Graniit Pegmatiit Graniitporfüür Obsidiaan e. vulkaaniline klaas Pimss Dioriit Gabro Basalt Diabaas Kloriitkilt e. rohekilt Vilgukilt Gneiss Amfiboliit Kvartsiit Marmor '' Migmatiit Savi Graptoliitargilliit Liivakivi Konglomeraat Fosforiit Kips Travertiin Mergel Lubjakivi Dolomiit Vask Hõbe Kuld Väävel Grafiit Galeniit Sfaleriit Püriit Markasiit Haliit e.kivisool Sülviin Fluoriit Korund Hematiit Götiit Psilomelaan Kvarts Kaltsedon Opaal Oliviin Granaadid Berüll Augiit Küünekivi Kaoliniit Serpentiin Talk Biotiit Muskoviit Glaukoniit Päevakivid (plagioklassid, leelispäevakivid) Kaltsiit Aragoniit Malahhiit Barüüt Põlevkivi Kivisüsi
ISESEISEV TÖÖ Kaltsiumoksiid (CaO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) valge, kristalne aine 3) lahustub hästi vees 4) ei lendu ning on lõhnatu Kasutamine: 1) segades veega tekib kustutatud lubi, mida kasutatakse lubimördi tootmisel 2) kasutatakse klaasitootmise koostisosana 3) kaustatakse neutraliseerijana keemiatööstuses 4) kasutatakse stabilisaatorina ja happesuse regulaatorina toiduainetööstuses 5) kasutatakse sünteetilise kautsuki valmistamisel Tsinkoksiid (ZnO) Omadused: 1) aluseline oksiid 2) lõhnatu, kristalne aine 3) reageerib ägedalt alumiiniumi ja magneesiumiga 4) sulamis temperatuur 1975°C 5) vees mittelahustuv Kasutamine: 1) kasutatakse päikesekreemide ja kosmeetika koostisosana 2) kasutatakse antibakteriaalseste materjalide koos...
võib esile kutsuda vähktõbe, eelkõige leukeemiat. 7. LIIV kvarts, Kasutatakse toorainena Silma sattudes ärritava päevakivi, klaasi tootmisel, liiva toimega vilgu, kasutavad ka keraamika- ja Liivatorm glaukoniit ehitusmaterjalide tööstus. jt. osakesed. Pindade puhastamiseks 8. KULD Au Valmistatakse kuldehteid, Vargused hambaproteese, Kullapalavik Kullaga võib tappa 9. RAUD Fe Ehituses ja masinaehituses Rauaga võib tappa kasutatavate erinevate Raud on odav
Töö eesmärk:liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. Katsetatud ehitusmaterjalid: liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1:
murenemise kohas valitsenud - u 1,1 miljard a. tagasi oli hiidmandri Rodinia kliimavööndiga? osa 10. Misasjad on, kuidas ja kus 15. Millele viitab setendites esinev - u 1100 Ma ekvaatori lähistel kuhjuvad kaustobioliidid? glaukoniit? Mis asi viimane Niisked ja kuumad tingimused soodustavad - u 1050 Ma liigub lõunapoolusele, 30-60 kaustobioliidid, organismide jäänustest ja üldse on? keemilist murenemist. Jahedad ja niisked laiuskraadi vahel nende lagusaadustest moodustunud põlevad tingimused soodustavad füüsikalist murenemist. - 900 Ma lõunapooluse lähedal maavarad
Kruusliivad on peamiselt seotud liustiku sulavete voolude kuhjetega - oosid, liustikujõgede deltakuhjatised ja sandurid, nn Kalevipoja künnivaod, mis on mõnikord ka ainsad kaunid pinnavormid maastikul. Looduslikus liivas ja kruusas esineb tavaliselt lisandina savi- ja tolmuosakesi (aleuriiti). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Liiv on peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest, kruus on aga jämepurruline sete, mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest. Maapõueseaduse järgi jaotatakse liiv: tehnoloogiliseks liivaks, mille kasutusala lähtub selle keemilisest koostisest, ehitusliivaks ja puiste- ning täitematerjaliks, mida kasutatakse lõimisest või nii lõimisest kui koostisest lähtuvalt. Kruus aga ehituskruusaks ja
Purdsetteid leidub kõigis geoloogiliste ajastute setetes. Kasutamist leiab siiski vaid pinnakattes esinev mandrijää sulavete tegevusel kuhjunud kruusa- ja liivamaterjal, sest vanemates kivimikompleksides esinev või pinnakattes teisel teel kujunenud liiv on liiga peeneteraline ega rahulda ehitustegevuseks nõutavaid terasuurusi. Kruus ja liiv Liiv on peenepurruline sete (tera suuruse alla 5 mm), mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest Kruus on aga jämepurruline sete (tera suurus üle 5 mm), mis koosneb kulutatud tard-, moonde- ja settekivimite veeristest ning munakatest ja ümardunud mineraalide osakestest Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses(tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses jne) Kruusa kasutusalad on mõnevõrra piiratumad - betoonitäiteks, teedeehituses. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.
