja lagunemise ning klimaatiliste tingimuste koosmõju tagajärjel. Kõiki pinnaseid tuleb vaadelda kui kolmefaasilisi aineid, milles eksisteerivad üheaegselt kõik aine kolm
15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid 1. Materjalid jagatakse isoleeriva pinna temp. järgi: Materjalid jahedate pindade (hoonete piirdekonstruktsioonid) isoleerimiseks. Materjalid kuumade pindade(katlad, boilerid, kuumad torud jne)isoleerimiseks. 2. Soojaisolatsiooni materjalid väliskuju järgi on: isolatsiooniplaadid (jäigad või pooljäigad), isolatsioonimatid (painduvad), isolatsiooniplokid (rist-tahukad, millede kõik mõõtmed on ühes suurusjärgus), puistematerjalid (sidumata terad või kiud), isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised), toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). 3. Soojaisolatsiooni materjalid Jagatakse markidesse nende mahumassi järgi. 4. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest , mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal-fobroliit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis toodetakse TEP plaate. 5
nõrkade van der Waasi jõududega. Ioon võre korral on võre sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid, mis on seotud statsionaarsete jõududega. Elementeerraku kujuks on kuup. Metalli võre sõlmpunktides on positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad vabas olekus elektronid (sellest tulenevad metalli omadused).elektrongaas ümbritseb positiivseid ioone ja neil pole kindlat sidet üksikute ioonidega. Ioonivahetajad on tavaliselt pulbrid või puistematerjalid, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid ioone vesilahustes olevate ioonide vastu. Vahetusioon on tavaliselt naatrium- või kloriidioon. Ioonivahetajad on regenereeruvad. 19. Millistel juht. toimub kem. reaktselektr. lahustes : Reaktsioonid elektrolüütide lahustes: Ba²++SO4²- =BaSO4 ; CO²3++2H-= =H2O+CO2;H++OH-=H2O; Cu²++4NH3-= (Cu(NH3)4)²-; (kompleksühend), A+B=AB+deltaH (temperatuuri neeldumine või eraldumine)
naftatööstuse, toiduainete tööstus korgid Metall, plastmass, klaas Keemia, nafta, toiduaine pudelid Plastmass, klaas Keemia, toiduaine tööstus veokonteinerid Mahub alla 10 kuubi , Puistematerjalid, erireziimi metall, plastmass, nõudvad kaubad metallvõrk kastid Plast, puit, kartong Kergele kaubale, ühekordne kandekastid Puit, plast kartong Kergesti riknevad kaubad Karbid, kartong Laialdaselt kasutat.
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata norm. temperatuuril kõrgel temperatuuril Materjalide kuju järgi > Kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellised, plaadid) > Rullmaterjalid ( katusekatte, põrandakattematerjalid, tapeedid) > Puistematerjalid (täitematerjalid, puistevillad) > Vedelad materjalid( lakid, värvid, mastikud) > Pulbrilised materjalid Materjalide omaduste järgi > Mahukaalu järgi (kerged, rasked) > Tulekindluse järgi > Akustiliste omduste järgi Standardi ja sertifikaardid > Standardid on riiklikud dokumendid, millega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuste määramiseks kasutatavad meetodid.
9 d väärtust. Difraktogrammil on d väärtuste ja reflekside intensiivsuse suhe. NB! Betoonides, lubi- ja tsement-mörtides, krohvides on CaOH kogus võimalik määrata ainult röntgenfaasianalüüsiga. Difraktogrammide interpretee- rimine a) vastavalt refleksidele; b) määratakse kõikide reflekside suhtelised kõrgused põhirefleksi suhtes; c) võrreldakse reflekside väärtusi ja omavahelisi kõrgusi puhaste ainete väärtuste ja suhteliste intensiivsustega. 18) Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus >500 µm. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 µm. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30µm. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind
1 Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad) toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline) tiheduse järgi jäikus soojajuhtivuse järgi tulekindluse järgi 3. Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust. Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht – tuuletõke
Filtrimine – puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtrimaterjali, kus toimub osakeste otsene põrkumine filtriva pinnaga, toimuvad elektrostaatilised ja gravitatsioonijõud, sõelaefekt jne. Filtrite materjalid jagunevad: – Elastsed loodusmaterjalid, sünteetilised, metallkiu kangad – Jäigad klaaskiud, metallilaastud, metallkeraamika, keraamika, poorne klaas – Puistematerjalid staatilise või liikuva kihina – Märgfiltrid, kus materjal on niisutatud vee või õliga Peentolmu püüdmiseks sobivad kangasmaterjalid, millele antakse kottide (taskute) kuju : käis- ehk kinnasfilter. Puhastusaste peaaegu 90 % igasuguse suurusega osakeste püüdmisel. Märgpuhastus – vaid juhul, kui gaasi jahutmine ja niiskumine puhastusprotsessis on lubatud. Puhastusaste oleneb väga palju tolmu märguvusest.
