f f c, 0=5∗f 0,45 m ( ) ( ) ⇒ f m= c , 0 5 0,45 = 46,5 5 0,45 =142,0 kN 1.6 Katsekeha tugevusklass elastsusmooduli, surve- ja paindetugevuse järgi Ec,0 = 8140 MPa ≈ 8000 MPa → Tugevusklass C16 fc,0 = 46,5 kN → Tugevusklass C45 fm = 142,0 kN → Tugevusklass C50 3 Puidu tugevusklassiks on C16. 4 2. Puidu surve ristikiudu 2.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem a = 105 mm b = 43 mm
seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid. Tsement erineb põhimõtteliselt teistest sideainetest (kips, kustutamata ja kustutatud lubi), mis kas kõvenevad ainult õhu käes või siis pärast õhu käes kõvenemist niiskuse kätte sattudes jätkavad kõvenemist. Tsemendi põhinäitajad on tugevusklass, eeltugevus, normtugevus ja tardumise algus. Tsemendi mark ja tugevusklass määratakse tsementmördist (vahekorras 1:3 tsementdist ja kvartsliivast) valmistatud 2 ja 28 päeva vanuste 40×40×160 mm mõõtmetega katsekehade testimise abil. Test seisneb katsekeha allutamises survele 1060 MPa sammuga 10 MPa. Vastavalt sellele, missugusele survele katsekeha vastu peab, saadakse tugevusklass ja mark vahemikus 100600. Mark
2z Ogaplaatliite nakketugevus Ogaplaatliite plaadi tugevus Suhteline saledus y- ja z-telje suhtes rel , y = f c , o, k c , crit , y = 2 > 0,3 Tugevusklass: f c ,0,k = C14 16 21
Lauskoormus b= 50 mm h= 200 mm L= 6000 mm Tugevusklass C 24 Kasutusklass 2 Koormuse kestusklass keskmise kestusega Ksys = 1 Kh = 1 Pd = 1 kN/m Arvutuslik paindepinge M y ,d PdL 2 6 m, y,d= Wy =
6 10003∗( 10000−2000 ) 3∗400 [ ) ]=10312 MPa 3 400 Em = 3 − 51∗100 ∗( 4,58−0,99 ) 4∗1000 1000 ( 7. Katsetatava puidu tugevusklass katsekeha paindetugevuse ja elastsusmooduli järgi standardi EVS-EN 338:2009 kohaselt [( ) ] 0,2 150 Ülemineku koefitsent k h =min ; 1,3 =1,08 100
Survetugevuse määratakse valemiga: Survetugevust kontrollitakse igast proovikehast ühe poolega. Lõplikuks tugevuseks kuue survetugevuse keskmine tulemus. Esimene proovikeha: b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 2250 (N) Teine proovikeha: b= 39 (mm) h= 40 (mm) P= 2150 (N) Kolmas proovikeha b= 40 (mm) h= 40 (mm) P= 1900 (N) Põhilised tsemendiklassid on: 22,5-32,5-42,5-52,5-62,5 Standard lubab kõikumist -2,5, seega klassid 20-30-40-50-60 Paindetugevuse järgi tuleks tugevusklass 32,5. Survetugevuse järgi tugevusklassi määrata ei saa. Tsemendi tugevusklass puudub.
