Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"soojajuhtivus" - 115 õppematerjali

soojajuhtivus on kuni 1,85 W/m2 0K. Soojustamata tellisseinu paksusega 51 cm ehitati elamutele 1950-ndate lõpuni, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Kärgtellistest seinte soojajuhtivus on kuni 0,80 W/m2 0K. Gaasbetoonplokkidest seinu ehitati kuni 1990-ndate aastateni paksusega 30 cm, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Gaasbetoon ei talu niiskuse ja külma koosmõju, sellepärast niiskuse eest kaitsmata seinad lagunevad suhteliselt kiiresti.
thumbnail
2
doc

Ehitusmaterjalide omadused.

Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumistsüklite arvuga. Näiteks harilikult telliselt nõutakse 15 tsüklit, kõnniteeplaat aga 100 tsüklit. · Soojamahutavus- on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergijat, jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. · Soojajuhtivus - on materjalie omadus juhtida sooja läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Tulepüsivus- näitab kuidas materjal toimib tules ja selle järgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks, raskeltsüttivateks ja süttivateks. · Tulekindlus-on materjali võime taluda väga kõrget temp.pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused. · Tugevus- on materjali võime taluda mitmesuguseid väliskoormusi....

Üldehitus
76 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ehitusfüüsika Kursusetöö

Variant B-s lisandub sissepoole soojustuseks kivivill (100 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant C lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole kivivill (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Variant D lisatakse olemasolevale välisseinale väljapoole vahtpolüstereen (150 mm) ja kuivkrohv (13 mm). Selleks, et teada saada, milline seina variant on parim tuleb iga seina variandi kohta teha mitmeid arvutusi. Esiteks tuleb leida välispiirete soojatakistused, seejärel soojajuhtivus , soojainerts, välispiirete üksikute kihtide temperatuuride arvutused, küllastusrõhud, materjali aurutakistus ja osarõhud. Seejärel saab leida kas ja kus kihis tekib kastepunkt. VARIANT A Joonis 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 1.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused Sisepinna soojatakistus oleneb soojavoolu suunast, antud juhul on see horisontaalne....

Ehitusfüüsika
336 allalaadimist
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

Aurutihedus ­ sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus ­ materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus ­ on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures). Soojamahtuvus ­ on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Mõõtühikuks on soojaerimahtuvis c (kJ/ºC)...

Ehitusviimistlus
27 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

· õhuliikumiskiirus; inimeste aktiivsus; riietuse soojapidavus; · operatiivne temperatuur toper =(ts +Ts)/2 [oC] · ts - ruumiõhu temperatuur (oC); Ts ­ kiirgavate pindade keskmine temper (oC) · soojusliku mugavust mõõdetakse iseloomustatakse soojusliku mugavuse indeksiga (PMV); PMV iseloomustamiseks 7-astmeline skaala: Soojuslik tunnetus PMV Kuum +3 Soe +2 Kergelt soe +1 Mugav 0 Kergelt jahe - 1 Jahe - 2 Külm ­ 3 98. Millest sõltub materjali soojaerijuhtivus? · Materjali soojajuhtivus : materjali soojajuhtivust iseloomustab tema soojaerijuhtivus (), s.o sooja hulk vattides, mis kandub läbi d=1 m paksuse materjali kihi A= 1 m 2 pinna z = 1 tunni jooksul kui tasapindade temperatuuride vahe (t) on 1 kraad. · Ühik [W/mK] või [W/moC]. Valem Q = (ts -tv)*A*z* /d [W] · Sooja erijuhtivus seega = Q* d /(t * A * z) (W/m oC); Sooja erijuhtivus sõltub materjali poorsusest ning pooride suurusest. Seega on sooja erijuhtivus materjali ja õhu soojajuhtivuse...

Hoonete konstruktsioonid
366 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Aeroc ja Maxit Estonia

10 6 Classic 2) 500 0.10 4 1) Kehtib krohvitud välisseintele normaalsetes kasutustingimustes 2) Kehtib siseseintele ja mineraalvillaga soojustatud välisseintes normaalsetes kasutustingimustes n -näitajad kehtivad normaalmõõtmetega plokkidele (200x600 mm) paigaldatuna liimvuugil. Muude plokkide suuruste ja vuukide paksuste korral võib vuukide osakaal muuta - väärtusi. AEROC EcoTerm välisseina soojajuhtivus (U-arv) Piirde soojapidavus saadakse konstruktsioonimaterjalide ja pinnakihtide soojatakistuste summana. R = Rs + di/i + Rv Võttes Rs = 0,13 m²K/W (sisepinna soojatakistus) Rv = 0,04 m²K/W (välispinna soojatakistus) n = 0,10 W/mK (poorbetooni soojaerijuhtivus, tihedusklass 400 kg/m³) AEROC EcoTerm 375 välisseina soojatakistus R = 0,13 + 0,375/0,10 + 0,04 = 3,92 m²K/W Soojajuhtivus U = 1/R = 1/3,92 = 0,255 W/m²K Vastavalt EPN 11.1 järgi peaks välisseina soojajuhtivus U 0,28 W/m²K....

