Kodutöö nr 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg
Kodutöö nr. 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetes toodud üldõhuvahetusest 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -6 oC, RH= 90% Sisetingimused: õhutemperatuur 23 oC, RH = 40% 1 Välisõhu veesisaldus pv W =0,622∙ pt − p v pv =0,90 ∙ 368,5=331,65 Pa pt =101325 Pa 331,65 kg
riis. Kuid pea sama palju vastanutest eelistas ka kartulit. Enam kui pooled töötavatest eelistaski just kas riisi või kartulit. Järgnesid pasta, mida eelistab süüa 20% töötavatest inimestest ja muu (märgiti juurde supp või salat) , mida sööb 16% vastanutest. 8% eelistab süüa tatart ja kõige vähem meeldib töötavatele inimestele süüa putru. Üllatav on riisi suur eelistamine ja tundub, et Eestlaste armastatud kartul on saanud omale konkurendi. 3.4 Toidule kuluva raha ja kindlate söögiaegade vajaduse vaheline seos Uurime toidule kuluva raha ja kindlate söögiaegade vajaduse vahelist seost. Uurime, kas näiteks inimesed, kellel on kindlate söögiaegade vajadus suurem on valmis ka söögile rohkem kulutama või kui palju kulub raha söögile neil, kes ei pea üldse kindlatel aegadel söömist oluliseks. Joonis 6. Toidule kuluva raha ja söögiaegade seos Neid, kes ei vaja süüa kindlatel aegadel kulub päevas söögile kõige enam 5-10 Eurot.
1. Soojushulk? Soojushulgaks nim. siseenergia hulka, mille keha saab või kaotab soojusülekandel. Tähis Q, ühik 1J ja 1 cal 2. Milline seos on soojushulgal T muuda ja kehamassiga soojusülekandel? Üleantav soojushulk on võrdeline keha T vahega. 3. Mida näitab aine erisoojus? Kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Tähis c, ühik J* kg C 4. Keha soojendamiseks kuluva ja jahtumisel eralduva soojushulga arvutamine? Korruta aine erisoojus keha massiga ja T vahega. 5. Kuidas muutub soojusvahetuses keha siseenergia? Soojusülekandel suureneb kõigil soojeneavte kehade siseenergia täpselet nii palju, kui palju väheneb jahenevate kehade siseenergia. 6. Mis on soojustasakaal? Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. 7. Millest sõltub aine olek? T ja rõhust 8.Milline on kristallsiste ainete siseehitus? Osakesed on korrapärased. 9
Et prognoosida sõltumatute muutujate seost testi keele õppimiseks kuluva ajaga (normaaljaotusega, arvtunnusega minutites) sisaldab regressioonianalüüsi mudel kolme sõltumatut muutujat: õpetaja toetus (a four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used), kodused õppimist toetavad vahendid ja distrsiplineeriv keskkond (A four-point scale with the response categories ‘never’, ‘some lessons’, ‘most lessons’ and ‘every lesson’ was used. This index was inverted
Roman Koscikas 120450 09.11.2012 Ülesanne 2 Energia ja võimsus Kirjutan välja algandmed: m=2,1kg t=19ºC P=2500 J∙s ŋ=100%=1,0 Leian kirjandusest vee erisoojuse: qvesi=4187 J/kg∙K Leian vee soojendamiseks kuluva aja. Selleks leian kui palju on vaja temperatuuri tõsta: Δt=10019=81 (ºC) Seejärel leian aja: Δ t⋅m⋅qvesi 81⋅2,1⋅4187 A= = =284,9 (s ) P⋅η 2500⋅1,0
Näiteks Maa tiirleb ümber Päikese. Pöörlemine Kõveruskeskpunkt on keha sees näiteks. Maakera pöörleb. Pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. 1 radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega. Nurkkiirus keha liikumist saab iseloomustada erinevate kiirustega. 1)joonkiirus (tavaline kiirus v=l/t) 2) nurkkiirus- pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub keha ja liikumise kõveruskeskpunkti ühendav raadius ajavahemikus. ME vaatame sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul ühtlasel ringjoonelisel liikumisel ei muutu.(ühtlane ringjooneline liikumine). Periood näitab ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sageduseks nim. Tehtavate täisringide arvu. Kiirendus ringliikumisel alati suunatud piki ringjoone muutujat. Alati raadiusega risti
1. JOONKIIRUS ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. 2. NURKKIIRUS pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatist. 3. PERIOOD ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring. 4. SAGEDUS võngete arv ajaühikus (Hz) 5. KESKTÕMBE KIIRENDUS suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti. 6. PÖÖRLEMINE - on siis, kui kõveruskeskpunkt on keha sees. 7. PÖÖRDENURK - nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõverkeskpunkti ühendav raadius. 8
