Referaat Koostaja: (nimi) Juhendaja: (nimi) (aasta) Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse looduslikeks, tehiskiudaineteks ja sünteeskiudaineteks. Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup.
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult ...
1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina.....................................................................5 - kanep.................................................................5 - ramjee................................................................5
Tekstiilkiudude põlemine. Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained
töödeldavad. ● Head omadused on painduvus, elastsus ja sitkus. ● Halb omadus on vähene vastupidavus kõrgemal temperatuuril, vananevad aja jooksul. Kiudained ● Kiudained jagatakse looduslikeks, tehis- ja sünteeskiudaineteks. ● On ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. ● Kõik kiudained on polümeerid. ● Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud ● On taimse päritoluga, koosnevad peamiselt tselluloosist. ● Tähtsaim tsellulooskiud: ● puuvill, lina- ja kanepikiud, paks linane riie present, kanepist valmistatud nöör ja köis. Valkkiud ● Valkkiud on loomse päritoluga. ● Tähtsaim valkkiud on vill, mida saadakse peamiselt lamba karvkattest. ● Villa saab vee ja mehaanilise mõjutamise abil vanutada, moodustub tugev vilt. Siid Tehis- ja sünteeskiudained ●
Laura-Ly Lotamõis TEHISKIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Viskoos (VI, CV) Omadused Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel. Viskoos on kollakas ja valge, väheelastne, väikse hõõrdekindlusega, suure soojusjuhtivusvõimega ja väga hügroskoopne. Põledes käitub viskoos sarnaselt puuvillaga, ehk kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga ning põleb leegist eemaldades edasi. Märgudes muutub nõrgemaks, kuid kuivamisel tugevus taastub.1 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis juba leegi kõrval, mitte sees, seega on kergestisüttiv
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1-
Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas 1 Kättesaadav internetist: http://www.hot.ee/looduskiud/index.htm (kasutatud 18
TEHIS- JA SÜNTEETILISED KIUDAINED, NENDE OMADUSED TEHIS KIUDAINED 1. TSELLULOOSKIUD. VISKOOS MODAAL KUPRO LYOCELL 2. TSELLULOOSESTRID ATSETAAT TRIATSETAAT Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. VISKOOS toodetakse puidu tselluloosist Meenutab puuvilla Puuvillast õrnem Kortsub kiiresti MOODAALKIUD Puhas tselluloos, millelt on eemaldatud viskoosi halvavad omadused. Ei kortsu niipalju ja on elastsem. Omadustelt meenutab puuvilla. Kasutatakse peamiselt segus looduslike kiududega. VASKAMMONIAAK Kallis kiud, mis on väga peenike.
Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill
Ka põlemisel käituvad puuvill ja viskoos sarnaselt, seega põleb ka viskoo suure leegiga, väga kiirelt ning eritav puupõlemise lõhna. Viskoos märgub kiiresti, imades endasse palju rohkem vett kui puuvill, ent kuivab aeglaselt, mis omakorda hõlbustab viskoosi värvimist hea imavuse tõttu. Samuti kasutatakse seda ka mähkmete ja hügieenisidemete 3 valmistamiseks. Looduslikud tsellulooskiud on märjalt tugevad, kuid viskoos on märjalt nõrk, mis tõttu rebeneb kergest. Seetõttu peab viskooskiust esemete pesemisel olema ettevaatlik, eriti veel tsentrifuugimisega. See eest talub see aga hästi keemilist puhastamist, ent pestes saab paremini puhtaks, kuivpuhastus on aga kõiges soovitatavam puhastus meetod. Samuti ei kannata viskoos ka keetmist ja pikaajalist päikesevalgust. Viskoos talub hästi leeliseid, kuid happed lagundavad kiudu
korrutamata lõngast.Efektkorrutusega lõng saadakse erineva pikkuse ja pingega lõngade korrutamisel.Bukleelõng aasaline ja nupuline lõng.Tekstureeritud lõng-kuumuse abil kohevaks töödeldud sünteesmaterjal.Senill-keerdlõng hoiab koos lõngale iseloomulike karvakesi.Krepplõng-erisuunaliste keerdudega lõngade korrutis. Viimistluse ja värvuse järgi-võib lõng olla toorlõng ,keedetud,pleegitatud,marseriseeritud,kõrvetatud,värvitud.Marseriseeritud lõng-töödeldud tsellulooskiud,parema läike,tugevuse,kulumiskindluse ja värvipüsivusega.Muliinlõng-kahte värvi lõngade korrutis.Melanzlõng-eelnevalt värvitud või ka värvitud ja värvimata kiudainete segu ketramisel. Elementarniit(monofilament)-praktiliselt lõpmatult pikk ja suhteliselt tugev üksikkiud.Kompleksniit-koosneb mitmest elementaarniidist.Võib olla korrutatud või liimitud. Kangaste struktuuritüübid. Lõnast valmistatud kangad. 1)Kootud kangas ehk kangastelgedel kootud kangas ehk riie.