100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: o Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); 17 o Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: o mikropoor, läbimõõt <1nm o mesopoor, läbimõõt 2-50 nm
} aparatuur on väga kallis 78. Pulbrid, näited. Pulbrid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus 100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: } Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); } Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik) Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 79. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 80. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: } mikropoor, läbimõõt <1nm } mesopoor, läbimõõt 2-50 nm } makropoor >50 nm } Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad.
g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: · struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) · vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad) · toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline) · tiheduse järgi · jäikus · soojajuhtivuse järgi · tulekindluse järgi 1 3. Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust.
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
19. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klassifikatsioon keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? a. Pulbrid ja puistematerjalid on tahketele materjalidele iseloomulikud eksisteerimise vormid. Pulbri osakeste suurus on 100-500m (nt. tsement, jahu), puistematerjali osake on >500 m (nt. kruus, liiv) ning tolmu osakese suurus on 10-30 m. b. Eripind iseloomustab pulbri korral tahke aine pindala. c. Keskmise läbimõõdu järgi jagatakse poore järgmiselt: mikropoor (<1mm); mesopoor (2-50mm); makropoor (>50 mm). d
suurus 100-500 mm; Pulbrilised kehad jagatakse: } Agregaadid – nõrgad kehad (sidemed nõrgad, kergesti katkevad); } Aglomeraadid- tugevad kehad (tugevad sidemed, lõhkuda ei ole võimalik Näited: Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid- üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik. tolm, tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Poorsus- avatud pooride mahu ja üldmahu suhe. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi:
kuumutatakse). Seaduspärasused kui muuta temperatuuri ja rõhku suurenemise suunas, siis saab muuta aine kuju ning viia gaasilisse või vedelasse olekusse. Paljud ained temperatuuri tõstmisel lagunevad. Rõhu muutus tahketele ainetele ei mõju. Tahkete ainete temp. tõstmine Muutub elektrijuhtivus ja osakeste vaheliste sidemete tugevus. 20. Pulbrid tahke aine eksisteerimise vorm. Koosneb osakestest d=100-150um, Puistematerjalid d>500um. Eripind osakeste pinna suurus massiühikus (m2/g) Pulbriliste materjalide klassifikatsioon · Makropoor >50nm · Mesopoor 2-50nm · Mikropoor <2nm Pulbrite autoadhessioon osakeste iseeneslik omavahel liitumine Agregaat Nõrgalt seotud osakeste kogum (jahuklimbid kastmes). Jahvatamise teel saab. Algomeraat tugevalt seotud osakeste kogum. Tekib kuumutamisel või rõhu all agregaatidest. (klinkertellis) Pulbrite koostis suuruse järgi
Heterogeensus segu või süst koosneb kahest või enamast kas keemil koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Aine osakeste suurus 0,1m Temp mõju temp tõstmisel osad tahked ained: *lähevad üle vedelasse ja gaasilisse olekusse; *ainult vedelasse olekusse; *ei saa üle viia vedelasse ega gaasilisse olekusse, sest nad lagunevad kaheks või enamaks muuks aineks. Rõhu mõju rõhk ei mõjuta tahkeid aineid. 18. Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus >500 m. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste
Näited: Portlandtsement; Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Kips; Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Kriit (CaCO3); Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Puistematerjalid – osakeste suurus >500 mm; kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit paekivist, vähe ka dolomiiti) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi: - mikropoor, läbimõõt <1nm
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
Keemia ja materjaliõpetus Adsorbtsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. Adsorbentideks nim aineid, mida kasut teatud ainete eemaldamiseks gaasidest või vedelikest, taval. on pulbrid või puistematerjalid (aktiivsüsi). Adsorbts isotermid: (6tk: pinnale adsorbeerub monokiht, mitu kihti jne)Temp langedes ads-n tõuseb ja vastupidi. Kasutam tööstuses eri komponentide eraldamiseks gaasisegudest, majapidamisgaaside puhastamiseks lisanditest, gaaside valikuliseks kogumiseks ja säilitamiseks; nii tööstuses kui tavaelus gaaside segudest koos kahjulike ühendite kõrvaldamiseks. Tööstuses on nendeks paljudel juhtudel nn katalüsaatori mürgid, mis reag protsessikatalüsaatoriga