Võimsus füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb (ehk töö tegemise kiirust) Energia keha või kehade süsteemi võime teha tööd kineetiline energia liikuva keha energia potensiaalne energia keha võib, aga ei pruugi tööd teha (varjatud energia) pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius nurkkiirus pöörlemise ja sellele kuluva ajavahemiku jagatis lainefront piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on tasalaine tasapinnalise frondiga laine lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. difratsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha inferferents mitme laine liitumist üheks resultantlaineks
Tänapäeval on sotsiaalmeedia alahinnatud reklaamikanal. Paljudel ettevõtetel isegi pole sotsiaalmeediat ning isegi kui on, siis ei olda seal piisavalt aktiivsed. Sotsiaalmeedia on inimeste ajaviitmiskoht number üks. Mina kasutaks Facebookis olemas olevat "maksa reklaamimise eest" teenust. Teenuse hinnad ei ole absoluutselt kallid ning reklaami jõudmine inimeste arvutitesse ning telefonidesse kaalub majanduslikult üles reklaamile kuluva raha. Teenuse plussiks on lisaks see, et saab valida millisele sihtgrupile reklaami kuvatakse, see garanteerib selle, et reklaam ei lähe niiöelda "tühja kohta" ehk siis valele sihtgrupile. Sportlandi rakendusse sisse logides on võimalik osa saada kõige parematest pakkumistest ning üllatavatest kampaaniatest. Kusjuures sisse logimine on mugav, sisse saab logida kiiresti nii läbi Facebooki kui ka e- maili. Mina teeksin sellise süsteemi, et ostes rohkem kui teatud kindle summa
·Suurendada paremini tööd efektiivsust ja töövälist elu. ÜHISOSA 4 Paindlikult töötamise korral pühendaksin rohkem aega 5 Positiivsed mõjud Tööandjale: Töötajale: · suureneb pühendumine, · üldise stressitaseme lojaalsus vähenemine · väheneb töölt puudumine · tööle- ja töölt koju kuluva · vähenevad püsikulud liikumisaja kokkuhoid · suureneb tööga rahulolu · igapäevaelu kulutuste · väheneb tööjõu voolavus vähenemine · suureneb tootlikkus jm · vabadusastme suurenemine · töö ja töövälise elu nõudmiste tasakaalustumine jm 6 Võimalikud riskid
Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) köetava põranda pindala 143,8 m2 0,42*143,8*3,6= 217,42 m3/h w = [(101325 0,3*2486) * 217,42] / [287,1 * (273 + 21)] = 259,1 kg Ühe tunni jooksul kulub 259,1*35,41= 9174,73 kJ Kuna W=J/s ja tunnis on 3600s, kulub ühes tunnis W= 9174,73*1000/3600 =2548,5 W = 2,5 kW. Leian jaanuari kuus kuluva energia hulga: Q = 2,5*24*31 = 1860 kW Arvutused näitavad, et ventileerimise kulud on suured. Energiakulu vähendamiseks võiks kasutada näiteks soojustagastit, mis soojendab sissetulevat õhku ning sellega seoses saab muuta välisetalpiat.
roa liigist. Need ajad põhinevad suuresti kogemustele. Peale nn abiaegade tuleb arvestada ka nn ooteaegadega. Roog ei vaja sel ajal pidevat tegelemist, vaid sellel ajal saab tegeleda muude töödega. Seega ei lisa ooteajad toidu valmistamisel tööhulka ja sel ajal saab muude töödega tegeleda. Ooteajaks on nt: • Jahutamiseks kuluv aeg (nt mannavaht, kissell) • Tarretumiseks kuluv aeg • Kerkimiseks kuluv aeg • Küpsemiseks kuluv aeg Töö tegemiseks kuluva aja hulka mõjutavad paljud erinevad tegurid: • Tööetapid, mida ei ole võimalik mehhaniseerida, võtavad aega. Käsitsi tööd on palju eeltöötluses, nt kartulite silmastamine, kala rookimine ja fileerimine, masside vormimine. Ka puhastustööde seas on palju käsitsi tööd. • Seadme või töövahendi võimsus ehk siis kui palju tööd on võimalik seadmega korraga või teatud aja jooksul teha. • Töö mitmeetapilisus. • Käsitletavate toorainete hulk.
trajektori. 2. Pöördliikumine ehk pöörlemine toimub siis kui punkt asub keha sees. (grammofoniplaat ja auto rattas) 3. Pöördenurk nurk mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav radius. 4. Radiaan nendes mõõdetakse pöörde nurka. 5. Joonkiirus ringliikumisel läbitud teepikuse ja liikumisaja suhe. 6. Nurkkiirus pöörde nurga ja selle sooritamiseks kuluva aja suhe. 7. Periood seos nurkkiirusega T= 2/ 8. Sagedus 9. Sageduse seos nurkiirusega =2f 10.Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirus vektoriga risti. 11.Jõu õlg jõu mõjusirge kaugus pöörlemis punktist. 12. Jõumoment jõu ja jõu õla korrutis. 13.Impulsimoment impulsi ja tema kõverusraadiuse koorutist. 14.Võnkumine üks osa perjoodiliselt korduvatest liikumistest.