eraldi teadus. Võimalik õppida kahte poolt, disaini poolt ning samuti tehnoloogia poolt. · Töötlemine tavaline õmblustöö. · Värvimine Kiupealne värvimine, ehk muster on ühel poolel. Eelduseks tugeva kinnituvusega värvid. · Kasutusvaldkonnad Riietus, kodukaunistused, majapidamisesemed ja voodirõivad ning tehnilised seadmed. Liigitus · Looduslikud tsellulooskiud o Puuvilla kiud o Linakiud tundub temperatuuri muutusena (soe külm, külm - soe) o Kanepikiud · Tehislikud o Viskoossiid valmistatud mõlemad tselluloosist ja sarnased looduslikule, kasutatakse pesu ja läikivate kenade rõivaste valmistamiseks. Üldiselt ei ole organisimile pahad, v.a. juhul kui värvained. o Atsetaatsiid · Sünteeskiud
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: Sissejuhatus Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Keemiliselt koostiselt on viskoos tselluloos. Viskooskiudude kaubanduslikke nimetusi: Argentea; Danufil; Empress; Enka; Enka Profile; Viscose; Faberta; Fibro; Flox; Floxan; Galaxy; Iridel-Viscol; Junlon; Krehalon; Lenzing Viscose; Swelan; Tairiyon; Three Gold Horses; Vibron-Crinol; Viscofil; Viscolan; Viscose. Õõnes on viskooskiud Viloft. Tulekindlad kiud on Fibrafinn ja Visil
ning nende kaal suureneb märgudes tunduvalt. Katsed näitasid ka, et enamasti ei muutu märgudes sünteeskiudude muud omadused, kuid peenemad kiud võivad siiski nõrgeneda. Kokkuvõte Põlemiskatsetest selgus, et siid ja vill ei põle hästi, kuid lina ja puuvill põlevad väga hästi. Sellest saab järeldada, et siid ja vill kui loomse päritoluga valkkiud on raskestisüttivad ning puuvill ja lina kui taimse päritoluga tsellulooskiud on kergestisüttivad. Märgumiskatsest selgus, et kõik looduslikud kiud on hästi vett imavad kiud. Lisaks selgus, et lina ja puuvill märgudes tugevnevad, kuid siid ja vill nõrgenevad. Seda saab samuti seletada nende päritolu järgi: tsellulooskiud tugevnevad ja valkkiud nõrgenevad märgudes. Kokkuvõte Põlemiskatsetest selgus, et viskoos ja cupro süttivad kergesti, kuid atsetaat, bambus ja modaal süttivad alles leegi sees hoides
(leidke amiidide tekkeks vajalikud diamiinid, aminohapped, dihapped)- amiidide jaoks on oluline NH2 Polüestrid tekivad alkoholist, karboks.happest. 3. Loodusliku loomse kiuga sarnane on oma keemiliselt ehituselt polüamiidkiud. Valige antud loetelust, millised ained neist võiksid olla toorained polüamiidkiu valmistamisel: Alkoholid, karboksüülhapped, dihapped, küllastamata süsivesinikud, diamiinid, aminohapped? 4. Looduslikud taimsed kiud on tsellulooskiud . Oma keemiliselt ehituselt on nad (valige õige) polüestrid, polüeetrid, polümeeritud süsivesinikud. 5. Defineerige kiu(tekstiilikiu) mõiste: Suure läbimööduga ja pikad, painduvad ja tugevad moodustised, mida kasutatakse tekstiilitööstuses. 6. Milliseid kiudude liike Te teate? 1. Looduslikudkiud ( Taimsed ja loomsed) 2. Tehiskiud (viskoos ja atsetaat) saadakse taimsete kiudude töötlemisel 3. Keemilisedkiud ( polüester ja amiidid) 7
suure hulga plastmassijäätmete ümbertöötlemist. Plastmass on materjal, mille koostisse kuulub mingi polümeerne aine. Suurem osa polümeere on vaigutaolised ained. Plastmasside koostis Plastmasside koostisse võivad kuuluda: polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Täiteaine võib olla: pulbrikujuline -talk, puidujahu, grafiit, kriit jne; kiuline tsellulooskiud, klaaskiud jne; kihiline paber, riie, klaaskiudriie jne. Täiteaine muudab plastmassi odavamaks ja parandab plastmassi omadusi. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks. Elastset plastmassi on kergem töödelda. Plastifikaatoriks võib olla mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik. Värvainetega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus. Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust.
