ehk fossiile - taimede KVARTSIIT ja loomade kivistunud Kivisüsi moondub: jäänuseid. GRAFIIT GRANIIT, BASALT, LUBJAKIVI e PAEKIVI, GNEISS, MARMOR, RABAKIVI, VULKAANILINE LIIVAKIVI, KRIIT, KVARTSIIT, GRAFIIT KLAAS e OBSIDIAAN, PÕLEVKIVI, KIVISÜSI, VULKAANILINE TUFF, PRUUNSÜSI, PIMSS DIKTÜONEEMAKILT e GRAPTOLIITARGILLIIT, FOSFORIIT, DOLOKIVI e DOLOMIIT, SINISAVI NB! Tabelis on alla joonitud Eestis paljanduvad kivimid. TARDKIVIMID GRANIIT Koosneb kolmest mineraalist: punane päevakivi, hall kvarts, must biotiit
Murenenud padilaava eraldisvormid padilaava Püroklastiline materjal: vulkaanilised pommid, lapillid, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff 6 vulkaaniline pomm Asami vulkaanist, Jaapan vulkaaniline bretsa Püroklastilise segakivimi Hõõguva tuha tuffi kihid Oshima saarel Jaapanis lõõmpilved
* Ookeanide all 5-10km. 9. Millist kahte liiki jõud tekitavad ja kujundavad pinnavorme? - * Sisejõud * välisjõud. 10. Millised jõud avaldavad mõju pidevalt, millised toimuvadaeg-ajalt? - * Pidevalt välisjõud (nt. sademed, temperatuuri muutus) * Aeg-ajalt sisejõud (nt. maavärinad, vulkaanipursked) 11. Millised protsessid toimuvad sisejõudude toimel? (3) - * Maavärinad, * vulkaanipursked, * geisrid. 12. Mis on: lõõr, kraater (kaldeera), magma, laava, tuff? - *Lõõr ühendab magmat ja maakoort ning lõppeb kraatriga. Sealt liigub maapinna poole laava. * Kraater vulkaanilise materjali kuhjumisel moodustunud ümara põhiplaaniga negatiivne pinnavorm. * Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. * Laava vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurse tagajärjel maapinnale jõudnud. * Tuff pakkunud kivimmass. 13. Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist?
• Robert John Downey, Jr is an American actor • Robert`s full name is Robert John Downey, Jr • Robert Downey, Jr was born in Manhattan, New York , U.S • Born in April 4, 1965 • Robert is the son of Robert Downey Sr and Elsie Downey • Robert has a sister named Allison Downey How he became famous ? Robert made his debut when he was five years old Downey began building upon theater roles 1985 Downey had a acting breakthrough when he played James Spader`s sidekick in Tuff Truf In 1992, he starred as Charlie Chaplin in Chaplin, the role garnered Downey an Academy Award nomination for Best Actor at the Academy Awards 65th ceremony 1996 - 2001 Downey had career troubles because he used drugs He`s famous for ... 2008 Iron Man 2008 Tropic Thunder 2010 Iron Man 2 2012 The Avengers 2013 Iron Man 3 The Avengers The Avengers is a 2012 superhero film It is produced by Marvel Studios The Avengers grossed over $1.00 billion worldwide
asub Lõuna-Ameerikas Argentiinas ja see on Tupungato. See on niisama kõrge kui 20 ülestikku pandud Suurt Munamäge. Eestis ei ole ühtegi vulkaani. Tupungato Kasulikkusest · Vulkaaniline tuhk muudab mulla viljakaks, annab taimedele vajalikke toitaineid · Maapinnale heidetud kivimeid kasutatakse ehitusmaterjalidena · Armeenia pealinn Jerevan on ehitatud sellisest kivimist nimega tuff. Kasutatud materjalid · http://www.altech-nedar.nl/pictures/tulikivi/vulkaan. · http://www.khoral.com/staff/danielle/images/normal · http://www.onlineathens.com/images/040200/volcan jpg · http://kidport.net/RefLib/UsaGeography/Facts/Ha waii.htm · K. Ennok, I. Leuhin, E. Pärtel "Loodusõpetus. 4. kl". AVITA 2001
Elbrus on Kaukasuses asuv Venemaa kõrgeim mägi. Euroopa ja Aasia piiri erinevate kontseptsioonide tõttu võidakse Elbrus arvata Euroopasse või Aasiasse. Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Stratovolcano (ladina kihi «kiht», kooniline vulkaan, mis on moodustunud kihiti laavavoolud, tuhk tuff) Elbrus oli kõige aktiivsem umbes 225 000 170 000, siis 110, 000 ja 000-70 kuni 30 000 aastat tagasi. Kas vulkaanipursked ja 6200, ja 4500, ja 2500 aastat tagasi. Volcano järk- järgult vastu praegusel kujul. Vähe on kohti Maal on säilinud vulkaanid, mis on nii ilus, "klassikalise" koonilise kujuga, nagu see on tavaliselt kraatrid on väga kiire protsesse erosiooni ja hävitamine igasuguseid.Kunst Elbrus säilitanud oma mantlit lumest ja jääst, mis ei sula isegi
vee-, tõusu-mõõna-, merehoovuste-, lainete- ja tuuleenergia (elektri tootmine), maa siseenergia (kütmine). Maavarad Maapõuest kaevandatavad loodusvarad. Jaotatakse tahketeks (süsi, metallmaagid, soolad), vedelateks (nafta, mineraalvesi) ja gaasilisteks (maagaas). Väga hinnatud on metallid, eriti raud, aga ka vask ja alumiinium. Fossiilsed kütused: Turvas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas ning uraan. Ehitusmaterjale: Graniit, marmor, tuff, lubjakivi. Briljandid Lihvitud teemandid. Teemante kasutatakse ka tugevaimateks lõikeriistadeks. Ammendamatud loodusvarad Loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest (vooluvee energia, tuuleenergia, Maa siseenergia, hoovuste energia). Ammenduvad loodusvarad Loodusvarad, mis võivad lihtsalt otsa saada. Taastuvad loodusvarad Ammenduvad loodusvarad, mida võib uuendada, taastada ja uuesti kasutusele võtta (õhk, vesi, mets, muld, taimestik, loomastik).
