sideained järgmiselt kahte põhiliiki - orgaanilised ja mineraalsed. Orgaanilised sideained ei kivistu vaid seovad oma kleepuvusega. [2], [1] Füüsikalis-keemiliste protsesside toimel muutub mineraalne sideaine vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks. Mineraalseid sideaineid leiab peamiselt pulbrikujuliselt ning kasutamisel segatakse neid veega. Sideaine kivistumisel tekib tehiskivi, mis liidab kokku teisi materjale. Mineraalseid sideaineid kasutatakse peamiselt mitmesuguste betoonide, põletamata tehiskivide ja müüri- ning krohvimörtide valmistamiseks. [3] Kivistumise iseloomu järgi jagatakse sideained õhk- ja vesisideaineteks. Õhksideainete hulka kuuluvad: õhklubi, kips ja magneesium-sideained. Need ained suudavad oma tugevuse ja kivistumise saavutada ainult õhus. Samuti ei tohiks õhksideaineid kasutada niisketes kohtades. Hüdrauliliste sideainete hulka kuuluvad: portland tsement, aluminaattsement, põlevkivituhk- sideained ja hüdraulilised lubjad
Esimene betoonileid ~5600 a enne meie ajaarvamist: jahionni põrand lubjast, liivast ja kruusast. Suure Hiina müüri ehitusel mineraalsed sideained. Rooma Pantheoni müürikivide vahel betoonisegu(Rooma impeeriumi ajal: 300 eKr...500 pKr). 19. sajandil suur murrang betoonitööstuses: portlandtsement, raudbetoon, tsemenditehased, betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. Kivistunud betoon: betoon, mis on tahkes olekus ja saavutanud teatud tugevuse
2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdratiseeruvad ning füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusel kivistuvad. Kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide valmistamisel. Tootmine Mineraalsete sideainete tootmise võib jaotada kolme etappi: 1. vajaliku koostisega lähteainete ettevalmistamine 2. lähteaine termiline töötlemine või põletamine 3. põletamisel saadud produkti jahvatamine Keemilised ja füüsikalis-mehaanilised omadused Keemilised omadused: kuumutuskadu, lahustumatu jääk, kahjulike ühendite sisaldus. Veevajadus: väljendtakse standardkonsistentsiga, so vee hulgaga, mis on vajalik,
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad nind oma tegevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüüdriit, magnesiaalsideained.
kasutatakse armatuurina ka erinevaid polümeere või isegi süsinikkiude. Tänapäeva betoonid on nii suure survetugevusega, et ilma sarruseta hakkab betoon mahukahanemise jõu toimel pragunema. Betooni tugevus on sõltuvuses betoonis olevast vee ja tsemendi suhtest. Betoonisegu valmistamiseks kasutatud vee ja tsemendi massi suhet nimetatakse vesitsementteguriks. Vesitsementtegur on üks olulisemaid betooni lõppomadusi mõjutav tegur. Kõrgema vesitsementteguriga betoonide puhul on suurem oht mahukahanemise pragude tekkimiseks. Erinevate betoonisegude vesitsementteguri väärtus on harilikult vahemikus 0,65 ... 0,45 Kasutatud materjalid : www. rudus.ee www. imelineajalugu.ee
......................................................18 2 TTK 1. Betooni valik............................................................................... Betooni valiku põhimõte on, et projekteerija määratleb dokumentides need omadused, mida kivistunud betoonile konstruktsioonis esitatakse. Projekteerija peab püüdma vältida liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja oma teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole vaja ilma mõjuvate põhjusteta määratleda. Projekteerija peab määratlema betoonkonstruktsioonile betooni valikul: betooni tugevus-ja konstruktsiooniklassi, keskkonnaklassi, sarruse kaitsekihi paksuse, tolerantsid ja pinnaklassid.
Vesiklaasi valmistatakse jahvatatud kvartsliivast ja kaltsineeritud soodast või naatriumsulfaadist Peamised vesiklaasi kasutusalad on järgmised: liivapinnaste tugevdamine (liiva immutatakse vesiklaasi lahusega), liivapinnaste veetihedamaks muutmine, krohvi ja betooni veetihedamaks muutmine, puidu tulekaitse värvides, happekindla tsemendi valmistamisel, Portland tsement Portlandtsement on enamkasutatav ehitussideaine. Tsementi kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide sideainena Tsemendi toormaterjal: kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75...78% ja savi. Tsement on väga peenike pulber Tsemedi värvus sõltub tema toorainest. Eesti tsement on hall, mõnikord ka sinakashall. Tsementi Turustatakse kas lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse (kõige sagedamini 40 kg). Portland tsement Tardumine: tsemendi tardumine ei tohi alata enne 40 (60) minutit ja peab lõppema hiljemalt 8 (10) tunniga
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained.
proovikehi (1 vormis on 3 kuupi), mis asetatakse pärast ettenähtud normaaltingimustel kivistamise aega madalale temperatuurile (- 18oC), kuni proovikehade 28 päevaseks saamiseni. Proovikehad võetakse madalalt temperatuurilt (- 18 oC) toatemperatuuri keskkonda (+ 20oC) vähemalt 12 h enne katsetamist. Betoonid valmistatakse võrdse töödeldavusega S2 (koonusevajum 50...90 mm) ja järgmiste koostistega: Tabel Valmistatavate betoonide koostised Betooni Betooni koostis [kg/m3] koostiskomp C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 onent Tsement 309 348 388 442 505 Killustik 1275 1269 1254 1243 1224 Liiv 570 543 525 489 456 Vesi 200 200 200 200 200
Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 2. Kirjelda portland-põlevkivitsementi- eripärad, kasutus? Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu,
hulgast; kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus vesitseme nttegurist ja lisandi hulgast; kivistunud betooni survetugevuse sõltuvus tsementve sitegurist. Kordamisküsimused: 1. Betoonisegu plastifitseerivad lisandid. 2. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju be toonisegu omadustele. 3. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju ki vistunud betooni omadustele. 4. Plastifitseerivate lisandite doseeringud. Lisandite kasutamine betoonide valmistamisel, põhil ised kasutatavad lisandid ja 5. nende mõju betooni omadustele. Soovitatav kirjandus: E. Uustalu, Betoonilisandid. Tallinn, 1997. J. M. Bazhenov, Tehnologija betona. Võsshaja shkola , Moskva, 1987. A.M.Neville, Properties of Concrete. Harlow Essex, 1995. 3 PDF to Word
ARMIX ExtraTM ,TAB-WallTM ja TAB-SlabTM süsteemides kasutatakse erilise koostisega betoone , tagamaks suure doseeringuga kiudude õige paiknemise konstruktsioonis ning võimaldades 45 kuni 100kg/m³ kiudoseeringute pumpamise. Antud eribetoone ei tohi vibraatoriga tihendada.Vältimaks inimliku eksimise võimalust tuleb kiudude doseerimisel kasutada täisautomaatseid dosaatoreid. Oluline on ka kiudbetoonide järelhooldus peale paigaldamist.Eriti tähtis on TAB- SlabTM ja ARMIX ExtraTM betoonide õigeaegne ja piisav hooldus. Kiudbetooni eelised: · Tavaarmeeringuga seotud kulutuste ja ajakulu puudumine: armeeringu projekteerimine, armatuuri hankimine, transport, ettevalmistus, paigaldus, valueelne kontroll jne · Armeering paikneb ühtlaselt kogu ristlõike ulatuses puudub valesti paigaldatud armatuurist tingitud risk. · Armatuuri ladustamiseks ja ettevalmistamiseks ei ole vaja platsi. · Talvel ei ole vajadust puhastada armatuuri jääst ja lumest ning enne betoonivalu
vee kogust. Graafikutelt 2 ja 3 on näha, et konstantse vesitsementteguri juures plastifitsaatori lisamine tõstab painde ja survetugevust. Kordamisküsimused: 1. Betoonisegu plastifitseerivad lisandid. 2. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju betoonisegu omadustele. 3. Plastifikaatorite ja superplastifikaatorite mõju kivistunud betooni omadustele. 4. Plastifitseerivate lisandite doseeringud. 5. Lisandite kasutamine betoonide valmistamisel, põhilised kasutatavad lisandid ja nende mõju betooni omadustele.