Kõik energiad taanduvad kineetiliseks ja potensiaalseks. Elektrienergia, keemiline, valgus, soojus, tuumareaktor. Ringjooneline ja pöördliikumine. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse kraadides. Pöördenurk on kõikidel punktidel ühesugune. Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Nurkkiiruse ühik on radiaan/sekundis. Impulss on jääv. Impulss on vektor. Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulsi jäävuse seadus on universaalne. Õõrdejõud mõjub liikuvatele ja paigalseisvatele kehadele. Seisuhõõrdumine on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Hõõrdetegut on müü ( )
tasakaalu protsessi- ja tooteinnovatsiooni vahel. Kui protsessiinnovatsioonidega kaasneb tavaliselt paremat efektiivsust lubav ärimudel, mis on omakorda otseselt kasulik aktsionäridele, siis tooteinnovatsioonidega kaasneb klientide rahulolu kasv, seda aga teadus-ja arendustegevuse kulude kasvu riskiga, mis võib omakorda lühiajaliselt vähendada aktsionäride tulu. Kokkuvõtlikult võib öelda, et innovatsiooni võib kirjeldada kui idee välja mõtlemiseks kuluva aja ja jõupingutuste (R), idee välja arendamiseks kuluva aja ja jõupingutuste (D) ning idee ärilisele rakendamiseks kuluva aja ja jõupingutuste (C) summat Innovatsioon tähendab põhimõtteliselt muutumist, mis võib võtta mitmeid vorme. Peamiselt keskendutakse neljale laiale kategooriale (innovatsiooni neljale P-le - inglise keeles: Product, Process, Position, Paradigm): tooteinnovatsioon- muudatused asjades (toote/teenused), mida organisatsioon pakub;
Hälve kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ruumis leviv võnkumine Lainefront piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis Joonkiirus in ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suge Sagedus on võnkeperioodi pöördväärtus Kesktõmbekiirendus kiirendus ringjoonelisel liikumisel ja see tekib igasugusel suunamuutusel Jõumoment jõu ja jõuõla korrutis M=Fl Impulsimoment on ringjooneliselt liikuva kehe impulsi pöörlemisraadiuse korrutis Radiaan - füüikas pöördnurga mõõtmiseks kasutatav ühik(rad) Resonants keha võnkeamplituudi järsk kasv oma võnkesageduse
Hindrek Post Hiina tee joomise tseremooniad Loendamatutel sajanditel Hiina ja Jaapani kultuuris on olnud tseremonaalsed teeruumid, mille läbi teejoomise kunst on muutunud absoluutseks eluviisiks. Läänemaailma kiire tempoga keskkonnad on hüljanud teetseremoonia selles osalemisele kuluva ajakulu tõttu. Sen Rikyu (1522-1591), kuueteistkümnenda sajandi suurim teemeister, määratles "tee viisi" vaimsuse koos nelja põhimõttega harmooniast, austusest, puhtusest ja rahust.. Teetseremoonia on vaimse energia koondamine, lõdvestumine ja nautimine traditsioonil, mis on väga iidne. Neli põhimõtet tõi esile Sen Rikyu Tee viisis, esitledes nii kõrgemaid ideaale inimsusele. On oluline peegeldada neid põhimõtteid inimese enda vaimses kasvamises.
Samuti saab selgitada ka võimalikud ajareservid iga üksiktöö kohta. Antud juhul tuleb arvestada, et minimaalne aeg, mis selle töö täielikuks valmimiseks (kriitiline tee) kulub, on 38 päeva. Võrkgraafik näitab ka, mis töid on võimalik samaaegselt ellu viia ja millised on järgmiste tööde eelduseks. Siinkohal tuleb mängu ka ajareserv, mis tähendab, et mõnede töödega saab viivitada ja pole tarvis kiirustada. Võrkgraafikult saab leida kogu töödekompleksi lõpetamiseks kuluva aja ja ajareservid, nii kogu töödekompleksi kui iga töö kohta eraldi ning seejärel analüüsida võimalusi kogu töödekäigu kiirendamiseks. Oluline on aga silmas pidada ka, et teiste tööde taga seisab terve edasine sündmuste käik, mistõttu tuleb need tööd eriti hoolikalt ja õigeaegselt ära lõpetada. Tööde hilinemine põhjustab kogu projekti hilinemist. Kasutades võrkplaneerimist projekti ettevalmistamisel on võimalik töid paremini mõista ning on võimalik oma
suund. 10.Laengu ühik on kulon. 12.Juhis peab olema tekitatud elektriväli,peavad olema vabad leangukandjad,peavad mõjuma jõud. 13.Alalisvooluks nim.elektrivoolu,mille tugevus ja suund ei muutu. 14.Jõgi ei voola kui ei kui pole vett.Ka elektrivool puudub,kui pole laengukandjaid. 18.Suurust,mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus,nim. konsentratsiooniks. 19.Voolutugevus suureneb. 9. 5A leidmises pean juhiristlõiget läbiva laengu q jagama selleks kuluva ajaga t 11. 10C näitab, kui palju läbib juhi ristlõigel voolutugevus A ühe sekundi jooksul. 15. eletronid, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel. 16. valentselekronid, mis saavad aines ehk metallis vabalt liikuda 20. Ohmi seadus voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhitakistusega. 21. Juhi takistus on füüsikaline suurus mis ise juhi mõju suunatult liikuvatele laengukandjatele elektrivoolule. 22
