temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Paksus 28 (mm) (W/mK) Välis.temp ºC Välis RH% Sisepind -18 Liimpuit 150 0,12 Puitroovitus, vahel puistevill 300x50 0,12/0,04 OSB plaat 20 0,16
temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Paksus Sise.temp Välis.temp Sise RH Välis RH Taavi Michelson (mm) (W/mK) ºC ºC % % Materjal 19 -22 52 92 Sisepind Krohv 5 0,8 Betoon 200 2
temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivuse U-väärtuse arvutus Tabel 1 Seina lähteandmed Sise Väli Paksu (W/mK Sise.tem Välis.tem RH s RH 9 s (mm) ) p ºC p ºC % % Korrigeerida U Sisepind 22 -15 45 85 õhupiludetst tingitud Krohv 5 0,8 parandusega
Rsi= 0,13 Välispinna soojatakistus oleneb tuule kiirusest, antud juhul on selleks 4,0 m/s. Välispinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 7. Kuna elamus puudub ventileeritav või nõrgalt ventileeritav õhkvahe, siis välispinna soojatakistus Rse= 0,04 Piirete üksikute kihtide soojataksitused R= R1= R2= Piirde soojatakistus Rt valemi järgi Rt= Rsi +R1 +R2 + Rse Rt= Rsi + Rse+ R1 + R2 = 0,13 + 0,04 + 0,06 + 1,50= 1,73 1.2 Piirete soojajuhtivuse arvutus U= U= (W/m2C) U= 0,578 > 0,28 - U väärtus on suurem, kui Eesti Projekteermisnormis EPN 11.1 näidatud välisseina soojajuhtivse piirväärtus (Ehitusfüüsika õpik lk 31) 1.3 Soojainerts Leian soojainertsi D, et teada saada, mis on välistemperatuur valemi järgi D= R1*S1+R2*S2+..Rx*Sx Valemis R on soojatakistus ja S on soojasalvestus. Soojatakistused on varem arvutatud punktis 1.1 ja soojasalvestuse saan tabelist nimega
4/argoon/4/argoon/4K 1,2 4/argoon/4/argoon/4SN 1,6 1,2 1,0 1,3 1,1 1,1 4K/argoon/4/argoon/4K 1,0 4SN/argoon/4/argoon/4SN 0,7 12 6 Akna arvutuslik soojajuhtivus Akna soojajuhtivus arvutatakse klaaspaketi ja raami soojajuhtivuse kaalutud keskmisena. 13 Akna arvutuslik soojajuhtivus Akna soojajuhtivuse sõltuvus klaaspaketi täitegaasist 14 7 Akna arvutuslik soojajuhtivus Akna soojajuhtivus sõltuvalt raami- ja klaasiosa soojajuhtivustest Aknaraami soojusjuhtivus U, W/(m2·K) Puit
Klassifikatsioon võib toimuda mitmesuguste eriomaduste, aga ka kuju ja kasutusala järgi: 1. Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) 2. Vormi järgi (tükk-, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid) 3. Toormaterjali järgi (looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline) 4. Tiheduse järgi 5. Jäikuse järgi (pehmed, pooljäigad, jäigad, eriti jäigad ja kõvad) 6. Soojajuhtivuse järgi 7. Tulekindluse järgi Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. Mullklaas Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C
............................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse arvutustega..................................................5 1.1.1 Välissein.............................................................................................................................. 5 Väliseina soojajuhtivuse arvutamine...........................................................................................6 1.1.2 Põrand..................................................................................................................................7 1.1.3 Pööning vahelagi................................................................................................................. 9 1.1.4 Aken..............................................................................
Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi. Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist. Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer). Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamu. Praeguseks on selles elatud üle 15 aasta. Keskmine küttekulu on olnud alla 10 kWh/m2 aastas, mis on isegi madalam kui algselt projekteeritud (14 kWh/m2*a). PASSIIVMAJA PÕHIELEMENDID:
) vaheliistu laiusest ja klaaspaketi vaheruumi täitegaasist. Soome ajakirja "" numbri E 1997 andmetel parandab SF6 lisamine klaaspaketi täitegaasile RW väärtust kuni 6 dB (täitegaasis 25-50% SF6). [3] 1.1.4 Soojusisolatsioon Energiakandjate järjest kallinevas maailmas on akende üheks olulisemaks funktsiooniks soojusisolatsioon. Akna soojust isoleerivaid omadusi iseloomustatakse soojajuhtivusega U (sama, mis K). Soojajuhtivuse U all mõistetakse soojushulka, mis ajaühikus 1 sekund läbib 1 ruutmeetri suurust pinda, kui temperatuuride erinevus pinna erinevatel külgedel on 1 deg (1 Kelvini kraad). Soojajuhtivuse mõõtühikuks on [ W/m2K ]. Soojajuhtivuse U väärtuste võrdlemine lubab võrrelda erinevaid konstruktsioone soojusisolatsiooni seisukohast. Näiteks on 4 mm ühekordse klaasi soojajuhtivuseks 5,8 W/m2 K. Klaasi paksuse suurenedes see näitaja oluliselt ei muutu. Akna
soojustagastajaid ventilatsioonisüsteemidesse. Samas ei tohi energiasääst toimuda ruumide sisekliima kvaliteedi arvelt. Passiivmajade juures kasutatakse viimasel ajal energiasäästlikuks majandamiseks kompaktseadet, kus on üks seade kogu majatehnika jaoks. Seal on integreeritud ventilatsioon, küte ja soe vesi. Soojusenergia kõrge hinna tõttu muutub üha olulisemaks hoonete sooajapidavamaks muutmine, millest tulenevalt on võetud kasutusele uued soovituslikud hoonete välispiirete soojajuhtivuse suhtes. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides.
materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Näiteks harilikult telliselt nõutakse vähemalt 15 tsüklit, kõnniteeplaadilt aga 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem
ülessulatamist vees. • Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Näiteks harilikult telliselt nõutakse vähemalt 15 tsüklit, kõnniteeplaadilt aga 100 tsüklit. KUUMSIN 6 SOOJAJUHTIVUS • Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. • Soojajuhtivuse ühikuks on soojaerijuhtivus (W/(m°C) või W/(mK)), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1 h jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 1 °C. • Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, veesisaldusest ja ka keskmisest temperatuurist, mille juures soojus üle kandub.
Toode Tasakaaluniiskus(%) (kg/m³) 10,dry (W/mK) EcoTerm 375 0,09 6 Classic 450 0,11 4 1.1 Õhutihedus Energia säästmise seisukohalt on piirde soojapidavuse kõrval väga oluline näitaja ka piirde õhutihedus. Erinevates soojustatud sõrestikkonstruktsioonides on võimalik saavutada väga head arvutuslikud soojajuhtivuse näitajad. Seina paksus on samas suhteliselt väike. Kui aga ehitamise käigus tehakse midagi pisut valesti ja majakonstruktsioonides leidub väiksemaidki õhupilusid, mõjutab see suuresti küttekulutusi. Samuti võivad hoonete ekspluatatsiooni käigus tekkivad konstruktsioonide erinevad liikumised ja soojustusmaterjalide deformatsioonid põhjustada soovimatute õhupilude teket. AEROC majade juures on seinakonstruktsioonid
Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi. Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist. Energiasäästlik hoone peab olema nii tehniliselt kui arhitektuuriliselt eelnevalt piisavat läbi mõeldud. Hoonel ei tohi olla külmasildu ehk sellised osi, mis oma hea soojajuhtivuse tõttu hakkavad külmal ajal sooja majast välja viima. Esimene passiivmaja ehitati Saksamaal Darmstadtis 1991. a. (arhitektid Bott, Ridder ja Westermeyer). Idee ja kontseptsiooni autor on Wolfgang Feist. Maja on nelja pere elamu. Praeguseks on selles elatud üle 15 aasta. Keskmine küttekulu on olnud alla 10 kWh/m2 aastas, mis on isegi madalam kui algselt projekteeritud (14 kWh/m2*a). 4 Passiivmaja põhielemendid: Kompaktne kuju ja hea Kõik välispiirete osad on isoleeritud
U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. W/m2K ehk mitu vatti soojust läheb 1 ruutmeetri kohta Kelvinites läbi piirde. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K), seda elamute puhul. Mitte-elamute puhul võib lähtuda järgmistest väärtustest 0,15 0,25 W/(m2·K). 3 1. HOONEVÄLISPIIRETE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE 1.1. SEINA SOOJAJUHTIVUSE U-VÄÄRTUSE ARVUTUS Tabel 1. Seina spetsifikatsioon Joonis 1. seina konstruktsioon 1.1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina soojusjuhtivuse U W/ (m2K) ja korrigeerida U väärtus. 1.1.2 Arvutuskäigud 1. Leian R1; R1; R1; R1 soojustakistuse. Selleks kasutame valemit: (Valem 1.) 4 kus: R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina kipsi kiht.
