Vali üks või enam: a. mendeboard b. heartwood c. wersalit d. composite plywood Küsimus 11 Vineeri valmistamisel kasutatavad vaigud on Vali üks või enam: a. külmkõvenevad b. kuumkõvenevad Küsimus 12 Miks üldjuhul ei kasutata tisleriplaate välisruumides? Vali üks või enam: a. nõrga pinna tõttu b. madala veekindluse tõttu c. kõrge hinna tõttu Küsimus 13 Millised väided on õige puidu kui komposiitmaterjali puhul: Vali üks või enam: a. sarrus tselluloos, maatriks ligniin b. sarrus hemitselluloos, maatriks ligniin c. sarrus tselluloos, maatriks hemitselluloos d. sarrus ligniin, maatriks tselluloos Küsimus 14 Milliste plaatide rühma kuulub OSB-plaat? Vali üks või enam: a. vineer b. puitlaastplaat c. puitkiudplaat d. tisleriplaat Küsimus 15 Millised faktorid mõjutavad PLPde omadusi? Vali üks või enam: a. laastu suurus b. laastuvaiba niiskussisaldus c. vaigu tüüp d. pressi surve Küsimus 16
Küsimus 7 Millal alustati melamiinkilede valmistamist? a. 1935 b. 1945 c. 1955 Küsimus 8 Pideva faasi keemilise koostise alusel komposiitmaterjale liigitus: a. keraamika b. polümeer c. mineraalid d. metall Küsimus 9 Millises valdkonnas komposiitide osakaal on suurim? a. transport b. merendus c. elektroonika d. lennundus Küsimus 10 Komposiitmaterjalide põhikomponendid on: a. maatriks b. aprett c. värvaine d. sarrus Küsimus 11 Komposiitmaterjalide püüdakse kasutata lennunduses: a. titaan sulamite asemel b. alumiinium sulamite asemel c. kroom sulamite asemel d. tina sulamite asemel Küsimus 12 Komposiitmaterjali pidevaks faasiks on: a. maatriks b. sarrus c. maatriksi ja sarruse segu Küsimus 13 Komposiitmaterjal on: a. heterogeenne mitmefaasiline segu b. homogeenne ühefaasiline segu c. maatriksi ja sarruse segu d. heterogeenne ühefaasiline segu
Vali üks või enam: a. klaaskiud b. rayon-kiud c. polüakrüülnitriilkiud d. pigi Küsimus 7 Milline toode kuulub aramiidide rühma? Vali üks või enam: a. nomex b. nailon Küsimus 8 Spectra on... Vali üks või enam: a. kristalliinne materjal b. amorfne materjal Küsimus 9 Süsinikkiu omadused sõltuvad... Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. kristalliinsusest c. viskoossusest d. hinnast Küsimus 10 Milline nendest materjalidest on levinuim sarrus? Vali üks või enam: a. aramiidkiud b. boorkiud c. süsinikkiud d. klaaskiud Küsimus 11 Kas kiude segatakse omavahel komposiitide omaduste parendamiseks? Vali üks või enam: a. jah b. ei Küsimus 12 Millisel materjalil on suurim elastsusmoodul? Vali üks või enam: a. kõrgmolekulaarne PE b. süsinikkiud c. PBO d. Kevlar 149 Küsimus 13 Milline järgmistest väidetest on õiged? Vali üks või enam: a. sulam on kahefaasiline segu b. sulam on ühefaasiline segu c
1870.a. toodeti juba esimesed tonnid tsementi. Eesti tähtsamad ja suuremad betoonrajatised on Tallinnas Patarei vangla taga asuv vesilennukite angaar, mis on ainulaadne selle poolest, et ligi sada aastat tagasi oli see suurim raudbetoonehitis Euroopas ja esimene kogu Ida-Euroopas ning 318 m kõrge Tallinna teletorn. Betoonehitamise raskuspunktid lähiajal on kuivamis- ja niiskusprobleemid ning elutsükli kulud ja keskkonnaküsimused. Sarrused Sarrus ehk armatuur on konstruktsiooni tugevdav materjalisisene varrastik. Enamlevinud on terassarrus, mida kasutatakse raudbetooni sees. Kuid sarrus võib olla ka muust materjalist, kasutatakse isegi klaasplast- ja bambussarrust. Sarrustamine ehk armeerimine on konstruktsiooni tugevdamine teise materjaliga, näiteks terassarrusega. Sarrustatakse peamiselt raudbetoon- ja kivikonstruktsioone, kuid ka näiteks keraamika-, kips-, klaas- ja plasttooteid
