Kuidas erineb autotroofse ja heterotroofse organismi ainevahetus erinevatel temperatuuridel Nimed Püstitatud hüpoteesid • 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett
Tallinna 32. Keskkool ÕUNA SÄILITAMINE ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL Uurimistöö Koostas: Joonas Piirits 11.B Tallinn 2013 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ÕUN.....................................
Vändra Gümnaasium ÕUNVILI ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL Uurimistöö Keit Saveljev 10a klass Juhendaja: õp Hille Arumäe Vändra 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ÕUN........................................................................................................................................3
Juhi elektri takistus on üks oom kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt on voolutugesus juhis 1 amper : 1 oom = 1volt/1amper 5. Kuidas takistus sõltub temperatuurist? Mida suurem on metall temperatuur, seda suurem on selle takistus. See on põhjustatud kristallvõre võnkuvate ioonide ja suunatult liikuvate vabade elektronide vastastikmõjust. 6. Mis on ülijuht? Ained mille eritakistus absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutub peaaegu nulliks. 7. Miks tekib madalatel temperatuuridel ülijuhtuv olek? Kuna ülijuhil puudub madalatel temeratuuridel takistus, siis ülijuht voolu toimel ei soojene, siis ei muundu elektrienergia juhi siseenergiaks ega teki elektrikadusid. 9. Näited ülijuhtuvate materjalide kohta. Ba-Baarium,Hg-Elavhõbe, Nb-Nioobium, Sn-Tina. 10.Kus kasutataxe ülijuhte? elektriliinidel, elektromagnetid, meditsiini tööstuses, magnethõljukrongid
27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja
Pesupulbrid. Mis see on ? Pesupulber on pulbriline aine , mida kasutatakse erinevate tekstiiliga riiete pesemiseks . Pesupulbreid on erinevas hinnas ja erinevate kvaliteetitega . Sisalduses nt: fosfaadid, pindaktiivsed ained, lõhnaained, lisatoimed. Võivad sisaldada erinevaid lisaaineid: plekieemaldus, veepehmendus, loputus, lõhna jne aineid . Jagunemine: Pesupulbrid jagunevad: täispesupulbrid värvilise pesu pulbrid villase ja siidi pesupulbrid käsipesupulbrid Värvilise pesu pesemiseks mõeldud Click to edit Master text styles pulbrid ei sisalda Second level pleegitusaineid, nendes Third level Fourth level on värve kirgastavad Fifth level ained. Pakendil märgitud color. Toi...
Metallide termotöötlus ja seadmed (MTM208) Töö nimetus: Töö nr 1 Faasidiagrammid Variant nr: 12 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: K. Seegel Ülesanne: 1. Leida variandile vastava sulami faasid, faaside osakaal ja koostis temperatuuridel T1, T2 ja T3. 2. Skitseerida sulami jahtumiskõver ja vastavatel temperatuuridel esinev mikrostruktuur. 3. Temperatuuril T3 arvutada sulami teoreetiline tihedus. NB. Lahenduses tuua välja kõik kasutatud valemid, arvutused ja lahenduskäigud. Andmed: Var Joonis C0 T1 T2 T3 ρCu ρAg 12 1 10 1200 1000 778 8,69 g/cm3 10,49 g/cm3
34 kgf/cm², mis omakorda on umbes 434,37 megapaskalit, mis on enam-vähem samas suurjusjärgus terase sulamitega, aga titaan on neist pea poole kergem. Lisaks suurim teada olev titaanisulamite võimalik tugevusepiir on kuni 200 000 psi-d ehk 1380 megapaskalit. Titaan on halb elektri- ja soojusjuht ja on mittemagnetiline metall. Tema töötlemiseks tuleb metalli karastada aeg-ajalt ja kasutada tervaid tööriistu, kuna metall on madalatel temperatuuridel pehme. Titaani tihedus on 4,51 g/cm3 sulamistemperatuur on 1668°C ja keemistemperatuur 3287°C. Oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest pole titaan kahjulik ühelegi teadaolevale elusolendlie ning samas pole ta tulemusi andnud ka tervislikuse poole pürgides. 4 Kõrgetel temperatuuridel (üle 880 ºC) esineb titaan kuubilise ruumtsentreeritud kristallvõrega,
Samuti halvenes kaitse kuulide vastu ultraviolettkiirguse tõttu, sealhulgas ka päikesevalguse pärast. Keemiline puhastus ja valgendajad halvendasid samuti materjali vastupidavust. Nende probleemdie vältimiseks arendati välja vettpidav vest, mis oli kaetud riidekiudega päikesevalgsue kahjulike mõjutegurite vältimiseks. Temperatuurilised omadused Kevlar säilitab vastupidavuse ja elastsuse ka madalatel temperatuuridel (kuni -196°C), kusjuures madalatel temperatuuridel tema vastupidavus isegi natuke tõuseb. Kuumutamisel kevlar ei sula, vaid laguneb suhteliselt kõrgetel temperatuuridel (430-480°C). Lagunemistemperatuur sõltub kuumutamsie kiirusest ja temperatuuri mõjusfääti pikkusest. Kõrgendatud temperatuuridel (üle 150°C), kevlari tugevus ajapikku väheneb. Kevlari struktuur: Nomex Nomex on tulekindla meta-aramiidse materjali patendeeritud kaubamärk, mis arendati välja 1960-ndate alguses DuPont-i poolt ja esimest korda turustati 1967. aastal.