Sinu Nimi BETOONI KOOSTISE MÄÄRAMINE ABSOLUUTMAHTUDE MEETODIL KIRJALIKU TÖÖ ÜLESANNE Ehitusteaduskond Õpperühm: sinu rühm Õppejõud: lektor õppejõu nimi Tallinn 2012 Näitajad Variant 4 ja 9 Betooni tugevusklass - C 25/30 Kasutav sideaine põl. tsem Tsemendi tugevusklass - R 42,5 Tsemendi erimass t 3,15 Tsemendi tihedus 0t 1,30 (g/cm³) Liiva liik jäme Liiva erimass - 1 2,65 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,6 Liiva niiskus Wl 5
Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: 2011 Näitajad Variant 2ja 7 Betooni tugevusklass - C 12/15 Kasutav sideaine port. tsem Tsemendi tugevusklass - R 35,5 Tsemendi erimass t 3,10 Tsemendi tihedus 0t 1,20 (g/cm³) Liiva liik Peen Liiva erimass - 1 2,6 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,55 Liiva niskus Wl 5 Lubjakivikillustik: Erimassiga l 2,6 Tihedusega 0k 1,55 Niiskusega Wk 4 Nõutav koonuse vajumine 8 cm h Segistri trumli maht V 400 L
ette ei lase viimasel lahti keerduda. Joonis 8. Poldi tugevusklassid Autotöökojas kasutatakse tavaliselt polte 8.8 …12.9. Mutrit tähistatakse ühe numbriga (näit 10). See näitab 1/100 suurimast testimispingest N/mm2). Mutter ja polt valitakse samast tugevusklassist. Poldi täielik tähistus: ISO 4014 – M10 × 60 – 8.8 – A2E, kus M 10 – meeterkeere, nimiläbimõõt 10 mm, 60 – poldi pikkus, 8.8 – tugevusklass, A2 – tsingitud (A), kate 5 mkm, E – sile, värvimata ISO 8765 – M20 × 2 × 60 – 8.8 2 – peenkeere, tõus 2,0 mm, 8.8 – Re = 8x8x10 = 640 N/mm2 8 = 1/100 Rm = 800 N/mm2 Tabel 1. Poltide tugevusklassid Tugevusklass Tõmbetugevus Voolavuspiir Rm Re N/mm² (Rp0,2 ) N/mm² 4.6 400 240 5.6 500 300 5
...........1 2. Immutatud saematerjal................................................................3 3. Saematerjalid siseviimistluses (sisevooder)................................4 1. Tugevussorteeritud ehituspuit Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, seda nii viimistlus- kui konstruktsioonimaterjalina. Arusaadavalt on konstruktsioonide puhul väga tähtsad puidu tugevusomadused. Sõltumata sorteerimismeetodist tuleb lõpptulemusena määrata ehituspuidu tugevusklass ja see koos muu olulise infoga markeerida igale prussile eraldi. Maailmas on palju erinevaid tugevusstandardeid, Euroopa Liit on välja töötanud kõikides liikmesriikides kehtivad ühtsed tugevusklassid nn C-klassid. Kalibreeritud ja tugevussorteeritud ehituspuidu enamlevinud ristlõiked, mida toodetakse Eesti turule on: 45mm x 70/95/120/145/170/195/220mm. 1.1 Masintugevussorteerimine Masintugevussorteerimise puhul saavutatakse suurem mõõtmistäpsus võrreldes visuaalse sorteerimisega
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERMESLIIDE A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Ülesande püstitus: Antud: Terasleht S235 [S] = 1,5 l 900 mm - 5 mm F 5,6 kN h 300 mm 1 - 10mm ( karpprofiili seina paksus) Poldi tugevusklass 8.8 Vaja leida õiged poldid ning leida a, b, t mõõtmed 2. Lahenduskäik Koostan keermesliite koormusskeemi, kõik jõud koondatakse liitse tsentrisse : Konstruktiivselt valin a- 200 mm Koormus F jaotub ühtlaselt sümmetriliselt jaotatud poltide vahel. Igale poldile mõjub põikjõud Fpõik F 5,6 FPõik = = = 1,4kN i 4 Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M= iFm r M = FL= 5,6*0.9 =5,31kNm Jõu Fm jõuõlg r
5.1 Katusetalale mõjutavad koormused Katusetala ristlõike valikul saab määravaks koormuskombinatsioon KK1, seega arvutuslik koormus talale: ja koondatud koormus: 14 5.2 Katusetala ristlõike valik ja tugevusarvutus Valisin esialgseks tala kõrguseks: I-tala kõrgusega . Suurim paindemoment katusetalas on 701,25 kNm. Leian tala minimaalse vajaliku vastupanumomendi, kui terase tugevusklass S235: Leian ligikaudse vajaliku inertsmomendi: Leiame vajaliku vööde (vöö paksus 1,5 cm) pindala: Määrame vööde laiuse, lähtudes proportsioonist tala kõrgusesse: Leiame vöö paksuse, kui vöö laiuseks on 250 mm: Valitud keevitatud tala ristlõige: Sein on 8x870 mm; vöö on 15x250 mm. 5.3 Ristlõikeklassi määramine Sein: Vöö: Ristlõige kuulub tervikuna III. ristlõikeklassi.
täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10..