Alamsüsteem- maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid Avatud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat Suletud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga ainult energiat, aga mitte aineid Staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu Dünaamiline süsteem- muutuv, enamus süsteeme looduses on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev Energiabilanss- saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte 2. Kirjelda Maa teket. Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Sel ajal tiirles Päikese ümber kettana hiigelsuur gaasi- ja tolmupilv, millest kujunes ajapikku mitu tihedamat gaasi ja purdmaterjalivööd. Nendest vöödest ühes hakkas kujunema Maa, teistes aga Päikesesüsteemi ülejäänud planeedid. 3. Loetle Maa sfäärid. Atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär, pedosfäär, geograafiline sfäär ehk maastikusfäär 4
Tiirlemisel asub kõverus keskpunkt kehast väljas. Pöörlemisel, asub keha sees. Ringliikumise iseloom. suurused:kesktõmbekiirendus,pöördenurk,joonkiirus,periood,sagedus. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja trajektoori kõverus keskpunkti ühendav raadius. Tähis : (fii) Ühik: kraaad , rad. = -pöördenurk, l-kaare pikkus, r-radiaan. Nurkkiirus- Füüsikaline suurus,mis on võrdne pöördenurgaga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatisega. Tähis:W Ühik:rad/s W= W-nurkkiirus, -pöördenurk , t-aeg. Periood- Ajavahemik,mille jooksul keha läbib täisringi.Tähis:T , ühik:sek. T= t-aeg, n-täisringide arv. Sagedus-Täisringide arv ajaühikus.Tähis:f , ühik:Hz= .Kesktõmbekiirendus-Ringliikumise kiirendus. Tähis:ak , ühik:m/s2 . ak= v-joonkiirus,r-raadius. Sõltub nii trajektoori kõverusraadiusest (r), kui ka keha kiirusest (v). Suunatud erinevalt , kuid alati piki trajektoori puutujat
Ringliikumine- Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Pöördliikumisel (pöörlemine) asub telg, mille ümber liikumine toimub kehas sees. Pöördenurk-Nurk mille võrra võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. -rad =2pr r=2prad 1rad=p/180 =57º Nurkkiirus-pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. =/t=v/r(rad/s) Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus v=l/t m/s =/t=l/tr=v/r Periood-Pöörlemise perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul teeb pöörlev keha ühe täispöörde ümber oma telje. =2p/T Pöörlemise sagedus (f) on ühtlaselt pöörleva keha poolt ajaühikus sooritatud pöörete arv. Ühik- 1Hz F=1/t
Majandustarkvara valik ja hindamine Koostaja: Kristel Katsan Majandustarkvara valik on väga tähtis ja samas keeruline otsus iga ettevõtte jaoks. Ükski majandustarkvara pakkuja pole huvitatud mitterahulolevast kliendist. Kuidas teha õige otsus? Selle jaoks on vaja vastata kahele küsimusele: millised on ettevõtte vajadused? Millised on ettevõtte ressursside võimalused raamatupidamisele kuluva aja ja raha suhtes? Samuti aitab raamatupidamistarkvara valikut lihtsustab erapooletu, st erinevate turul levivate raamatupidamisprogrammide levikust finantsiliselt mittesõltuva eksperdi kasutamine, kellel on põhjalik ja avar ülevaade pakutavatest raamatupidamisprogrammidest, nende võimalustest, nõudmistest (riistvarale, kasutajatele jne), hinnatasemest ja hilisema tehnilise toe saamise võimalustest. Eestis on selliseks erapooletuks ettevõtteks Majanduskonsultatsioonide OÜ,
küsinud endale hoolduse jaoks töölt vaba päeva või teinud enda isiklikus elus muudatusi, et hooldusesse tulla. Kliendid võivad reageerida erinevalt- mõni võib väga ägestuda, teine jällegi saada aru, et see oli inimlik eksitus. 2) Klient saab hoolduse lõpus teada, et kodulehel on olnud vana hinnakiri ning hooldus on nüüd 5 eurot kallim. Kliendi jaoks on see kindlasti ebameeldiv, sest ta on hooldusele kuluva rahaga arvestanud( näiteks vajaliku summa sularaha kaasa võtnud kui läheduses pole pangaautomaati) Jällegi võivad kliendid erinevalt reageerida, võib tekkida konflikt ,sest klient on ärritunud ning soovib saada hooldust selle hinnaga nagu kodulehel kirjas ning keeldub juurde tasumast kuid samas võib olla tegu ka leplikuma kliendiga, kes selgituste kuulmise järgselt tasub 5 eurot kallima hinna leplikult.