Tänapäeva kaupluste riiulitelt võib leida sadu vahendeid, mis mõeldud pesemiseks loputamiseks või küürimiseks. Pesupulbrite koostisosadeks on pindaktiivsed ained, polüfosfaadid, perboraadid, persulfaadid, pleegitusained, lõhnaained, jms. Pesupulbrid jagunevad: täispesupulbrid värvilise pesu pulbrid villase ja siidi pesupulbrid Täispesupulbrid sisaldavad alati pleegitavaid aineid ja neid tohib kasutada valge pesu pesemiseks. Pulber hakkab toimima madalatel temperatuuridel ja toimib ka kõrgetel temperatuuridel. Võivad sisaldada erinevaid lisaaineid (plekieemaldus, veepehmendus, loputus, lõhna jne aineid). Värvilise pesu pesemiseks mõeldud pulbrid ei sisalda pleegitusaineid, nendes on värve kirgastavad ained. Pakendil märgitud COLOR. Toimivad madalatel temperatuuridel. Villase ja siidi pesupulbrid ei sisalda pleegituaineid ja abrassiivseid aineid. Toimivad madalatel temperatuuridel. Pakendil märgitud WOOL või PERWOLL.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 1 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus, plastsus ja löögisitkus Koostaja: 2011 Töö eesmärk. Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Katse- ja arvutustulemused ja nende analüüs. Löökpaindeteim: Terase S355 purust...
Kuna legeeriv element mangaan annab sulamile piisava tugevuse, siis 3xxx sulameid ei termotöödelda, kuid kalestatakse. Lisaks alumiiniumile ja mangaanile sisaldavad need sulamid veel kuni ~ 0,6% räni, ~ 0,7% rauda, ~0,2% vaske, kuni 1,3% magneesiumi ja umbes 0,25% tsinki. Omadused Al-oksiidikiht, mis hea korrosioonikindluse tagab võimaldab 3xxx sulamied kasutada ka kokkupuutes mereveega. 3xxx seeria sulamitel on suur krüogeenne tugevus, mistõttu sobivad need kasutamiseks negatiivsetel temperatuuridel, sest nende tugevus ja sitkus ei lange madalatel temperatuuridel. Mõnel juhul on need omadused isegi paremad kui toatemperatuuril. Al-Mn-sulamid on plastsed ning hästi vormitavad. Tõmbetugevus nendel sulamitel on keskmine ja jääb ca 350 MPa juurde. Need sulamid on ka hästi keevitatavad ja joodetavad. Sarnaselt teistele Al-sulamitele on ka Al-Mn-sulamitel nii hea soojus- kui ka elektrijuhtivus. Kasutamine Tänu sobivatele omadustele leiavad 3xxx-sulamid kasutust toidunõude valmistamisel
Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperatuuril 0,01%. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Kuni 768 °C-ni on ferriit ferromagnetiline. - ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%
Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Hõbevalge metall Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine Füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel) Asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas.
Ei sisalda klooriühendeid Ei sisalda kirgastusvahendeid või tugevaid pleegitajaid Koosnevad looduses lagunevatest ja keskkonnale ohututest ainetest Täispesupulbrid Sisaldavad pleegitavaid aineid Kasutatakse valge pesu pesemiseks Võivad sisaldada erinevaid lisaaineid Nende hulka kuuluvad veel bioaktiivsed pesupulbrid Pakendil märgitud AUTOMAT, COMPACT või BIO Värvilised pesupulbrid Ei sisalda pleegitusaineid Nad sisaldavad kirgastavaid aineid Toimivad madalatel temperatuuridel Pakendil märgitud COLOR Villase-ja siidi pesupulbrid Ei sisalda pleegitusained ja abrasiivseid aineid Toimivad madalatel temperatuuridel Pakendil märgitud WOOL või PERWOLL Omadused, mida tuleks vaadata ostes Hinnaklassi Kas pesupulber tolmab või on see granuleeritud on ettenähtud käsitisi- või masinapesuks kas on mõeldud valge või värvilise pesu jaoks Puhastusvahendite mõju keskkonnale Osoonikihi kahjustamine Globaalne soojenemine
Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta. Võrreldes teiste metallidega on alumiiniumi soojuspaisumise kordaja suhteliselt suur. Lisaks pressimisele saab alumiiniumi nii külmas kui ka soojas keskkonnas rullida ja painutada. Alumiinium allub hästi enamikule töötlemisviisidele: freesimisele, puurimisele, lõikamisele,