* Suurim viga tuleohtlikkus * niisketes tingimustes hakkab mädanema(bakterid),* puit hea soojapidavusega ja tervislik. PLASTMASSID: * koosneb põhipolümeerist, täiteainest, plastifikaatorist, kõvendist& värvainest.* termoreaktiivsed plastmassid- kuumutamisel kõvenevad ja lähevad põlema * termoplastsed aga kuumutamisel pehmenevad ja muutuvad voolavaks. * plastmass vananeb-muutub rabedaks. KIUDAINED: 1)Looduslikud->toormaterjal loodusest->puuvill, lina, kanep(köied) *tsellulooskiud,*loomsed kiud 2)Tehislikud->tooraineks tselluloosikiud, keemiliselt töödeldud(kunst siid) 3)Sünteetilised->toodetakse naftast,nagu polümeere. Looduslikud on nahasõbralikud. Veesõbralikud. Ei laadu kunagi staatilise elektriga veesõbralikkuse tõttu.Lasevad nahal hingata. Sünteetilised&Tehislikud toodetakse polümeeridest, mis surutakse läbi filjeeri soojendatud õhuga kambrisse. Lahusti aurustub ja tekib polümeerkiud. Nad on kulumiskindlad. Neile saab värvi lisada juba algmaterjali
kuumutamisel, lahustuvad orgaanilistes lahustites · Termoreaktiivsed plastmassid- ruumilise struktuuriga, ei pehmene kuumutamisel ega lahustu Kiudained Kiudained Koostis Näited ja efektiivsus Looduslikud kiud Taimse või loomse Puuvill, lina päritoluga, tselluloos, (tsellulooskiud), vill, siid (valkkiud), köis, nöör (kanep) Veesõbralikud ja tervislikud, samuti soe, pehme ja odav ning ka kohev.
Vesi avaldab kiududele erilist mõju: temperatuur ja niiskus üheskoos mõjutavad kiuomadusi igale kiule eriomasel viisil. Iga kiud on võimeline imama just sellele kiule iseloomulikul määral niiskust (oleneb kiu keemilisest struktuurist) ja kiusse imatava niiskuse määr on sõltuvuses õhu niiskusest ja temperatuurist. Erinevad kiud imavad vett eri kiirusega ja erisuguses koguses (nt tsellulooskiud imavad niiskust kiiresti suures koguses, villakiud aeglaselt suures koguses, sünteetilised kiud väga vähe). Kiu omadused peaksid säiluma suhteliselt ühesugustena nii kuivalt kui ka märjalt. Kius sisalduv niiskus mõjutab mitmeid kiuomadusi (nt mass, tugevus, venivus jm), seetõttu katsetatakse tekstiilmatejale alati ühesugustes tingimustes, et tulemused oleksid võrreldavad.