Ehitusviimistlus
79 allalaadimist
thumbnail
22
doc

1. semestri konspekt

2) KIIRGUSTIHEDUS ­ (alfa, beeta, gammakiirgused) Alfa ­ kõige väiksema läbivusega Beeta ­ pole eriti ohtlik (ei läbi kivi) Gamam ­ kõige ohtlikum, peab looma spetsiaalseid tõkendeid, kõige paremaks tõkendiks on betoon. 3) AKUSTILISED OMADUSED 1 OSA ­ peegeldub 2 OSA ­ sumbub 3 OSA ­ läbib materjali PUIT umbes 30 000 puiduliiki POSITIIVSED OMADUSED: väike soojajuhtivus , väike mahumass, suhteliselt suur tugevus, hea töödeldavus, paljudes kohtades kasutatav (ehituses ­ kandekonstruktsioonina, välis, siseviimistlus), ökoloogiline (taaskasuttav). NEGATIIVSED OMADUSED: niiskuvus, ebaühtlane struktuur, süttivus, kõdunevus, hügroskoopsus, kahjustatavus putukate poolt. 1) OKASPUUD 2) LEHTPUUD 3) PALMID (eraldi rühmas) 4) BAMBUS PUIDU SISEEHITUS: KIHID: 1...

Ehitusmaterjalid
133 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Kivi eksami küsimuste vastused

Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed ­ arvutuskoormus Q ­ LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk ­ Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal ­ suurt tähtsust normaal ­ ja...

Kivikonstruktsioonid
273 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami küsimuste vastused

14). Nimetage inimorganisimi sooja äraandmise viisid normaaltemperatuuril? Norm. temp. juures eraldab inimene soojust konvektsiooni ja konduktsiooni, soojakiirguse ja vee aurumise teel.+joonis,kus y-telg= inimese soojatoodang, x-telg= keskkonna temp 15..35c. 15). Eriti kerge min villa soojusjuhtivuse tõus. tiheduse vähenedes muutub vill liiga hõredaks, tekib mikrokonvektsioon ja tõmbevool(sein käitub nagu korstnalõõr). Selle tulemusena soojajuhtivus tõuseb. Seinas kasut villa tihedus võiks olla üle 50 kg/m3, oluline on ka õhu juurdepääsu vältimine vertikaalsesse soojustusvahedesse. Hõredaid villu soovitav kasutada põrandate ja lagede soojustamiseks, kus tõmmet ei teki. 16). Miks võib piirde sees tekkida veeauru kondensaat, kuigi sise ja välispinnal kondens. ei teki? joonis, kus temp. langu ja aururõhu vähenemise graafikud läbi seina on lineaarsed (sirged), veeauru küllastusrõhu graafik on aga parabool...

Ehitusfüüsika
279 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ehitusmaterjalid - KT nr. 1

Füüsikalised: ·Absoluutne tihedus ­ aine mass jagatud poorideta aine ruumalaga (aine tihedus). g/cm3. ·Näivtihedus ­ loomuliku struktuuriga terade tihedus (ei arvestata tera pooridega). ·Tihedus ­ loomuliku struktuuriga materjali mahu ühiku mass (ei arvestata poore). Tihedusest sõltub: soojajuhtivus , tugevus, poorsus, detaili mass jm. Materjal kuivatatakse püsiva massini. Puistematerjalide puhul arvestatakse ka teradevahelisi tühimikke. ·Poorsus ­ pooride maht tahkes kehas. Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning jaotatakse pooride suuruse järgi. p=pooride ruumala / materjali ruumala x 100%. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Lahtise poorsuse korral ei ole püsiv ega külmakindel. Kinnise poorsuse korral on soojusisolatsioon suur....