· Materjali soojajuhtivus: materjali soojajuhtivust iseloomustab tema soojaerijuhtivus (), s.o sooja hulk vattides, mis kandub läbi d=1 m paksuse materjali kihi A= 1 m 2 pinna z = 1 tunni jooksul kui tasapindade temperatuuride vahe (t) on 1 kraad. · Ühik [W/mK] või [W/moC]. Valem Q = (ts -tv)*A*z* /d [W] · Sooja erijuhtivus seega = Q* d /(t * A * z) (W/m oC); Sooja erijuhtivus sõltub materjali poorsusest ning pooride suurusest. Seega on sooja erijuhtivus materjali ja õhu soojajuhtivuse summa = 1 +2 (W/moC). Samuti mõjutab soojaerijuhtivust materjalide poorsusest sisalduv vesi, st materjali niiskusesisaldusest niiskumisel sooja erijuhtivus suureneb. Kui see on 1000 kg/m3, siis =0,41 (W/moC), 600 kg/m3, siis =0,21 (W/moC) 400 kg/m3, siis =0,14 (W/moC) Materjali soojaerijuhtivus sõltub ka keskmisest temperatuurist, milles toimub soojavool. Temperatuuri tõusiga suureneb soojaerijuhtivus 0...100oC vahemikus:
oludes saavutab poorbetoon tasakaaluniiskuse esimeste osadest, milles võib esineda kapillaarne niiskuse liikumine kütteperioodide jooksul Seinakonstruktsiooni soojapidavust mõjutab ka AEROC Aurustuv ehitusaegne niiskus võib kahjustada AEROC müüritise vuukide arv. Üleminek 1-2 mm paksustele plokkidega kokku puutuvaid puitkonstruktsioone, mis tuleb liimvuukidele on võimaldanud soojajuhtivuse näitajat sel juhul eraldada sobiva niiskustõkkega oluliselt parandada PÕLETAMATA TEHISKIVID AEROC PLOKID Poorbetooni soojamahtuvus (erisoojausmahtuvus 1,05 kJ/kgK) on sarnane tavabetooniga, mis annab müüritisele kõrge soojuse akumuleerimise võime Hea veeauru läbilaskvus tagab hoones tervisliku mikrokliima Poorbetooni kahjustavad samad keemilised ained, mis tavabetoonigi. Poorse struktuuri tõttu tungivad kahjulikud
ning kerguse. Pärast autoklaavimist pakitakse AEROC tooted puitalustele ja kaetakse kilega. Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali mahumassist (tihedusest) ning pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused. Erinevate AEROC toodete soojajuhtivuse näitajad on toodud alljärgnevas tabelis: TihedusklassSoojaerijuhtivus Niiskussisaldus Toode n (%) (kg/m³) (W/mK) EcoTerm 1) 400 0.10 6 Classic 2) 500 0.10 4 1) Kehtib krohvitud välisseintele normaalsetes kasutustingimustes 2)
Väärisgaasid Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Heelium 3 3. Neoon 4 4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Ne...
saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad) toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline) tiheduse järgi jäikus soojajuhtivuse järgi tulekindluse järgi 3. Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust. Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht – tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel.
Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: · struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) · vormi (tükk-, rull-, nöör-, puistematerjalid, kohevad) · toormaterjali järgi (looduslik, sünteetiline) (orgaaniline või anorgaaniline) · tiheduse järgi · jäikus · soojajuhtivuse järgi · tulekindluse järgi 1 3. Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust. Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht tuuletõke
kohta.Näiteks, teras on suure tihedusega, seega on tema mass mahuühiku kohtasuur. Näiteks 1m3 terast (7850 kg/m3) kaalub palju rohkem kui 1m3betooni (~2400 kg/m3) 5.3. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust matrjali poorsusest ja poorsuse laadist. Mida väiksema tihedusega on materjal, seda poorsem ta on, seega isoleerib soojust paremini.Materjali peentes poorides olev õhk on suhteliselt hea soojajuhtivuse vähendaja. Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur, kuna kinnistes õhk ei tsirkuleeri ja jääb seal soena. Suuremates poorides > 2mm olev õhk aga juba tsirkuleerib ja seega ei säilita soojust. 5.4. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida vähem on tihedus, seda suurem on poorsus, seda rohkem õhu poorid sisaldavad. Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust. 5.5
Sobivad välis- ja siseseinte ehitamiseks. Kasutatakse ka garaažide ja vähekorruseliste hoonete vundamentide ehitamiseks. Plokke valmistatakse kolmes tugevusklassis: nõrgemad tugevusega 2 ja 3 MPa betooni tihedusega 600...650 kg/m3 ja tugevamad 5 MPa betooni tihedusega 900 kg/m3 Lisaks tavaplokkidele toodetakse ka soojustatud sandwichplokke: ploki soojapidavuse tagab 14 cm paksune polüstürerooli kiht, mis annab tarindi soojajuhtivuse väärtuseks (U) 0,22 W/m2K. Toodete nimekirja kuuluvad veel sillused ja moodulkorstnate elemendid. Sillused Silluseid toodetakse vastavalt Fibo plokkide paksusele (100, 150, 200, 250, 300 mm) ja kuni 2,5 m laiustele avadele. Kergsillus on armeeritud Fibo plokk. Armatuurina kasutatakse 8–12 mm terasvarbu. Fibo sillus ei moodusta külmasilda, sest on valmistatud heade soojaisolatsiooniomadustega kergkruusast. Silluse soojusjuhtivus on
kooskõlastuste, lubade taotlemisega ja teiste vajalike tööde ning toimingutega. Peale objekti valmimist kooli käigushoidmiseks vajalikud hooldus ja remonttööd. Projekteerimine Projekteerimistingimuste taotlemine Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt. Olemasoleva hoone ja krundi trasside vajalike ekspertiisi, ülevaatuste ja mõõdistamiste teostamine (näiteks: hoone ehituskonstruktsioonide tehnilise seisukorra kontroll, piirete soojajuhtivuse ja energiakadude määramine, ehitusfüüsikaliste probleemide analüüs liiklusmüra mõõtmine jne). Tuleb teostada vastavalt vajadusele sellises mahus, et oleks tagatud kooli hoonestuse ja kommunikatsioonide projekteerimiseks ning ehitamiseks vajalike lähteandmete olemasolu. Tööde teostaja peab arvestama, olemasolevate konstruktsioonide uurimisel vajalike konstruktsioonide avamise ja katsetustega. Sealhulgas tuleb välja selgitada võimalikud asbestisisaldused ning niiskus- ja
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST.......................................
kui to erinevus seina pindadel on 1oK (konstruktsiooni soojusläbivusel konst. paksus). Soojaisolatsioonimaterjalidel peab olema <0,29 W/moK. Sõltub koostisest, tihedusest (suur tihedus suurendab), poorsusest, pooride suurusest (väiksemad poorid vähendavad) ning eraldatusest, niiskussisaldusest (vesi on parem soojajuht kui õhk) ja keskmisest t o, mille juures soojus üle kandub (suur to suurendab) ning sellest, kas materjal on kristalne või amorfne. Soojatakistus - soojajuhtivuse pöördväärtus. ·Soojamahtuvus omadus salvestada sooja. Erisoojus soojushulk, mida vajatakse, et materjali massiühiku to tõuseks 1o võrra. ·Tulekindlus omadus püsida sulamata kõrgel to. Liigitatakse: tulekindlad (tos>1580o: tavalised tulekindlad <1770o, kõrge tulekindlusega 1770o-2000o, ülitulekindlad >2000o), raskelt sulavad (tos=1350...1580o), kergelt sulavad (tos<1350o). ·Põlevus mittepõlevad on materjalid, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel
2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse
magneesiumi. Klassikaline alumiiniumisulam duralumiinium (dural) loodi aastal 1906 ja on sellest ajast olnud kasutusel lennukitööstuses (Al koos 4%vasega). Tänapäeval kasutatakse täiustatud sulameid, mille koostisesse kuuluvad ka teised elemendid. Vase ja alumiiniumisulami puhul on tähtsad ka tahke sulami moodustumise tingimused. Alumiiniumtooted on laialdaselt kasutusel nende kerguse, hea vormitavuse, suure korrosioonikindluse, hea soojajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate materjalidena. On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. Alumiiniumdetailide kinnitamisel kasutatakse neetimist, poltidega kinnitamist. Keevitamine võib olla problemaatiline arvestades alumiiniumisulamite tundlikkust temperatuuri suhtes. Terasest
Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse 4 märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust temalt nõutakse. 6. Soojajuhtivus ning selle mõjutajad? Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus Lambda (W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul.
vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus ʎ (W/mk) .Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/®C kg) Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides
Klassifikatsioon võib toimuda mitmesuguste eriomaduste, aga ka kuju ja kasutusala järgi: 1. Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) 2. Vormi järgi (tükk-, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid) 3. Toormaterjali järgi (looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline) 4. Tiheduse järgi 5. Jäikuse järgi (pehmed, pooljäigad, jäigad, eriti jäigad ja kõvad) 6. Soojajuhtivuse järgi 7. Tulekindluse järgi Mineraalsetest soojaisolatsioonmaterjalidest kõige tuntumad on mineraalvillad ja mullklaasist soojustusmaterjalid. Mineraalvillad valmistatakse lähtematerjalide sulatamisel ja kiududeks muutmisel, kiud omakorda seostatakse vaikudega ja vormitakse pressimise teel. Valmistatakse mineraalvatist puhurvilla, matte, erineva tihedusega plaate ja rullmaterjale. Mullklaas Valmistatakse boorsilikaatklaasist, millele on lisatud gaasitekitavad ained umbes 1000C