vananemisvastasest vahenditest jne. · Termoplastsed plastmassid (lahustuvad orgaanilistes lahustes, kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. · Painduvus, elastsus ja sitkus (+) , vähene vastupidavius kõrgemale temperatuurile (-) Kiudained: · Looduslikud kiudained- tsellulooskiud (taimse päritoluga, puuvill, lina- ja kanepikiud), valkkiud (loomse päritoluga, vill, siid) veesõbralikud · Tehiskiudained (tselluloos) tehissiid. · Sünteeskiudained (valmistatakse sünteetiliselt) akrüül-, polüesterkiudu jt tekstiilikiudaineid. Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavadmad ja tugevamad kui looduslikud. Sünteeskiudained on aga ebatervislikud (vett-tõrjuvad). Tarbekeemia tooted: · Seebid, sampoonid, pesupulbrid- pesemisvahendid
Mähkmete jaoks parim viskooskiud. NIISKUSE SIIRDAMINE/KONDENSEERUMINE NAHA PINNALT Nahalt erituv niiskus saab õhku läbilaskvatest kiududest (looduslikud kiud ja mikrokiud) läbi minna. Sünteeskiududes kondenseerub nahalt erituv niiskus kiu pinnale ning nahk tundub märjana. *KIU KEEMILINE PÜSIVUS See tähendab kiu vastupidavust kiu omaduste säilimistmuutumatutena reageerides hapete,leeliste vm keemiliste ainete toimele nt pesemisel, plekkide eemaldamisel, värvimisel, viimistlemisel. Tsellulooskiud on vastupidavad leelistele, kuid hapete mõjul kahjustuvad. Proteiinkiud ei talu leeliseid, hapetele on vastupidavad. Sünteeskiud on enamus vastupidavad keemilistele ainetele. *VASTUPIDAVUS PÄIKESEVALGUSE MÕJUTUSTELE Päikesevalgus kahjustab kiu tugevust, värvus pleekub, kolletub. Päikesevalgusele on vastupidavad polüester, polüakrüülnitriilkiud, mõõdukalt vastupidavad on lina, puuvill ja polüamiid, halvasti peavad vastu proteiinkiud, viskoos. *ELEKTRISEERUVUS
Näiteks, närimiskummi eemaldan riidelt tärpentiiniga. Peedimahlaplekist saan üldiselt lahti nii, et valan kohe pleki keeva veega üle. Samamoodi saab hakkama ka teiste värskete vedelate plekkidega. Aga plekkide eemaldajat valides ei tohi muidugi unustada,et erinevad kangad nõuavad erinevaid puhastamisviise. On vaja arvestada kiu keemilisi püsivusomadusi, selle vastupidavust happele, leelistele või muude keemiliste ainete toimele. Jäta meelde, et: Tsellulooskiud on vastupidavad leelistele, kuid hapete mõjul kahjustuvad. Atsetaat muutub happes sültjaks. Proteiinkiud ei talu leeliseid, hapetele on vastupidavad. Sünteeskiud on enamus vastupidavad keemilistele ainetele.
Trükiste vastupidavus kulumisele ja pesemisele on väike. Soovitav on kasutada hooldamisel kuivpuhastust või käsipesu 30ºC juures. On olemas ka tekstiilile siirdatavaid kuumpresskilesid, millele on termoreaktiivne liimikiht tagapoolele kantud. Siis lõigatakse soovitav muster välja kilelõikuri ehk plotteri, noa või kääridega. 5 PÕLETUSTRÜKK (1. segakiulised samet jm kangad: tsellulooskiud+proteiin või sünteeskiud 2. tsellulooskiuline samet, 3. sünteesniidiga läbiõmmeldud või sünt.kangale kinnitatud tsell.k kangad) Põletustrüki menetlusel kahjustatakse kiudu kemikaali ja kõrge temperatuuri abil ning kõrbenud kuid eemaldatakse kangast mehaaniliselt. Tulemuseks on auguline või trükitud kohtadest läbipaistev kangas. Paksematel materjalidel, näiteks sametil saab tekitada reljeefseid pindu. Põletustrüki õnnestumiseks
(A. Viikna). Orgaanilise päritoluga kiud koosnevad kõrgmolekulaarsetest ainetest ja on seega ehituselt polümeerid. Kiude, millest saab valmistada erinevaid materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1 Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud: A. Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e. valkkiud, taimse päritoluga e. tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin.