R koefitsiendi A väärtus arvutatakse kasutades võrrandit (5). Võrrandi (1) koefitsientide korrektseks määramiseks on soovitav kasutada regressioonanalüüsi. 3. Katsemetoodika On teada, et etüülatsetaadi hüdrolüüs KOH lahuses on 2. järku reaktsioon CH3COOC2H5 + KOH CH2COOK + C2H5OH. Reaktsiooni kiiruskonstandi temperatuuri sõltuvuse määramiseks viime reaktsioon läbi erinevatel temperatuuridel (19,5;24,5;30°C). Rektsioon viiakse läbi vedeliktermostaadis U2. Valmistatakse 2,5 liitrit 0.0208 N etüülatsetaadi lahust, valatakse see termostaati ning soojendatakse etteantud temperatuurini. Seejärel lisame kontsentreeritud KOH lahust 200 ml. Reaktsiooni kiiruste määramiseks võtame 5 minuti järel reaktsioonisegust proovid, milles määrame vaba KOH kontsentratsioon tiitrides proovi 0,1 N HCl lahusega. Teist järku reaktsiooni kineetikavõrrand on järgmine: dc A
Nende reaktsioonidega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Neid reaktsioone saab mõõdukuse piirides hoida nt mõnda neutroneid neelavat metalli kasutades. Ahelreaktsioone saab pidurda kriitilise massiga. Neid reaktsioone kasutatakse tuumaelektrijaamades. 2) Ühinemisreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemisreaktsioone nimetatakse termotuumareaktsioonideks. Sellised reaktsioonid toimuvad päikesel ja teistel tähtedel väga kõrgetel temperatuuridel (miljonite kraadide juures). Selle käigus ühinevad vesiniku aatomid heeliumi aatomiteks. Neid reaktsioone ei saa kasutada aatomielektrijaamades, sest need toimuvad nii kõrgetel temperatuuridel ja selleks sobivat anumat teha ei saa (teoreetiliselt võiks anumana kasutada magnetvälja). Termotuumapommid ehk vesinikupommid pole piiratud võimsusega ja nendega ei kaasne radioaktiivset kiirgust. Esimese kunstliku tuumareaktsiooniviis läbi E. Rutherford 1919. aastal
omadused, näiteks tenperatuurist, happesusest, erinevate ühendite sisaldusest keskkonnas, aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas
mahutite valmistamine, soojusvahetid jm. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega, saades erisulameid, millistest peamised on: - vasetsingisulamid e. messingid (tuntud ka kui valgevased), - vasetina-, vasealumiiniumi- jt. sulamid e. pronksid, - vaseniklisulamid. Messingid Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad klmsurvettluseks. Suurema Zn-sisaldusega sulamid on samuti survetdeldavad, ent seda krgematel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tugevuse suurenemist eelkige tnu tsingi lahustumisele vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on ebaharilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% Zn-sisaldusega messing, nn hlsimessing. Deformeeritavate messingite Zn- sisaldus piirdub tavaliselt 35%-ga. Edasine Zn-sisalduse tus toob kaasa messingi plastsuse vhenemise, kuna struktuuris moodustub vga kva ja habras faas. Pronksid
2,5MM2 2 12,1 Hall 1 12,9 42,6 0,29 0,4 1,4 1,5mm2 2 12,5 Kollane 1 12,9 127,7 0,86 1,2 0,5mm2 2 11,7 2.3.2. Juhtmetel olev pingelang temperatuuridel 0oC 100oC Punane juhe Punane juhe temp I R(t) P(t)(W) Ut(V) 0 0,51 2,06 1,03 5 0,53 2,10 1,05 10 0,54 2,15 1,07
Hüdrauliline vedelik – SP FLUID 3013 SP Fluid 3013 on eriline hüdrauliline vedelik, mis põhineb spetsialiseeritud premium baasõlil. Vedelikku kasutatakse mitmesugustes hüdraulilistes süsteemides, näiteks: roolivõimendi süsteemides, hüdro-pneumaatilises vedrustuses, amortisaatoris, ABS/ASR ja ASC süsteemides jne. Vedeliku omadused: - Väga kõrge viskoossusindeks (>300), mis võimaldab säilitada vedeliku voolavuse isegi äärmuslikel temperatuuridel - Väga madal hangumistemperatuur ning toodet võib kasutada madalatel temperatuuridel - Ei vahuta, ohutu kasutada - Ei mõjuta tihendeid, takistab lekkimist Toote spetsifikatsioonid: VW TL 52146, MAN M 3289 PSA S712710, MB 345.0 Volvo STD 1273,36 DIN 51524-T3, ISO 7308 Tüüpilised standardanalüüsid: Värvus Groen Tihedus temperatuuril 15°C, kg/l 0,829 Viskoossus temperatuuril -20°C, mPa.s 230
valamist keevitamist või pealesulatamist. 5 2. NIKLI SULAMID 2.1. Monelmetall Parima korrosioonikindlusega tuntud Ni-Cu-sulam. Ni ja Cu suhe on 2:1-le (joonis 1). Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Tal on hea tugevus ning sitkus. Omadused säilivad laias temperatuurivahemikus (sulam ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka kõrgetel temperatuuridel). Kasutatakse peamiselt laevaehituses ning keemia-, nafta-, toiduaine-, ja tekstiilitööstuse seadmete valmistamiseks. [1, p. 209] Joonis 1. Monellmetallist valmistatud flants [4] 6 2.2. Nikroom Nikli ja kroomi sulam. Sisaldab 65...80% niklit ja 10...30% kroomi, lisanditena räni,
Läbilöögipinge, kV/mm 25 Mahueritakistus, 10 astmes 15 Iseloomustus: Võrreldes tavaliste nailonitega, ERTALON 4.6 (STANYL®) säilib sitkus ning vastupanu roomavusele paremini ka kõrgematel temperatuuridel. Parema soojuse ärajuhtimise tõttu on selle kasutuskohad kõrgemates temperatuuri vahemikes (80150°C) kus PA 6, PA 66, POM ja PETP jäikus, roomavuspiir, soojusjuhtivus, väsimustugevus ja kuumuskindlus pole piisavad. Värv must
Liha riknemist põhjustavad ensüümid (fermendid) ja mikroorganismid. Ensüümid on katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille toimel kulgeb enamik elusrakkude keemilisi protsesse. Tüüpiliste elusrakkude valkude massist moodustavad ensüümid kuni 80% ja nende arv on väga suur: rahvusvahelisse registrisse on kantud üle 2000 ensüümi. Ensüümide tegevus jätkub ka tapetud looma lihas, nende aktiivsus sõltub liha temperatuurist. Kõige suurem on nende aktiivsus temperatuuridel +40...+50 °C. Temperatuuridel üle °C kaotavad ensüümid oma katalüütilise võime, nullilähedastel temperatuuridel katalüüsiprotsessid praktiliselt peatuvad. Katalüüsiprotsesside teiseks vajalikuks komponendiks on vesi, mis on ka mikroorganismide tegevuse hädavajalis komponent. Mikroorganismide tegevus sõltub temperatuurist: see lakkab 0°C juures, temperatuuridel +80...+100°C mikroorganismid aga hukkuvad. Kõige tegusamaks mooduseks liha maitse- ja
paigutumisel α-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8) , väike tugevus ja kõvadus , suur plastsus. Ferriit on sitke ja hästi deformeeritav nii külmalt kui kuumalt, tema kõvadus toatemperatuuril on 60...90 HB. Kuni 768 °C-ni on ferriit ferromagnetiline. δ-ferriidi puhul on maksimaalne süsiniku lahustuvus 0,1%. Ta ei esine süsinikterase struktuuris sellistel temperatuuridel, millel terast termotöödeldakse või kasutatakse, seetõttu pakub tema olemasolu vähe huvi. Austeniit (A) on samuti raua ja süsiniku tardlahus, mis moodustub, kui süsiniku aatomid on asetunud γ- raua tahkkesendatud kuupvõre aatomitevahelistesse tühikutesse. Austeniit pole stabiilne temperatuuridel alla 727 °C. Ta võib suure süsinikusisaldusega terastes säilida ka toatemperatuuril, kui kasutada kiiret jahutamist. Austeniidi omadused: Kõvadus suurem
JOODISED Pehmed joodised Tinapliijoodiseid kasutatakse erinevates valdkondades kõige ulatuslikumalt. Joodiseid toodetakse tinasisaldusega 3-90% Madalatel temperatuuridel võib tina rikastes joodistes tina allotroopse muutuse tagajärjel tekib kõva ja habras modifikatsioon, mis tähendab seda et liide laguneb. Selle vältimiseks lisatakse joodisesse antimoni(SB). Viimane vähendab aga märgamisvõimet või ka liidete tugevust. Joodise omadused sõltuvad nende koostisest. Tinajoodised. Praktikas kasutatakse sulameid tsingi, kaadiumi ja hõbedaga. Tinnajoodis tsingiga on laialt levinud alumiinium- ja magneesiumisulamitest toodete madaltemperatuursel jootmisel
Mootoriõlid · mineraalõlid · poolsünteetilised · täissünteetilised Mootoriõlide markeerimine Viskoossus Õli võime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures. SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid. · Märgitakse neljataktiliste mootorite õlide voolavust. · Näitavad õli "paksust" ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole otseselt seotud õli kvaliteediga. SAE 10W40 10 - näitab õli voolavust madalatel temperatuuridel ehk nn talvist viskoossust W - talv (Winter). 40 - näitab õli võimet säilitada piisav "paksus" ka kõrgetel temperatuuridel ehk nn suvist viskoossust. Talvine number Mida väiksem on talvine number (SAE 0W, 5W, 10W jne), seda madalamatel temperatuuridel jääb õli "vedelaks" see kergendab mootori käivitamist ja kaitseb külma mootorit. Suvine number Mida suurem on suvine number (SAE 30, 40, 50 jne), seda viskoossem on õli 100° temperatuuri
mis takistab värviandvate esemete värvi edasikandumist teistele esemetele. Sellistele pesupilbritele ei ole lisatud pleegitusvahendeid. 3. PESUPULBRITE JAGUNEMINE Pesupulbrid jagunevad: täispesupulbrid, värvilise pesu pulbrid, villase- ja siidi pesupulbrid, käsipesupulbrid. Täispesupulbrid sisaldavad alati pleegitavaid aineid ja neid tohib kasutada valge pesu pesemiseks. Pulber hakkab toimima madalatel temperatuuridel ja toimib kõrgetel temperatuuridel. Võivad sisaldada erinevaid lisaaineid (plekieemaldus-, veepehmendus-, loputus-, lõhna-, jne aineid). Värvilise pesu pesemiseks mõeldud pulbrid ei sisalda pleegitusaineid, nendes on värve kirgastavad ained. Pakendil märgitud Color. Toimivad madalatel temperatuuridel. Villase ja siidi pesupulbrid ei sisalda pleegitusaineid ja abrassiivseid aineid. Toimivad madalatel temeperatuuridel. Pakendil märgitud wool või perwoll. Käsipesu pulbrid on mõeldud käsipesuks. Pestes vahutavad
süsinikdioksiidi sisalava veega, muutudes lahustuvaks raudvesinikkarbonaadiks : FeCO3+H2O+CO2=Fe(HCO3)2 · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. · Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. · Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. · Raud(II)sooladest on kõige tähtsam raud(II)sulfaat-vesi (1/7) ( FeSO4*7H2O), mida rahvapäraselt nimetatakse raudvitrioliks. See on heleroheline vees lahustuv kristalne aine. Raud(II)sulfaat saadakse raua reageerimisel lahjendatud
Al-sulamite tähistamine - 1) margitähis (see määrab keemilise koostise) EN AW-... deformeeritavate sulamite korral EN AC-... valusulamite korral 2) tunnusnumber (materjali margi numbertähis) Deformeeritavad sulamid Al-sulamite termotöötlus: Lõõmutamine – homogeniseeriv: Lõõmutatakse temperatuuril 450...520 °C kestusega 4...40 h, jahutatakse õhu käes või koos ahjuga. Rekrisalliseeriv lõõmutamine viiakse läbi temperatuuridel 350...500 °C kestusega 0,5...2 h kalestamise kõrvaldamise ja tera peenendamise eesmärgil. Karastamine - 1) kuumutamises temperatuurini, mis sulami intermetalsed ühendid lahustuvad alumiiniumis kas täielikult või osaliselt, 2) selle temperatuuri seisutamises ja 3) seejärel kiires jahutamises üleküllastunud tard- lahuse saamiseks. Jahutamine toimub vees. Vanandamine - 1) loomulikul (20 °C) ja madalatemperatuursel kunstlikul vanandamisel (kuni 100...150
Keemiline stabiilsus iseloomustab õlide omaduste ja koostise püsivust säilitamisel, veol ja kasutamisel. Tavatemperatuuril ( 20 oC) süsivesinikud hapnikuga praktiliselt ei reageeri mitme aasta vältel. Siiski tuleb õli säilitada õhutihedalt suletud nõus ja vältida kokkupuudet katalüsaatoritega ning temperatuuri tõusu. Suletud nõus säilib õli vähemalt 2 aastat. Termiliseks stabiilsuseks nimetatakse mootoriõli omaduste vastupidavust kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema sulamid) kiirendavad õli oksüdeerumist. Õlide saamine Nafta töötlemisel saadavad õlid jagunevad: 1. Destillaatõlid 2. Jääkõlid 3. Rafineeritud õlid Need on baasõlid, mille põhikomponentideks on : · mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid ( 40... 80% ) · areenid ja nende isomeerid ( 15... 40% ) · alkaanid
Etaandiool avastati aastal 1859, prantsuse keemiku Charles-Adolphe Wurtzi poolt. Seda toodeti vähesel määral Esimese maailmasõja ajal jahutina ja lõhkeainete koostisosana. Laiemal määral tootmine algas aastal 1939, kui etüleenoksiidi tootmine odavnes. Etaandiool revolutsioneeris kõigepealt lennunduse alal, kus teda hakati kasutama jahutina vee asemel, selle kõrgem keemistemperatuur lubas väikestel radiaatoritel töötada kõrgematel temperatuuridel. Kuna seda oli laialdaselt saadaval üritasid mõned lennundusfirmad kasutada aurustumisel põhinevaid jahutussüsteeme, milles kasutati suure rõhu all olevat vett. Need aga olid ebausaldusväärsed, kuna nad võtsid lennukis palju ruumi, mille tõttu nad olid lahingus haavatavad. Etaandiool sulab 13 C juures ja hakkab keema 196-198 C juures. Etaandiooli toodetakse etüleenist (nafta töötlemise saadus, lihtsaim alkeen), kasutades etüleenoksiidi
Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Molaarmassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. Tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 232 0C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm 3 , seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Keemiline element tina , omab kahte allotroopset modifikatsiooni. Temperatuuridel üle 13.2°C on stabiilne tetragonaalse kristallstruktuuriga -tina (-Sn) tina enamtuntud ja kasutatud vorm. Temperatuuridel alla 13.2°C läheb -tina üle kuubilise struktuuriga -tinaks. 2 Tina sulamid Legeerimata tina on metall, mis sisaldab vähemalt 99 % massist tina, tingimusel, et vismuti- või vasesisaldus ei ületa tabelis toodud piirnorme.
selles, et lahustunud komponendi (nt vase) aatomid, mis esialgu paiknevad hajutatult tardlahuse kristallivõres, hakkavad koonduma. Tekivad suure vasesisaldusega tsoonid, nn Guinier’- Prestoni tsoonid. Asjaolu, et alumiiniumi ja vase aatomiraadiused erinevad tunduvalt, tekitab neis tsoonides suuri kristallivõre moonutusi. See muudabki tugevust ja kõvadust. Loomulikul vananemisel protsess esimesest staadiumist edasi ei lähe. Kõrgematel temperatuuridel läheneb vase kontsentratsioon Guinier’-Prestoni tsoonides vastava keemilise ühendi (nt CuAl2) kontsentratsioonile ja tekib uus faas, nn Wassermanni faas, millel on juba 93 tardlahuse kristallivõrest erinev, kuid sellega koherentselt seotud kristallivõre. See vastab vananemise teisele staadiumile ja esineb lühiajalisel seisutamisel 150…200 oC juures. Pikem seisutamine või kõrgem temperatuur tekitab juba puhta keemilise ühendi osakesi, mis vastab vananemise
vastupidavam kergmetall. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. 2 1. Valmistamine Titaani ei leidu metallina looduses, vaid mineraalides. Selleks, et saada titaanoksiidi osakesi mullast ning liivast kätte, tuleb see läbi sorteerida ning eraldada titaanoksiidi osakesed. Peale seda kogutakse osakesed kokku ning kuumutatakse kõrgetel temperatuuridel ning kloori (Cl) lisamisel saadakse TiCl4 . Selleks, et eemaldada kloori titaanist, tuleb lisada sellele magneesiumi TiCl4 + 2 Mg → 2 MgCl2 + Ti. Saadud ainest eraldatakse magneesium ja selle kloriid vaakuumdestillatsioonil, alles jääb käsnjas titaan. Nüüd on käes puhas titaan, millele lisatakse erinevaid muid metalle (raud, vask jt.), et teha titaan sulam tugevamaks, plastsemaks või kuumusetaluvamaks.
Mõlemad, nitrit ja nitraat, reageerisid teiste kostisosadega ja polnud enam määratavad nagu anorgaanilised nitrit ja nitraat. Askorbaatide ja polufosfaatide lisamine liirendas nitriti lagunemist toores lihasegus (batter). Kuumutamisel madalatel temperatuuridel (70-80°C) nitriti vähenemine aeglustub. Nitrosoamiinid Juba 1970 aastal pööratu tähelepanu soolatud lihatoodetes nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide moodustumine sõltub aminorühma struktuurist ja teisest lämmastiku sisaldavast ainest, ka reaktsiooni tungimustest (pH, amiiini leeliselisus, temperatuur). Nitrosoamiinide teke on ka kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab
soojusisolatsiooniga. Lastiluugid on külmakadude vähendamiseks on mõõtmetelt väikesed. 4 Liha ja lihasaaduste transport Liha on tapetud looma keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduainena. (R. Loodla 2003, lk 37) Liha riknemise põhjuseks on ensüümid ja mikroorganismid, mille tegevus on kõige aktiivsem temperatuuridel +40 kuni +500C. Ensüümide ja mikroorganismide tegevus lakkab 00C juures ja temperatuuridel +80 kuni +1000C mikroorganismid hukkuvad. Kõige parem moodus liha maitse- ja toiteomaduste säilitamiseks on liha säilitamine ja vedamine madalatel temperatuuridel. Vastavalt veotemperatuurile jaotatakse liha külmutatuks ja jahutatuks. Külmutatud liha temeperatuur ei tohi olla kõrgem kui -60C. Jahutatud liha temeperatuur on aga 0 kuni +40C.