Ehitusmaterjalid
676 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ehitusmaterjalid - KT nr.2

S isol mat on parem, * mida poorsem ta on * rohkem kinniseid poore * suletumad poorid * väiksem ümbritseva kelme paksus * puu korral on pikikiudu 2X suurem * puistel mida peenem tera * vee sisaldavus väiksem. Klassifikatsioon ­ struktuur (kiuline, teraline), vorm (tükk, rull, nöör), toormaterjal (looduslik, sünt), mahumass, jäikus, soojajuhtivus , tulekindlus. Mineraalsed ­ Mineraalvill (klaas, kivi) ei põle, õhu läbivus sõlt mahumassist, auruläbivus on suur, survetug oleneb tüübist, müraisol on hea madalatel lainepikkustel. Mullklaas valm boorsilikaatklaasist om ­ kasut ­ 260..430 C ei kahane, ega lase vett läbi, ei põle, kõrge hind. Kergkruus valm põlet pais savist, kasut..., ei karda kemikaale, niiskust, tuld, hallitust, mädanikku....

Ehitusmaterjalid
302 allalaadimist
thumbnail
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid...

Ökoloogia ja...
96 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geotehnika spikker

Kirjeldage raudbetoon rammvaiade A ­ vaia ristlõikepindala m2, · Talvine välistemperatuur kasutamist (plussid, miinused). Valmistatakse m1 ­ vasara kaal t, m2 ­ vaia ja kaitsepea kaal t, · Talve kestus ruudukujulise ristlõikega vaiu mõõtmetega se ­ vaia vajum ühest löögist, · Pinnase soojajuhtivus 200x200 kuni 450x450mm. Enim levinud on Ed=m1Hg ­ löögienergia kNm, · Hoone soojareziim, vaiad ristlõikega 300x300mm pikkusega kuni H ­ vasara langemiskõrgus m, põrandakonstruktsioon ja 16m. Pikemate vaiade vajadusel kasutatakse g ­ raskuskirendus, 9,81m/s2, soojustus, jätkatud vaiu...

Geotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Kursuseprojekt - ERAMU

Hoone maaalune kubatuur 0 m3 Sh. Hoone maapealne kubatuur 593 m3 Hoone alune pind: 120,5 m2 Krundi pind: 1810 m2 Täisehituse protsent: 6,66 % 5 1.2.3. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. R = d/ R = Rse + R1 + R2 + R3 + ... + Rsi U = 1/R Lubatud soojajuhtivus U 0,22 W/m² ºC Välisseinad: - Krohvikiht 5 mm, = 0,21 W/m² ºC - Vahtpolüstürool 150 mm, = 0,041 W/m² ºC - Fibo-plokk 200 mm, = 0,24 W/m² ºC - Krohvikiht 5mm, = 0,21 W/m² ºC R = 0,04 + 0,005/0,21 + 0,15/0,041 + 0,2/0,24 + 0,005/0,21 + 0,13 = 4,71 U = 1/4,71 = 0,21 W/m² ºC Välisseina soojajuhtivus vastab lubatud soojajuhtivusele. Katuslagi: - Tuuletõke Isover RKL 50 mm, = 0,036 W/m2 ºC - Soojustus Isover KL 200 mm, = 0,036 W/m² ºC...

Hooned
551 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Esimene praks

Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused(mass, soojusjuhtivus jne) 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende tihedusest, mahumassist või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Tihedusest sõltuvad soojajuhtivus , tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Mida suurem on poorsus, seda väiksem on aine tihedus ja seda madalam on materjali tugevus. 10 Kasutatud materjalid 1. Raado, L. (2008). EPM 3500 EHITUSMATERJALID 1. osa. [www] http://ehitustootlus.ttu.ee/ 2. R...

Ehitusmaterjalid
95 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Õlid ja määrded

Viskoossusest sõltub: · õli pumbatavus, · mootori käivitumine ja ökonoomsus, · õli filtreeritavus ja kulu, · mootori detailide (näit. kolvirõngaste) tihendamine. Väikese viskoossusega õli surutakse koostöötavate detailide vahelt välja, liiga suure viskoossusega õli ei tungi aga tööpindade vahelistesse piludesse. Üleliia paksudel mootoriõlidel on halvem soojajuhtivus ja suur hõõrdetakistus, mistõttu sisehõõrdumise ületamiseks kulub suurem osa mootori võimsusest. Seetõttu püütakse praktikas iga mootori jaoks valida lähtuvalt mootorivalmistaja nõuetest võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv õlikiht ja seega minimaalne kulumine. 3. Hangumistemperatuur ­ on see temperatuur, mille juures õli maha jahtudes lakkab voolamast oma kaalu mõjul. Mõõdet. samamoodi nagu...