· Välisfassaadina ning otseses kokkupuutes kuumade suitsugaaside ja tulega kasutada ei ole soovitav. Puhta vuugiga sein ei vaja lisaviimistlust, kuid soovikorral võib seina värvida. Sileda pinna saamiseks piisab vuukide täitmisest ja pahteldamisest. Müüritise jäämisel avatuks välistele niiskusallikatele, tuleb vee eemalejuhtimiseks kasutada hüdroisolatsioonivahendeid. 140-õõnesplokk Koplekti kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus- ja nurgaplokk 140 mm laiused õõnesplokid sobivad kõigi müüritise tüüpide (vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, tugimüüride jne.) ladumiseks koos või ilma vastavate lisatingimustega (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine jne.); · Müüritis on ideaalne väiksemate majade kandeseinteks; · Omab häid võimalusi seina täiendavaks armeerimiseks ilma välisilmet muutmata; · Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiv
Sarru- sed asetatakse plokis olevasse soonde mördikihi peale. Sarruse ümber peab 24. Akna- ja uksepõskedes paigaldatakse geks, tõstetakse sarrust näiteks naelte jääma vähemalt 15 mm kaitsekiht. Sar- igasse vuuki roostevabast terasest side. abil. Ava kohal ei tohi sarrust jätkata. Sil- rusevarraste jätkamisel tuleb lähtuda Plokkide töötlemiseks kasutatakse tava- luse alumises kihis peab sarrus ulatuma materjali läbimõõdust ja plokkide sar- liselt kõvasulamist saagi või ketassaagi. vähemalt 300 mm ja ülemises vähemalt rustusjuhendist. 900 mm üle ava serva. 22. Nurkade kohal tehakse nurgaplokki Avade sildamine 28. Plokkides olevad sooned täidetakse kaarjas soon, sarrus painutatakse kõve- 25
16.Mis juhtub puidust ehituskonstruktsioonidega niiskumise korral? Paisumine mädanik, hallitusseened 17.Mis juhtub metallkonstruktsioonidega niiskuse mõjul? Roostetamine 18.Mis juhtub betoon- ja kivikonstruktsioonidega niikuse mõjul? Hallitus. Mureemine. 19.Mis võib juhtuda raudbetoonkonstruktsiooniga niiskuse mõjul? Roostetamine . Murunemie 20.Umbes mitu korda suurema ruumala võtab enda alla rooste, mis tekib metalldetaili korrodeerumisel? Mis juhtub raudbetoontootega, kui sarrus roostetab? 4x suurem. 21.Miks kasutatakse hoonesiseseid hüdroisolatsioonimaterjale (aurutõkkematerjale)? Et vältida niiskuse tungimist konstruktsiooni. 22.Mis on ruumi sisekliima? Sisruumi süsemaatilised tingimused 23.Milleks on vajalik ventilatsioon (hüdroisolatsiooni seisukohast)? Liigniiskuse hoonest välja viimiseks 24.Mida mõistetakse aurutõkkematerjalide puhul ,,õhupalliefekti" all? Ühest ebatihedast aurutõkkematerjalist hakkab väljuma kogu hoone õhuniiskus 25
· Traat · Peenemad ümarterased · Peenemad torud Valatud tooted: · Kanalisatsioonitorud · Torude liitmikud · Mitmesugused ahju tarbed · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist · Kruvid · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkassid. Terasvardad võivad olla: · Sile ümarsarrus · Kuumvaltsitud reljeefne sarrus · Külmmuljutud reljeefne sarrus kasutatakse veel Küsimused 1.Kuidas jagatakse metalle? V: jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). 2.Mustade metallide põhiline koostis. V: Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades 3.Kuidas jaotatakse mustad metallid? V: jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. 4.Kuidas jaotuvad malmid? V: Malmide jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. 5.Malmi plussid ja miinused.
RAUDBETOON · Toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) Liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine
· Mitmesugused ahju tarbed. · Keskkütteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist · Kruvid · Poldid · Riisad · Peentooteid(hinged, lukud riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallidest ehitusmaterjalid · Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või kakrassid. Terasvardad võivad olla : · Sile ümarsarrus · Kuumvaltsitud relieefne sarrus · Külmmuljutud reljeefne sarrus Kasutatakse veel terastrosse. Küsimused : 1)Kuidas jaotatakse metall? 1) Mustad ja värvilised metallid. 2)Mustade metallide põhiline koostis. 2)Süsinik ja raud (Fe) 3) Kuidas jaotatakse mustad metallid? 3)Malmideks ja terasteks. 4) Kuidas jaotuvad malmid ? 4)Valged ja hallid malmid. 5) Malmi plussid ja miinused. Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikse tõmbetugevusega, aga suure
a. osakearmeeritud b. metallilised c. kihilised d. kiudarmeeritud Küsimus 3 Milliseid tooteid kõige enam valmistatakse kerimisel? Vali üks või enam: a. ruudulisi b. õõnsaid c. lamedaid Küsimus 4 Milline pealispind on mehaaniliselt vastupidavaim: Vali üks või enam: a. puidu spoon b. laminaat c. vaik d. paber Küsimus 5 Millise faasi osakaal on üldjuhul komposiitmaterjalis suurem? Vali üks või enam: a. maatriks b. sarrus Küsimus 6 Komposiitmaterjali omadused sõltuvad: Vali üks või enam: a. pideva faasi keemilisest koostisest b. sarruse osakeste kujust c. maatriksi hulgast d. dispergeeritud faasi suurusest Küsimus 7 Kiud-armeeritud komposiitmaterjalide omadused sõltuvad dispergeeritud faasi Vali üks või enam: a. orientatsioonist b. mõõtmetest c. tüübist d. värvusest Küsimus 8 Komposiitmaterjalide valmistamise viisid on: Vali üks või enam: a. pultrusioon
Betoon võtab vastu peamiselt survejõude, teras aga tõmbejõude. Betoon nakkub hästi terase külge ja kaitseb terast korrosiooni eest. Tulekahju korral kaitseb betoon terast mingil määral ülekuumenemise eest. Raudbetooni valmistamine Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel. Tootmisprotsess koosneb järgnevates etappidest: 1. Toormaterjalide vastuvõtt ja ladustamine. Toormaterjaliks on tsement, liiv, killustik, sarrus. 2. Sarruse valmistamine. 3. Betoonisegu valmistamine. 4. Toodete vormimine. 5. Toodete kivistamine. 6. Toodete vormist vabastamine. 7. Toodete tehniline kontroll ja toodete markeerimine. 8. Valmistoodangu ladustamine. Järgnevalt on kirjeldatud olulisemaid raudbetoontoodete valmistamise moodused. Agregaat-voolumeetod. Selle meetodi korral tõstetakse kraana abil
mutritega. Tagumised paarisrattad kinnitatakse veosillale 10 tikkpoldi ja mutrite abil, millised pingutatakse5 esitatud järjekorras momendiga 600Nm. Rehvi ehitus ja turvisemustri tüüp Ratta põiale asetatakse õhkrehvid, mis neis oleva suruõhu elastsuse tõttu pehmendavad lööke ja tõukeid ebatasasel teel sõitmisel. Mantle (välimuskummi) mustrilistpealiskihti nimetatakse protektoris ehk turviseks. Selle all paikneb venitamatu vahevöö nii vöö kui ka sarrus koosnevad mitmest kaardikihist, mis ei lase kummit välja venitada ega katkeda. Veoauto rehvirõhk on tavaliselt 6,5...8,5 kgf/ cm2. Rehvid jaotatakse: 1) Ehituse järgi: · Diagonaalrehv, mille koordiniitide suund on diagonaalne, tavaliselt 38...40° nurga all rattaveerepinna suhtes. Iga järgnev kiht on eelmisega ristisuunaline, see haoiab kihid paremini koos ja tugevdab nende ehitust. Deagonaalrehvi puuduseks ongi nende jäikus ja
Pihustuslamineerimine on mitmekordselt suurema tootlikkusega. See sobib väikestele ja keskmise suurusega sarjade tootmiseks. Tüüp toodeteks on erineva kujuga korpused, sõudepaadid, väiksemad mahutid. 29. Millised on põhilised polümeermaatriksid mida kasutatakse mähkimistehnoloogia korral. Milliseid omadusi nõutakse kasutatavatelt vaikudelt? Vaigud: piisavalt efektiivset immutust ja piisavalt pikka töötlemisaega. Kasutatav sarrus ei tohi juhikutes saada vigastada ega katkeda. Lisaks peaks kiud märguma kiiresti ja ühtlaselt vaiguga. 30. Millised on pultrusioonitehnoloogia eelised ja puudused? Pultrusioon kujutab endast erimeetodit teatud tüüpi toodete valmistamiseks. Head mehaanilised omadused, eriti telgsuunas. Suur tootlikkus.-- Võimalik toota vaid konstantse ristlõikega tooteid. Ilma eriarmatuurita tugevus ristisuunas madal 31. Kuidas mõjutab töökeskkonna temperatuur vaikude käitumist?
Sarrustamine Nii nagu kõik müüritised, nii paisub ja kahaneb temperatuurimuutuste korral ka mullbetoon. Nende paisumiste ja kahanemiste tulemusel võivad seina sisse tekkida praod. Selle vältimiseks tuleb müüritis kindlasti sarrustada (varem nimetati seda armeerimiseks) ning selleks kasutatakse kas armatuurrauda (4, 6 või 8 mm), aga ka armeerimisvõrku. Kindlasti tasub meeles pidada, et sarrustamist vajab esimene ja viimane plokirida ning sarrus pannakse esimese ja teise ning eelviimase ja viimase rea vahele. Et armatuurraud ei lase seinal nii palju mängida, annab see sellele ka üldist jäikust juurde. Esimene plokirida Esimese plokirea juures tuleb kindlasti meeles pidada paari olulist momenti. Esiteks muidugi seda, et vundamendi ja müüri vahele on kindlasti vaja hüdroisolatsiooni niiskus ei tohi ju vundamendist müüritisse imbuma hakata. Esimese rea puhul tuleks kasutada "rammusamat" tsementliiva mörti, et müür
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse
ning tagatakse selle reageerimine silikaatvärviga ühtlaselt kogu pinna ulatuses. Nii et püsivus saavutatakse õigete keemiliste reaktsioonide abil, mis toimivad looduses. Värvimine: 1. Eemalda pinnalt lahtine värv terasharja, kõrgsurvepihustiga või värvieemaldusvahendiga. Eemalda ka nõrgalt kinni olev krohvikiht või betoon. 2. Ava betoonpinnas olevad praod ja töötle esile tulnud, eelnevalt puhastatud sarrus roostevastase tsementvärviga. 3. Paranda avatud praod ja süvendid ümbritseva pinna tasemeni, kasutades aluspinnaga võimalikult sama koostisega tsemendi- või lubitsemendimörti.. 4. Silikaatvärvi kasutamisel tuleb väikesed praod ja süvendid parandada silikaatvärvi ja liiva seguga. 5. Pese hallitusega kahjustatud pind Tikkurila hallitusvastase vahendiga HOMEENPOISTO toote kasutusjuhendi järgi. 6. Loputa pind veega ja lase kuivada. 7
biolagunevatest materjalidest Bioplasti jäätmeete käitlusviisid • Biolagunemine mikroorganismide, nt bakterite toimel. Lagunemine peab kulgnema nii, et plasti mehaanilised ega tarbimisomadused kasutamisperioodi vältel ei muutuks ning lagunemine algaks alles pärast kasutussea lõppu. Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus- ja täiteainetena biolagunevaid aineid. • Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus). • Peale kompostitamist on üsna tavaline bioplastjäätmete käitlusviis põletamine. Ka see on üsna loodussõbralik, sest bioplasttoodete põlemisel eraldub õhku vaid niisama palju süsihapegaasi, kui palju plastitoormeks olnud taimed seda sealt võtsid. Bioplastikute kasutusvaldkonnad
reaktsioonide abil. Omadused : · vaba formaldehüüd · Ebapiisav veekindlus · Kelme elastsus ei ole piisav Kasutamine : · katalüütlakkides · Põhiline liim puidu- ja liimitööstuses · Lamineerimismaterjalid · Vahtplastid · Aminoplastide maatrikvaik 11. Vaba formaaldehüüdi probleem. Probleem seisneb selles,et see tekitab allergiat. 12. Klaaskiud sarrusena. Plussid ja miinused Levinud sarrus ( 98% kõigist armeerivatest materjalidest ) Plussid: · Odav · Kõrge tõmbetugevus · Kõrge keemiline vastupidavus · Eeskujulikud elektrisolatsiooni omadused Kasutatakse : klaasvill ( soojustusisolatsioonimaterjal ) Miinused : · Madal tõmbemoodul e. Deformatsioon liiga suur · Suhteliselt kõrge tihedus · Tundlik kulumisele · Suhteliselt madal väsimuskindlus · Kõrge kõvendus · Tundlik NaOH leelisele ja HF-le.
Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne
kontuuri külgede vahele lisa-rõhtelektroodid sellise arvestusega, et nt keldri põranda mis tahes punktist ei oleks kaugus maanduselektroodini suurem kui 10 m. Väga suure põhipinnaga hoonete (nt paljude trepikodadega korruselamute) korral kujuneb vundamendimaandur rõhtsaks võrkmaanduseks silma laiusega mitte üle 20 m. Sarrusbetoonvundamendis elektrokeemilise korrosiooni vältimiseks tuleb kasutada tsinkimata terast, sest tsingitud maanduselektrood ja tsinkimata sarrus võivad kokkupuutekohtades moodustada galvaanilise paari raud-tsink ning kutsuda esile elektrokeemilise korrosiooni. Kui põhjavee kõrge taseme korral nähakse vundamendiplaadi all ette hüdroisolatsioon, paikneb vundamendimaandur hüdroisolatsioonist allpool, eraldi sarrusbetoonplaadis. Maandus-allaviik kulgeb sel juhul väljaspool hüdroisolatsiooni. Samal põhimõttel teostatakse vundamendimaandus ka vannitaolise soojusisolatsiooni korral.
7 c b a 8 c b a 9 c b a 2. Betoonitööd 7 2.1.4. VOODERRAKETIS 2.2 SARRUSETÖÖD ¾ EELPINGESTATUD VÕI PINGESTAMATA SARRUS 2.2.1. SARRUSE MATERJALID VARDAD Ø6-90 MM TRAAT Ø3 -8MM JA TRAADIST POOLTOOTED PINGSARRUS VALTSPROFIILID 2. Betoonitööd 8 SARRUSE LIIGID SARRUSTERAS Väliste tunnuste järgi võib raudbetoonkonstruktsioonide püstitamisel kasutatav sarrusteras sõltuvalt valmistustehnoloogiast olla:
McDougall). W. James (1890) loetles 17 füüsilist ja 20 vaimset instinkti, McDougalli arvates on kogu inimkäitumise aluseks instinktid. S. Freudi järgi on instinkti eesmärgiks organismis koguneva ärrituse taseme alandamine, mille tulemuseks on rahulolutunne. See on nn. tungi taandamise (drive reduction) mudel, mis lähtub organismi eesmärgist, milleks on Freudi järgi tema kaasasündinud vajaduste rahuldamine. Instinktid on: armastus, hirm, kiivus, sümpaatia ja nii edasi. Kolmandaks on Sarrus(tuse) teooriad (õpitud käitumise kinnitamise teooriad). Selle teooria algatajateks võib pidada: Edward Lee Thorndike (1874 1949), Robert S. Woodworth (1917 1979) ja Clark Leonard Hull (1884 1952). ja selle teooriad Õpitud käitumise kinnitamise teooria eeldus on, et inimesed teevad otsustusi oma käitumise kohta selle järgi, kuidas on sama käitumist tasustatud varem. Kui näiteks
Peenmetalltooted: · Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised) · Kruvid(puidu-, metalli- ja eriotstarbelised kruvid) · Poldid · Needid · Riisad · Peentooted(hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Metallist ehitusmaterjalid: · Sarrused paigaltatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud või karkass Terasvardad võivad olla: · Sile ümarusarrus. · Kuumvalmistatud reljeefne sarrus. · Külmvalmistatud feljeefne sarrus kasutatakse veel terastrosse. MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi.
/300 + 15. Joonestada raudbetoonsilluse eestvaatesse keeviskarkass (m66tkava 1:10) *-t Rangid samnuga 250 16. Joonestada raudbetoonsilluse eestvaatesse sarrus (m66tkava 1 :20). Leida sarrusvarraste pikkused. Jr;'.tt' 10 ,/Lr- iY" {/ arr r't ,/f fl '' -
/300 + 15. Joonestada raudbetoonsilluse eestvaatesse keeviskarkass (m66tkava 1:10) *-t Rangid samnuga 250 16. Joonestada raudbetoonsilluse eestvaatesse sarrus (m66tkava 1 :20). Leida sarrusvarraste pikkused. Jr;'.tt' 10 ,/Lr- iY" {/ arr r't ,/f fl '' -
kuni jõutakse akna- ja ukseavade ülemise kõrgusmärgini. Müüritist tuleb reeglina armeerida iga neljanda rea järel ja kindlasti peale esimest plokirida. Samuti paigutatakse armatuur aknaavade alla ja silluste tugipinda (900 mm) Columbia Kasutusala Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. Betooplokkide tehnilised omadused Õõnesplokkide netomahukaal on 2000 kg/m3 ja täisplokkide mahukaal 2100 kg/m3 Õõnesplokkide garanteeritud keskmine survetugevus netopinnale on 18 MPa ja täisplokkidel 25 MPa Veeimavus on maksimaalselt 8 % Külmakindluse klass on F50 Tule ja kuumade suitsugaasidega vahetult kokkupuutuvates kohtades ei soovitata betoonplokke kasutada Muud müürimaterjalid Mördile esitatavad nõuded on: töödeldavus, veepidavus, tugevus,
põimitakse omavahel kokku, moodustades lõnga. Järeltöötluses valmistatakse süsiniklõngast kangaid, mis epoksiidvaikudega segades võimaldavad modelleerida kõikvõimalikke ülitugevaid ning kergeid tooteid. Peamiselt saadakse süsinikkiudu PAN-kiu kuumutamisel õhus 220 C juures, seejärel kuumutamisel inertses atmosfääris 1000C juures ja lõpuks grafitiseermisel 2000 C juures. Saadav süsinikkiud on kõrge tõmbetugevusega sarrus. 5.1 Omadused · Omab erimooduli ja eritugevuse kõige kõrgemaid näitajaid kiudude hulgas. · Säilitab erimooduli ja eritugevuse näitajad ka kõrgematel temperatuuridel. · Ei allu toatemperatuuril vee, lahustite, hapete ja aluste toimele. · Süsinikkiud on struktuurilt elastne · Keemiliselt vastupidav ja korrosioonivaba · Hea sooja ja elektrijuhtivuse omadustega · Hinnalt peagi võrreldav traditsiooniliste materjalidega, kuid on oluliselt kallim kui
Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi. Komposiitmaterjaliks (KM) (composite material) nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad.KM on heterogeenne, st. omadustelt mitteühtlane. Tema omadused on määratud koostisse kuuluvate faasidega. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev, teine plastne ja elastne. Armatuur ehk sarrus (reinforcement) on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks (matrix) on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 11. Plastmaatrikskomposiitmaterjal: maatriksi ja armatuuri enamkasutatavad materjalid, KM üldised omadused. PMKM eelised ja puudused. Plastmaatriks (polümeermaatriks)
raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) pikemat segamise aega. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Raudbetoon 7. Mis on monteeritav raudbetoon ja tema eelised/puudused monoliitse ees? Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: • ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, • tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme),
· Betoon ja teras nakkuvad omavahel hästi. · Kui betoonkiht on piisavalt paks, hoiab betoon ära terase roostetamise. 2.4 Sarruseteras jaguneb: 2.4.1 Betoonisarrus · eraldiseisvad hambulised vardad diameetriga 6-28 mm · neid on erineva pinnakatte ja vastupidavusega 2.4.2 Betooni terasvõrk · omavahel lõikuvad hambulised vardad diameetriga 4-12 mm. · Et võrk oleks murdumiskindel, keevitatakse varraste lõikumispunktid kokku Sarrus asetatakse raketisse enne betoneerimist, vastavalt sarrustuse projektile. Sarrustamise projekti koostavad vastavad spetsialistid. Sarrustamise joonis ja kasutatava terase loetelu on osa sellest plaanist. Sarrustamise jooniselt nähtub muuhulgas see, kuidas teraselemendid peaks painutatud olema. 2.5 Varraste painutusvormid: · Sirge varras · Konksukujulise otsaga sirge varras · Ülespoole painutatud varras · Suletud varras