0 0.0 3 2.5 2 1.5 1 0.5 0 -0.5 -1 uc, uc [mm] 3 3. Ühenduse vastavad arvutuslikud kandevõimed arvutada EVS-EN 1995-1-1 kohaselt Tingimused: o Kasutusklass I o Koormuse kestusklass – lühiajaline o Puidu tugevusklass C24 kmod = 0,9 γM = 1,3 fc,0,k = 21 MPa fc,90,k = 2,5 MPa fv,k = 2,5 MPa ft,0,k = 14 Mpa 3.1 Muljumisele f c ,α ,d∗b ef ∗t v 3,0∗32∗30 Fc , d= = =4,1 kN cos α cos 45 f c ,0, d 14,5 f c, α ,d = = =3,0 MPa
sideainena Tsemendi toormaterjal: kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75...78% ja savi. Tsement on väga peenike pulber Tsemedi värvus sõltub tema toorainest. Eesti tsement on hall, mõnikord ka sinakashall. Tsementi Turustatakse kas lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse (kõige sagedamini 40 kg). Portland tsement Tardumine: tsemendi tardumine ei tohi alata enne 40 (60) minutit ja peab lõppema hiljemalt 8 (10) tunniga. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja Eesti tsemendi tugevusklassid 32,5; 42,5; 52,5. Portland tsement Eritsemendid: Valge portlandtsement Hüdrofoobne tsement Plastifitseeritud tsement Kiirkivistuv portlandtsement Paisuv tsement Portland tsement Tsemendi kaubanimetustena kasutatakse järgmisi: ehitustsement, normaaltsement, kiirtsement, põlevkivitsement, põlevkivinormaaltsement, põlevkivikiirtsement,
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist ...
JOONIS 8.8.9. Raudbetoontorud: a- kanalisatsioonitoru, b- kaevurõngas, c- kaevu koonus. Ruumilised elemendid kujutavad endast valmis tube või muid ruume. Eestis on ruumilistest elementidest toodetud ainult sanitaartehnilisi kabiine st. vannituba ja wc ühes plokis. Kõnniteeplaadid tehakse peenema täiteainega betoonist, mille tugevusklass on vähemalt C25/30 ja külmakindlus vähemalt 150 tsüklit. Plaatide pealispind on karestatud. Kõige lihtsamad kõnniteeplaadid on ruudukujulised, suurustega 500x500x60 või 300x300x50mm jne. Peale nende tehakse veel mitmesuguseid erikujulisi plaate. Nende paksus on 60 või 80mm. JOONIS 8.8.10. Kõnniteeplaadid. a- UNI-kivi, b-
plastilised deformatsioonid Vastavaks koomuseks on Pp = 50 kN 5. Deformatsioon up proportsionaalsuse piiril koormusest Pp 3 Koormusele Pp vastav deformatsioon on up = 1,24 mm. 6. Kahelõikelise naelühenduse kandevõime standardi EVS-EN 1995-1- 1:2005+NA2007+A1:2008+ NA:2009 kohaselt Arvutuseeldused: o I kasutusklass o Lühiajaline koormus o Puidu tugevusklass C24 Katsetatava naelühenduse kandevõime leitakse avaldisega Rd = Rd,min*m o Rd,min naela minimaalne arvutuslik kandevõime o m naelte arv ühenduses Rd,min on minimaalne järgmistest suurustest. Äärmise elemendi muljumine k = 350 kg/m3 t1 = 32 mm kmod = 0,9 M = 1,3 fh,1,k = 0,082*k*d-0,3 = 0,082*350*4-0,3 = 18,93 MPa Fv,Rk = fh,1,k*t1*d = 18,93*32*4 = 2,42 kN Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/M =2,42*0,9/1,3 = 1,68 kN Keskmise elemendi muljumine
..(N/mm², MPa,kg/cm²), kus P - purustav jõud (N või kg), l - tala tugede vahe (mm või cm), b - tala laius (mm või cm), h - tala kõrgus (mm või cm) Antud valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis.Materjalide tugevuse hindamiseks kasutatakse ka mittepurustavaid meetodeid. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. 9. Materjali elastsus, mõni elastse materjali näide Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne 10. Materjali plastsus, mõni plastse materjali näide