11.2 Korstna arvutused Korstna koormusteks on tema omakaal, tuulekoormus ja temperatuurikoormus. Temperatuurikoormus Kogu seina soojatakistus on kus s - soojajuhtivus korstna sisepinnal ( kui suitsugaaside temperatuur on 30... 100º C; 101...300º C ja rohkem kui 300º C, siis võib võtta v vastavalt 28, 33, 50); v - soojajuhtivus korstna välispinnal, mis oleneb tuule kiirusest vt (kui vt = 1... 5, 6...8, >8 m/sek, siis v on vastavalt 10, 14, 20); v; s voodri ja seina soojajuhtivuse tegurid . Hariliku tellise puhul sõltub palju korstna sisetemperatuurist ja on vahemikus - vastava kihi paksus. Korstna arvutamisel vertikaallõikes omab tähtsust a) temperatuur korstna seina sisepinnal b) temperatuurilang seina ulatuses Temperatuurilang korstnaseinas põhjusta seinas paindemomente nii vertikaal- kui horisontaallõikes. Korstna konstruktsiooni seisukohalt on otsustava paindemomendid, mis tekkivad seina vertikaallõikes. 31
"Energiatõhususe miinimumnõuded" (vt.järgnev) Vastavalt Majandus ja Kommunikatsiooni Ministeeriumi selgitustele võib projekteerija kasutada nii standardi EVS 837- 1:2003 maksimaalseid U arve, kui ka ,,Energiatõhususe miinimumnõuetes" esitatud soovituslike U arvusid. Määravaks on kehtestatud energia kulu köetava pinna 1m² kohta aastas tagamine. Seda on aga võimalik saavutada mitte ainult välispiirete soojajuhtivuse arvel, vaid ka hoone kompaktse arhitektuurse lahenduse, sobiva ventilatsiooni süsteemi valiku, välispiirete õhutiheduse jt. faktorite abil 34 17 KTT ... U-ARVUD TABELINA (refer. allikas www.aeroc.ee/index.php?page=950&lang=est&cnt)
Kerge, tugev, püsiv ja dekoratiivne. Alumiiniumi toodetakse boksiidist (alumiiniumimaak) ja see on seotud suure energiakuluga. Alumiinumi tihedus =2700 kg/m3,sulamistemperatuur 658o C,elektrijuhtivus 37 m/_ mm2 soojajuhtivus (20o C) = 220 W/mo C Karastatud ja vananenud (või vanandatud) duralumiiniumi tugevus on võrreldav nõrgemate terastega; tõmbetugevus 360...490N/mm2. Alumiiniumtooted on laialdaselt kasutusel nende kerguse, hea vormitavuse, suure korrosioonikindluse, hea soojajuhtivuse ja mitmekesise välisilme tõttu. Valmistatakse leht- ja profiiltooteid. Kasutatakse torude, traadi, lattide, isolatsiooni- ja tihendavate materjalidena. On kasutusel profileeritud ja siledate lehtedena. Kasutatakse kergete, mittekandvate konstruktsioonide püstitamiseks. Alumiiniumdetailide kinnitamisel kasutatakse neetimist, poltidega kinnitamist. Keevitamine võib olla problemaatiline arvestades alumiiniumisulamite tundlikkust temperatuuri suhtes
ülemine horisontaalpind s - soojajuhtivus korstna välimise tugevdusrõngaga. kaetakse harilikult sisepinnal v - soojajuhtivus Sel juhul asendub malmplaatidega (skeem korstna välispinnal, mis tõmbetsoon müüritises 10.11), kuid kui on oodata oleneb tuule kiirusest v,s tõmbejõuga tõmberõngas. (lähtudes suitsugaaside voodri ja seina Tõmbepingete suurusel t > väiksemast väävliühendite soojajuhtivuse tegurid. - ft tekkivad kivikorstnasse sisaldusest) nõrgemat vastava kihi paksus. vertikaalsed praod. agressiooni, võib piirduda ka Isolatsioonimaterjaliks Tõmberõngas pannakse korstna pinna hoolika kasutatakse mitmesuguseid korstnale kas korstna krohvimisega hea mineraalseid puisteaineid, ladumise ajal või sagedamini tsementmördiga, andes talle millest tähtsamad on : juba pärast avariiliste