Tehiskiud Viskoos (VI) Viskoos on regenereeritud tsellulooskiud, mis saadakse viskoosmenetlusel filament- ja staapelkiududena. Tooraineks puidutselluloos (kask, kuusk, ka eukalüpt, pöök). Kiu mikroskoopia - tavaviskoosi pind on sile, võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Ristlõikepind on ebakorrapäraselt sakiline, näha on õhuke koorikkiht. Termiline püsivus - viskoos ei ole termoplastne kiud (ei saa soojuse abil vormida). Viskoos talub kuumust nagu puuvill. Temperatuuril 150°C hakkab kiud kaotama oma tugevust
tühjenduspoolsest väljuva õhu vooluhulka) · 17. Filtrid ja nende liigid. Filtrite puhastusvõime ja seda iseloomustavad suurused. Vedeliku puhtuseklassi tähendus. · Enamlevinumateks filtermaterjalideks on: · roostevaba terasvõrk. Materjal on kasutusel pindfiltrites ja võib olla mitmekordse kasutusega. Filterelemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Sellised filtrid tagavad filtreerimispuhtuse 25...40 m. · tsellulooskiud- (paber-)filtrid. Filtrid on ühekordse kasutusega ja tagavad filtreerimispuhtuse kuni 10 m. On vaja teada, et paberfiltrid ei sobi kasutamiseks vee alusel valmistatud töövedelike puhul, sest nad lagunevad vee toimel. · klaaskiud- (fiiber-)filtrid. Filtrid on universaalsed ja ühekordse kasutusega. Tagavad filtreerimispuhtuse kuni 5 m. Tselluloos- ja fiiberfiltrid on mahtfiltrid. Uuemad filtermaterjalid tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 m. · Pindfilter
ummistuvad. - arv näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. 13) Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime. Pind- ja mahtfiltri mõiste. Enamlevinumateks filtermaterjalideks on: -roostevaba terasvõrk. Materjal on kasutusel pindfiltrites ja võib olla mitmekordse kasutusega. Filterelemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Sellised filtrid tagavad filtreerimispuhtuse 25...40 m. - tsellulooskiud- (paber-)filtrid. Filtrid on ühekordse kasutusega ja tagavad filtreerimispuhtuse kuni 10 m. On vaja teada, et paberfiltrid ei sobi kasutamiseks vee alusel valmistatud töövedelike puhul, sest nad lagunevad vee toimel. - klaaskiud- (fiiber-)filtrid. Filtrid on universaalsed ja ühekordse kasutusega. Tagavad filtreerimispuhtuse kuni 5 m. Tselluloos- ja fiiberfiltrid on mahtfiltrid. Uuemad filtermaterjalid tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 m. Pindfilter
Kuid meil on tegemist lihtmehhanismiga st, võites jõus kaotame sama palju teepikkuses. 11.Hüdrofiltrites kasutatavad filtermaterjalid, nende puhastusvõime. Pind- ja Mahtfiltri mõiste? Enamlevinumateks filtermaterjalideks on: -roostevaba terasvõrk. Materjal on kasutusel pindfiltrites ja võib olla mitmekordse kasutusega. Filterelemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Sellised filtrid tagavad filtreerimispuhtuse 25...40 m. - tsellulooskiud- (paber-)filtrid. Filtrid on ühekordse kasutusega ja tagavad filtreerimispuhtuse kuni 10 m. On vaja teada, et paberfiltrid ei sobi kasutamiseks vee alusel valmistatud töövedelike puhul, sest nad lagunevad vee toimel. - klaaskiud- (fiiber-)filtrid. Filtrid on universaalsed ja ühekordse kasutusega. Tagavad filtreerimispuhtuse kuni 5 m. Tselluloos- ja fiiberfiltrid on mahtfiltrid. Uuemad filtermaterjalid tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 m. Pindfilter
Värvid: pöörduvad ja pöördumatud värvid, valatavad sisemiste pigmentidega värvimine. PLASTMASSID Polümeerid (ühest toorainest) ja polükondensaadid (mitmest toorainest, tekib lisand). Termoplastid (kuumutamisel sulavad) ja termoreaktiivid (kuumutamisel ei muutu pehmeks, tekib hais ainult) Plastmase saab hästi töödelda. TEKSTIILID Tekstiile saab hästi värvida. Töötlemine TEKSTIILIDE LIIGITUS Looduslikud tsellulooskiud puuvilla kiud, linakiud, kanepikiud. Tehiskiud viskoossiid, atsetaatsiid. Sünteeskiud polüakrüülkiud, polüamiidkiud, poluesterkiud. Looduslikud valkkiud vill, siid. TEKSTIILIDE LEIUTAMINE 1898 Charles Cros& C.H.Stearn (ENG) viskoossiid 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon 1941 Rex Whinfield& James Dickson (ENG) polüester 1958 DuPont Company lycra 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar KUNSTNAHAD Aluskiht ja kattekiht