· Hästi voolav magma · Lame vulkaanikoonus · Purskab rahulikult · Ookeanilised vulkaanid Kihtvulkaanid · Räni-ja gaasiderikas happeline graniitne magma · Suure viskoossusega, väheliikuv · Magma tardub lõõris, tekitab laavakorke · Pursked plahvatuslikud, purustavad · Kaasnevad tuhk, kivimid, gaasid Kasu vulkaanidest: · Vulkaaniline pinnas on mineraalaineterikas. · Vulkaanilisest tuhast tekkinud tuff on hea ehitusmaterjal. · Tardunud laava on hea ehituskivi. · Magmakuumus muudab vee auruks, mida rakendatakse elektrijaamades. · Kuumaveeallikate juurde on rajatud kuurorte. · Gaasid toovad maa seest väävlit, mis on tooraine keemiatööstusele. · Turismiobjektiks.
ning seob neid. Rooma üheks paiga vaimu tunnuseks ongi kuuluvuse tunne, mis tekib kui inimene on temale tuttavas looduslikus keskkonnas. Rooma majad on sageli prismakujulised kaldkatusega, mis peaaegu ei ulatugi üle seinade, vaid sulanduvad üheks. Üldiseks tunnuseks on massiivsed ja suletud hooned väikeste akendega, mis jätavad mulje nagu oleks need sinna sisse lõigatud. Peamine materjal on pruunist kuni kollaseni, hallist kuni musta värvuseni varieeruv tuff ehk lubjakivi teisend. Materjali pehmus ja kergesti modelleeritavus jätab mulje, et hooned on voolitud või vormitud. Hooned paiknevad tihti nii, et need määratlevad ja rõhutavad maastiku erinevaid elemente ja objekte. Rooma asetseb kahe täiesti erineva maailma vahel: maa-aluste jõeorgude ja klassikalise jumalatele omapärase mägise maastiku vahel. Rooma nende vahel on vahepeatuseks, mis hoiab mõlemad maailmad üksteisest piisaval kaugusel. Roomat lääne
ehe väävel , boorhape jpt. Tahke aine -vulkaanilised pommid -lapillid -vulkaaniline liiv -tuhk Kõik need on hangunud laava osakesed. Tahke aine paisatakse tugevate pursete korral atmosfääri , kust nad vastavalt tükkide suurusele langevad tagasi kas kraatrisse , vulk.koonuse lähedale või vulkaanist kaugemale. Kaugemale levib vulkaaniline tuhk, mis võib atmosfääris püsida väga kaua. -Valdava osa moodustab tuhk, mille tsementeerumisel tekib tuff-vulkaaniline kivim millel kujunevad väga viljakad mullad. -Vulkaaniline liiv suurus mõnest mm-st kuni herneterani - lapillid- hernest kreeka pähklini - vulkaanilised pommid- kuni mitukümmend meetrit Vedel aine laava Keemilise koostise poolest eristatakse -happeline : SiO2 rikas, kerge , hele ja punaka värvusega aeglaselt liikuv 5-6 km tunnis -aluseline : raua, leelismuldmetallide rikas, SiO2 vaene kiirelt voolav- üle 30 km tunnis
(temperatuur ja koostis). Kihtvulkaan tekib siis, kui magma on happeline ja tardub väljumis koha lähedal. Kilpvulkaan tekib siis, kui magma on aluseline ja vedel ning voolab kiirelt lõõrist eemale ja moodustab laavaga kaetud ala. Kaasnevad nähtused – laavavoolud, mudavoolud e lahaarid, lõõmpilved (tuha- ja gaasipilved), maavärinad, mille tulemusena tekivad maalihked ning kivimid ja püroklastiline materjal. Kasu inimestele – turism, viljakad mullad, ehitusmaterjal (tuff), geotermaalenergia, rikkalikult maavarasid (kuld, hõbe, vask, maagid). Maavärinad Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kolde sügavus on aga erinev ning oleneb laamapiiri tüübist: 1) Ookeani keskahelikus – paari km sügavused 2) Kuuma täpi piirkonnad ning mandrilaamade põrkumine – kümneid km sügavused 3) Subduktsioonivööndis – kuni 670 km sügavused Mercelli skaalal mõõdetakse maavärinaid pallidega (1-12) purustuste põhjal, Richteri skaalal
Bob Marley This article is about the reggae musician. For the comedian, see Bob Marley (comedian). Bob Marley Bob Marley in concert, Zürich, 1980. Background information Birth name Robert Nesta Marley Also known as Tuff Gong February 6, 1945 Born Nine Mile, Saint Ann Parish, Jamaica May 11, 1981 (aged 36) Died Miami, Florida, United States Genre(s) Reggae, Reggae Rock, Ska, Rocksteady Occupation(s) Singer, songwriter, guitarist Instrument(s) Guitar, vocals, percussion Years active 1962 1981 Studio One, Beverley's, Upsetter/Trojan, Label(s) Island/Tuff Gong Associated