vesi ja süsihappegaas pääsevad pragudest sisse. Toimub elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektrosmoosi abil betooni. Realkaliseerimise tulemusena betooni ph on suurem 10-st, korrosioon seiskub ja konstruktsiooni iga kasvab. 34. Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti? Betoonpindade remondil kõrvaldatakse vanad pinnakatted survepesuga, kahjustatud betoon eemaldatakse mehaaniliselt või vesipiigiga, roostes sarrus puhastatakse ja kaitstakse, mille järel tehakse erimörtidega betooni parandused. Pind silutakse ja värvitakse. Mitteorgaanilised ja orgaanilised värvid toimivad tehniliselt eri moel, mille tõttu on põhjust selgitada igale objektile eraldi värvitüüpide sobilikkust. Kuna värvipind toimib konstruktsiooni saneerimisel ühe tehnilise osana, võib vale värvi valik alandada saavutavat kasutusiga. Uuemaid viise on karboniseerunud betooni uuesti leelistamine. 35
hapnik vesi ja süsihappegaas pääsevad pragudest sisse. Toimub elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektrosmoosi abil betooni. Realkaliseerimise tulemusena betooni ph on suurem 10-st, korrosioon seiskub ja konstruktsiooni iga kasvab. 32. Kuidas remontida korrodeerunud raudbetooni sarrust ja taastada selle pudenevat kaitsekihti? Betoonpindade remondil kõrvaldatakse vanad pinnakatted survepesuga, kahjustatud betoon eemaldatakse mehaaniliselt või vesipiigiga, roostes sarrus puhastatakse ja kaitstakse, mille järel tehakse erimörtidega betooni parandused. Pind silutakse ja värvitakse. Mitteorgaanilised ja orgaanilised värvid toimivad tehniliselt eri moel, mille tõttu on põhjust selgitada igale objektile eraldi värvitüüpide sobilikkust. Kuna värvipind toimib konstruktsiooni saneerimisel ühe tehnilise osana, võib vale värvi valik alandada saavutavat kasutusiga. Uuemaid viise on karboniseerunud betooni uuesti leelistamine. 33
Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m, 8 mm avas kuni 1,5 m, kuni 2 m ava kohale 12 mm vardad. Kandvas seinas on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil. Kiilsillustes paiknevad kivid ava kohal püstasendis, kiilukujuliste vuukidega. Silluses on alati paaritu arv kive. Ladumise alustamiseks tuleb eelnevalt määratleda silluse tsenter. Tsenter asub silluse sümmetriateljel ning asub sillusest allpool 1,5 silluse laiust(joon.3.7 d).Ladumist alustatakse silluse otstest – nn
.................................. 16 3.1.7 Markeering ............................................................................................................................ 17 3.1.8 Täiendavad tööd .................................................................................................................... 17 3.2 Nõuded materjalidele ................................................................................................................... 18 3.2.1 Sarrus ..................................................................................................................................... 18 3.2.2 Raketis ................................................................................................................................... 18 4. Elementide paigaldus ......................................................................................................................... 19 4.1 Tööde teostamisprojekt ..........................
