GYPROC TÄITE- JA VIIMISTLUSPAHTLID............................................ LK.1 SILER 4 KIPSPLAADI PAHTEL................................................................ LK.2-3 PAHTLITE VÕRDLEMINE......................................................... LK.4 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................ LK.5 PAHTELDAMINE..........................................................................LK6 REKLAAMLEHED(6 lehte).......................................................... LK.7-12 LK.6 Kui pahtlit ostma minna, tuleks teha kindlaks pinna suurus ja valida vastav pahtel või segu. · Aluspahtel: konarused ja augud. Selle abil teha sein sirgemaks. · Viimistluspahtli kasutamisel peaks lõpptulemus olema tasane pind, mida võib värvida. Viimistluspahtlit tuleb kasutada siis, kui pinnas on mõ...
SISSEJUHATUS Selliseid asju nagu pahtleid, plaatimissegusid ja põrandavalamissegusid on palju erinevaid sorte. Töö eesmärk on: tutvustada mõnda toodet, milleks seda kasutatakse ja kuidas. Järgnevaga annangi väikese ülevaate erinevatest ehitusmaterjalidest. 3 PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim. Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne
kindaid, kaitseprille, hingamismaski, põlvekaitsmeid. Töötaja peab vaatama üle töökoha, kontrollima vajalike tööriistade korrasolekut. Kõikidest puudustest tuleb kohe teada anda meistrile või juhatajale. Tööd ei tohi alustada enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud. 2. Pahtlite liigid ja omadused Pahtlid jagunevad: täite- ehk aluspahtlid viimistluspahtlid kipskrohvid Need jagunevad omakorda: kuivades ruumides kasutatavad pahtlid niisketes ruumides kasutatavad ehk niiskuskindlad pahtlid Täite- ehk aluspahtel on jämedateralisem, pinna esmaseks täitmiseks, katab suuremad pinnavead ja tagab vajaliku sileduse peenpahtli või viimisluspahtli peale kandmiseks. Liimpahtel: eripahtel kipsplaatide vuukimiseks ja pahteldamiseks kuivades ruumides. Pahtlit kasutatakse pindade ettevalmistamiseks, tasandamiseks. Kuivsegusid on lihtne ladustada. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva, tolmuvaba. Kasutatakse tellis-, betoon-,
Pahtelsegud ja kitid Pahtelsegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub pinna lõplik silumine Liimpahtel koosneb kriidist, maalriliimist ja veest. Kasutatakse kuivades ruumides sisetöödel- seinte, lagede, akende, uste jne. Silumiseks Õlipahtel koosneb kriidist ja värnitsast, Ta annub tugeva ja veekindla pinna. Seda saab kasutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem. Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel Kasutatakse veel lahustitega vedeldatud vaikudest pahtleid. On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad. Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasil. Sobib kivipindade tasandamiseks. Kahanevad kuivades vähe ja seega saab kasutada suurte ebatasasuste korral. Aknakitid jagunevad õlikittideks ja mastiksiteks
Weber Mis on Weber? Weber on maailma juhtiv kuivsegude tootja ja kes pakub lahendusi uusehituseks ja renoveerimiseks maailma 43 riigis. · Fassaadisüsteemid · Põrandalahendused · Plaatimine ja veetõkkesüsteemid · Müüritis (Fibo plokitooted ja Weber müürisegud) · Leca ® kergtäitematerjalid · Tava ja eribetoonid · Pahtlid Weber Eestis Kergkruusa, kergkruustoodete ja ehituslike kuivsegude (kuivbetoonid, fassaadi ja põrandatooted, pahtlid, plaatimistooted ja müürisegud) arendus, tootmine ja turustamine. Weberil on lisaks kaks alambrändi Fibo (plokitooted) ja Leca (kergkruus ja soojustatud plokitooted). Ettevõttel on Eestis kaks tootmisüksust (kuivsegutehas Aravetel ja plokitehas Häädemeestel), peakontor Tallinnas ja müügiesindus Tartus. Tooted Weberi fassaaditoodete valik on väga lai ning erinevate lahenduste ja süsteemide seast leiab vastuse ka kõige keerukamas olukorras.