alguses tugevuse kasv kiirem ja parem mahupüsivus; sobib aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt X0- korrosiooni oht puudub XC- karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid) XS- merevee kloriidist põhjustatud korrosioon
Melamiinipõhjalisega vedeldatud betoon taastab oma plastifitseerimisele eelnenud töödeldavuse temperatuuril 200C vähem kui 30 minuti jooksul. See aeg lüheneb kõrgematel temperatuuridel veelgi. Töödeldavuse kao kiiruse vähendamiseks kasutatakse superplastifikaatoreid sageli koos tardumise aeglustitega. Väga tugev veevajaduse vähendamine muudab superplastifikaatorite kasutamise vältimatuks kõrgomadustega betoonide formuleerimise korral. 3.3.2. Kuidas mõjutab superplastifikaator kivinenud betooni omadusi 3.3.2.1. Survetugevus Superplastifikaatori esmamõju betooni tugevusele tuleneb tema vesitsementsuhet vähendavast mõjust. Kui superplastifikaatorit on kasutatud selleks, et vähendada vee hulka betoonisegus samal ajal töödeldavuse ja tsemendi hulgal, siis vesitsementsuhe väheneb ja betooni tugevus suureneb märkimisväärselt tema kõigil
fraktsiooni eemaldamiseks purustavasse minevast massist.,Vahesõelumine-toimub mitmestaadiumilises purustusprotsessis peale igat purustusstaadiumi teatud terasuurusega fraktsioonide eraldamiseks ja suunamiseks tagasi korduvaks purustamiseks.,Lõppsõelumine-kogu purustusprodukti jaotamine määratud nimimõõtmetega fraktsioonidesse 257-Nimetage betoonitööde masinad tööprotsessi iseloomu järgi. Tsüklilise,Pideva 263-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad vabalangemisega segistid? ,Vabalangemisega segistid on sobivad liikuvate betoonisegude, mille ,,koonuse vajumine" on suurem kui 3cm valmistamiseks 269-Millised on sundsegamisega segistite tüübid tööseadme elementide liikuvuse järgi? ,Seisva trumli ja liikuvate labadega,Pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega 275-Kuidas liigitatakse mördisegistid segamisvõlli asendi järgi?
vajalik normaalplastsusega tsemenditaigna saamiseks.Tihedus:1250kg/m3,erimass 3,10g/cm3 Tug.klass:tähtsaim tsemendi kvaliteedi määraja,mis näitab tsemendist,liivast&veest valmis. Starnd.proovikeh.keskmist survetug.peale 28päevast kivistumist normaalting.Mahupüs:all mõeldakse tsemendi tardumisel&kivistumisel mitte muuta oma mahtu,mitte praguneda ega deformeeruda. Portlandtsemendi kasut.Tsementi kasut:peamiselt betoonide&mörtide sideain.Mörtides kasut.madalamarglisi&odav.tsemente,kuna mört ei nõua suurt tug. Raudbetoonkonstruk.tuleb kasut.kõrgemamargilisi tsemente.Tsemen.korrosioon-tsementkivi kahjustamist mitmesug.välismõj.toimel.Eritsemendid:Valge portlandtsement>valmist.puhtast kaltsiitkivist&valgest savist.Sellest saab valmis.valget mörti&betooni. Hüdrofoobne tsement-saada.tsemendiklinkri jahv.koos hüdrofoobse lisandiga.(nafteen,oleiinhape). Tse
3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis Suur osa liivast on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva koostisse kuuluvad põhiliste mineraalidena kvartsi, päevakivi, vilgu, glaukoniidi jt. osakesed. 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses. Liiva kasutatakse tänapäeval ehituses väga palju. Kasutatakse neid näiteks puiste- ja täitematerjalina, lisandina tsemendi-, klaasi- ja keraamikatööstuses ning mörtide valmistamiseks, betoonide täiteks ja silikaattoodete valmistamiseks. 4. LABORITÖÖ KÄIK JA ARVUTUSED Liiva katsetamiseks peab olema liiv kuivatatud 105-110 ° C juures. 4.1 Puistetihedus Sõelumise teel eraldatakse liiva osised, mis on väiksemad kui 5 mm. Need osised pannakse 1-liitrilisse silindrikujulisse nõusse 10 cm kõrguselt ning kaalutakse ära. Puistetiheduse valem on 3
Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivituhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks jne. betooniks. 2. Betoonide keskkonnaklassid Keskkonnklassi valik sõltub betooni kasutamiskohas kehtivatest eeskirjadest. Betoonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimuste väljendamiseks kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni. 3. Normaaltbetooni koostismaterjalid Etteantud omadustega või etteantud koostisega betooni koostis ja lähtematerjalid tuleb valida nii, et betoonisegule
Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: tooraine kaevandamine→ segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine)→ toorsegu põletamine klinkri saamiseks→ klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks→ tsemendi ladustamine ja pakkimine. 6.5. PORTLANDTSEMENDI KASUTAMINE Tsementi kasutatakse -betoonide ja mörtide sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada väiksema tugevusega tsemente, kuna mörtidelt üldjuhul ei nõuta väga suurt tugevust. Raudbetoonkonstruktsioonides tuleb kasutada aga suurema tugevusega tsemente. Kõrgemaid tsemendi klasse on otstarbekas kasutada ka talvistel töödel, kuna need saavutavad kiiremini suurema tugevuse. Tavalist portlandtsementi ei saa kasutada kohtades, kus ta võib puutuda kokku kahjulike keemiliste mõjutustega, mis võivad
.....................................10 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on mördid, referaadis vaatame lähemalt mörtide omadusi, kuidas neid liigitatakse, millised mörte kuna kasutada. Lähemalt vaatame ka põhilisi mördi liike. Materjal on otsitud internetist. Mörtide olemus ja liigid Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide juures. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või
metallide töötlemise jäägid jne). Selliste täitematerjalidega võib saada betooni, mille mahumass on 3000...5000 kg/m3. Polümeer-tsementbetoonis on kaks sideainet: mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer). Polümeerse aine võib betooni viia kolmel viisil: polümeeri vesiemulsioonina, lahustatud vaiguna või kivistunud betooni immutamisel vedelate polümeeridega. Polümeer (vaik) mõjub liimina, on seega betoonis lisa-sideaineks ja tõstab tunduvalt betooni tugevust. Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100 N/mm2. Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100 N/mm2.