paekivide alltüüp: sisaldab üle 60% kaltsiiti, dolomiiti; esineb savi, kvartsi, kipsi. b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud ränihapendiga ja kihitatud glaukoniit liivakivi Põhja-Eestis, obulus liivakivi; Lõuna-Eestis devoni liivakivi. 1. Põlevkivi ehk kukersiit; 50-70% orgaanilist ainet, savi, kaltsiiti - aluspõhjaline orgaaniline ja karbonaatne lähtekivim 2. Diktüoneema: sisaldab savikat materjali ja mineraalaineid, 10-30% orgaanilist ainet, püriit FeS2, sisaldab murenemise käigus radioaktiivseid elemente. Maakoore koostis Maakoore keskmine paksus on ~20 km ja koosneb peamiselt kaheksast
4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 5. Katsemetoodika 5.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatakse liivast osad, mis on väiksemad kui 5mm, need valatakse 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Valamisel tekkinud kuhi eemaldatakse, ning proov kaalutakse. Liiva puistetihedus 0L [kg/m3] leitakse valmist 1. Puistetihedus
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 l...
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
läbimõõdu ülempiiriks 10 mm. Purdsette terasuurus, mida nimetatakse kruusaks, on erinevates maades erinev. Kruusast peenem purdsete on liiv. Liiv Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümikset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid ,päevakivid, vilgud,amfiboolid , pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liivakivi värvus oleneb mineraalide, tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva õhukese pigmendikihi värvusest. Päevakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina. Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse näiteks klaasi tootmiseks. Liivakivi võib olla ka näiteks rohelist värvi. Põhja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis on näha rohelise glaukoniitliivakivi kiht. Settimine: Liiv võib settida väga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...
Liiva (peentäitematerjali) katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, ja huumuse sisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses kasutati liiva. 3. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 4. Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Liiva kasutusaladeks on: mörtide valmistamine; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6. Kasutatud töövahendid 1-liitriline silindriline nõu ...
KVARTSIIT Metafoorne kivim. Kvartsiidid on tekkinud liivakivide moondumisel. Nad on väga kõvad ja vastupidavad murenemisele. Kuulsamaks on Soksa (Karjalas, Onega järve ääres) kvartsiit, mis on hinnatav tumepunase värvuse tõttu. LUBJAKIVI Karbonaatne kivim (settekivim). Tekivad enamasti meredes ja laguunides, harvemini magedates veekogudes. Suuremalt jaolt koosnevad nad kaltsiidist, harvemini aragoniidist. Lisanditena võivad esineda terrigeenne materjal, dolomiit, kips, glaukoniit, opaal, kvarts, savimineraalid jne. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivimid. Jagatakse kahte rühma: organogeensed ja pelitomorfsed. Esimesed koosnevad peamiselt kaltsiidsetest organismide jäänustest. Need võib omakorda jagada organismide iseloomu järgi korall-, karp-, vetiklubjakivideks jne. Teised koosnevad väikestest kaltsiidi homogeensetest agregaatidest, millede läbimõõt ei ületa 0,01 mm. Lubjakivide hulka kuulub ka kriit. Lubjakivid on väga laialdase levikuga