Erosioon-see on pinnase ära kanne, tuule, vooluvee ja jää raskusjõu toimel. Kivimid on looduslike mineraalide kogumid. Mineraalid on tahked orgaanilised kindala ehitusega ained. Kivimite kõige rohkem lagundavaks jõuks on järsk temp. Muutumine. Kivimite liigitus tekkeviisi järgi. 1.Tardkivimid on tekkinud magma tardumisel. a) Maakoore sees-süvatardkivimid(graniit) b) Maapinnal-pursketardkivimid vulkaalniline tuff Oma olemuselt on tardkivimid vastupidavad kristallse struktuuri tõttu. 2.Settekivimid on tekkinud erineva murend materjali settimisel aja ja raskusjõu toimel. a) Purd settekivimid-peeneteralise murend materjali settimisel ja kivistumisel(litifitseerumisel) näiteks lõuna-eesti liivakivi. b) Biogeensed on tekkinud taimsete ja loomsete org. Kuhjumisel ja kivistumisel. NB! Kõik tahked fossilsed kütused on biogeensed settekivimid.
mosaiikpõrandale langeb ere valgusvoog. Mõju on vapustav. Rooma ehitajad on toime tulnud suurepärase saavutusega! Panteoni kuppel, mis toetub võimsale silindrikujulisele 6 meetri paksusele telliskivimüürile, on rajatis, mis valati lubimördist ühtse tervikuna tohutule puitsarrusele (centina). Tema sisekülge kaunistab kassetlagi, mille ehitamisel on kasutatud kergete, kuid tugevate ainete, nagu vulkaaniline tuhk ja tuff, segu koos tsemendiga. Võib arvata et tegemist on suurima kuppelrajatisega, mis eales ehitatud. Ta võib kaaluda enam kui 5000 tonni. Ehitis ise tervikuna on täpselt sama kõrge. Selle sees olija asub nagu määratu suure kera keskpunktis: ehitajad on selle rajanud kui kosmose sümboolse võrdkuju. Nii suuremõõtmelisena oli Panteoni võimalik ehitada tänu kahele tegurile: need olid võimu tipul oleva keisririigi jõukus ja roomlaste poolt leiutatud betooni kasutamine võlvide rajamisel
14. Missuguse geoloogilise struktuuriga on seotud vulkaanide paiknemine? Vulkaanilised saared? 15. Miks ei saa Eestis esineda tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid? Kuna Eesti paikeb sellisel alal, kus ei saa esineda selliseid asju ning vulkaanid siin puuduvad. 16. Too näiteid vulkanismi kasulikkuse kohta. · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjal- tuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism 17. Mis põhjustab maavärinaid? Maavärinaid põhjustab maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsess koos kivimite rebenemisega. 18. Kus esineb tugevaid maavärinaid? Laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. 19. Missuguseid looduskatastroofe esineb maailmas kõige rohkem? Maavärinad, üleujutused, tsunaamid 20. Miks hukkub maavärinates palju inimesi? Maja kvaliteet on halb jne 21
nähtused ja nende tagajärjed:Geisrid – purskavad kuumaveeallkad. Lõõmpilved – gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad Maavärinad – maakoore lühiajaline järsk rappumine. Vulkaaniliste alade kasu inimesele *viljakas pinnas ( mineraalainete kõrge sisaldus )*maavarad – kuld, hõbe, vask*ehitusmaterjal – tuff*kuum vesi on energiaallikaks *turism*lõõmpilved – segavad lennuliiklus*maavärinad – murrang, tsunami.Maavärinate tekkepõhjused:Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja teist selle kõrval vajuma, tekitavad kivimites suured pinged.Kui kivimid pingele vastu ei pea, siis need purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks.
Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi MÕISTED Lõõmpilv - kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv Litosfäär - maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst Astenosfäär - Litosfääri all paiknev poolvedel kiht, mille peal liiguvad laamad. Erosioon - protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.