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus
7.Vedeldi l? Vimaldavad parema pealekandmise, kuid ei lahusta vrvi mis dispergeeritud neis. 8.Pigmendi l? Annavad vrvuse, teiselt muudavad vrvi lbipaistmatuks. 9.Sideaine l? Moodustab kelme, mis kinnitub alusele. 10.Vrvide liigid?(3) livrvid, lateksvrvid, alkdvrvid. 11.Tapeetide liigid?(3) Vinltapteedid, pabertapeedid, tekstiiltapeet. 12.Pahtlisegude l? Selle abil toimub pinna lplid silumine. 13.Pahtlite liigid?(3) Liimpahtlid, lipahtlid, snteetilised pahtlid. 14.Aknakittide jagunemine?(3) likittideks ja mastiksiteks.
- kondiliim - kummiliim - Moment - PS liim http://www.flora.ee/ Flora Kadrina AS Pöördumatud liimid · Koosnevad põhipolümeerist ja kõvendist · Kõvenemisel toimub keemiline reaktsioon EPO EDP http://www.vkg.ee tooted Spetsiaalliimid 1. Mittekõvastuvad liimid säilitavad kleepuva oleku pikema aja jooksul · kleeplindid · plaastrid · liimpüünised · kärbsepaber Spetsiaalliimid (järg) 2. Kitid, pahtlid liimile on lisatud täiteaineid 3. Meditsiiniliimid imenduvad organismis kudede ja luude liimimiseks 4. Kuumuskindlad liimid kuni 900°C 5. "Makrofleks" - liimile lisatakse gaas; kõvenemisel liimimass veidi paisub http://www.makroflex.ee/html/pages/ Nüüd võid juba liimida, aga mõõdukalt!
Tehnika ajalugu 21.12.2011 Tehismaterjalid ja sünteetilised materjalid · Tehismaterjal materjal, mida olmes kasutatakse ja mida ei esine looduses kasutataval kujul või puudub sealt üldse · Sünteetiline materjal tehismaterjali alaliik, mida looduses üldse ei leidu ja mis on inimese looming Kasutusalad · Liimid · Pinnakatted · Plastmassid · Kunstnahk · Tekstiilid · Värvained Liimid ja liimimine · Liimitavad pinnad karedus, hüdrofiilsused ained ja hüdrofoobsed ained · Liimide liigid pöörduvad (lahustena) ja pöördumatud (polümeersed) · Spetsiaalliimid mittekõvastuv (nakkuv)-kleepsud; kitid; pahtlid; kiiresti kõvenevad ,,Makroflex" tüüpi Pinnakatted · Otstarve (pinna ilustamine, tugevdamine, värvimine; pikaks ajaks samal kvaliteedil püsimine) · Värvid pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentideg...
Pahtelsegud ja kitid · Pahtelsegudeks nimetatakse pastataolisi masse, mille abil toimub pinna lõplik silumine (pahteldamine). · Liimpahtel koosneb kriidist, maalriliimist ja veest. Kasutatakse kuivades ruumides sisetöödel - seinte, lagede, akende, uste jne silumiseks. · Õlipahtel koosneb kriidist ja värnitsast. Ta annab tugeva ja veekindla pinna. Seda saab kasutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem. · Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni (lateksi) ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel. Kasutatakse veel lahustitega vedeldatud vaikudest pahtleid (EPO-pahtel). On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad. · Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasi (tema kiire tardumise pärast). Sobib kivipindade tasandamiseks. Kahanevad kuivades
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond APL 12 Kristjan Kikkas Aruanne Juhendaja Margus Ainsalu Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Alguses räägin erinevatest keredetailide ühendamise tehnoloogiatest. Kuidas ühendada detaile omavahel erinevatel viisidel. Järgmisena on juttu kuidas vahetada autol karpi. Auto karbi vahetus on lahti seletatud kuidas ja miks seda vahetatakse ja milliste tööriistadega seda tehakse. Siis on ka juttu tööohutusest kuna ja miks peab midagi kasutama. Keredetailide ühendamise tehnoloogiad Auto kerdetailde ühendamise üks tehnoloogiast on keevitamine. Keevitusega keevitades liidetakse kaks detaili üksteisega kokku. Keevitusega saab keevitada metalle. Teiseks ühendamis...