revolutsioonilisem nihe betoonitehnoloogias. ITB on nüüdseks tunginud nii kaubabetooni kui betoonelementide tootmise valdkonda. 12 On ka väidetud, et isetihenev betoon ei ole pärit Jaapanist ja et selle eelkäijaks on olnud veelgi varasemad modifikatsioonid. Näiteks betoon vee-aluseks valamiseks, mille koospüsivus on saavutatud viskoossust tõstvate lisanditega ja mida tavapärasest betoonist erinevalt ei vibreerita. Isetihenevate betoonide eelkäijatena nimetavad mõned autorid ka betoonisegusid, mille töödeldavust iseloomustab koonuse vajumine üle 18 cm. Praeguste isetihenevate betoonide mõistes on sellised betoonid kaugel isetihenevaist. Lisaks tihenemisele omaraskuse mõjul raketises või vormis peab see toimuma ka ühtlaselt, kihistumiseta. Kaasaegseid isetihenevaid betoone iseloomustab koonuse laialivalgumine piirides 65...75 cm, mille
Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu
Tänu sellele mahub selline kompleks võrdlemisi väiksele pinnale. 260-Nimetage peamised ehituslike segude tüübid. a) betooni segistid (vt TV lk 36 ja 37 joon 2...4) b) mördi segistid (vt TV lk38 ja 39 joon 5.1...5.7) c) viimistlussegude segistid. 262-Nimetage betoonisegistid segu komponentide segamise viisi järgi. a) gravitatsioon- e. vabalangemisega segistid (vt TV lk37 joon 2.1 ja 3.1); b) sundtoimelised (vt TV lk37 joon 2.2, 2.3 ,2.4, 3.2 ja 3.3). 263-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad vabalangemisega segistid? sobivad liikuvate betoonisegude, millel ,,koonuse vajumine" on >3 cm valmistamiseks 264-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad sundsegamisega segistid? jäigemate segude , millel ,,koonuse vajumine" on <3 cm valmistamiseks 265-Nimetage vabalangemisega segistite tüübid trumli kuju järgi. a) pirnikujuline (vt TV lk37 joon 4.1,4.2 ja 4.3), b) tüvikoonuseline (vt TV lk37 joon 3.1), c) kaksikkoonuseline
revolutsioonilisem nihe betoonitehnoloogias. ITB on nüüdseks tunginud nii kaubabetooni kui betoonelementide tootmise valdkonda. On ka väidetud, et isetihenev betoon ei ole pärit Jaapanist ja et selle eelkäijaks on olnud veelgi varasemad modifikatsioonid. Näiteks betoon vee-aluseks valamiseks, mille koospüsivus on saavutatud viskoossust tõstvate lisanditega ja mida tavapärasest betoonist erinevalt ei vibreerita. Isetihenevate betoonide eelkäijatena nimetavad mõned autorid ka betoonisegusid, mille töödeldavust iseloomustab koonuse vajumine üle 18 cm. 14 Praeguste isetihenevate betoonide mõistes on sellised betoonid kaugel isetihenevaist. Lisaks tihenemisele omaraskuse mõjul raketises või vormis peab see toimuma ka ühtlaselt, kihistumiseta. Kaasaegseid isetihenevaid betoone iseloomustab koonuse laialivalgumine piirides 65...75 cm, mille
peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Suure korrosioonikindlusega sulfaatsetes, kloriidsetes, süsihappelistes jt mineraliseeritud vetes. Põhjuseks on tema suur veetihedus ja tihedus, samuti aga puuduvad temas vees kergesti lahustuvad mineraalid. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. Standardi EVS-EN 206:2014 Betoon Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus järgi