Litosfäär- u 2000 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄRGI- *Tardkivimid e kristalsed- tekkinud magma tardumisel, om. tugevad ja vastupidavad. a)magma tard. maakoore sees (süvatardkivimid-graniit) b)-||- maapinnal (vulkaaniline tuff- Island) *SETTEKIVIMID- tekkinud erineva murend matj settimisel aja- ja raskusjõu toimel. a)purd sk- peeneteralised merendmat. settimisel ja kivistumisel e litifitseerumisel(L-Est liivakivi) b)biogeensed sk- tekkinud taimsete- ja loomsete org. kuhju. ja kivistumisel NB!Kõik fos kütused biog sk'd c)keogeensed sk- erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel *MOONDEKIVIMID- tekkinud tard-, sette- ja moondekivimitest kõrgerõhu ja temp. all (kõrgrõhk. ja temp ongi
inimest ruutkilomeetri kohta. Vulkaanilisel tuhal on ka üks süngem abiviis. Nimelt on ajaloos tuha alla jäänud linnad aidanud meil vanu aegu paremini avastada ja uurida. Kõige tuntum on arvatavasti 79. aastal Vesuuvi vulkaani tuha alla jäänud Pompei linn. Vulkaanid on aga veel omakorda suurepärased tooraine tootjad. Missugusest materjalist on ehitatud mitmevärviline Armeenia pealinn Jerevan? See on ehitatud tuffist – ainest, mille vulkaanid on sügavalt maapõuest välja heitnud. Tuff on kerge, vastupidav, kergesti töödeldav ja ennekõike odav, sest selle leiduvus on nii suur. Laavas, gaasides, vulkaaniliste allikate soojades vetes esineb ka mitmesuguseid keemilisi elemente ja radioaktiivseid ning haruldasi metalle. Rääkimata sellest, et iidsete vulkaanide ladestustest on leitud kulda, hõbedat, elavhõbedat, tina ja vaske. Vaske kaevandatakse näiteks Kounardis, kus 300 miljonit aastat tagasi tegutses aktiivne vulkaan
saj Caracalla termid 4. saj Pompeji amfiteater 1. saj. eKr Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj (vaade) sammas 2. saj. Fortuna Virilise tempel 1. saj. eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj. eKr Tituse triumfikaar 1. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, akveduktid, triumfkaared ja sambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. 7. VARAKRISTLIK ARHITEKTUUR Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast võib kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest. Ajastu ehitismälestisi: Püha Peetri basiilika Roomas, 4.saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj St Stefanose katakomb, 2
(esinevad kõikmõeldavad vulkaanilised kivimid). Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjali nimetatakse tefraks. Vastavalt suurusele jaotatakse tefra vulkaaniliseks tuhaks, lapillideks ning vulkaanilisteks pommideks. Vulkaaniline tuhk koosneb osakestest, mille läbimõõt on kuni 2 mm, vulkaaniliste pommide läbimõõt on vähemalt 64 mm, vahepealse suurusega osakesi nimetatakse lapillideks. Vulkaanilise tuha taas kivimiks liitumise tulemuseks on tuff. Lõõmpilvest mahajäänud tulikuumast vulkaanilisest tuhast tekib ignimbriit. Vulkaanipursetega kaasneb ka suurte koguste gaasiliste ainete atmosfääri paiskumine. Peamised vulkaanilised gaasid on veeaur ja süsinikdioksiid. Vulkaanilised gaasid väljuvad koos laava ja tefraga kraatrist, kuid lisaks võivad leida tee atmosfääri ka vulkaani nõlvadel paiknevaist fumaroolidest. Allikad: Vikipeedia
· Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga · Geisrid- vett purskav kuumaveeallikas · Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärin (tekkinud magma liikumisest -nõlvadel pinnase liikumine,varingud Vulkaaniliste alade kasu inimesele · Viljakas pinnas, muld (mineraalainete kõrge sisaldus) · Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjal-tuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism Maavärinad · Miks tekivad maavärinad? Maapõue kivimites on kuhjunud pinged Mõisted maavärina kolle maa sees fookus kolde kohal maapinnal olev paik epitsenter Seismilised lained (keha- ja pinnalained) Seismilised lained · Kehalained- P-lained ehk pikilained (kiired) levivad ka vedelas keskkonnas kiirus 6-7 km/sek
· Etruskide valitsusaeg 8.-6. saj e.Kr · Vabariigi aeg 510-31 e.Kr · Keisririigi aeg 31. a. e.Kr 476. a p.Kr Ehitiste tüübid Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Basiilika Ehitusmaterjalid ja ehitustehnika Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Ehitustehnika Lukukiviga kaar Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu
Geisrid purskavad kuumaveeallkad. Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sisaldavad gaasijoad Maavärinad maakoore lühiajaline järsk rappumine. Vulkaaniliste alade kasu inimesele *viljakas pinnas ( mineraalainete kõrge sisaldus ) *maavarad kuld, hõbe, vask *ehitusmaterjal tuff *kuum vesi on energiaallikaks *turism *lõõmpilved segavad lennuliiklus *maavärinad murrang, tsunami Kivimite ringe. Kivim on kas ühe või mitme mineraali terade kristalliseerunud segu. Setted rahnud, savi, liiv settekivimid liivakivi,lubjakivi,dolokivi,põlevkivi moondekivimid gneiss, marmor, kvartsiit .Sulamisel magma tardkivimid : 1.) purskekivimid basalt, rüoliit 2.)süvakivimd - gabro,graniit Maavärinate tekkepõhjused
Küll aga arenes sel perioodil välja kivilinnus. Romaani stiilile on ehk kõige iseloomulikum 10.sajandil Prantsusmaa aladel välja kujunenud tornlinnus, mida Prantsusmaal nimetati donjon, Saksamaal bergfried. Tornlinnused olid kas ümmarguse, neli- või hulknurkse põhiplaaniga, ülemistel korrustel eluruumid. Varaste tornlinnuste puuduseks olid puidust vahelaed. Romaani ajastul oli puu kõrval põhiliseks ehitusmaterjaliks kivi, mitmed lubja- ja liivakivisordid, tuff, Itaalias ka mitmevärviline marmor. Sein laoti suurtest ebakorrapärastest kiviplokkidest, tihendati väiksemate kivide või tellistega ning vooderdati õhukeste ühtlaste kividega, mis imiteerisid korrapärast laotist. Kasutati ka tugevasti põletatud tellist. Katus kaeti katusekividega. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin
3)settekivimid Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniitjne. 2) Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Levinud vulkaanilised kivimid on basalt, andesiit, datsiit,trahhüüt, pimss, rüoliit, obsidiaan, tuff jne. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Viimases protsessis liituvad mineraaliterade üksteisega tugevalt. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Levinuimad settekivimid on savikilt, liivakivi, lubjakivi, kivisüsi, põlevkivi jne. Moondekivimid tekivad maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest.
kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit Settekivim fossiilid, liivakivi, lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, pruunsüsi Purskekivimid pimss, tuff Süvakivimid graniit, gabro Setted liiv, savi, moreen, kruus, rahnud, lubi Laamade lahknemine pangasmäestiku teke Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumine või kahe mandrilise laama põrkumine kurdmäestiku teke Kontinentaalse rifti vöönd kurd-mäestiku teke Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad: vulkanism, kurrutused, murrangud, nihked, maavärinad
liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; Kivimiteringe litosfääris TARDKIVIM -Murenemine, erosioon, settimine-> SETTEKIVIM -moone > MOONDEKIVIM -maa siseenergia->MAGMA -kristallisatsioon-> UUS TARDKIVIM Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Näited - graniit, vulkaaniline tuff, vulkaaniline klaas e. obsidaan Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit.
- pangasmäestik keskmine - kurdpangas - vanemad 3)V ulkanism - seotud magma tekkimisega maakoores, seotud murrangu vööndiga Magma - Maa sisemuses olev ränirohke tulikuum sulam Magma ja maakoore iseloomu järgi jagatakse vulkaanid: a) Lõhepurske vulkaanid tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid Mauna kea - kuhikvulkaanid Etna Tuff vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal Kuumaveeallikad geisrid vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked - mudavoolud e. selid mägedes - purustused - rusuvoolud Hüpotsenter maavärina tekke kolle Tsunaami maavärina tekitatud hiidlaine Epitsenter punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini
Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld. Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi. Näiteks üsna väikesel alal Jaava saarel (Malai saarestikus) on mitukümmend tegevvulkaani, kuid ometi on see üks tihedamini asustatu piirkond. Vulkaanidega võivad kaasneda ka kuumaveeallikad. Allikavesi on teatavasti, vulkaanilistes
saj eKr Pompeji amfiteater 1. saj. eKr. Colosseum 1. saj Tituse triumfikaar 1. saj Trajanuse sammas 2. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfikaar 4. saj Maxentiuse basiilika 4. saj Caracalla termid 4. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad eelpoolnimetatutelt üle nii ehitistüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Roomlaste ehituskunsti iseloomustamiseks sobib kõige paremini määratlus – inseneriehitus, sest roomlased olid esimesed, kes nägid puhtinseneriehitusteski arhitektuuriobjekte
Mõned ained ei ole mineraalid, nt orgaanilised ained, vesi on lahus. Erinevad kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest. Kõige suurem hulk on räni ja hapniku ühendid segatud mitmete teiste elementidega. Teine suurem rühm on kaltsiidid lubjakivid. Need lahustuvad ja mõjuvad tsementeeruvalt teiste kivimite ja mineraalide liitmisel. A. Kivimite liigid: · tardkivimid e kristalsed kivimid; jagunevad süvakivimiteks (graniit, gabro) ja purskekivimiteks (basalt, obsidiaan, tuff) · settekivimid · moondekivimid tekivad suure rõhu ja kõrge temperatuuri tagajärjel (metamorfism) magma kolletest mõne km kaugusel maakoores (graniidist gneiss, liivakivist kvartsiit, lubjakivist marmor) B. Kivimite ringe Ülesanne: tee joonis kivimite ringest. C. Maavarad: · tardkivimites leidub metallimaake vanad mäestikud, nt mineraal hematiit rauamaak, kaltsopüriit vasemaak, boksiit - alumiiniumimaak
väljanägemisega. • Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. 12. Poorse täiteainega kergbetoonid Kergema betooni saamiseks tuleb kasutada poorseid täitematerjale, millised võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid, räbud, poorsed tehismaterjalid ja orgaanilised materjalid. Looduslikest poorsetest kivimitest leiavad kasutamist pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, karp-lubjakivi jne. Neid kasutatakse peamiselt jämetäitematerjalina. Eestis selliseid kivimeid ei leidu. Poorsetest tehismaterjalidest kõige enamkasutatav on kergkruus, mida on kirjeldatud keraamiliste materjalide peatükis. Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, tihedus ja soojajuhtivus. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse
· Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine · Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris · Nad on ehitanud palju ühiskondlikke hooneid (profaanarhitektuur) · Templeid tehti vähem ja neid pole palju säilinud · Vanemast ajast ei ole üldse templeid säilinud, kuna ehitusmaterjaliks oli tuff · Kõvemad kivimid liivakivi ja marmor võeti kasutusele alles 2. saj eKr · Rooma tehnilistest ehitistest (teed, veejuhtmed, sillad) on eriti tuntud sillutatud maanteed ja akveduktid (pikad veejuhtmed) · Kiviplaatidega kaetud maanteede ehitamine algas juba 4. saj lõpus eKr · Esimene suur kivisillutisega maantee on säilinud ka tänapäeval Via Appia · See tee ühendas Roomat sadamalinn Capuaga, pikkus 159 m · Püüti ehitada sirgeid teid
GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI 1) Tardkivimid e. magmakivimid 1. Massiivsed intrusiivsed (süvakivimid) GRANIIT. Tiheda ja tugeva struktuuriga. Tekkisid magma hangumisel tugeva surve all. 2. Purdsed efrusiivsed (purskekivimid) BASALT o Sõmerad PIMSS o Tsementeerunud TUFF 2) Settekivimid 1. Mehaanilised setted o Sõmerad LIIV, KRUUS, SAVI. Tekivad LIIVAKIVI ja BRETSA. o Tsementeeruvad 2. Keemilised setted KIPS, DOLOMIIT, MAGNESIIT. 3. Orgaanilised setted LUBJAKIVi. 3) Moondekivimid 1
vulkaanilised kivimid). Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjali nimetatakse tefraks/ püroklastiliseks materjaliks. Vastavalt suurusele jaotatakse tefra vulkaaniliseks tuhaks, lapillideksning vulkaanilisteks pommideks. Vulkaaniline tuhk koosneb osakestest, mille läbimõõt on kuni 2 mm, vulkaaniliste pommide läbimõõt on vähemalt 64 mm, vahepealse suurusega osakesi nimetatakse lapillideks. Vulkaanilise tuha taas kivimiks liitumise tulemuseks on tuff. Lõõmpilvest mahajäänud tulikuumast vulkaanilisest tuhast tekib ignimbriit. Peamised vulkaanilised gaasid on veeaur ja süsinikdioksiid. 28. Vulkanismi esinemise piirkonnad maakeral Subduktsioonivööndid, riffi alad, kuum täpp. 29. Maa magnetvälja olemus. Dünamoteooria. Normaalne ja pöördpolaarsus. Maa on kui kui kahepooluseline dipoolne magnet, mille indutseeritud magnevälja jõujooned lähtuvad (magnetiliselt-) lõuna- ja suunduvad põhjapoolusele. Piki neid jõujooni orienteerub
· Magma tardub lõõris, tekivad laavakorgid · Purskab rahulikult · Pursked plahvatuslikud, purustavad. Puruneb · Ookeanilised vulkaanid tihti vulkaanikoonus. Mauna Loa · Kaasnevad tuhk, kivimid, gaasid. · Vulkaanikoonus terav, koosneb laava ja tuhakihtidest Kasu vulkaanidest: Vulkaaniline pinnas on mineraalaineterikas. Vulkaanilisest tuhast tekkinud tuff on hea ehitusmaterjal. Tardunud laava on hea ehituskivi. Magmakuumus muudab vee auruks, mida rakendatakse elektrijaamades. Kuumaveeallikate juurde on rajatud kuurorte. Gaasid toovad maa seest väävlit, mis on tooraine keemiatööstusele. Turismiobjektiks 9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter. Maavärinate esinemispiirkonnad:
voolavusega. Aluselisi magmasid iseloomustab suhteliselt kõrgem temperatuur, väiksem viskoossus ja suurem voolavus. Aluseliste laavade väljumine vulkaanipurske ajal on rahulik, kuna gaasid on eraldunud, samas on aga laava suure voolavusega, tardudes moodustab basaltse laavavoolu. Happelised laavad väljuvad üldjuhul purskega ning jahtuvad kiiresti maapinnal, erilist voolamist ei toimu. 73. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tuff, lapillid, vulkaanilised pommid, eruptiivne bretsa). Vulkaanide purskeproduktid: 1) Laavavoolud 2) Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3) Lõõmpilved 17 4) Mudavoolud Püroklastiline materjal tekib siis, kui magma pursetel suur osa laavast ja lõõrist kaasahaaratud massist paisatakse purustatuna õhku, kus see pihustub ja tahkestub.