Näiteks: 75. Osakese suurusega 25 on vedelikus filtri läbimisel 75 korda vähem, kui enne filtri läbmist. 9. Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime. Pind- ja mahtfiltri mõiste. Filtrimaterjalid: Roostevaba terasvõrk- Kasutusel pindfitrites, võib olla mitmekordse kasutusega. Filtrielemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Tagavad filtreerimispuhtuse 25...40. Tsellulooskiud-(paber) filtrid- Filtrid on ühekordse kasutusega ja tagavad filtreerimispuhtuse kuni 10. On vaja teada, et paberfiltrid ei sobi kasutamiseks vee alusel valmistatud töövedelike puhul, sest nad lagunevad vee toimel. Klaaskiud-(fiiber) filtrid- Universaalsed ja ühekordse kasutusega. Tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 . Pindfilter- Filter, mille puhul filtreeritavad osakesed püütakse filtri välispinnale. Selliste filtrite hulka kuuluvad metallvõrgust elmentidega filtrid.
Kasutamine: Puhtal kujul ja segatuna peamiselt erinevate naturaalsete kiududega. Väga kvaliteetne, soe, pehme, hea langevus. Kaamellaste vill: kaamel, laama, alpaka, vikunja, guanako. 8.3 Keemilised kiud Tehiskiud-Tooraineks kasutatakse looduslikke lähteaineid, mis muudetakse kiu kujuliseks. Molekulide ehitus ei erine nende tootmiseks kasutatavate lähteainete molekuli ehitusest. · Viskoos - (hüdraattsellulooskiud). · Paberlõng - (tsellulooskiud). · Atsetaat - (tselluloos -esterkiud). · Kaseiin - (valktehiskiud -proteiinkiud ). Sünteeskiud- Toodetakse tööstuslikult madalmolekulaarsetest lähteainetest. · Polüamiid · Polüester · Polüakrüül · Polüpropüleen · Polüvinüülkloriid 8.3.1 Keemiline liigitus Orgaanilised kiud Tsellulooskiud · Looduslikud taimsed kiud (puuvill, lina). · Viskoos (tselluloos-ester).
Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40 ... 80%). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide
51.Plastmasside koostis- Koostisesse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist (vaik) ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab täiteaine (40-80%). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifiktaatoriks on mingi kõrge keemistemp-ga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele
Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40...80 %). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet.
Tuntumad plaadid on Gyproc, Danogips, Norgips jt. Kipsplaate kasutatakse: siseseinte katteks, lagede katteks, kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena. Mõnede sortide plaatide tootmisel on neile lisatud veekindlust suurendavaid lisandeid. Selliseid plaate saab kasutada välisseintes tuuletõkkena. Kipskiudplaadid. Need koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Kiudaineks võivad olla tsellulooskiud, pabermass, puuvillajäätmed jne. Neid plaate ei kaeta papiga. Need plaadid ei ole ka nii tugevad kui papiga kaetud plaadid. Kipskiudplaate kasutatakse: siseseinte katteks, lagede katteks. Arhitektuurilised detailid ehk kujundusdetailid. Need kujutavad endast mitmesuguse keerukama kujuga detaile. Näiteks ornamendid, sisekarniisid, piirded jne. Suuremad detailid on sarrustatud traadi, nööri või puitliistudega. Kujundusdetaile kasutatakse sisetöödel.
· Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40...80 %). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab
annaabi.ee 