või mitme kihilist konstruktsioone, erineva tugevusega mat. Peab olema tasane ehk sile ja kare. Mõjutavad tegurid: ilmastik, vertikaalpinge, nihkepinge; löök. (kattekiht asf.bet.; katend killustik; sängituskiht liiv). 1.Püsikatend: tsementbetoon t/b; asf bet a/b. 2.Kergkatend: mustsegu; sideainega töödeldud liiv, killustik või kruus. 3.Siirdekatend: killustik; kruus; sideainega töödeldav pinnas. TAB tihe asfalt betoon (TAB16II 16-killustiku jämedus I-tugevusklass). PAB poorne asfalt-betoon; MSE mustsegu; MUK must killustik. Parkimine: 85% SA; 90% ISA; La=12000km (aasta läbisõit); Lp=35 km/p (päevas); hp=23-23,5 t/p (parkimine). Parkimis vajaduse vähendamine: ÜT; Aja limiterimine; tasuline; eriload; park and ride; park and walk; park and bike; kiss and ride; car pool. Planeerimisprojektis leitakse parkimiskohtade arv valemida: P = A*n (P - parkimiskohtade arv; A suletud brutopind; n parkimisnormatiiv). Külmumispiir: tavaliselt 1,4m
6.Milliseid sideaineid nimetatakse hüdraulilisteks sideaineteks ja nimeta need2 ? 7.Kuidas ja millest saadakse õhklupja? 8.Mille jaoks kasutatakse lupja? 9.Kuidas ja millest saadakse hüdraulilist lupja? 10.kuidas saadakse kipssideaineid? 11.Milliseid materjale valmistatakse ehituskipsist? 12.Kipsi plussid ja miinused? 13.Millistest toorainetest valmistatakse tsementi? 14.tsemendi tootmise põhimõtteline skeem ? 15.mida nim tardumiseks? 16.mida nim kivinemiseks ? 17.mida näitab tsemendi tugevusklass? 1. Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad 2.kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. 3. anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised 4. Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks 5. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad
sideainete suhted, ei ole vaja ilma mõjuvate põhjusteta määratleda. Projekteerija peab määratlema betoonkonstruktsioonile betooni valikul: betooni tugevus-ja konstruktsiooniklassi, keskkonnaklassi, sarruse kaitsekihi paksuse, tolerantsid ja pinnaklassid. Keskkonnaklassiga tuleb arvestada pikaealiste betoonkonstruktsioonide projekteerimisel. Keskkonnaklassifitseerimise osas on olulisemad määratletavad küsimused: minimaalne tugevusklass, veekindluse nõue, õhu koguse soovitus, kaitsepooride suhte nõue, minimaalse betoonkatte nõue. Arvestatavad tegurid on veel konstruktiivsele funktsioneerimisele ja kasutusea pikendamisele suunatud tegurid: vormide ja tugede tugevus pingestatud konstruktsioonide pingetugevus, betooni kahanemis- ja pragunemisriski vähendamine, vesitsemendisuhe igal konkreetsel juhul eraldi, betoonipinna tiheduse tagamine,
Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil 4 ja 9 variant Leida: 1) betooni nominaalne kaaluline ja mahuline seguvahekord, 2) töösegu kaaluline ja mahuline vahekord, 3) doseeritavad materjalide hulgad kaalu ja mahu järgi Arvutuse lähteandmed on järgmised: 1) Soovitud betooni tugevusklass (garanteeritud tugevus) C 25/30 2) Kasutatav sideaine portlandtsement 42,5, mille garanteeritud tugevus R = 42.5 N/mm², tihedus ot = 1,30 ja erimass t = 3,15. 3) Peentäitematerjaliks on jämeliiv (Ø kuni 5 mm), tihedusegaa ol =1,6, erimassiga l =2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Jämetäitematerjaliks on lubjakivikillustik tihedusega ok =1,50, erimassiga k =2,55 ja niiskusesisaldusega Wk = 4% 5) Betoonisegu plastilisus koonuse vajumiga h = 7 cm
alguses tugevuse kasv kiirem ja parem mahupüsivus; sobib aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks ja hästi suurte konstruktsioonide valmistamiseks (pragusi tekib vähem). 14) CEM I, CEM II ja CEM III ning numbrid 42,5 ja 52,5 CEM I vähemalt 95% portlandtsemendi klinkrit, 5% kips (kõige tavalisem) CEM II vähemalt 65% klinkrit 35% põlevkivi tuhk CEM III 30-70% räbutsementi, ülejäänud portland tsement 42,5 ja 52,5- tsemendi tugevusklass! Betoonid 1) Betoonide liigitus tiheduse ja tugevuse järgi Raskebetoon- üle 2600kg/m3 Normaal ehk tavabetoon- 2000-2600/m3 Kergbetoon- 800-2000kg/m3 Tugevuse järgi: survetugevus peale 28 päeva kivistumist. C8/10-C100/115 Silinder/kuup 2) Keskkonnaklasside liigitus korrosiooni põhjusest lähtuvalt X0- korrosiooni oht puudub XC- karboniseerumisest põhjustatud korrosioon XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid)
KIPS tardub kiiresti ja väga aeglase kivistumisega on TSEMENT. 6. Kuidas saab tardumist aeglustada? Tardumise aeglustamiseks lisatakse MARLIIMI LAHUST 0.1-0.2%. 7. Millist protsessi nimetatakse eksodermiliseks? PÕLETUSPROTSESSI nimetatakse eksodermiliseks. 8. Millest koosneb tsement? Tsement koosneb LUBJAKIVIST JA SAVIST. 9. Tsemendi normatiivne kivistumine. Normatiivne kivistumine on 28 päeva. 10. Mida näitab mark ja tugevusklass? Mark näitab SURVETUGEVUST RUUTSENTIMEETRI KOHTA ja TUGEVUSKLASS NÄITAB.... BETOONID JA MÖRDID 1. Millised betooni koostisosad on inertsed ja millised aktiivsed? Inertsed koostisosad on PEENTÄITE- ja JÄMETÄITEMATERJAL, aktiivsed koostisosad on SIDEAIN ja VESI. 2. Kuidas jagatakse betoonid struktuuri järgi? 3. Millistesse markidesse jaotatakse betoonid? 4. Betooni seguvahekord. 5. Betooni tõmbetugevuse ja survetugevuse vahekord.
Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (M1…M15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Mördi liigist sõltuvalt valitakse proovikehade hoidmise keskkond. Täpsem katsekehade valmistamise ja katsetamise kirjeldus on toodud standardis EVS-EN 1015-11 Müürimörtide katsemeetodid Osa 11: Kivistunud mördi painde- ja survetugevuse määramine. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on
Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialtkasutatav ehitusmaterjal. Kasutatakse: maapealsetes, maa ja veealustes betoon ja raudbetoonkonstruktsioonides, ehitusmörtides koos lubja, savi või teiste plastifitseerivate täitematerjalidega. Tsementide tugevusklassid määratakse tsemendimördist 1:3 (tsement:liiv) valmistatud proovikehade (40x40x160) katsetamise teel survetugevusele (MPa) 2 ja 28 päeva vanuselt. Tsemendi põhilisteks näitajateks on: · tugevusklass · eeltugevus · normtugevus · tardumise algus Tsement sein: TSEMENDI TOOTMINE Tsemendi valmistamine toimub märjal meetodil. Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Tsementi valmistatakse kahte tüüpi: portlandtsementi (koostis klinker, kips, lubjakivi) ja portlandkomposiittsementi (klinker, kips, põletatud põlevkivi, lubjakivi). OHUTUSNÕUDED TÖÖTADES TSEMENDIGA
Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(krobeline). Ühe tellise mass on 1,9 või 2,6 kg. Kasutatakse fassaadi kattematerjalina.