Viskoossusühikute vahekord on järgmine: 1 puaas = 0,0102 kG . s/m2 = 0,1 N . s/m2 1 kG . s/m2 = 9,806 N . s/m2 1 stooks = 10-4 m2/s 1 centistooks = 10-6 m2/s Dünaamilist viskoossust kasutatakse suure viskoossusega naftaproduktide iseloomustamiseks. Teda määratakse otseselt rotatsioonviskosimeetriga. Dünaamilise viskoossuse määramist kasutatakse mootoriõlide puhul, millel on suur viskoossus ja õlide viskoossuse määramisel madalatel temperatuuridel. Praktikas kasutusel - minirotatsioon viskosimeeter (MVR, joonis 1.3), mille abil mõõdetakse mootoriõlide pumbatavuse piirtemperatuure (ASTM D3829 ja D4684). Pumbatavuse all mõeldakse madalaimat temperatuuri, mille puhul uuritavat mootoriõli saab panna piisaval hulgal voolama õlipumba abil. Sõltuvalt mootoriõli liigist on neil väga erinev pumbatavuse piirtemperatuur. Joonis 1.3. Minirotatsioon - viskosimeeter
Karol Pakkas ET11 Deformeeritav Al sulam Duralumiinium Duralumiinium (ladina keelest durus - kõva ; teistel andmetel esimese tootmiskoha järgi Saksamaal asuva Düreni linna järgi) on kõige tähtsam ja tuntum alumiiniumisulam. Duralumiinium on AlCu sulam, mis sisaldab vaske 2,2- 5,7% ja magneesiumi 0,2- 2,7%. Duralumiinium on termotöödeldav ja deformeeritav. AlCu lisatugevuse annavad termotöötlemisel legeerivad elemendid Cu, Mg, Si, Zn. Ta on ka korrosioonikindel kuid mitte nii hea kui 1xxx, 3xxx, 5xxx, 6xxx Al sulamid. Duralumiinium on kerge kuid tugev nii toatemperatuuril kui ka kõrgematel temperatuuridel. Kasutatakse lennukitööstuses, autotööstuses ja liitmike tootmisel.
Plasma Kõrgetel temperatuuridel hakkab gaas aatomite ja molekulide vahel ioniseerima, seega aine läheb üle neljandasse olekusse ehk siis plasma olekusse . Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerinud, gaas mille positiivsete ja negatiivsete laengute ruumtihedus on praktiliselt ühesugune. Plasma tervikuna on neutraalne, plasmaosakeste suure liikuvuse tõttu, võivad tema laetud osakesed elektri ja magnetvälja mõjul kergesti ümber paikneda , mille tõttu saavutatakse laengute tasakaal, plasma võib kergesti tekitada võnkumisi ja laineid . Kõrgel temperatuuril on plasma hea elektrijuht. Plasmat kasutatakse metallide lõikamiseks ( plasma juga jne ), puuraukude puurimiseks kõvadesse kivimitesse ja ka keemiliste reaktsioonide kiirendamiseks
Tp-12 Evi Leet RAUD OMADUSED Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26 Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Omaduselt metall. Normaaltingimustes tahke aine Sulamistemperatuur 1539 Celsiuse kraadi. RAUD LOODUSES Raud on ka kosmoses levinud element (merkuur ja marss) Lihtainena esineb rauda maailmaruumis. Maale langenud meteoriitset , kuid ka mõningates magmakivimeis Peamine kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Tihedus on 7874 kg/m3. On plastiline, mistõttu seda on võimalik valtsida ning sepistada. See on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub eri temperatuuridel. Tänan kuulamast!
1.kuidas muunduvad aatomid kõrgemate energiatasemed, kui aatomid ühinevad kristalliks? Kristallides muunduvadatomite ioonide väliselektronide energiatasemed mitmede eV laiusteks energiatsoonideks, mille hõivamine elektronide poolt järgib tõrjutusprintsiipi ja mis on ühised kogu kristallile. 2.mille poolest erinevad metalli pooljuhi ja dielektriku energiatsoon? Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asendunud. Dielektrikus on, aga kõrgeim hõivatud energiatsoon-valentsitsoon elektronidega täidetud.metallides saavad elektronid tsooni hõivamata ossa tõustes ammutada elektriväljalt energiat ja liikuda.dielektrikus liikumisvabadus puudub,elektrivool ei pääse läbi///valentsitsooni täituvuse ja keelutsooni laiuse poolest. 3.selgita mõisted: keelutsoon, valentsitsoon, juhtivustsoon. Keelutsoon-vahemikku, kus elektronide laineomaduste tõttu ei saa nad omandada energiaid, mis jäävad pilusse deltaE täidetud ja tü...
õlikiht ja minimaalne kulumine. Määrdeõlide stabiilsus Määrdeõli omadust võimalikult vähe muutuda nimetatakse stabiilsuseks. Määrdeõlide puhul on tähtis, et nad võimalikult kaua oma esialgsed omadused säilitaksid. Eristatakse keemilist ja termilist stabiilsust. Määrdeõlide keemiline stabiilsus iseloomustab õlide omaduste ja koostise püsivust säilitamisel, veondusel ja kasutamisel. Määrdeõlide omaduste püsivust kõrgetel temperatuuridel nimetatakse termiliseks stabiilsuseks. Termiliseks stabiilsuseks e termooksüdatsioonikindluseks nimetatakse määrdeõli omaduste püsivust kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestiste tekkimisele, keemiliseks stabiilsuseks aga vastupidavust madalal temperatuuril moodustuvate sadestiste tekkimisele. Kui määrdeõli puutub töötades kokku kuumade detailidega ja kuumeneb, siis toimub oksüdatsioon (hapnikuga ühinemine) küllalt suure kiirusega.
sajandi lõppus, kui leiti võimalust seda puhtaks metalliks töödelda. Alumiinium on hõbevalge plastiline metall. Õhkkonnas see kattub oksiidkihiga, mis kaitseb korrosiooni eest. Alumiinium on keemiliselt kindel vastu lämmastik- ja orgaanilisi happeid, leeliseid, kuid laguneb puudutes soolhappe või väävelhappega. Kõige olulisem omadus alumiiniumil - madala tihedusega, see on kolm korda kergem rauast. Kõrge plastilisus (saavutatud lõõmutamisel temperatuuridel 350-410 ° C) võimaldab teha sellest väga õhuked lehed, näiteks fooliumi paksus võib olla kuni 0.005mm. Tugevuse tõstmiseks lisatakse alumiiniumisse ränit, mangaani, vaset ja muid metalle. Alumiinium ja tema sulamid on kasutatud lennukite- ja masinaehituses, hoonete ja elektriliinide ehitamises ja veel paljudes tööstusharudes. Sellest valmistatakse erinevaid konteinereid ja ventiileid keemiatööstuseks, toiduainetööstuseks kasutatakse fooliumist pakendeid . Laialt levinud
1 6 0 6 1,15 0,8696 2 4 2 4 1,63 0,6135 3 3 3 3 2,38 0,4202 4 2 4 2 4,46 0,2242 Katseandmete töötlus Katse 2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Erinevatel temperatuuridel toimuvate reaktsioonide kiiruse mõõtmine ja tulemuste võrdlemine Metoodika: Võtta neli paari katseklaase. Et neid hiljem mitte segi ajada märgistada katseklaasid, mis sisaldavad Na2S2O3 ühtemoodi ja katseklaasid väävelhappe lahusega teistmoodi. Üks katseklaas igast paarist täita 4 cm3 väävelhappelahusega, teine 4 cm3 Na2S2O3 lahusega. Edasi täita poolenisti veega üks suurem keeduklaas ning asetada sinna kõik katseklaasid termomeetriga
Termistori takistuse sõltumine temperatuurist. 1.Töö ülessanne: Mõõta termistori takistus mitmesugustel temperatuuridel ja kanda tulemused graafikule. 2. Töö vahendid: a)Juhtmed e)Anum veega b)Oommeeter f)Pooljuht seade c)Termomeeter g)Statiiv d)Pliit h)Vooluallikas 3.Töö käik: a)Koostada katseseade b)Soojendada pliit ja asetada sinna anum veega(algtemperatuur 10 °C ) c)Märkida iga 10 °C järel üheaegselt temperatuur ja määrata takistus. d)Vett soojendada kuni 90 °C ´ni e)Koostada tabel ja graafik.
1.Missuguseid mootoriõlisid toodetakse vahetult naftat destilleerides? -mineraalõlisid - õige -poolsünteetilisi õlisid -sünteetilisi õlisid 2. Kui mootoriõlile lisatud antioksüdandid on ära kulutatud... -hangub õli väga madalatel temperatuuridel kergemini -väheneb õli dünaamiline viskoossus järsult -vananeb õli väga kiiresti õige 3.Missuguste standardite järgi määratakse mootoriõli kvaliteeti? -API ja ACEA - õige -ACEA ja SAE -API ja SAE -Ainult SAE 4. Missuguse õliga käivitub muude tingimuste samasuse korral mootor väga külma ilma korral paremini? -SAE 15W 40 -SAE 10W 40 -SAE 5W 40 - õige 5. Missugune allpool toodud kvaliteediga õli on ette nähtud kasutamiseks kaasaegsetes
Ülijuhtivus Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse nimetatakse ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada kvantmaailma seaduspärasusi rakendamata. Meissneri effekt
seisukohtadest: peab olema võimalikult väike (et tekkivad sisepinged oleksid minimaalsed), kuid seejuures küllaldane vajaliku struktuuri ja soovitud omaduste saamiseks. Austeniit säilib kõige lühemat aega temperatuuripiirkonnas 500…600 oC ja hakkab lagunema juba mõne kümnendiku sekundi pärast. Sellest järeldub, et jahtumiskiirus peab karastamisel olema austeniidi lagunemist võimaldavast jahtumiskiirusest suurem. Temperatuuridel alla 500 oC austeniidi säilivus suureneb ja siin võib jahtumiskiirust vähendada, eelkõige martensiidi tekkepiirkonnas (300...200 oC) karastamisel tekkivate sisepingete vähendamiseks. Sisepinged põhjustavad detailide kõverdumist, kaardumist ja pragunemist. Karastamise ideaalne jahutuskõver on toodud joonisel 5.3. Seega on terase karastamise seisukohalt oluline karastuskeskkonna jahutusvõime kriitilistel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