8,314∗ 273,15+980 ( ) ) =1,56∗10−11 m2 / s kus, D – difusiooni koefitsient (kiirus), m2/s ; Do - temperatuurist sõltumatu suurus, m2/s (tabelis 2); Q - difusiooni aktivisatsioonienergia, kJ/mol (tabelis 2); R - universaalne gaasi koefitsient (8,314 J/mol*K); T - temperatuur, K (273,15). Protsessiks kuluva aja t leidmine: C x −C0 x C s−C 0 =1−erf ( 2 √ Dt ) kus, Cs – pinnakontsentratsioon (keskkond); Co - lisandi lähtekontsentratsioon materjalis; Cx - lisandi kontsentratsioon mingis punktis x; x - kaugus pinnast; D - difusioonikoefitsient: t - aeg. Asendades eelnevas valemis ( 2√xDt )=z saan: C x −C 0 0,5−0,22 erf ( z )=1− =1− =0,6818
............................................................................................................................ ........................ 26. Kirjuta seos ,mis kirjeldab elastsusjõudu:.................................................................................... 27. Mida tähistab k elastsus jõu valemis: jäikust 28. Jäikuse ühik on: N/m 29. Milleks on vaja teada hõõrdejõu väärtust: Sellepärast ,et saaks arvestada nt millegi vedamisel hõõrdejõule kuluva energiaga..................................................................................... 30. Hõõrdejõud sõltub/ei sõltu pindade omadustest. 31. Mis iseloomustab hõõrduvaid pindu: Pinna omadused-tugevus, materjal jne... 32. Kirjuta seos mis iseloomustab hõõrdejõudu:................................................................................... 33. Kuidas vähendada hõõrdumist? Saab katta asju vahenditega. ...................................................
Internetiga seotud mõisted otsida vastused järgmistele küsimustele: 1. Abiks on internet (peatükkid 2,3,8 ) http://et.wikipedia.org/wiki 2. Mis aastal hakati kasutama väljendit Internet? Väljendit Internet hakati kasutama aastal 1973. aastal. 3. Mis on Internet? Internet on 70.ndate aastate lõpus loodud andmesidevõrk, mille funktsiooniks on ühendada erinevaid arvutivõrke ja arvuteid. 4. Mis on KKK(FAQ)? Tooge näide. KKK tähendab korduma kippuvaid küsimusi. 5. Millist protokolli kasutatakse infovahetuses? http (Hypertext Transfer Protocol) 6. Milleks on vaja IP aadressit? IP aadress identifitseerib Internetti ühendatud seadme. 7. Mis on DNS ülesanne? DNS tõlgib domeeninimed Internetis kasutavateks IPaadressiteks. 8. Mille abil saab luua In...
Ringliikumise erijuhud on ringjooneline liikumine ja pöörlemine. Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtavate täisringide arv. Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on suunatud kõveruskeskpunkti poole. Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsi seadus : Suletud süsteemi kogu impulss on jääv.
2) ruumala; 3) materjali kulu, kui silindri külgpind ja põhi kaetakse; 4) väljastada, kas lillevaas on mahukas või mitte - kui ruumala on alla 500 cm3 ( arvatud), siis ei ole mahukas, vastupidisel juhul on mahukas; 5) arvutada lillevaasi kaunistamiseks kuluva materjali hind (kasutada lahtri viide konstanti). Mahukas/Ei Materjali hind ole mahukas (kr) ei ole mahukas 848,22 materjali hind (kr/cm2) on mahukas 24033,18 6 on mahukas 206289,54 on mahukas 36492,72 on mahukas 1515673,98
Reaktsiooni kiirus ja tasakaal Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik kuupäev: 1. Reaktsiooni Na2S2O3 + HCl kineetika uurimine Uurin antud reaktsiooni kiirust erinevate Na2S2O3 kontsentratsioonide juures. Kuna reaktsiooni absoluutse kiiruse määramine on keerukas, mõõdan aega, mis kulub alates lähteainete kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee ja Na2S2O3 ning samal ajal kui lisan lahusele juurde HCl panen käima ka stopperi. Ajamõõtmise lõpetan, kui keeduklaasi all oleva ruudulise paber ruute pole võimalik enam näha. Mõõtmistulemused: Katse 2M Na2S2O3 reaktsiooni suhteline log c log v
...........................................................................................................22 5. ARVUTUSLIK OSA..................................................................................................... 23 5.1. Lae, seinte ja põranda pindalad.............................................................................. 23 5.2. Materjalide kulud....................................................................................................24 5.2.1. Lakke kuluva materjali kulu........................................................................... 24 5.2.2. Seintele kuluva materjali kulu........................................................................ 24 5.2.3. Põrandale kuluva materjali kulu..................................................................... 25 5.3. Hinnad.................................................................................................................... 25 5.3.1. Lagi...................
Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine)
Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine)
Enne uue tehnoloogia soetamist, aga ei koostatud ühtegi analüüsi ega mõeldud, kas masin sobib oma olemuselt ettevõtte iseärasustega. Peale masina kasutamist selgus, et selle ümberseadistamine nõuab palju aega. Tekkis olukord, kus inimene tegi sama töö käsitsi kiiremini, kui kalli innovaatilise tehnoloogiaga. Lisaks nõudis uuel masinal tootmine töötajate väljaõpet. Ettevõte ei arvestanud oma iseärasusega (sortimendi väikesed tootmismahud) ning tehnika ümberseadistamisele kuluva ajaga. Tänapäeval, kus keskkond muutud ettearvamatult ning kiiresti, on tähtis mõelda tehtavad otsused ning tegevussammud hoolikalt läbi, enne kui tegutseda. Strateegiline juhtimine kujutab endast planeeritud tegevuste jada, kus on analüüsitud tegelikkust ning lähtuvalt sellest püstitatud eesmärgid.
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut ...
kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Ka suhteliselt suletud Soome lahes on looded kõigest 4–5 cm suurused ja jäävad tavavaatlejale märkamatuteks. Looded saavad oma energia Maa pöörlemisenergiast, nende tekitamiseks kulub 2 miljonit megavatti, mis on ligikaudu võrdne maailma elektritarbimisega. Loodetele (peale vee ka Maa muud osised) kuluva energiakao tõttu aeglustub Maa pöörlemiskiirus 0,0016 s sajandis (seega ööpäev pikeneb) ning Kuu kaugeneb Maast 3 cm aastas. Selle protsessi tulemusena ühtlustub Maa tiirlemisperiood Kuu tiirlemisperioodiga ja kauges tulevikus jõuab ööpäeva pikkus lõpuks 55 tunnini. Loodete energia koguvõimsuseks hinnatakse 2500 GW, sellest juba praegu mõistliku hinnaga kasutatavaks 234 GW. Loodete energiat on inimesed kasutanud juba sajandeid, kuid seda vaid pisikeste veskite käivitamiseks
soojusülekandes. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulga tähis on Q Soojushulga ühik on 1J ja 1cal Q= cmt Q soojushulk 1J c aine erisoojus 1 J kg oC m aine mass 1 kg Soojushulk, mis on vajalik keha soojendamiseks või eraldub keha jahtumisel, on võrdeline temperatuuri muuduga, keha massiga ja sõltub ainest. 7. Mis on erisoojus? Keha soojendamiseks kuluva või jahtumisel vabaneva soojushulga sõltuvust ainest iseloomustavat suurust nimetatakse ERISOOJUSEKS. Erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe massiühiku aine soojendamiseks 1 kraadi võrra või vabaneb selle jahtumisel 1 kraadi võrra. Ainete erisoojused määratakse katseliselt ja kantakse tabelisse. 8. Mis on sulamine? Sulamissoojus. SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Tahkisel on kindel sulamistemperatuur, st sulamise ajal keha temperatuur ei muutu.
voolusuunas. Survejoon ühtib energiajoonega tasakaalulise vedeliku jaoks. Survekadu hᵼ iseloomustab energiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui vooluhulk Q on teada, siis vajalik võimus (kW) voolutakistuste ületamiseks. 80. Selgitada surve-ja energiajoone määramist reaalvedeliku voolamisel. Reaalvedeliku voolamise energiajoon saab ainult geodeetilislt alaneda voolusuunas. Reaalvedeliku voolamise määrab survekadu hᵼ voolutakistuse ületamiseks kuluva erienergia. Sõltuvalt voolutakistusest liigitatakse survekaod hõõrdesurvekaoks ja kohtsurvekaoks. Voolamise energiajoon alaneb hõõrdetakistuse toimel pidevalt, ning mida pikem on voolulõik, seda suurem on hüürdesurvekao arvuline väärtus. Kohttakistus põhjustab aga energiajoone astmelise languse voolusuunas. 82. Kuidas arvutada vajalik võimsus voolutakistuste ületamiseks? Survekadu ht iseloomustab erienergiat, mis kulub voolutakistuste ületamiseks. Kui Q vooluhulk on teada,