· Jahvatuspeenus-Sõelast ,millel on 4900 ava/cm2,peab läbi minema vähemalt 85% tsemendist.Tsemendi peensust iseloomustatakse ka tema eripinna järgi ,mis peab olema vähemalt 3000cm2/g.Eripind on 1 g tsemenditerakeste üldpind. · Mahumass-Puisteolukorras on 1200-1300kg/m3 ,tihetaks vajunult kuni 1600kg/m3.Erimass on 3,05-3,15 g/cm3. · Tugevusklass-Proovikeha mõõtudega 4x4x16 cm.Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord 1:3.Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast.Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes ja nendega määratakse pained-,tõmbe- ja survetugevus. 30)Raskebetooni koostis materjalid Raskepetoon koosneb sideainest(portlandtsement,põlevkivitsement),veest,peentäitematerjalist
Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema _8%. Külmakindlus peab olema _15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass on 3,5...3,8 kg. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega
Kuidas vältida keerme "mahatulekut"? Õige tugevusega komponentide kasutamine. Keermepaari pikkus peab olema piisav. Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pindestamisel on väiksem. Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli? Võib toimuga proovimise teel, aga: Valida ette (arvutada) poldi keerme nimiläbimõõt ja tugevusklass. Määrata tabelist keerme arvutuslik ristlõikepindala A A.Arvutada ühele poldile lubatav pingestusest tulenev sisejõud N A Arvutada pingestusest tulenev hõõrdejõud. Kontrollida hõõrdejõu piisavust läbilibisemise vältimiseks. Kirjeldada (koos valemitega) kuidas teostatakse lõtkuta poltliite tugevusarvutust. Vaata eelmist. NA=0,9AAPf FH=FPoltf=NAf=(0,15...0,2)NA FH1,2F1 Nimetada liimliidete eelised võrreldes neetliidetega
5 tunni pärast. Kõrgtugevat kipsi saadakse autoklaavimisel (1,3 atm. õhku). Tugevus 200 500 kg/cm3 (Tehismarmori tegemiseks) TSEMENT (Portlandi tsement) Koosneb kaltsiumoksiidist, ränioksiidist, alumiiniumoksiidist ja ka raudoksiidist. Kõigepealt pulber, mis segatakse veega > tardumine > kivistumisprotsess > tekib tsementkivi. Eksotermiline protsess, esimestel päevadel toimub kivistumine kiiremini. NB! Normatiivne kivistumine 28 päeva jooksul. Määratakse mark ja tugevusklass (tugevus suureneb aastatega). Madalamargilisi kasutatkse krohvides, kõrgemamargilisi betoonides. Norm. temperatuur 20 C, mida soojem seda kiiremini kivistub. Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea. MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2). NB! KUNDA NORDIC TSEMENT PT Portland, PPT Portland põlevkivi tsement, ST segatsement.
tsemendi veevajadus, seda tihedama struktuuriga kivi saadakse. Peensus suurendab tsemendi veevajadust. Mahu muutumise ühtlus Kõik tsemendid kahanevad veega segamisele järgneval üleliigse vee väljaauramisel. See mahumuutus peab aga olema ühtlane. Ühtluse mõõduks on paisumine. Katsetamiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast silindrid (h=3cm, ø 3cm), mida hoitakse niiskes 24 tundi, keedetakse ja mille paisumist mõõdetakse nn. Le Chatelier seadme abil. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Määratakse vastavalt standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. 27. Tsemendi eriliigid - valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement. Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist
Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra.
Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 9 mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus - on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1... 15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Nake kividega - sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud.
kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga. Välisosa ehk KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK maltspuit Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu.
Kirjelda portland-põlevkivitsementi- eripärad, kasutus? Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem, pragusid tekib vähem. Betoon 4.Betooni koostiskomponendid ning liigitus tugevuse järgi? mingi sideaine, vesi ja täitematerjal (80-90 % ). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse tugevusklassid C8/10…C45/55; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada?
kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga. Välisosa ehk KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK maltspuit Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu.
1.4 Betooni klassid ja margid Projekteerimisel etteantavaid betooni kvaliteedi põhilisi näitajaid nimetatakse betooni klassi- deks või markideks. Klass või mark on betooni antud kvaliteedinäitaja üks normeeritud väär- tustest. Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega (tavaliselt 95%) garanteeritud suuruse jär- gi, mark selle näitaja keskmise suuruse järgi. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide korral on peamiseks betooni kvaliteedi näitajaks be- tooni tugevusklass (ehk lihtsalt betooni klass), mis väljendatakse betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindrilise või kuubikulise survetugevuse (s.o. vastava normsurvetugevuse) kaudu. Eurokoodeks 2-s tähistatakse klassi tähega C, näiteks klassi C25/30 korral betooni 95% tõenäosusega garanteeritud silindriline survetugevus fck = 25 MPa või kuubikuline surve- tugevus fcube,k =30 MPa, s.t., et 95%-l katsetatud silindritest või kuupidest ei või tugevus olla väiksem kui 25 või 30 MPa
Seepärast on proovikehade mõõdud normeeritud või kasutatakse erineva suurusega proovikehadega saadud näitajate ühtlustamiseks paranduskoefitsiente. Materjalide tugevuse hindamiseks kasutatakse ka mittepurustavaid meetodeid. Mõned neist põhinevad ultraheli läbivusele, mõned resonantsile omavõnkesagedusega jne. Materjal jääb seejuures terveks, kuid nende meetodite täpsus on enamasti väiksem. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6- ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant.