elementkoostist 83. Pulbrid, näited. Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Seda protsessi nimetatakse granuleerimiseks. Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 84. Puistematerjalid, näited. Kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. Tolm- savid, saviosakesed, väga peened. Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. 85. Poorid ja poorsus. Pulbrilistele kehadele on iseloomulikud poorid osakeste vahel ja osakeste sees. Poore klassifitseeritakse ristlõike järgi. Poorid võivad olla: avatud, suletud, läbivad. 86. Pulbriliste segude lahutamine.
enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) etaanhape (CH3COOH), oblikhape - (COOH)2; Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 90. Värvilised metallid. 82. Puistematerjalid, näited. liigitatakse kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. a) tiheduse järgi: Tolm- savid, saviosakesed, väga peened · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), Kodus tolm- kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed
Tema põhikomponendiks on Portlandtsement; Kips; Kriit (CaCO3); Peenestatud lubjakivi (dolomiit); raud. Jahud; tärklis (klimbid st agregaat) Roostevaba teras, kuumustugevad terased Ehituses moodustuvad agregaadid portlandtsemendi osakestest. 82. Puistematerjalid, näited. kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik. 90. Värvilised metallid. Tolm savid, saviosakesed, väga peened liigitatakse Kodus tolm kristalsed (kvarts, kaltsiit (paekivist, vähe ka dolomiiti)) a) tiheduse järgi: ja amorfsed (nahaosakesed), tekstiiliosakesed. · kergemetallid 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti),
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtain...
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid(mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid: killustik, kruus, liis; suurus > 500 m. Pulbrid: tsement, kriit, kips; suurus on 100-500m. Eripinnad mõõdetakse (m2/g) ja eristatakse: a) väline eripind - oleneb suurusest ja kujust; b) sisemine eripind avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind; c) üldine eripind sisemine ja välimine kokku. Eripinnad koos suurusega on pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor > 50 nm; mesopoor 2 50 nm; mikropoor < 2 nm.
Liitsüsteemid Loodusmaterjalidest Sandwich-süsteemid süsteemid Homogeensed süsteemid* Kombisüsteemid Samuti aga ka: Plaatmaterjalid Samuti aga ka: Rullmaterjalid Tuuletõkestusega ja Puistematerjalid tuuletõkestuseta süsteemid Graanulmaterjalid Aurutõkestusega ja aurutõkestuseta süsteemid Pihustusmaterjalid Injektsioonmaterjalid Samuti aga ka: Orgaanilised Mitteorgaanilised *mõeldud olukorda kus soojustusefekt saavutatakse piirde konstruktsiooni materjali enda või
............ 201 14.11. Muud plastmasstooted ............. 201 15. Sooja- ja heliisolatsioonimaterjalid ............. 203 15.1. Üldmõisteid ............. 203 15.2. Orgaanilised plaatmaterjalid ............. 204 6 15.3. Orgaanilised vaipmaterjalid ............. 205 15.4. Orgaanilised puistematerjalid ............. 206 15.5. Mineraalvillad ............. 207 15.6. Paisutatud kivimid ............. 211 15.7. Asbestist soojaisolatsioonimaterjalid ............. 212 15.8. Plastsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.9. Muud mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid ............. 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16
keskmise läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine või materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutusel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus>500µm. Pulbrid- tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100-500 µm Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); *üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor >50nm; mesopoor 2-50nm; mikropoor <2 nm;
läbimõõdu järgi. Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist ? Puistematerjalid ja pulbrid on tahke aine/materjali eksisteerimise vormid. Kõigil on spetsiifilised omadused, mida tuleb arvestada nende kasutamisel. Puistematerjalid killustik, kruus, liiv; suurus >500 m. Pulbrid tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 m. Tolmud suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10 - 30m. Eripinnad mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0 rõhust ja õhu temp-ist. Sellepärast et pa 0 sõltub temp-ist ja samuti ka dmax Õhu temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhu...