Ei kujutaks ju keegi meist tänapäeva maailmas elu ilma elektrienergiata ettegi. Selle saamiseks vajalikul fossiilsete kütuste põletamisel paiskub atmosfääri suurel hulgal kahjulikke elemente. Samuti on tegemist maavaradega, mis on paarikümne aasta pärast otsas. Seetõttu tuleb hakata senisele energiamajandusele alternatiive leidma. Otsima võimalusi, mis oleksid looduslähedasemad ja kestaksid kauem. Senise kaevandamisele kuluva raha eeest võiks hakata rajama veelgi rohkem tuulikutega elektrigeneraatorite parke ja samuti vee jõul töötavaid hüdroelektrijaamu. Üha rohkem levitada tuleks ka päikesepaneelide kasutamist. Kuigi selline tootmisviis on küll senisest kallim, on see siiski ,,rohelisem" kui teised tootmisviisid. Seda juba sellepärast, et üks tuulik teenib 2-3 kuuga tasa kogu energia, mis kulub tema valmistamisele. Juba sel
töötasu arvestamise vajadus – mis perioodid/päevad arvestuses rolli mängivad? TLS §29 lg 8. KESKMISE TÖÖTASU MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD §2 lg 2. Arvestuses mängivad rolli eelneva kuue kuu ehk siis juuni kuni novemberi kalendripäevad, töötasuna teenitud summad. Kalendripäevadest arvestatakse maha haiguspäevad, puhkusepäevad ja riigipühad. 9. Kas streikimise aja eest on töötajatel õigus töötasu nõuda? Kas töötajate esindajale peab töötajate esindamiseks kuluva aja tasustama? TLS §19 lg 4. Töötajal on õigus keelduda töötegemisest kui ta osaleb streigis. Töötegemisest keeldumise õiguse kasutamisel ei saa tööandja nõuda töötajalt töötegemist ning töötegemisest keeldumine ei saa sellisel juhul olla lepingu ülesütlemise aluseks. Töötaja töötegemisest keeldumise õiguse kasutamisele vastab tööandja õigus mitte maksta vastava perioodi eest töötasu. TLS §36
Seina pindala koos avadega: S= 49025cm²-2580cm²-3420cm²= 43025cm² Seina lähevad kolme eri sorti plaadid, seega jagan seina kõrguse kolmeks: 185cm: 3= 61,6cm Igale plaadisordile kuluv pindala: S= 61,6cm*265cm= 16324 cm² Plaatide pindala: Novoker valge matt 20x20 S= 20x20= 400cm² ``6214´´ hele sinine 20x30 S= 20x30= 600cm² Trawertina beige 25x35 S= 25x35= 875cm² Et arvutada vajalik plaatide kogus, pean jagama igale plaadisordile kuluva seina pindala plaatide pindalaga. Plaate kulub: Novoker valge 20x20 16324:400= 40,81~41 plaati ``6214´´ hele sinine 20x30 16324:600= 27,2~ 28 plaati Trawertino beige 25x35 16324:875=18,6~19 plaati Plaadisegu kulu: Plaadisegu uninaks naks-1 (5kg pakend) Kulu:3-4 kg/m² 4,3025m²* 3kg/m²= 12,9kg Vuugisegu kulu: Vuugitäide vetonit 2kg Kulu: 0,4-0,8kg/m² 4,3025m²*0,6kg/m²=2,6kg Niiskustõkke kulu: Niiskustõke stopper (3l anum) Kulu: 3L/m² 4,3025m²*3l/m²= 1,4L
Haapsalu Kutsehariduskeskus T-13 Mait Sepp Eelkarestus, viimistlusvahendid, materjalid ja töövahendid kodutöö Juhendaja: Ülle Kübarsepp Uuemõisa 2014 Sisukord Ettevalmistus ja lihvimine 2 Lihvpaberid 2 Granaatkattega lihvpaber 2 Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber 2 Ränikabriidkattega lihvpaber 2 Vesilihvpaber 2 Klaaspaber 2 Karukeel 3 Terasvill 3 Lihvpaberi tähistus 3 Peitsid 3 Õlipeits 3 Vesipeits 3 Keemiline tumendamine 3 Sellakid, vahad ja õlid 4 Polituurid 4 Vahad 4 Õlid 4 Lakid 4 Kasutatud kirjandus ...
juures kokku jooksid. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 50 000. Keskasulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad, neid omakorda asulad ja külad. Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud. Kokku asus Sumerite linnaosa levialas umbes tosin suuremat linna koos nende juurde kuluva maa-alaga, kus toimis hästiorganiseeritud niisutussüsteemile tuginev majandus. 1) Nippur (usuline keskus) - Ringmüüriga ümbritsetud linna keskuses asuvad linna peamised dominandid templid ja tsikuraat, nende ümber aga tõenäoliselt preestrite linnus. Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal.