materjali paisumist ja sellele järgnevat kahanemist (pragunemise võimalus). Seetõttu kasutatakse ehituses tänapäeval põhiliselt kustutatud lupja. 4.6.2.2.Hariliku ehituslubja omadused ja kasutamine Toodetakse: - kustutamata tükklupja; - jahvatatud kustutamata lupja; - kustutatud lubjapulbrina (hüdraatlubi), milles võib ka mineraalseid lisandeid olla. Lubjas esinevad sageli mineraalsed lisandid nagu: kõrgahju ja kütuste räbud tahkekütuse tuhk kvartsliiv, vulkaaniline pimss ja tuff treepel, kipskivi. Lubisideaineid jaotatakse Eestis kehtiva standardi järgi[27]: kustutamata tükklubi kustutamata purustatud lubi; jahvatatud kustutamata lubi, kustutatud lubi; lubjapiim, sisaldab 50...55% CaO ja 50...45% mehaaniliselt seotud ja adsorbeerunud vett. Käesoleval ajal on Eestis kasutusele võetud standard EN 459-1,-2:2006 [27], milline eristab terminina ka "building lime" ehk "ehituslubi"so. siis lubisideaine, mida kasutatakse ehituses
Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku, hüdrofoobset või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5. 28. Poorse täiteainega kergbetoonid Täitematerjali järgi Looduslik poorne kivim Poorne Räbud Orgaanilised tehismaterjal materjalid pimskivi, vulkaaniline tuff, lubituff, kergkruus karplubjakivi Omadused: survetugevus on 2,5...20N/mm², tihedus on 800...2000kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,20...0,60W/mK. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega. Kasutusalad: soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjal; seinaplokid, monoliitsed seinad,
Lõuna-Dakotas asuva Mount Rushmore´i küljel on graniidist välja raiutud Ameerika Ühendriikide presidentide büstid. Graniit on levinuim kivimtüüp maakoore pindmises osas. Graniit Eesti aladel ei paljandu, aga paljandub Soomes. Eesti aladel rändrahnudena. Graniidi ja teiste süvakivimite lagunemisel ongi tekkinud liiv, mille põhikoostisosa on kvartsiit. · PURSKEKIVIMID tekkinud vulkaani putsete tulemusena, laava kiirel tardumisel maapinnal. Nt: basalt (laavast), tuff, pimss SETTEKIVIMID - setete tihenemisel ja kõvastumisel (tsementeerumisel) tekkinud kivim. · KÕVAD SETTEKIVIMID Lubjakivi ehk paas ehk paekivi Dolomiit lubjakivi eriliik, veidi peenema ehitusega. Põlevkivi lubjakivi vahekihtideks vetikatest kivim, Kirde-Eestis Mergel pude lubjakivi Sinisavi tsemendi tooraine Kivisüsi puitsõnajalgadest LIIVAKIVI tekkinud devonis. Põltsamaalt lõuna poole pinnakatte all. Liivakivi on tsementeeritud liivast koosnev settekivim
murenevad. Kivimite ringe käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise Kivimite liigitamine tekke järgi: Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid.Süvakivimid graniit(hall, roosakas või punakas., jämedateraline, kõva ja hästitöödeldav)gabro Purkskekivimid-basalt(musta või hallikat värvi, üksikuid kristalle ei ole võimalik nende suuruse tõttu palja silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim)tuff, pimss Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.savikilt, liivakivi (punas või valge (või vahepealne) settekivim, mis on tekkinud liiva tsementeerumisel. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli kivistisi) lubjakivi(hallikasvalge settekivim)Ja ka põlevaid kivimiseid: põlevkivi ja kivisüsi. Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid (magma) marmor, gneiss, kvartsiit
tempel Tiberi ääres Roomas. Ümarehitistest on säilinud ka Caecilia Metella hauamonument – ümmargune hoone ruutjal alusel. Teatrihoonetest on vähe säilinud. Ehituskunstist annab hea ülevaate laava alt välja kaevatud Pompeji linn – lubjakivist eluhooned vanaitaalia põhiplaani järgi. Kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks, meenutas hellenistlikku linna, II sajandil. Lubjakivi asemel tuff. Selles stiilis ehitati umber kogu linn. Keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal avalikud honed ja templid. Linna ümbritses suur müür. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül. Elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed. Fassaadidele ei pandud suurt rõhku. Vasakul vanaitaalia traditsiooniline osa, aatriumiga keskel, paremal kreeka eeskujudel liidetud osa, sammaskoda e peristüül
· Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine · Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris · Nad on ehitanud palju ühiskondlikke hooneid (profaanarhitektuur) · Templeid tehti vähem ja neid pole palju säilinud · Vanemast ajast ei ole üldse templeid säilinud, kuna ehitusmaterjaliks oli tuff · Kõvemad kivimid liivakivi ja marmor võeti kasutusele alles 2. saj eKr · Rooma tehnilistest ehitistest (teed, veejuhtmed, sillad) on eriti tuntud sillutatud maanteed ja akveduktid (pikad veejuhtmed) · Kiviplaatidega kaetud maanteede ehitamine algas juba 4. saj lõpus eKr · Esimene suur kivisillutisega maantee on säilinud ka tänapäeval Via Appia · See tee ühendas Roomat sadamalinn Capuaga, pikkus 159 m · Püüti ehitada sirgeid teid
Sarnanevad meteoriidikraatriga. Vulkaanide purskeproduktid: 1)Laavavoolud 2)Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3)Lõõmpilved 4)Mudavoolud Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid. Vesikulaarne basalt gaasimullidest tühikulise pealispinnaga. Veealused laavakogumid võtavad ümaraid nn. padjakujulisi vorme, milles tulevad esile mikrolõhed. Püroklastiline materjal - vulkaanilised pommid, kivikillud, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff(paakunud tuhk). Vulkaanilised gaasid suures osas H2O ja CO2. Mandrivulkaanidel veeauru rohkem. Muudest ainetest kõige rohkem SO 2 jms. Laavavoolu vette suubumisel tekib plahvatuslik veeauru purse. Mudavoolud püroklastika+vesi. Eriti esineb lumekattega vulkaanidel. Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud. Fumaroolid(väävlisuits), Geisrid, Mudavulkaanid. Laavavol ise on suhteliselt väike ohuallikas
Sulfaadikindel tsement. Sulfaadikindel tsement on vastupidav väävliühendite kahjulikule toimele. Kasutatakse seda peamiselt vahelduva niiskusega kohtades. Hüdrauliliste lisanditega tsemendid. Hüdraulilised lisandid on mineraalained. Need seovad tsemendi kivistumisel tekkiva lubja ja muudavad lubja vees lahustumatuks. Sellega suureneb tsemendi vastupanu korrosioonile. Lisanditeks võivad olla: looduslikud kivimid – diatomiit, treepel, vulkaaniline tuff jne, mõned tehismaterjalid – räbud, tuhad jne. Hüdrauliliste lisanditega tsemendid tarduvad aeglasemalt. Kasutatakse neid peamiselt hüdrotehnilistes- ja maa-alustes ehitustes. Aluminaattsement. See on kiiresti kivistuv, tugev sideaine. Normtugevuse saavutab aluminaattsement juba 3 päevaga, sellest olulise tugevuse juba esimese päevaga. Tardumisel ja kivistumisel eraldab aluminaattsement palju soojust. Talvistel töödel on see kasulik. Suvel aga võib kõrges temperatuuris
portlandtsemendi puhul juhtub. Hüdrauliliste lisanditega tsemendid saadakse tavalise tsemendiklinkri jahvatamisel koos hüdrauliliste lisanditega. Hüdraulilised lisandid on mineraalained, mis seovad tsemendis oleva ja kivistumisel tekkiva lubja ja muudavad selle vees lahustumatuks, suurendades sellega tsemendi vastupanu korrosioonile. Nendeks lisanditeks võivad olla mõned looduslikud kivimid (diatomiit, treepel, vulkaaniline tuff jne). Samuti võivad hüdraulilisteks lisanditeks olla mõned tehismaterjalid (räbud, tuhad jne). Hüdraulilisi lisandeid võetakse 20... 40%. Tardumine on nendel tsementidel aeglasem. Kivistumisel seovad nad endaga rohkem vett. Kasutatakse hüdrauliliste lisanditega tsemente peamiselt hüdrotehnilistes- ja maa-alustes ehitustes. Aluminaattsement valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Ta on kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine.
.. 5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest, et tekkivad jääkristallid ei kahjustaks tekkiva tsementkivi struktuuri. Seda võib teha kahel viisil - termosmeetodil või soojendamise meetodil. 37 Kerged ja ülikerged betoonid. Kergema betooni saamiseks tuleb kasutada poorseid täitematerjale,millised võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid,räbud, poorsedtehismaterjalid ja orgaanilised materjalid. Looduslikest poorsetest kivimitest leiavad kasutamist pimsskivi,vulkaaniline tuff, lubituff,karplubjakivi jne.Neid kasutatakse peamiseltjämetäitematerjalina. Räbud jagunevad metallurgiliseks- ja katlaräbudeks. Metallurgilistest räbudest peamine on kõrgahjuräbu,mis tekib malmi tootmine kõrvalproduktina.See on poorne mineraalaine , mis granuleeritakse (peenestatakse) tavaliselt kohe peale kõrgahjust väljumist. Eestis metallurgiatööstust ei ole. Poorsetest tehismaterjalidest kõigi enam kasutatav on keramsiit kergkruus
aga ka üks linnusloss. Keskseks ruumiks vi ehitiseks linnuses oli megaron - suur ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees2-4 sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Megaronist sai kreeka templi prototüüp. Haudehitistest olid tuntud kamber- ja kuppelhauad ,mille phiruumi moodustas kas nelinurkse vi ümmarguse phiplaaniga hauakamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik - dromos. Philiseks ehitusmaterjaliks oli kohalik kivi-kiltkivi, tuff palju kasutati puud. Siseruumid olid ehitistes kaetud värviliste seinamaalingutega. Egeuse kultuuri varasemad ilmingud pärinevad Troojast (Väike-Aasia), Küklaadidelt (Egeuse mere saared)ja regiooni suurimalt saarelt - Kreetalt, kus u. aastal 2000 eKr. kujunes välja klassiühiskond ja tekkisid esimesed linnakultuuri alged. See on aeg, mil kujunes välja paleemajanduslik kultuur. Varasel astmel olid selle keskuseks kindlustatud lossid ühe suure
Boston Electric Pencil Sharpener, Model 1818, Charcoal Black Staples #10 Colored Envelopes O'Sullivan 3-Shelf Heavy-Duty Bookcases Eldon Expressions Mahogany Wood Desk Collection Black Print Carbonless Snap-Off® Rapid Letter, 8 1/2" x 7" Zoom V.92 V.44 PCI Internal Controllerless FaxModem Global High-Back Leather Tilter, Burgundy Xerox 1932 Howard Miller 16" Diameter Gallery Wall Clock Imation 3.5, DISKETTE 44766 HGHLD3.52HD/FM, 10/Pack Xerox 1899 Logitech Cordless Navigator Duo Xerox 1917 Tuff Stuff™ Recycled Round Ring Binders Recycled Eldon Regeneration Jumbo File G.E. Longer-Life Indoor Recessed Floodlight Bulbs Panasonic KX-P1150 Dot Matrix Printer Newell 327 Xerox 1893 Fellowes Basic 104-Key Keyboard, Platinum Xerox 212 Binney & Smith inkTank™ Erasable Desk Highlighter, Chisel Tip, Yellow, 12/Box Fiskars® Softgrip Scissors Project Tote Personal File Kensington 4 Outlet MasterPiece® Compact Power Control Center Global Leather and Oak Executive Chair, Black
annaabi.ee 