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
Puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtrimaterjali, kus: - toimub osakeste otsene põrkumine filtriva pinnaga - kaootiliselt liikuva osakese difusioon kiu pinnakihti - toimivad elektrostaatilised ja gravitatsioonijõud - sõelaefekt - nimetatud nähtuste koosmõjud. Filtrite materjalid jagunevad: - elastsed loodusmaterjalist, sünteetilised, metallkiu kangad - jäigad klaaskiud, metallilaastud, metallkeraamika, keraamika, poorne klaas - puistematerjalid staatilise või liikuva kihina - märgfiltrid, kus materjal on niisutatud vee või õliga. Filtrite kasutusalad: - tööstuslikud suure tolmusisaldusega (<60 g/m3) õhu puhastamiseks, regenereeritavad - õhufiltrid (>50 mg/m3) õhu puhastamiseks enne seadmeid või ruumides, regenereerimisega või ilma - absoluutsed filtrid bakterite ja radioaktiivse tolmu püüdmiseks (1 mg/m3); efekt >99%, ei regenereerita. Jämedat tolmu püütakse koksi, keramsiidi, liiva ja killustikuga täidetud filtris.
Suur osa ehitatud paneelmajadest on välisseintest nendega soojustatud. Krohv püsib nendel hästi. Sobib ka lisasoojustusena. Vahtplastplaadid: Poorne materjal, mis saadakse vaikude vahustamisel. Sulatatud vaik küllastatakse kõrge rõhu all mingi gaasiga ja jahutatakse maha. Teiskordsel soojendamisel 100.120 kraadini gaas paisub, ajades kogu massi vahutama. Jahtumisel vahustruktuur säilib. Kasutatakse sooja ja heliisolatsiooniks. Orgaanilised puistematerjalid Tselluvill: saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide (boori ühendid) lisamisel. Tselluvill on raskelt süttiv materjal, tihedus 40 kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,037- 0,041 W/m.Cº. Seda paigaldatakse puhuriga mööda voolikuid, sobib raskesti ligipääsetavates kohtades (madalad pööningud). Võib pritsida ka vertikaalsetele pindadele niisutades, siis ta kleepub. Termoliit: on saepuru (soovitavalt okaspuidust) millele on lisatud 8-10% pulberlupja
ji), Gyo - poolviimistletud (vahepealne) aed, So - viimistlemata aed. Viimistlemata aias on vähem elemente - vaid põhilised on olemas (nt Ryoan-ji). Koostanud: 112 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Tasandikuaiad ja künklikud aiad jaotatakse: (1) kuivkivide aed e kuivmaastik - siin paiknesid kivirahnud, vee asemel puistematerjalid (liiv); (2) veeaed e veemaastik - need olid väga erineva suurusega. Päris väikesed olid mõeldud vaid pilgu heitmiseks. Suuremates võis ka jalutada. Elementideks tiigid, sillad, väga palju eri asetusega kividest jalgradu. Iga kivi oli eraldi valitud, kindlas järjekorras. Väga tähtsaks olid vaated. (3) kirjatarkade aiad - vastandina teetseremooniaaedadele, mis olid mõeldud ülikutele, olid need filosoofidele. Selles aias olid asjad väga lihtsad (ainuke puude- või kivigrupp, vaas)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