Katus: Profiilplekk 6 Kandvad välisseinad: Monoliitsest raudbetoonist (ei kuulu dimensioonimisele) Põrand: Monoliitbetoon (ei kuulu dimensioonimisele) Vundament: Lintvundament (ei kuulu dimensioonimisele) Siseseinad: Puuduvad Trepid: Puuduvad Välisseinte avad: Ainsad avad on uksed otsaseintes mõõtudega b=4 m ja h=3 m Terase andmed (üliõpilase valik) Elastsusmoodul - E=210000 N/mm2 Tugevusklass fy - S355 1.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile [1]. 1.2.1. Projekteeritud kasutusiga [2]. Projekteeritud tarindite kasutusiga on 50 aastat. 1.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass [2]. Tagajärgede klass: CC1 Töökindlusklass: RC1 1.2.3. Teostusklass ja järelvalve tase [2]. Konstruktsioonide teostusklass: EXC2 Projekteerimise järelvalve tase: DSL1 1.3. Koormused 1.3.1. Kasuskoormus [3].
Valmistamist juhendavad selleks väljaõppe saanud spetsialistid. Täpsemalt on toodud valmistamine osadena mahust. Mõõtühik "m" tähistab 1 kg (kilogrammi) Vee puhul kehtib järgnev: 1 l (liiter) mahtu = 1 kg kaalu. Märkus: Valmistamine peab segamiskohal olema selgelt arusaadav (segamisjuhend). 2.6.1 Segamisjuhend Segamisjuhendil tuleb näidata kõigi seguvalmistamiste üksikasjad (kogu masinatäis): Segamisjuhendil peaks olema järgmised üksikasjad: 1. Betooni tugevusklass 2. Betooni konsistents 3. Tsemenditüüp 4. Koguste andmed: · Tsementi masinatäie kohta · Vett masinatäie kohta · Täitematerjali masinatäie kohta · Lisandeid (kui vaja) masinatäie kohta. Betooni tugevusklass See määrab kindlaks valmistamise (vt eelpool). Betooni konsistents 11 On 4 erineva konsistentsiga betooni:
liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni
3.4. Savitellise kasutamine Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitellise tootja Wienerberger. Eesti tellised on värvuselt punased , pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250×120×65mm ja 250×120×88mm. Täistellis. On ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm.Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10.Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema 8%. Külmakindlus peab olema 15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Hariliku tellise puudus on väike soojapidavus. Seetõttu kasutatakse välisseinas kärg- võiõõnestellist. Toodetakse ka rea- ja fassaaditelliseid
3. Keerme nimiläbimõõt peab olema piisav. 4. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. 5. Paksemaseinalise mutri kasutamine, mille laienemine liite pindestamisel on väiksem. Kirjeldada (koos valemitega) kuidas valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliite polti? Mina lähen Faasionisse ja küsin :) Kuidas teostatakse lõtkuga eelpingestatud poltliite tugevuskontrolli? Võib toimuga proovimise teel, aga: 1. Valida ette (arvutada) poldi keerme nimiläbimõõt ja tugevusklass. 2. Määrata tabelist keerme arvutuslik ristlõikepindala AA. 3. Arvutada ühele poldile lubatav pingestusest tulenev sisejõud N A 4. Arvutada pingestusest tulenev hõõrdejõud. 5. Kontrollida hõõrdejõu piisavust läbilibisemise vältimiseks. Kirjeldada (koos valemitega) kuidas teostatakse lõtkuta poltliite tugevusarvutust. Vaata eelmist. NA=0,9AAPf FH=FPoltf=NAf=(0,15...0,2)NA FH1,2F1 Teha skitse põikjõuga koormatud keermesliite lukustuselementidest.