Liimid. Liimimine. Liim on sideaine. Juba väga ammu osati liimi või vaigu abil kinnitada nt odaotsi varre külge jms. Detailide ühendamiseks kasutatakse ju ka neetimist, õmblemist, kruvimist jm kuid sageli ei saa neid iga materjali puhul rakendada. Ka nõuavad need tihti keerulist aparatuuri. Liimimine on teostatav ka toatemperatuuril ning pindade lihtsa ettevalmistamisega. Liimühenduste puuduseks võib olla liimi kuivamise aeg, materjali ja liimi sobimatus, temperatuuritundlikkus, nõrk vastuseis lahustitele. Liimitav pind Liim peab nakkuma liimitava pinnaga, selle eeltingimuseks on märgumine. Märgumise järgi eristatakse hüdrofiilseid (klass, metall, tselluloos, valgulised tooted) ja hüdrofoobseid (sünteetilised plastikud) aineid. Hüdrofiilsel pinnal valgub vesi õhukese kilena laiali, hüdrofoobselt veereb tilkadena maha. Sageli on hüdrofiilsel pinnal nt klassil või metallil - aga hüdrofoobseid aineid (rasvad), hüdrofiilsed liimid sinna...
Nad tahavad pakkuda oma ala parimat ja asjatundlikumat teenindust. Soovivad olla Eesti juhtiv värvimüüja, usaldusväärne ja kindel partner oma klientidele. Ainult läbi kitsa spetsialiseerumise saavad oma klientidele pakkuda parimat. Sadolini Värvikeskuse kliendid on ehitus- ja viimistlusfirmad, mööblitootjad, arhitektid ning sisekujundajad, eratarbijad ja teised piirkonna kauplused. Pakuvad laia valikut hea kvaliteediga viimistlusmaterjale - värvid, lakid, pahtlid, liimid, vuugitäited - ja sinna juurde kuuluvaid siduskaupu - maalritarbed, teibid, tööriistad ja muud abivahendid. Toetudes oma teadmistele ja pikaajalisele kogemusele aitavad lahendada kliendi kõik sise- ja välisviimistlusalased küsimused. Värvikeskusel on Eestis neli kauplust: Tallinnas Peterburi tee 52a ja Forelli 10, Tartus Ringtee 4 ja Pärnus Papiniidu 19. Sõlmitud leping või kokkulepe tagab kauba saamise võrdsetel tingimustel kõigist meie kauplustest.
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kanta...
loomeperioodis ka rasvast munatemperat. Pintslid, mida ta tööks kasutas, olevat olnud hämmastavalt suured, lausa luuataolised. Tiziani maalide kuldses üldtoonis võib tabada palju peeni värelevaid värvinüansse. Asjatundjale on nende avastamine tõeliseks maiuspalaks. Rembrandti jaoks oli peamine maalitehniline probleem valguse ja varju kasutamine. Ta alustas hallika varjundiga alusmaalist ning lisas sinna peamiselt kollaseid ja pruunikaid toone. Pintslid ja pahtlid, mida Rembrandt kasutas, olid jämedad ja valguspinnad maalis ta nendega väga pastoosselt. Isegi niivõrd, et kaasaegsete teravmeelitsejate arvates võis Rembrandti portreid lausa ninapidi maast üles tõsta. Mitte kõik kunstnikud pole õlivärvidega piiramatult ringi käinud. Paul Cezanne kandis maalipinnale sedavõrd õhukese värvikihi, et tema õlimaalid mõnikord lausa akvarellile iseloomuliku läbipaistvuse omandasid. Vincent van Gogh seevastu, pöörates suurt
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite lii...