justkui takistus. Elektrienergia muundatakse soojusenergiaks betooni sees. Soovitav aeg selle meetodi kasutamiseks on lühikeste tähtaegade ja suurte pinnamoodulite puhul. · Betooni induktsioonsoojendus meetod, mis on siis nagu nimigi reedab induktsioonvoolu kasutamisel betooni soojendamiseks kasutatav vahend. Põhimõtteliselt seisneb see konstruktsioonis, mis on mähitud juhtmete keerudega, kuhu siis hiljem juhitakse vahelduvvool. Sarrus ja terasraketis moodustavad 9 seejuures induktsioonpooli südamiku, milles hakkab tsirkuleerima induktsioonvool. See vool soojendab sarrust ja raketist, millelt kandub omakorda soojus betoonile üle [4]. Peamine negatiivne aspekt selle meetodi juures on see, et erinevalt elektroodsoojendusest on siin soojuse kandumine betoonis ebaühtlane. Sarruse
raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada: üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Peamised omadused: Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit ja metallkonstruktsioone. Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad,
Sarrusteras. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse selle sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Betoon on habras materjal. See on betooni peamiseks puuduseks. Sarruse abil vähendatakse betooni haprust. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Joonis 4.7.2. Sarrusteraseid: a – sile ümar-sarrus, b – sarruse traat, c – kuum-valtsitud reljeefne sarrus, d – külm-muljutud reljeefne sarrus, e ja f – sarrustrossid. Metallpeen-materjal. Tuntumad neist on (vaata joonist 4.7.3): 52 naelad – ümmargused või kandilised naelad, laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne;
teras tõmbejõududele. Tehnikas kasutatavaid KM liigitatakse valmistamisviisi, kasutusvaldkonna,maatriksi koostise ja armatuuri kuju alusel.Põhilised valmistamisviisid: pressimine, valamine, mähkimine. Kasutusvaldkonna järgi eristatakse: üldkonstruktiivsed (masinalemendid), kuumuskindlad (nt turbiinilabad), kuumuspüsivad (nt põlemiskambrid), erihõõrdeomadustega (nt piduriklotsid), löögikindlad (nt sporditarbed, kaitseriided), soojuslike eriomadustega (nt tulekindlad) Armatuur ehk sarrus on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjalide areng sõltub uut tüüpi armatuuride loomisest. Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri
polümeeriahela väiksemad lõhestunud fragmendid. Biolagunemise kriteeriumiks loetakse seda, et plast kaotab aeroobsel lagunemisel CO 2 –na 60% oma süsinikust 180 päeva jooksul. Tegelik süsinikukadu on suurem, sest ka biomass (nt huumus) on lagunenud polümeer. Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus- ja täiteainetena biolagunevaid aineid (looduslikku kiudu) või mineraalaineid (kriit, dolomiiditolm). Prügilas on biolagunemine aeglane, sest keskkond on kuiv ja O2 ei pääse piisaval määral ligi. Osa laguaineid infiltreerub pinnasesse ja ohustab põhjavett. Aeroobne protsess läheb prügilas küll üle anaeroobseks ning tekkivat metaanirikast biogaasi saab kasutada kütusena. Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt
• monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 8.3. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: • toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, • sarruse valmistamine, • betoonisegu valmistamine, • toodete vormimine, • toodete kivistamine, • toodete vormist vabastamine, • tehniline kontroll ja toodete markeerimine, • valmistoodangu ladustamine.
Kasutatakse USA firma COLUMBIA MACHINE INC. tehnoloogiat ja seadmeid, mis on oma efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust tõestanud üle kolmveerand sajandi. Erinevate värvitoonide saamiseks lisatakse tootmisprotsessis betoonisegule värvipigmente, mis võimaldab kliendil valida sobivaima värvitooni. Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. 4 Tehnilised näitajad: Plokid Kivid täisplokk õõnesplokid soliidkivi murtud kivid Mõõtmed mm 390x140 390x9 390x 390x 390x2 190x90x5 190x95 390x9 x190 0x190 140x 190x 40x19 7 x90 5x90 190 190 0
tardu.lõiga.plast.tug.saavut.segu lõikemas.traat`ga õig.mõõt.toode`ks.Tooted:Silbet.>plokk100x300x600=kuivtih.600,survetug.>3,5,soojaeri.<0,12,kül makind.Aeroc>kuuluvad plokid(6erin.laius),vaheseinapan(4erin.lai.=kõrgus 2xsuurem kui plok`el),sillused.Ploki näide:Ecoterm375>600x375x200,tih375,kaal18,6kg.Vaheseinapan: Element 150>600x150x400,tih450;17,8kg.44.Kipstooted:Tootm.tuleb teada,et*tuleb kasut.lisand.vähen`ks sidea.kulu&kipsdetai.deformatiiv.`st*hapruse tõttu armeerida:Al-sarrus,paber*suure hügroskoopsus. Tõttu.ei kasut.isoleeri`ta terassar.`st.Tooted>*vaheseinapan*armeeri.-plaat*venti.-kanal.detailid. +*kiire tardu.*kivis.ei kahane,võima.valmis.täpse.kuj.&suuru.tooteid.mehan. Suht.kerges.töödel.- *väike tug*nõrk veekind.46.Betoonikivid:Uni-kivid>valmis.pak.63&83mm.Esimesed.sobiv.põhili. Kõnnite.silluta,teised sõidut.Bet.tellis>valmis.peeneterali.bet.,mille vb lisatud pigmente,annavad värvi.kivid.Nt Columbia-kive(silde v.murt.pin`ga)kasu