mineraalainte kuni 50%. Turba omadused ja viljelusväärtused sõltuvad suurel määral turba tüübist, liigist ja lagunemisastmest.Turba lagunemisaste näitab lagunenud amorfse turbamassi(huumuse) osa protsentides kogu turbamassit.Turba lagunemisaste iseloomustab soo viljelusväärtust, turba tehnilisi omadusi ja veeläbilaskvust.Turvasmullad on mineraalmuldadest suurem produktiivvee varuga ning järelikult ka põuakindlamad. Turvasmulla väiksema soojamhutavuse ja soojajuhtivuse tõttu kõigub ööp temp soos tunduvalt rohkem kui mineraalmullal. Samuti on turvas märksa lämmastiku ja lubjarikkam.Madalsoomullad heitaimede viljelemiseks, siirdsoom metsa kasvatamiseks ja rabad turba tootmiseks 17. Millised on kuivenduse eesmärgid? Kuivenduse eesmärgiks on taimede kasvukeskkonna ehk selle veereziimi parandamine, pinnase kandevõime suurendamine masinate läbivuse ja ehitiste püsivuse seisukohalt,
Kui mullas on vähe õhku, on ka aeroobsete bakterite elutegevus takistatud. Liigniisked mullad on külmad. Põhjusi selleks on mitu, eelkõige suur aurumine, milleks kulub palju soojust. Liigniiske muld soojeneb kevadel aeglasemalt, sest nii tema soojamahutavus kui ka soojajuhtivus on suuremad kui parasniiskel mullal. Kuiva mulla soojamahutavus (0,15...0,3 cal/cm3) on 2...3 korda väiksem kui märjal mullal (0,7...0,9 cal/cm3). Märja mulla suur soojajuhtivus on põhjustatud õhu ja vee soojajuhtivuse suurest erinevusest. Kui õhu soojajuhtivus on 0,000054 cal/cm3.s, siis veel on see 0,0014 cal/cm3.s ehk ca 26 korda suurem. Selle tõttu on ka märja mulla soojajuhtivus 4...8 korda suurem kui kuival mullal ja suur osa mulla pinnale langevast soojusest juhitakse alumistesse kihtidesse. Kõige selle tulemusena on liigniiske mulla pind päeval 2...7C võrra jahedam kui parasniiskel mullal. Liigniiske muld taheneb ja soojeneb kevadel hiljem,
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi
Selektiivklaas laseb päikese lühilainelise kiirguse läbi, ei kiirga ruumist tulevat pikalainelist soojuskiirgust edasi. Päikesekaitseklaas vähendab päikese soojusenergia mõju. Masstoneeritud klaas, mis on suure päikeseenergia neeldumisvõimega kuid madala peegeldusvõimega. Peegelduvad pinnakatted, klaasile on pürolüüsi kantud metallioksiidi koht. Klaasile on peale kleebitud värviline kile. Akna arvutuslik soojajuhtivus. Arvutatakse klaaspaketi ja raami soojajuhtivuse kaalutud keskmisena. 64 Raami materjalid: Vitraaz, kivi, tina Puit, puit-alumiinium Teras Alumiinium Plastmass. Avatavus Mitteavatav Pöörd, kald, kald-pööd ja kesktelje ümber pöörduv. Käelisus Puit on hea raami materjal: Kerge Väike soojajuhtivus Kerge töödeldavus Vastupidavus (peab olema kaitstud ilmastiku eest). Puitaken:
· Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes). · 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused- · Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. · Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks
mis täidab poorid, nimetatakse pseudosulameiks. Rasksulava metallina kasutatakse W, Mo, Ta, Pd, Ni vôi WC, Mo2C ja kergeltsulava metallina pôhiliselt Ag, Cu ja nende sulamid. 73 Pseudosulameis on ühendatud môlema komponendi positiivsed omadused: rasksulav metall või ühend annab komposiitmaterjalile tugevuse, kôvaduse, elektrierosiooni- ja kulumiskindluse; kergsulav metall annab elektri- ja soojajuhtivuse ning väikese kontaktitakistuse. Enamkasutatavad psedosulamid on Cu-W, Cu-Mo, Cu-WC, Ag-W, Ag-Mo, Ag-Ni jt. Rasksulava metalli vôi ühendi koguse suurenedes suurenevad materjali tugevus, kôvadus, voolavuspiir, kulumiskindlus ja vähenevad plastsus, soojus- ja elektrijuhtivus ning suureneb kontaktitakistus. Rasksulava komponendi sisaldus on 30...90%. Pseudosulameid valmistatakse kahel meetodil: 1. pulrite segamise - pressimine - vedelfaaspaagutus; 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