500 h 1000 h 2000 h 5000 h Katsetused LED-lampidega klassiruumis v Klassi valgustus mõjutab õpilaste õppeedukust. v Klassiruumides on ette nähtud valgustustase 300 luksi, mõnedes ainekabinettides 500 luksi. v Praegu on klassiruumis 28 58W T8 madalrõhu luminofoorlampi. v Asendada saaks need 25W LED-lampidega. v Aastane kulu T8 lampidega oleks 489,83 eurot. v Aastane kulu LED-lampidega oleks 248,55 eurot. Valgustusele kuluva hinna kujunemine erinevat tüüpi lampe kasutades Hinna kujunemine erinevat tüüpi lampe kasutades 900 800 700 600 LED-lambid 500 T8 madalrõhu Eurot luminofoorlambid
päevase juurdekasvuga. Kui sügisesel lehmade kaalumisel selgub, et nende eluskaalu juurdekasvu ettehindamisel on tehtud oluline viga (üle 50 g päevas) siis tuleb viimasel karjatamiskuul teha arvestuses vastav parandus. Noorveistel arvestatakse eluskaal kaalulehtede alusel või tehakse arvestused samuti ettehindamise teel, mida tuleb kaalumise läbiviimisel parandada. Hobustel arvestatakse eluskaal üks kord suve jooksul. Karjatamisrühma elatussööda ja eluskaalu juurdekasvuks kuluva söödanõudluse arvutamiseks on tarvis teada loomade söötmispäevi vastaval karjamaal ja vastaval ajavahemikul. Karjamaalt mitmesugusel põhjusel (poegimine, ravi, seemendamine jne) lauta jäänud üksikud lehmad arvatakse lihtsustamise mõttes nii elatuseks kui ka eluskaalu juurdekasvuks ning piimatoodanguks kuluva sööda nõudluse osas karjamaal olnud lehmade hulka ja neile antud sööt karjatamisel antud lisasööda hulka. Karjamaa
elastsuspiir, - teatud surve mille korral mulla endine kuju enam ei taastu kõvadus,- mulla võime osakesi koos hoida kui välisjõud kimbutavad kõvaduspiir, - väikseim surve mille juures mulla osakesed purunevad plastilisusindeks, - näitaja mulla küpsus, - mulla seisund kus absoluutselt kõik näitajad on parimas seisus harimiseks eriveotakistus, - künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikega kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata struktuursus, - mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks mulla niiskusreziim, - hindab vee kvalitatiivseid näitajaid: liikuvus, omastatavus põuakartlikud mullad, - kerge lõimis, palju korest, väike veemahutavus parasniisked mullad, - suur veemahutavus, liivsavi, taimedele hea varustatus ajutuselt liigniisked mullad, - soostunud, ajutine liigne vesi , gleistumine
Laadimis-lossimismasinad. Kordamisküsimused. 1. Otstarve ja liigitus. Laadimis-lossimismasinaid kasut mitmesuguste materjalide, seadmete, detailide jne laadimiseks transpordivahenditele ja nende lossimiseks transpordivahenditelt, samuti ka eelnimetatud objektide ümberpaigutamiseks ruumis vastavalt tehnoloogilistele vajadustele. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomult: a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga 2. Käiguosa tüübilt a) rataskäiguosal – täiskummrehviga, pneumorehviga, kombineeritud rehviga b) roomikkäiguosal 3. Raami tüübilt a) jäiga raamiga või kõigi juhitavate ratastega b) šarniir-liigendraamiga c) jäiga raamiga ja liugjuhtimisega 4. Tööseadme tüübilt a) universaal-laadurid b) kopplaadurid c) harklaadurid d) haarats-laadurid 5. Jõuseadmelt a) sisepõlemismootoriga b) elektrimootoriga c) kombineeritud 6. Gabariitidelt ja massilt a) minilaadurid b) normaalmõõtmetega laadurid. 2. Rataslaadurite liigitus. Rataslaadureid toodetaks...
nõudlused on sarnased) CPU ooteajad on kerges sõltuvuses protsesside CPU-nõudluse suurusest, ent üldiselt on Round Robin üks 'kristlikumaid' algoritme kõik protsessid käivad koos · RR3 suhteliselt samas suurusjärgus CPU ootejajad.. kerge lineaarne ooteaja pikkuse kasv protsessi ressursinõudlikkuse suhtes Ajakvant 3 annab võrreldes 1-ga eelise peamiselt protsesside vahetamisele kuluva aja vähenemise näol (olgugi, et see antud tabelis ei kajastu) · RR5 osutus, et praegusel juhul ei oma eriti suurt tähtsust, milline ajakvant Round Robini algortimile ette anda tulemus on suhteliselt sarnane eelmistega Põhiline kriteerium kvandi valimisel saabki sellisel juhul olema protsesside ümberlülitamisele kuluv ressurss. Subjektiivne hinnang Leian, et antud tingimustel on kõige 'parem' (ressursisäästlikum) algoritm Shortest Job First
Hoolimata sagedastest haigustest ja nõrgast tervisest, kasvas temast enesekindel ja lausa võitlushimuline nooruk. Ise on ta öelnud, et päris oma loomuse juhtida kõike, millesse ta satub, meresõitjatest esivanematelt. Koolis läks tal väga hästi ja ta ei jäänud millegagi hätta, kuid kõige rohkem armastas matemaatikat. Edasi hakkas ta õppima Tuftsi kolledzhis inseneriteadust. Õppekulud tasus ta stipendiumi ja tuutoritöö abil ning tavaliselt bakalaureusekraadi omandamiseks kuluva õppeajaga pistis taskusse magistri diplomi. Terve ülikooliaja tahtis ta teha kõiki asju omamoodi, eirates teiste poolt kehtestatud reegleid. Peale ülikooli asus Bush tööle General Electricus, elektriseadmete testijana. Kui tehasepõleng selle töö katkestas, asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama. 1940. aastast hakkas Bush juhtima USA sõjandusalast uurimistööd. Nõnda oli ta seotud nii tuumapommi valmistamise kui UFOde uurimisega. Peale sõja lõppu keskendusid tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