TALLINNA EHITUSKOOL TISLER Kadi Esken PINDADE ETTEVALMISTUS Referaat Juhendaja: Raivo Moks Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................1 Ettevalmistus viimistlemiseks..................................................2 Laudsepaettevalmistus..............................................................3 Viimistluseettevalmistamine.....................................................4 Eelviimistlus.............................................................................5 Korkimine, plommimine...........................................................7 KOKKUVÕTE.........................................................................8 Ettevalmistus viimistlemiseks Viimistlusviisid ja -vahendid valitakse selle järgi, millist tulemust soovitakse saada. Viimistletud puit peab olema kaitstud üldise kul...
võime vastu pidada olmepuhastusvahenditele. Määratakse katseliselt. Kaasaegsed värvimaterjalid on olmepuhastusvahenditele vastupidavad. Vedeldi vedelik, mida kasutatakse värvide ja lakkide viskoossuse alandamiseks. Kasutatakse nii vedelaid sideaineid kui ka materjalis sideaine lahustamiseks kasutatud lahusteid. Veepõhine värv, lakk materjalid, millede vedeldiks (lateksvärvid ja lakid) või lahustiks (liim ja lubivärvid) on vesi. Veepõhised lateksvärvid, lakid, pahtlid materjalid, mille sideaineks on vees dispergeeritud polümeer (vt dispersioonvärvid). Viskoossus (ka konsistents, voolavus) värvimise tehnoloogia oluline näitaja. Mõõdetakse sekundites, mis kulub kindlal temperatuuril kindla koguse värvi või laki läbivoolamiseks läbi kindla suurusega pilu. Välistööd väljaspool elu ja tööruume tehtavad viimistlustööd. Siia kuuluvad hoonete välisviimistlus, hoonete mitteköetavate ruumide, kuuride, välisehitiste viimistlus
EMMULSIOONIVÄRV, ALKÜÜDVÄRV, EPOVÄRV, PUIDUKAITSEVÄRVID. 10. Milliseid värve kasutatakse kivi, krohv ja betoonpindadel? Kasutatakse : LUBIVÄRVI, TSEMENTVÄRVI, SILIKAATVÄRVI. 11. Milline värv ,,hingab"? LUBIVÄRV ,,hingab". 12. Millest koosneb ,,rootsi värv"? Rootsi värv koosneb : VESI/PIGMENT/RUKKI VÕI NISUJAHU/RAUAVITSIOOL. 13. Milline värv on parim hööveldamata puidu kaitsmiseks? ROOTSI VÄRV on selleks kõige parem. 14. Kuidas jagunevad pahtlid? 15. Kuidas jagunevad tapeedid? TRÜKKMUSTRIGA TAPEET, PRESSMUSTRIGA, PESTAV TAPEET EHK VINÜÜLTAPEET, FOTOTAPEET, KLAASKIUDKANGAGA KAETUD TAPEET, VINEERTAPEET, SIIDITAPEET, PORTED, VEDELTAPEET. 16. Millestb koosnev vedel tapeet? Koosneb: TAIMSETEST JA MINERAALSETEST TOORMATERJALIDEST JA SIDEAINEST.
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, e...
üldse. Sünteetiline materjal on tehismaterjali liik, mida looduses üldse ei leidu ja mis on inimese looming. TEHISMATERJALIDE KASUTUSALAD Liimid Pinnakatted Plastmassid Kunstnahk Tekstiilid Värvained LIIMID JA LIIMIMINE Liimitavad pinnad karedus, hüdrufiilsused ained ja hüdrofoobsed ained. Liimide liigid: pöörduvad (lahustena) ja pöördumatud (polümeersed) liimid. Spetsiaalliimid mittekõvastuv (nakkuv) ehk kleepsud, kitid, pahtlid, kiiresti kõvenevad ,,Makroflex" tüüpi. PINNAKATTED Otstarve: pinna ilustamine, tugevdamine, värvimine, pikaks ajaks sama kvaliteedi püsimine. Värvid: pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentidega värvimine. PLASTMASSID Polümeerid (ühest toorainest) ja polükondensaadid (mitmest toorainest, tekib lisand). Termoplastid (kuumutamisel sulavad) ja termoreaktiivid (kuumutamisel ei muutu pehmeks, tekib hais ainult) Plastmase saab hästi töödelda. TEKSTIILID
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite lii...
Protektorkrundid. Tekitavad metallide katoodkaitse metallpigmentide kasutamisel, mis omavad väiksemat elektrokeemilist potentsiaali kui kaetav detaili pind. Isoleeriv krunt. Heade kilekatte omadustega, niiskuskindel. Sisaldab pigmente ja täidist, mis ei kutsu esile oksüdeerimisprotsesse detaili pinnal. Fosfaatsed krundid. Omavad oma koostises fosforhapet ja passiveerivat pigmenti. Kandes pinnale tekitavad fosforkroomkile. Pahtlid. Koosnevad sidepigmendist ja täidisest, mida on 2-4 korda rohkem kilettekitavast komponendist. Kuivatamise aeg, tugevus, temperatuurikindlus, dielektrilised ja teised omadused määratakse kindlaks kiletekitaja materjaliga ja pigmendi täidise omadustega. Pahtlid kantakse eelnevalt krunditud pindadele ja pärast töötlust kaetakse vastava emaili või lakiga. Epoksü- ja polüuretaanpahtlid. Võib kohe kanda kruntimata pindadele
polümeeripallidest. Kui vesi aurustab lähenevad need üksteisele ja moodustavad kelme, mis vees enam ei lahustu. Sise- ja välisvärvid. Epoksüvärvid Ühe- või kahekomponentsed. Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus. Epoksüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise- kui PAHTELSEGUD JA KITID Õlipahtel koosneb kriidist ja värvitsast. Ta annab tugeva ja veekindla pinna. Seda saab kastutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem. Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni (lateksi) ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel. Kastutatakse veel lahustitega vedelatud vaikudest pahtleid (EPO-pahtel). On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad. Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasil (tema kiire tardumise pärast). Sobib kivipindade tasandamiseks. Kahanevad kuivades vähe ja seega saab kasutada suurte ebatasasuste korral.
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Ahti Lomp Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Metallid ............................................................................ 3 2. Materjalide omadused ............................................................ 4 3. Teras ............................................................................... 5 4. Malmid .............................................................................. 5 5. Plastid ............................................................................................. 6 6. Magnetmaterjalid ................................................................... 7 7. Vask ja vasesulamid ... ... ... ... ... ....
Krohvide valik on väga lai. Kvaliteetseimate omadustega ja vähima töömahukusega on kuivsegud, mis võimaldavad seinale anda praktiliselt mistahes faktuuri: sileda, reljeefse, prits-, terrasiit-, antiik-, värvilise jm. pinna. Pindamistöödel on ennast hästi õigustanud VETONIT-toodete kasutamine ja nende valik on piisav ka kõige nõudlikumate tööde jaoks nii sise- kui ka välistöödel. Kuivõrd krohvikihid, pahtlid ja värvid moodustavad seinas terviksüsteemi, siis tuleks kasutada ühe tootja poolt väljatöötatud süsteemseid tooteid. 19 Laialt levinud seinte pindamisvõtteks on plaatimine keraamiliste plaatidega. Siin on rida probleemseid kohti, mille õigest lahendamisest sõltub plaaditud pinna kvaliteet. Omaette lahendust vajavad märjad ruumid, kuid ka kuivades ruumides on rida kohti , kus tuleb rakendada plaatimise erivõtteid
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
silumine. Pahtelsegud ja kitid : · Liimipahtel- koosneb kriidist, maalriliimist ja veest. Kasutatakse sisetöödel kuivades ruumides. · Õlipahtel- koosneb kriidist ja värnitsast. Kasutatakse põrandatel ja niiskemates kohtades. · Sünteetilised pahtlid- kujutavad endast mingi sünteetilise vaigu vesiemulsiooni ja peene mineraalaine segu. · Mineraalsete sideainetega pahtlid- tehakse kõige sagedamini kipsi baasil. Need pahtlid sobivad kivi-, krohvi- ja betoonpindade tasandamiseks. · Aknakitid- jagunevad õlikittideks ja mastikskittideks. Koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist, see kõvastub värnitsa kuivamise tulemusena. Nr 60 Kleebitavad viimistlusmaterjalid Tapeet on üks levinumaid seinakattematerjal. Tapeet liimitakse seinale kliistri või sünteetilise tapeediliimiga. tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille ühele küljele trükitakse muster. Paberi 1 m kaal on 70...200g
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillide...