1.25 Raskebetoonide eriliigid ning nõuded neile Raskebetooni liike on erisuguseid. Erinevatel liikidel on ka erinevad nõuded. Tihti peavad need taluma ebaharilikke tingimusi. Näiteks kasutatakse happekindlaid betoone keemia tööstustes, hüdrotehniline betoone vee all jne. Loetelu erinevates raskebetooni eriliikidest: Teebetoon tegu on eribetooni liigiga, mida kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Omadustelt on see tugev, vastupidav külmumisele ja kulumisele. Tsemendi tugevusklass peab olema vähemalt 42,5 ning tavaliselt kasutatakse harilikku-, hüdrofoobset- või plastifitseeritud portlandtsementi. Täitematerjalidele esitatavad nõuded on analoogsed tavalisele raskebetoonile. Graniitkillustiku survetugevus vähemalt 80 N/mm2 ja peakillustikul vähemalt 60 N/mm2. Testitakse ka kulumiskindlust riiultrumlis ning killustiku puhul ei tohi see ületada 45%. Samuti sõltub betooni tugevusklass ka tema kasutusalast teekatte pealiskiht või aluskiht;
Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud Puidu omadused ja kasutamine sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. 4.2 Kvaliteedi ja mõõtmete valik Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala. Kandekonstruktsioonide
kuhu kuulub. Puidu kvaliteedi kohta on erinevad kategooriad(A;B;C;D) kus on toodud ära temavead sõltuvalt suurusest, paiknemises, kasvamisest jne. A on kõige kõrgema kategooriaga puit ja D madal saematerjal. Lisaks on A-l veel alasordid 1,2,3,4. A1-A3 on mööblikodades töötlemiseks. D on puit, millele ei ole antud vigade mahtu, peaasi, et ära ei laguneks, kui kuskil kasutatakse. Põhiline ehitusmaterjal on B ja C, lisaks veel ka A4. Tugevusklass karkassil- on võimalik tellida puitu, millel on ära märgitud tugevusklass, valmistaja jne andmed. Selle järgi saab vaadata nt tellija, et kasutatakse üiget puitu ja, et kui tugevat puitu on tarvis, tugevusklassid on erinevad. Liimpuit on tähistatud Gl, okaspuit C ja lehtpuit D. Numbrid nende taga näitavad tugevust . nt C40 on , et okaspuit tugevusega 40 N/mmr kohta. Looduskivimaterjalid Looduskivimaterjalid on erineva tekkega, päritoluga, maa peamised koositsosad,
90...100%; c) autoklaavimist. Kivinemist kiirendavate lisandite kasutamine Varasel läbikülmumisel betooni tugevuse kasv lakkab. Ülessulamisel see küll jätkub, kuid betooni lõpptugevus väheneb. Betooni tugevust vähendab paljutsükliline dünaamiline, korduv läbikülmumine ja ülessulamine kuni 30% sõltuvalt miinustemperatuurist ja betooni veesisaldusest. 8. Betooni klassi ja margi mõiste. Tugevusklass (p 1.4). Projekteerimisel etteantavaid betooni kvaliteedi põhilisi näitajaid nimetatakse betooni klassideks või markideks. Klass või mark on betooni antud kvaliteedinäitaja üks normeeritud väärtustest. Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi, mark selle näitaja keskmise suuruse järgi. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide korral on peamiseks betooni kvaliteedi näitajaks betooni
Lobri suunatakse lobribasseini. 31. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega tükkideks. 32. Tsemendi põletamine toimub pöördahjudes temp 1400C. 33. Klinkri jahvatamine jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel peenjahvatusseadmes ja lisatakse kipsi. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber. 34. 22. Portlandtsemendi omadused (mahupüsivus, jahvatuspeensus, tugevusklass) ja tsemendi 35. kasutamine 1. MAHUPÜSIVUS tsemendi omadus tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, praguneda ega deformeeruda. Mahumuutus peab olema lubatavates piirides. Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb. 2. JAHVATUSPEENSUS mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda aktiivsemalt kulgevad tardumus- ja kivistumisreaktsioonid. 3
annaabi.ee 