rohekashallist aleuroliidist ning aleuroliitsavist. Lükati kihistu poolsaarel ei paljandu ent Põlluküla puuraugu andmetel on kihi paksus u 12 m. Lontova lademes samanimeline kihistu poolsaarel ei paljandu, küll aga mujal ümbruses on setendi paksuseks määratud 66 – 77 m. Kivimiliselt sisaldavad aleouriidikat savi ja liivakivi. Alamordoviitsiumist on esindatud Pakerordi( tumepruun argilliit), Varangu (kivimites sisaldub aleuroliit ja glaukoniit. Lade esineb nii kirde – ja loodekalda paljandites ), Latropi (glaukoniitlubjakivi), Volhovi (detriit – ja glaukoniitlubjakivi) ja Kunda (lubjakivi kukersiidiga) lademed. Keskordoviitsiumi esindavad Aseri lade (pruuniteralised raudooiididega lubjakivid), Lasnamäe lade (pruunikasshallid dolomiidid),Uhaku lade (hele – kuni rohekashall,savikas lubjakivi), Idavere lade (detriitjas lubjakivi) ja Jõhvi lade, mille esinemine on kaheldav. Pinnamood.Pinnakate.Arengulugu
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
muldades. Kvaternaarsetes setetes ja neil mood. muldades kaoliniit puudub või esineb vähesel määral. Tähelepanuväärse osa mood. kaoliniit subtroopika ja troopika muldades, s.o. puna-ja lateriitmuldades. Hüdrovilkude rühma kuuluvad vilgusarnased, rohesti vett sisaldavad alumiiniumi, raua, mageneesiumi hüdrosilikaadid, mis koosn. Kahest tetra - ja ühest oktaeedrite kihist kristallvõres. Tähtsamad esindajad: hüdromuskoviit, hüdrobiotiit, glaukoniit. Hüdromuskoviit – tekke peam. allikaks on muskoviit, milles osa kaaliumi asendub hüdratiseerunud vesinikiooniga. Hüdromuskoviit võib mood. ka sünteetiliselt päevakivide ja vilkude laguproduktidest. Hüdromuskoviit on kolmekihilise, 2:1 tüüpi stabiilse mittepaisuva võrega, milles 1/6 Si4+ on asendunud Al3+-ga. Kihtidevaheline K võib osaliselt asenduda ca, Mg ja H-ga. Esineb peenesoomuseliste või plaatjate agregaatidena. Neelamismahutuvus 20-40 mg-ekv/100g
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib...
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
Siluri ajastu Ordoviitsiumi ajastu lubimerglid diktüeneema meres tekkis Glaukoviit liivakivi esimese kivina Ordoviitsium obolys liivakivi obolys liivakivi meri Alam- kambriumi liivakiht; glaukoniit saviGraniidi kristalli aluskond diktüeneema kildkivi dolomiit põlevkivi lubjakivi NB! Need on vana aegkonna setted ja pindmised materjalid on aluspõhjaks
Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted. 3.3.3 Põhjavesi Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9...10 m sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega. Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade jakruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga. Jääjõelistes setetes esinev vesi on enamasti surveline, veetase jääb 2...4 m sügavusele maapinnast. Samale kõrgusele jääb ka mere ja jääjärve setetega seotud vaba pinnalise veekihi vesi. Reljeefi madalamates kohtades on veetase siiski maapinnalähedane.
b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud ränihapendiga ja kihitatud glaukoniit liivakivi Põhja-Eestis, obulus liivakivi; Lõuna-Eestis devoni liivakivi. 1. Põlevkivi ehk kukersiit; 50-70% orgaanilist ainet, savi, kaltsiiti aluspõhjaline orgaaniline ja karbonaatne lähtekivim 2. Diktüoneema: sisaldab savikat materjali ja mineraalaineid, 10-30% orgaanilist ainet, püriit FeS2, sisaldab murenemise käigus radioaktiivseid elemente. Mullatekkeprotsessid
b. Merglite alltüüp: sisaldab 25-60% karbonaatseid materjale, ülejäänud osa savi-materjal 1. Karbonaadivaesed aluspõhjalised muldade lähtekivimid. Need jaotatakse edasi vastavalt mehhaanilisele koostisele: a. savide alltüüp: üle 50% füüsikalist savi; hüdrovilgud, montmorilloniit, kloriit, kaoliniit b. liivakivide alltüüp: kokku tsementeerunud ränihapendiga ja kihitatud glaukoniit liivakivi Põhja-Eestis, obulus liivakivi; Lõuna-Eestis devoni liivakivi. 1. Põlevkivi ehk kukersiit; 50-70% orgaanilist ainet, savi, kaltsiiti - aluspõhjaline orgaaniline ja karbonaatne lähtekivim 2. Diktüoneema: sisaldab savikat materjali ja mineraalaineid, 10-30% orgaanilist ainet, püriit FeS2, sisaldab murenemise käigus radioaktiivseid elemente. Mullatekkeprotsessid
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