tihendamiseks, vorm asub vibreeriva platvormi peal. Vähemal määral kasutatakse veel järgmisi betooni tihendamise viise: · vibrovaltsimise puhul antakse betoonile vibreerimise ajal veel lisasurve; · vibrovakumeerimisel imetakse vibreerimsie ajal betoonis õhku ja osa vett välja ja betoon tuleb märks tihedam; · tsentrifuugimisega võib vormida torusid ja teisi õõnesdetaile; · tampimine on kõige algelisem tihendamise viis jäikede betoonide puhul. Tihendamisel muutub betoonipind enamvähem tasaseks. Mõnel juhul (nt põrandad) tuleb betooni pinda veel täinedavalt siluda. 10 TTK Klaas Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud
kottides Kuivliiva nõuetele vastavuse tõendamine. AS Silikaat omab 31. mail 2004.a. välja antud tootmisohje sertifikaati 1403 - CPD - 0001, mis teeb kindlaks, et Männiku karjääri kvartsliivad 0/4 Gf85/CF/f3, 0/2 Gf85/MF/f3, 0/2 Gf85/CF/f3, 0/1 Gf85/CF/f3 mis on ette nähtud kasutamiseks betoonide täitematerjalina ja on toodetud AS Silikaat Männiku´liivakarjääris Tallinnas on läbinud algsed tüübikatsetused ja tootmisohjele. Sertifikaat tõendab, et kõik standardi EVS EN 12620:2003 Lisas ZA sätestatud tehase tootmisohje tingimused on täidetud. Täiteliiv Täiteliiv on Männiku liivakarjääri kaevandatava ala pinnakiht (vastavalt geoloogilistele uurimistöödele 1,5 ..
..12 h temperatuuril 70...90 °C. Infrapunaseid kiirgureid kasutatakse samuti sarruse, läbikülmunud betooni, sammaste ja riivtalade jätkude soojendamiseks, aga ka betoonitööde tsooni üldiseks soojendamiseks [2]. Vahelaeplaatide soojendamisel paigutatakse tasapinnalised kiirgurid plaadist ülespoole, plaadi aluspind aga soojustatakse hoolikalt [4]. 3.2.2 Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Antud meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul. Kõrgemargilised ja massiivsed betoondetailid kivinevad madalamargiliste ja õhukeste detailidega võrreldes kiiremini. Betoon tuleks katta (võimalikult kiiresti pärast paigaldamist) soojusisolatsioonimattidega, kile vms kattega, vältimaks soojuse kadu tsemendi reageerimisel. Raketiste soojusisoleerimine sobib püsttarindite ja plaatide alumise külje isoleerimiseks. Sel juhul kasutatakse tavaliselt suur- või kassettraketisi. Oluline
tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Suure korrosioonikindlusega sulfaatsetes, kloriidsetes, süsihappelistes jt mineraliseeritud vetes. Põhjuseks on tema suur veetihedus ja tihedus, samuti aga puuduvad temas vees kergesti lahustuvad mineraalid. · Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud. 27. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal- Tiheduse järgi liigitatakse betoone: · Raskebetoon üle 2600 kg/m3 · Normaalbetoon 2000...2600 kg/m3 · Kergbetoon 800..
MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. · Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega(või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad
betoonilt soovitavate omaduste saavutamises. Kvaliteetse ja esitatud nõudmistele vastava betooni valik on projekteerija betoonispetsialistide ülesanne, sealjuures peab arvestama ehitusplatsi iseärasusi. Õigesti valitud betoon võib oluliselt pikendada betoonkonstruktsioonide kasutusiga (Otsman, 1976: 26). Betooni valikul määratleb projekteerija need omadused, mis esitatakse kivistunud betoonile konstruktsioonis. Vältima peaks seejuures liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole projekteerijal vaja ilma mõjuva põhjuseta määratleda (Otsman, 1976: 26). 1.1. 6. Betooni survetegevust enim mõjutavad tegurid: · vesitsementtegur (vee ja tsemendi massi suhe); · tsemendi liik ja selle tugevusklass; · kivistumise tingimused (temperatuur, niiskus);
259-Nimetage betoonitööde seadmete tüübid liikuvuse aluselt. Statsionaarsed, Teisaldatavad, Iseliikuvad 260-Nimetage peamised ehituslike segude tüübid. Betoonid,Mördid 261-Kuidas nimetatakse ehituslike segude valmistamise masinaid? Segistid 262-Nimetage betoonisegistid segu komponentide segamise viisi järgi. a) gravitatsioon- e. vabalangemisega segistid b) sundtoimelised segistid 263-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad vabalangemisega segistid? Vabalangemisega segistid on sobivad liikuvate betoonisegude, mille ,,koonuse vajumine" on suurem kui 3cm valmistamiseks 264-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad sundsegamisega segistid? Sundsegamiseks segistid sobivad jäikate segude valmistamiseks, mille ,,koonuse vajumine" on vähem kui 3cm 265-Nimetage vabalangemisega segistite tüübid trumli kuju järgi. Pirnikujuline, Tüvikoonuseline, Kaksikkoonuseline
See komponent annab portland-tsemendile polüfunktsionaalsed omadused: tsement on 10...15% veevajadusega, kiiremini kivinev ja vähem kahanev. Võrdse tsemendihulga korral on portland-põlevkivitsemendiga betoonid 1,5...2 korda külma- ja korrosioonikindlamad, vähem kahanevad ja kiiremini kivinevad. Seetõttu on portland- põlevkivitsement otstarbekas kasutada veetihedate, suurema külmakindlusega ja agressiivses keskkonnas asuvate betoonide valmistamiseks. Tsemendi mark oleneb tooraine koostisest ja tsemendi jahvatusest. Peenema jahvatusega tsement on tugevam. Portlandtsemente toodetakse margiga 300, 400, 500, 600. Tsemendi tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (üks mahuosa tsementi ja kolm liiva) valmistatud proovikehade (40 x 40 x 160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) kahe ja 28 päeva vanuselt. Tsementi pakitakse kottidesse (50kg) või transporditakse lahtiselt autode ja vagunitega. Kasutusalad
Toodetakse lobrimenetlsusel, valatakse kuiva kipsvormi, milesse imendub osa veest. Toortoote niiskus 20%. Kuivatatakse, Glasuuritakse ja põletatakse. Ntx kraanikausid, vannid. Mineraalsed sideained: ained, mis vedel-sitkest taignataolisest olekust füüsikalis- keemiliste protsesside toimel lähevad üle tahkesse olekusse e. kivistuvad. Sellisesse taignasse segatakse erineva terasuurusega täiteaineid, mis kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasut. põletamata, tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jagatakse anorgaanilisteks (mineraalsed) ja orgaanilisteks (tehisvaigud, liimid, polümeerid, bituumen). Mineraalsed sideained jagunevad õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks ning puhasteks ja mitmesugustest koostiskomponentidest koostatud segasideaineteks. Õhksideained: sideained, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning säilitavad tugevuse (õhklubi, kips, magnesiaalsideained).
Õige kvaliteediga ja esitatud nõudmistele vastava betooni valik on projekteerija, ehitusplatsi ja betoonispetsialistide koostöö tulemus. Betooni õige valikuga võib oluliselt parandada betoonikonstruktsioonide säilivusomadusi ja sellega lisada nende kasutusiga. Betooni valiku põhimõte on, et projekteerija määratleb dokumentides need omadused, mida kivistunud betoonile konstruktsioonis esitatakse. Projekteerija peab püüdma vältida liialt paljude erinevate betoonide kasutamist samal objektil. Selliseid betoonitehnoloogilisi tegureid ja omadusi, mis on betoonivalmistaja oma teabeoskus, näiteks normaalsete tarindibetoonide vesitsemendisuhe või sideainete suhted, ei ole vaja ilma mõjuvate põhjusteta määratleda. Projekteerija peab määratlema betoonkonstruktsioonile betooni valikul: · betooni tugevus-ja konstruktsiooniklassi, · keskkonnaklassi, · sarruse kaitsekihi paksuse, · tolerantsid ja pinnaklassid.
Müüritise pikaajalise koormamisega kaasneb ka roomamise nähtus. Kõrgetel pingetel tekkivad müüritisse ajajooksul täiendavad mikropraod (oluline on siin mördi osa), deformatsioonid suurenevad ilma koormust (pinget) tõstmata. Muud deformatsioonid Roomamine (roome) Roomamine on nähtus, kus materjali deformatsioonid suurenevad aja jooksul ilma koormust suurendamata konstruktsioonile. Roomamise mehhanism pole päris selge. Roomamine esineb vähem kivimaterjalidel ja rohkem betoonidel. Betoonide puhul on ka roomamise nähtus rohkem uuritud. Arvatakse, et roomamist betoonis (mördis) põhjustab tsementkivi plastne deformeerumine. Müüritise maht suureneb sõltuvalt niiskusest, mida müüritis endasse imeb või kui palju temast niiskust välja kuivab. Järgmised pöördumatud deformatsioonid tekkivad peale kivide valmistamist sõltuvalt niiskusest-savikivid paisuvad, suurenevad niiskussisalduse suurenedes, tsement- ja silikaatkivid vähenevad (mahukahanemine).
järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Suure korrosioonikindlusega sulfaatsetes, kloriidsetes, süsihappelistes jt mineraliseeritud vetes. Põhjuseks on tema suur veetihedus ja tihedus, samuti aga puuduvad temas vees kergesti lahustuvad mineraalid. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja põletustemperatuurid kõrged, mistõttu ta kasutus on piiratud 29. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Portlandtsemendi tähistused EVS-EN 197-1 järgi: Portlandtsemendid · CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi (PC) klinkrit · CEM II vähemalt 65% PC klinkrit · CEM III Räbutsemendid · CEM IV Putsolaantsemendid
JOONIS 8.8.12. Raudbetoondetailide tõstmine: a- tala tõsteasendis, b- tõsteaas. 7 9. MÖRDID 9.1. MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus betoonide kohta kehtivatest seaduspärasustest kehtivad ka mörtide puhul. Otstarbe järgi jagunevad mördid järgmistesse põhirühmadesse: müürimördid, pinnakattemördid (krohvimördid) ja plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid
nurksulud tähistavad molaarset kontsentratsiooni Vesinikeksponent PH = -log[ H + ] pH>7 aluseline keskkond; pH<7 happeline keskkond Praktiliselt loetakse 6-8 neutraalseks. Elektrolüüdid - ained, mille lahused või sulatised juhivad hästi elektrit Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus.
olema võimalikult raske (rauamaagi killustik, malm haaavlid, metallide töötlemis jäägid jne). Polümeer- tsementbetoonis on kaks sideainet: mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer) Polümeerse aine võib betooni viia 3 viisil: polümeeri vesiemulsioonina, lahustatud vaiguna või kivistunud betooni immutamisel vedelate polümeeridega. Polümeer (vaik) mõjub liimina, on seega betoonis lisasideaineks ja tõstab tunduvalt betooni tugevust. Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100N/mm². Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100N/mm². KASUTATUD KIRJANDUS Ellen talimets ,, Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje ,, Helmut Pärnamägi ,, Ehitusmaterjalid ,,
nurksulud tähistavad molaarset kontsentratsiooni Vesinikeksponent PH = -log[ H + ] pH>7 aluseline keskkond; pH<7 happeline keskkond Praktiliselt loetakse 6-8 neutraalseks. Elektrolüüdid - ained, mille lahused või sulatised juhivad hästi elektrit Hape osake, mis loovutab prootoni Alus osake, mis liidab prootoni Indikaatorid nõrgad orgaanilised happed või alused, mille molekulid ja ioonid on erineva värvusega Ehituses on fenolftaleiini lahus indikaatoriks betoonide karboniseerumise määramisel. Tugevad ja nõrgad happed ning alused Hapete ja aluste tugevuse mõõdupuuks on nende molekulide disotsieerumise määr või aste. Tugevate aluste või hapete molekulid on disotsieerunud 90-95% ulatuses, nõrkadel mõni protsent. Tugevad happed: soolhape, lämmastikhape ja väävelhape. Nõrgad boorhape, äädikhape. Tugevad alused naatriumhüdroksiid, kaaliumhüdroksiid. Nõrk ammoniaagi vesilahus.
Mida peenem on tsement, seda aktiivsemalt kulgevad tardumus- ja kivistumisreaktsioonid. 3. TUGEVUSKLASS näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardse proovikeha keskmist survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Survetugevust võib määrata tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. 36. TSEMENDI KASUTAMINE: 37. Peamisel betoonide ja mörtide sideainena. a) Mörtides madalamargilisemad ja odavamad tsemendid. b) Raudbetoonkonstruktsioonides kõrgemamargilised tsemendid c) Talvistel töödel kõrgemamargilised tsemendid, kuna need saavutavad kiiremini oma tugevuse. d) Tavalist tsementi ei saa kasutada kohtades, kus nad puutuvad kokku kemikaalidega, mis võivad tekitada korrosiooni. 38. 23. Tsemendi eriliigid- valge tsement, põlevkivitsement, aluminaattsement 39. 1
259-Nimetage betoonitööde seadmete tüübid liikuvuse aluselt. 260-Nimetage peamised ehituslike segude tüübid. a) betooni segistid (vt TV lk 36 ja 37 joon 2...4) b) mördi segistid (vt TV lk38 ja 39 joon 5.1...5.7) c) viimistlussegude segistid 261-Kuidas nimetatakse ehituslike segude valmistamise masinaid? 262-Nimetage betoonisegistid segu komponentide segamise viisi järgi. a) gravitatsioon- e. vabalangemisega segistid(vt TV lk 36 joon 2.1 ja 3.1); b) sundtoimelised 263-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad vabalangemisega segistid? 264-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad sundsegamisega segistid? 265-Nimetage vabalangemisega segistite tüübid trumli kuju järgi. 266-Kuidas võib toimuda vabalangemisega segisti tühjendamine valmissegust? 267-Nimetage autobetoonisegisti trumli võimalikud pöörlemissagedused? 268-Kuidas liigitatakse sundsegamisega segistid trumli telje asetuse järgi? a) vertikaalsed e taldrik-tüüpi b) horisontaalsed e künakujulised
E Elong, term = short,term , 1 kus - lõplik roometegur. Sõltuvalt materjalist on = 1...3. 4.4.2 Muud deformatsioonid 4.4.2.1 Roomamine (roome) Roomamine on nähtus, kus materjali deformatsioonid suurenevad aja jooksul ilma koormust suurendamata konstruktsioonile. Roomamise mehhanism pole päris selge. Roomamine esineb vähem kivimaterjalidel ja rohkem betoonidel. Betoonide puhul on ka roomamise nähtus rohkem uuritud. Arvatakse, et roomamist betoonis (mördis) põhjustab tse- mentkivi plastne deformeerumine. Kui võtta roome mõõduks tegur ck (. . , - , , 1987) ck = c0 n1n2n3n4n5, siis järgmine graafik näitab vastava faktori mõju roomele.
Selliste täitematerjalidega võib saada betooni, mille mahumass on 3000...5000 kg/m3. Polümeer-tsementbetoonis on kaks sideainet: mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer). Polümeerse aine võib betooni viia kolmel viisil: polümeeri vesiemulsioonina, lahustatud vaiguna või kivistunud betooni immutamisel vedelate polümeeridega. Polümeer (vaik) mõjub liimina, on seega betoonis lisa-sideaineks ja tõstab tunduvalt betooni tugevust. Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100 N/mm2. Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100 N/mm2. 7. Kasutatud kirjandus 1. http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html 2. http://mudelid.5dvision.ee/korrosioon/# 3
. 96 7.7. Tsemendi tardumine ja kivistumine ............. 97 7.8. Portlandtsemendi omadused ............. 98 7.9. Portlandtsemendi kasutamine ............. 99 7.10. Eritsemendid ............. 100 7.11. Põlevkivituhksideained ............. 102 7.12. Eesti tsementide liigitus ............. 103 8. Betoonid ............. 104 8.1. Betoonide olemus ja liigitus ............. 104 8.2. Raskebetooni koostismaterjalid ............. 105 8.3. Betoonisegu omadused ............. 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8
See on oluline suure töö-laiuse ning massi korral. Latt liigutatakse edasi otstesse pai- galdatud trossidega. elektromehhaanilised sisevibraatorid Vibraatoril on ekstsentrikutega varustatud siss-ehitatud elektrimootor. Niisugust vibraatorit rakenda-takse tihedalt sarrustatud plastsete, jäikade ja raskete betoonide paigaldusel. Ta koosneb kerest 1 ning selle külge kinnitatud toruvardast 8 koos käepideme 10 ja lülitiga 9. Kummiamortisaator kere ja varda vahel töötab vibroisolaatorina. Painduv käepide 6 on mõeldud vibraatori kandmiseks. Keres asub suure pöörlemissagedusega kolmefaasiline asünkroonmootor 5. Elektrimootori konsoolne lühisrootor 4
23. Tsemendi eriliigid- aluminaattsement, portlandpõlevkivitsement, räbutsement Aluminaattsement - valmistatakse boksiitidest ja alumiiniumitööstuse jääkidest . Toodetakse antud tsementi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Räbutsement - saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Portlandräbutsement on korrosiooni suhtes püsivam, tihedam, väiksema soojuseraldusega ja väiksema mahumuutusega kui portlandtsement. Veevajadus sama või natuke suurem kui vastav portlandtsement. Sobib massiivsete rajatiste püstitamisel. Sobiv hüdrotermilisel kivistamisel. Ei sobi madalatel temperatuuridel kivistamiseks,
annaabi.ee 