Seda turustatakse valmispastana. Kasutatakse sisetöödel kuivades ruumides. Liimpahtlit võib kasutada seinte, uste, akende, lagede jne silumiseks. Põrandate pahteldamiseks ta ei sobi, sest pahtel ei ole selleks piisavalt tugev. Liimpahtel on suhteliselt kergesti lihvitav. Õlipahtel. Õlipahtel annab tugeva ja veekindla pinna. Seda kasutatakse: põrandate pahteldamiseks, niiskete kohtade pahteldamiseks. Õlipahtli lihvimine on raskem kui liimpahtli lihvimine. Sünteetilised pahtlid. Need sobivad väga erinevate materjalide silumiseks. Mõned neist pahtlitest riknevad, kui vesi selles külmub. Sünteetilise pahtlina on tuntud EPO-pahtel. EPO-pahtlid: kahanevad kuivamisel vähe, on väga tugevad, on raskesti lihvitavad. Mineraalsete sideainetega pahtlid. Neid pahtleid tehakse enamasti kipsi baasil. Mineraalsete sideainetega pahtlid sobivad kivi-, krohvi- ja betoonpindade tasandamiseks.
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
Oskusi hinnatakse praktiliste tööde sooritamisel. MAALRITÖÖ MATERJALID KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 1õn 1 0 0 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised maalritööks vajaminevate materjalide kohta. Teab ja tunneb materjalidele kehtivaid Euroopa standardeid ja normatiive. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. EELTÖÖDE MATERJALID. Täiteained. Pahtlid. Pritspahtlid. Krundid. 3.2. LIHVIMISMATERJALID. Liivapaber. Karukeel (scotch-brite). Lihvimiskäsnad. Kärgkettad. Fiiberkettad. 3.3. PUHASTUSAINED JA MATERJALID. Pesuained. Pesulapid. Lahustid. Vahalapid. 3.4. KINNIKATMISE MATERJALID. Kiled. Paberid. Teibid. 3.5. VIIMISTLUSMATERJALID. Värvid. Lakid. Lahustid. Kinnitid. Sideained. Poleerimispastad. 3.6. EUROOPA STANDARDID JA NORMATIIVID. Ohutussertifikaadid. 3.6. MATERJALIDE LADUSTAMINE. Nõuded ladustamisel kinnisel ja avatud tootel. 3.7
MAALER ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isikud Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine 39 tundi Viibeke Turba Majanduse ja ettevõtluse alused 52 tundi Anu Seim Töökeskkonnaohutus 26 tundi j...
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadu...
Teiseks, mis olulisem, õpitakse asendajana käsutada puhta värnitsaga segatud pliimenni- masinat paremini tundma ja saadakse oskusi rikete ku - kut. Toatemperatuuril vajavad kruntvärvid kuivamiseks reks kõrvaldamiseks. 3fr... 48 tundi. Paremaid tulemusi annab kuivatamine tem- Mootorratta (motorolleri, mopeedi) ekspluatatsioonil peratuuril 100. . . 110°C. võime eristada kahte iseloomulikku ajajärku: sissesõidu- Pahtlid koosnevad laki, täitematerjali ja pigmendi ja normaalse ekspluatatsiooni aega. Esimesel perioodil segust. Vedeldamiseks ja kuivamise kiirendamiseks või- toimub masina detailide vastastikune sobitumine, millega dakse pahtlitele lisada lahusteid ja sikatiive. kaasneb suurem kulumine. Normaalse käsutuse ajal detai- Sünteesvärvidega kaetava pinna pahteldamiseks käsuta- lid kuluvad aeglaselt. Kasutusaja pikkus sõltub paljus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