Auto õpetus
180 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Puit

Niiskusest tingitud puidu nõrgenemist on näha graafikul 1. Katsest selgus et puidul on väga hea veeimavus, puit suutis endasse imada 90% vett võrreldes oma algse massiga. 7. Küsimused. 1. Puidu omaduste sõltuvused niiskuse sisaldusest. Niiskussisaldusest sõltuvad järgmised puidu omadused: · Puidu tugevus (mida kuivem, seda tugevam) · Puidu soojajuhtivus (niiskuse suurenemisel kasvab ka soojajuhtivus) · Soojamahtuvus (mida kuivem, seda väiksem on soojamahtuvus) · Mahumuutus (piki tüve 0,1 ­ 0,3 %; radiaalsuunas 3 ­ 6% ning tangentsiaalsuunas 6 ­ 10%. 2. Puidu positiivsed ja negatiivsed omadused. Kasutamine ehituses. Positiivsed omadused: · Soojusisolatsioon ­ sõltub tihedusest · Kerge töödelda · Puidu lihtne liimitavus · Võime hoida kinniseid (kruvid, naelad) · Head dekoratiivomadused...

Ehitusmaterjalid
95 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Aeroci ehitusfüüsikalised omadused

Poorbetoonil on samuti rida omadusi, mis tagavad ruumis samaväärsed elutingimused võrreldes palkmajaga. Tänu poorsele struktuurile on poorbetoon võimeline mingil määral koguma õhus sisalduvat niiskust ja seda hiljem ka loovutama. See võimaldab tagada parema ruumi niiskusreziimi ka talvel intensiivsema kütmise perioodil. Poorbetooni 4 väike soojajuhtivus ja piisav soojuse akumuleerimise võime (soojainerts) tagavad ruumis stabiilse temperatuuri. Seepärast ongi massiivsete poorbetoonseintega majades kuumadel suvepäevadel meeldivalt jahe ja külmal talveööl hubaselt soe. See tuleneb sellest, et poorbetoon aeglustab suurte temperatuuri kõikumiste mõju. Alljärgnevalt graafikult on näha, et seina välispinna suure temperatuuri kõikumise juures kõigub seina sisepinna temperatuur ainult ~2ºC võrra. 2.4 Poorsus ja pooride maht...

Füüsika
25 allalaadimist
thumbnail
28
ppt

Vaheseinad

Tamm 8 Väikeplokkidest vaheseinad Väikeplokkidest vaheseinad ehitatakse: * gaasbetoonist (Silbet, Aeroc) * keramsiitbetoonist (Fibo) Vaheseinad võib laduda Silbet'i väikeplokkidest (588x288x100 mm ja 600x380x100 mm) ning Aeroci 600x200x150 mm plokkidest. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest leiavad põhilliselt kasutust Fibo 100 mm plokid, tööstusehituses suuremate/kõrgemate seinte puhul ka 150 mm plokid: Mõõtmed mm Ploki kaal kg Soojajuhtivus Helipidavus dB Tulepüsivus W/mK 100x185x490 6 0,20 35 120min. 150x185x490 9 0,20 35 240min. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse...

Ehituskonstruktsioonid
126 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Müüritiste ladumine

Looduslikest kividest täismüüritise pindmised read, samuti vundamentide nurgad ja lõikumiskohad laotakse suurematest, paremate sängituspindadega kividest. Kivide vahetu kokkupuutumine (ilma mördita) on lubamatu, samuti määrdunud kivide kasutamine. Kergmüüritis. Massiivsetel tellisseintel on rida puudusi: sein on raske, madalate hoonete juures pole kivide tugevus täielikult ära kasutatud, seina soojajuhtivus on suur jne. Tellise otstarbeka kasutamise mõttes on parem anda välisseintele selline konstruktsioon, kus seinale annavad tugevuse tellised, vajalik soojapidavus aga oleks tagatud soojapidavate materjalidega. 2 Joonis 7.3 Seina pinna seotised ehk müürikiri: a ­ plokkseotis ja b ­ ristseotis plokksüsteemis seinal, c ­ müürikiri mitmekihilisel seinal Joonis 7.4 Seinte seotisi...

Hooned
390 allalaadimist
thumbnail
27
docx

kõik tõed materjalidest (tisler)

Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,kui võtta arvesse tugevust ja kaalu siis ületab kaalu: september 2008 5)hea lõike töödeldavus 6)hea liimitavus 7)hoiab hästi kruvi klambreid,naelu 8)väike soojajuhtivus sooja paisumine 9)keemiliselt ümbertöödeldav 10)mitte magneetiline 11)kuiv puit on lielektrik Negatiivsed omadused 1. Ühest ja samast puiduliigist puude omadused sõltuvad kasvamistingimustest. 2. Puit ei ole ühesugune materjal,omadused sõltuvad materjali erinevad suunad- otselõige,tangensiaallõige,radiaallõige. 3. Puit on hugroskopne materjal.see tähendab imeb õhust niiskust või annab selle ära (0- 30%)ulatuses 4...

109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun