Töö Nr.1 Materjalide tiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse määramine. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määrakse keha massi ja mahu suhtena. G 0= 1000 Vo G proovikeha mass õhus (g) V0 - proovikeha maht (cm3) Materjaali nimetus Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus N mõõtmed (mm) math (cm3) mass (g) (0) r. (kg/m3) 1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2...
Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub sideaeinekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest SILIKAATTELLISTE TÜÜBID Silikaattellis (puhasvuukseintes ja
36) Õhuläbilaskvus on väike Veeimavus kaalu % u. 17 Savitellise klassikalised mõõtmed Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Täistellis Kasutatakse viimistluskivina kandvates ja mittekandvates siseseintes Küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C Aiapostid Õõnestellis ja käsivormtellis Kasutatakse viimistluskivina kandvate ja mittekandvate välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks.
Kool Tööstustehnoloogia osakond Nimi Müürimaterjalid Iseseisev töö Õpetaja Asukoht(näiteks Tartu 2012) Müürimaterjalid Fibo plokid ja sillused Fibo plokk 120,5-159,6/ täisalus Fibo kergplokk 172-189/täisalus Fibo õõnesplokid 135,2-150 / alus Fibo sillus 15,33-156,55/tk/ sõltuvalt suurusest Tellised Tavatellis 0,35-1,15/tk Täistellis 0,51-0,57/tk Auktellis ~0,6/tk Aeroc plokid ja sillused AEROC toodete toorained on peeneksjahvatatud kvartsliiv, portlandtsement, lubi, looduslik kips, vesi ja alumiiniumpulber. Tooted on asbestivabad. Oma tugevuse saavutavad tooted autoklaavimisprotsessi käigus ja on seega koheselt kasutatavad (ei vaja järelkivinemist). Poorbetoontooteid valmistatakse AEROC tehases erinevate tihedustega. Plokke valmistatakse keskmise kuivtihedusega 375 kg/m³ ja 450 kg/m³ n...
põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Antiiktellised tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis; VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm; KAT 65 korstnaauktellis; AT 88 auktellis; FAT 65 fassaaditellis; VAT 65 N nurktellis; VAT 65 R ümarnurktellis jne. Keraamilised katusekivid Keraamiline katus on nägus, tulekindel ja vastupidav. Puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet. Enamkasutatav on S kivi ja valtskivi. Katuse harjade katmiseks
müüride ladumiseks. Õõnesplokid kande- ja vaheseinte ladumiseks. Aiapostide moodulid ja mütsid valmistatakse klombitud silikaattellistest ja kaetakse nö aiaposti mütsiga. 3 Omadused Survetugevus reakivi, silikaattellis, lõhestatud ja klombitud silikaattellis M25 õõnessilikaattellis M15 õõnesplokk M20 Tihedus täistellis 1850...1950 kg/m3 õõnestellis 1200...1300 kg/m3 õõnesplokk 1300...1400 kg/m3 Tegemist on materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse
Ats Pedak LABORI ARUANNE ARUANNE Õppeaines: MATERJALI ÕP. Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12 Tallinn 2011 1 KATSE Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tiheduse yo määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kus: G - proovikeha mass õhus [g] V - proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht Vo arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Proovikeha mass õhus [G] määratakse kaalumise teel. Tabel nr1 Proovi Proovike Proovik Tihedus P Proovi- Materjali keha ha maht eha 3 keha nr. nimetus a b h [ ] [kg/m ] ...
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Referaat Müüritööd I Tallinn 2012 Silikaattellis on peamine silikaattoode, selle tootmise traditsioonid on Eestis üsna pikad.Silikaattellise toormaterjaliks on kvartsliiv, lubi ja vesi. Värvus on enamvähem valge. Silikaattellised ei sobi küttekollete ja korstende ehitamiseks, kuna nende kuumakindlus pole selleks piisav. Reatellis on õõneteta. Tugevusklass 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit ning veeimavus 10%. Ühe tellise mass on 3,8 või 5,2 kg. Kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumiseks. Vääriktellis võib olla massiivne või 14 tühikuga. Ühe tellise mass 3,6 kg. Kasutatakse puhasvuugimüüritise ladumiseks. Lõhestatud tellis Saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud(k...
Müüritööde Materjalid Telliste tahkude nimetused on: Ots Serv e. külg Sängpind Nende külgede mõõtmed on sobitatud nii, et võimalikud on erinevad telliseseotised. Üsna sageli kui tähele panna müüri tegemisel kasutatavad mördi vuuki katab iga järgmine kivi kihi eelmise kihi püstvuuki. Tellise Tüübid Täistellis e. umbtellis Auktellis Profiiltellis Murdtellis Õnartellis Soontellis Moodultellis Enamlevinud Tellised Normaaltelllis NT 65*120*250 Moodul silikaattellis 88*120*250 Moodul kärgtellis 65*80*250 Ahjutellis 50*100*200 Tellise Valmistamise Liigid Põletatud tellis-Vamistatakse selleks otstarbeks sovivast savist. Põletatakse ahjus umbes 1000ºC juures.
..........................................................12 Niiskumisega seotud näitajad....................................................................................................12 Külmakindlus..............................................................................................................................12 3.4. Savitellise kasutamine...............................................................................................................12 Täistellis.......................................................................................................................................12 Auktellis.......................................................................................................................................12 Kergtellis......................................................................................................................................13 Viimistlustellis................................
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm. Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad:
KEGKRUUS:kasutatakse põrandate soojustamisel. TRISU SUPER 10: paigaldatakse seinale ja põrandale. Läbinisti sünteetika. Väga kallis (600. m2) Soojajuhtivus V=0,019 W/m2K. Tuuakse sisse al. eelmisest aastast. Pärit prantsusmaalt. TELLISKIVIMATERJALID SILIKAATTELLIS: lubi 56 %, 92% liiva(lubjaliiva sõelumine). Vormitakse, autoklaavitatkse, kõvastatakse. Nb! TELLISE MÕÕDUD: 250 x 120 x 65 mm, 250 x 120 x 88 mm(moodulvariant) · Täistellis ja auktellis. Külmakindlus 50 tsüklit. Vee imavus 1015 %. · Sreatellis müürides, krohvi alla. · Vääriktellis väärtuslikum, parema pinnaviimistlusega, puhasvuukmüüritis (ei lähe krohvi alla). · Klombitud tellis · Lõhatud tellis 250 x 60 x 65 mm , kasut. vooderdustellisena. · Silikaatblokk · Õõnesblokk 250 x 240 x 192 mm
. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid . 17. Keraamika põhilised puudused ja eelised võrreldes teiste materjalidega. Keraamiliste materjalide headeks omadusteks on küllalt suur tugevus, pikk iga, võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades, toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. Puudusteks on nende materjalide haprus, suhteliselt suur kaal ja keraamika tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 18. Savitellised- täistellis, auktellis, porotherm kärgplokid Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Täistellis on ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes, küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade ja teiste elementide ehitamiseks. Ainult sisetöödeks.
Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Kasutatakse neid restaureerimistöödel. Erikujulised tellised on mõeldud peamiselt restaureerimistöödes ja neid tehakse eritellimise järgi. 6 Telliste tähistused toimuvad tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis; VAT 88 viimistlusauktellis, paksus 88 mm; KAT 65 korstnaauktellis; AT 88 auktellis; FAT 65 fassaaditellis; VAT 65 N nurktellis; VAT 65 R ümarnurktellis jne. 7 Silikaat-tellis Silikaat-tellis kuulub lubi-liivtoodete hulka. Tema toormaterjaliks on kvartsliiv (92-95 %), lubi (5-8% kuivsegu kaalust) ja vesi
..1000°C. Põletamisaeg sõltub toote massivsusest ja savist, tellistel 1,5...2 ööp. 6 2.3. Omadused Savitellised keraamiline ehitusmaterjal. Jaguneb alaliikideks. (Aseri ja Eesti tellis on värvuselt, punased, oraanzid, pruunid. Telliste põhisuurused on 250x120x65 mm (tingtellis) ja 250x180x88 mm (moodultellis). 2.4. Saviteliste alaliigid - Täistellis - Auktellis - Viimistlustellis - Vooderdus - Nurktellised - Klombitud tellised - Ahjutellised - Korstnatellis - Samotttellis - Klinkertellis ja Poorsed tellised 7 2.5. Miks valida keraamilised tellised? Tellised on olnud täiuslikuks ehitusmaterjaliks juba 5000 aastat. Põhjuseid selleks on mitmeid
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ott Levisto Ehitusmaterjalid REFERAAT Õppeaines: Ehitusmaterjalid Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 21 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2010 2 Sisukord 1. NIISKUSE MÕJU PUIDULE JA PUIDU KUIVAMINE.....................................................................4 2. SAVITELLISE TOORMATERJAL, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................... 8 3. ISETIHENEV BETOON.................................................................................................................... 12 4. SILIKAATTOODETE TOORAINE, TOOTMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE...................17 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................................21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus.................................................................................................... 22...
võivad praguneda). Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurisegu koosneb mingist jahvatatud mineraalainest, mõne metalli ühendist, värvainest ja veest. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. 18. Savitellised täistellis, auktellis, samotttellis, porotherm kärgplokid Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis on paljude läbiulatuvate õõnsustega
3. KUIVATAMINE kamber või tunnelkuivatis temp 80-90 C. Vajalik kuna märja toote põletamisel võib toode praguneda. 4. PÕLETAMINE tunnelahjus. Tooted läbivad ahjus kolm temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Toote temp ahjus ei tohi järsult muutuda, sest see võib praguneda. Telliste põletustemp 900-1000C, kestvus 1,5-2 päeva. 5. GLASUURIMINE enne v pärast toote põletamist. Tehakse igat värvi glasuuri. 14. 17. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgtellised 15. 1. TÄISTELLIS ilma õõnsusteta kompaktne risttahukas, veeimavus suurem kui 6%, külmakindlus üle 15 tsükli. Peavad olema põletatud ühtlaselt. Peamiselt seinte ja sammast ladumiseks 16. 2. AUKTELLIS õõnestellis, kärgtellis. Paljude läbivate õõnsustega. Külmakindlus üle 15 tsükli. Soojajuhtivus väiksem kui täistellistel. Peamiselt seinamaterjalina. 17. 3
EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, T...
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
jne) värvainest ja veest. Valge glasuuri saamiseks värvainet pole vaja. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh. ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet 20. Savitellised- täistellis, auktellis, sillutustellis, porotherm kärgplokid Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger AS". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid.Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega.
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07...
Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda (80-900C; 1...3 päevat) Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril.( 900...10000C; 1,5...2 ööpäeva.) Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist 21. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, porotherm kärgplokid Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks
glasuurimisega. Glasuuritud tooted omakorda jagunevad liht- ja peentoodeteks. 1) jämekeraamika peentooted 2)Glasuuritud lihttooted Glasuurimata jämekeraamika tooted jagunevad omakorda: 1) peentooted 2) lihttooted 3) tulekindlad tooted Peenkeraamika glasuuritud glasuurimata peen liht peen liht portselan vooderdusplaat gl.-mata portselan klinkertellis happekindel torustikud keemiatööstuses osa kanalisats. torusid 3.4.1.Keraamiline (harilik tellis) (Ordinary brick) 3.4.1.1 Täistellis Harilik tellis kuulub jämekeraamika toodete hulka. Harilikku tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstendes ja ahjude ehitamiseks. Kasutamise tingimuseks on, et konstruktsiooni töötemperatuur ei ületa tellise põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Hariliku tellise puudus on väike soojapidavus 3.4.1.2.Õõnestellis (Cellular bricks) kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada
Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on tumedam, vähepõletatud tellis aga kahvatu värvusega. Auktellis ehk õõnestellis, kärgtellis. See on paljude läbiulatuvate õõnsustega tellis. Auktellise soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellisel. Seetõttu kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina. Viimistlustellis. Viimistlustellis võib olla õõnteta või läbiulatuvate õõnsustega. Oma kujult ja mõõtmetelt on need täpsemad kui täistellis või auktellis. Viimistlustellised on ka ilmastikukindlamad. 76 Kasutatakse neid puhasvuuk-müüritise ladumisel. Viimistlustellised laotakse ülejäänud seinaga kokku. Vooderdustellis. See on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks. Nad kuuluvad auktelliste hulka. Vooder peab olema võimalikult kerge. Vooderdustellised moodustavad seinas eraldi kihi. Nurktellised
värvainest ja veest. Valge glasuuri saamiseks värvainet pole vaja. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet. 15. Savitellised- täistellis, auktellid, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgtellis Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10
Valge glasuuri saamiseks värvainet pole vaja. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh. ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet. 19. Savitellised- täistellis, auktellis, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgplokid- 05.05.2014 · Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. · Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja
tihenemine st paakumine. Põletusprotsess viiakse läbiring- või tunnelahjus. 16 3.2.2.1 Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. · Täistellis Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10(N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema 8%. Külmakindlus peab olema 15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass on 3,5...3,8 kg. · Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. · Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam.
peamiselt seinamaterjalina. -. Antiiktellis tehakse ebatäpsete pindade ja mõõtudega ning võimalikult vana välimusega. Sageli vormitakse neid käsitsi. Mõõdud võivad olla mitmesugused. kasutatakse neid restaureerimistöödel. -. Erikuiulised tellised on mõeldud peamiselt restaureerimistöödes ja neid tehakse eritellimise järgi- -. Telliste tähistus toimub tähtede ja numbritega. Mõned näited Aseri telliste kohta: TT 65 tavaline täistellis, paksus 65 mm; VTT 65 viimistlustäistellis;jne 20. Savitelliste tugevusklassi määramine Telliste tugevusklassi määramisel kontrollitakse nende surve- ja pindetugevust. Survetugevuse määramiseks saetakse tellis pooleks ja saadud pooled kleebitakse tsemenditaignaga kokku. Saadakse ligikaudu kuubikujuline proovikeha, mis peale tsemendi kivistumist asetatakse pressi alla ja surutakse katki. Valem: RS=P/A (N/mm2) 21. Katusekivid ja keraamilised plaadid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