METALLIDEST EHITUSMATERJALID Peenmetalltooted: - Naelad tehakse traadist (ümarad, kandilised) - Kruvid - Poldid - Needid - Riisad - Peentooted ( hinged, lukud, riivid, haagid, käepidemed, kremoonid) Sarrusterased paigaldatakse betooni sisse, milleks võivad olla terasvardad, võrgud vüi karkassid. Terasvardad võivad olla: - Sile ümarsarrus - Kuumvaltsitus reljeefne sarrus - Külmmuljutud reljeefne sarrus Kordamisküsimused 1. Kuidas jaotatakse metalle? 2. Mustade metallide põhiline koostis. 3. Kuidas jaotatakse mustad metallid? 4. Kuidas jaotuvad malmid? 5. Malmi plussid ja miinused. 6. Millised tooteid valmistatakse malmist? (3) 7. Kuidas ja millest valmistatakse teraseid (põhimõtteliselt)? 8. Milliseid teraseid nim. legeeritud terasteks? 9. Teraste pos. Omadused. 10. Mida nim. korrosiooniks? 11. Kuidas saab vältida terase korrosiooni? 12
b. Kootud kotid PP c. Soojusisolatsioon PUR d. Sulaliim PA e. Elektritarvikud PET f. Proteesid PMMA g. Liiklusmärgid PC h. Lambipesad PPS i. j. Test 10 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. PTFE - polütetrafluoroetüleen b. PAR - polüarülaat c. MF - melamiinformaldehüüdvaik d. EVAC kopolümeer eteenist ja vinüülatsetaadist e. PRP pulbrilise täiteainega armeeritud sarrus 2. Kas polümeerid võrreldes teiste materjalidega on. a. Suure/väikese tihedusega b. Head/halvad soojusjuhid c. Suure/väikese soojusmahtuvusega d. Väikse/suure mehaanilise tugevusega e. Kõrge/madala kuumuskindlusega f. Madala/kõrge kasutustemperatuuriga 3. Kumb tunnus iseloomustab amofrset termoplasti võrreldes kristallilisega. a. Stereoregulaarsus/juhuslik struktuur b. Madalam/kõrgem pehmenemistemperatuur c. Väiksem/suurem tugevus
- sarrusterase arvestamisel on määravaks arvestuslik mass (tootja profiilkataloog) - sarrustamise jooniste puudumisel või nende puudulikul esitamisel antakse sarruse mahud hinnanguliselt koos viitega arvestamise meetodile - sarrused rühmitatakse tüübi järgi; võrksarrus varbsarrus (kalasaba-, sile jne) - eraldi näidatakse monteeritavate elementide vuugitäite sarrust, erimõõtu sarrust (ülipikad ja liugraketise sarrus) jms. - sarruse eelpingestamistöid rühmitatakse ehitusprojekti seletuskirja alusel 83 Plaatimine Selgitus: Käsitleb Plaatimist keraamiliste ja looduskivist plaatidega koos paigaldussegude ja liimide, alusvõrkude jm tarvikutega; põrandate plaatimist käsitletakse jaotises 84; fassaadide plaatvoodreid jaotises 82. Arvestusühikud: - m2 - seinte ja lagede plaatkatted, rühmitatuna materjali markeeringu järgi
soojaisolaatorid Plastide puuduseks on: haprumine madalatel temperatuuridel, suhteliselt madal lubatav töötemperatuur, vananemine aja jooksul, madal tulekindlus 13. Komposiitmaterjalid. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi. Komposiitmaterjaliks nimetatakse kahest või enamast osast (faasist) koosnevaid materjale, kusjuures faaside omadused ja orientatsioon on selgelt erinevad ja kontrollitavad. Armatuur ehk sarrus on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse: metallmaatriksiga , plastmaatriksiga , keraamilise maatriksiga, süsinikmaatriksiga. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või
tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline. IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30 Hinnalisa betoonile 290kr/m³ 26. Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõiga rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist
Kui determinandi ühe rea (veeru) kõik elemendid on nullid, siis on Kontrolli, kas selliselt arvutades saad eelmises näites antud determinantide determinant võrdne nulliga. korral samad tulemused kui Sarruse reegli järgi arvutades. a b = a·0 0·b = 0. 0 0 1 Sarrus, Pierre Frédéric (1798 -- 1861) -- prantsuse matemaatik. 7. Kui determinandis asuvad ühel pool peadiagonaali vaid nullid, siis on b) kolmerealiste determinantide korral; determinant võrdne peadiagonaali elementide korrutisega. Kui ühel 8. Kui determinandi mõne rea (veeru) elemendid esinevad kahe liidetava
Rehv koosneb mantlist (väliskumm) ja ventiiliga lohvist (sisekumm). Õhkupidava sisekihiga mantlid lohvi ei vaja, neid nimetatakse tihtrehvideks. Ventiili südamik on sulgur, mida saab välja keerata. Tihtrehvi ventiil kinnitatakse velje külge. Rehvid Ratta kandevõime, veeremissuuna täpsuse ning veo- ja pidurdusjõu edasiandmine sõltub mantli ehitusest. Mantli mustrilist pealispinda nimetatakse protektoriks ehk turviseks. Selle all paikneb venimatu vahevöö. Nii vöö kui ka sarrus koosnevad mitmest koordikihist, mis ei lase kummil välja venida ega katkeda. Et mantel veljelt maha ei tuleks, on tema mõlemas äärises terastraatidest vits. Sõltuvalt koordiniitide suunast jagunevad rehvid radiaal- ja diagonaalrehvideks. Radiaalrehvid veerevad kergemini ja pehmemalt ning nad on diagonaalrehvidest poolteist korda kulumiskindlamad. Radiaalrehvide puuduseks on õhukesed küljed. Diagonaalrehvide mõõtmeid tähistatakse nii tollides kui ka millimeetrites. Näiteks 6,15-13
annaabi.ee 
