4.3.1 [cm3] Valem 4.3.1 Kus, m proovikeha mass õhus *g+ m1 proovikeha mass vedelikus [g] v vedeliku tihedus [g/cm3] Näide: Mass õhus (m) = 29 g Mass vees (m1) = 12,7 g Vedeliku tihedus (v) = 1 g/cm3 Proovikeha ruumala [cm3] : Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Kui materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus. 4 Poorse ja hästi vett imava materjali tiheduse määramiseks võib kasutatakse järgmist: määratakse kuiva proovikeha mass õhus *m+. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse keha parafiiniga ja kaalutakse uuesti [m1]
Terassilindri ruumala arvutati valemiga (2). V= * r2 * h V= * 0,012* 0,05 = 0,000016 m3 Kõik kehad kaaluti (kaal täpsusega 0.01g), saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass) arvutati kehade tihedus valemiga (3). Tulemused on tabelis 1.2. Dolomiiditüki tihedus: m=2,119 kg =m/V = 2,119 / 0,00097 = 2183 kg/ m3 Terassilindri tihedus: m=0,113 kg =m/V =0,11289/0,000016 = 7109 kg/ m3 3.2 Ebakorrapäraste kujudega kehad 3.2.1 Graniit Kuna graniidi poorsus on väike ja vett ta praktiliselt ei ima, kaaluti keha ruumala leidmiseks lihtsalt õhus kaalule asetades ning seejärel vees (riputati traadiga kaalu külge nii, et keha ise oli vees). Saadud kaks massi - m ja m vees- pandi valemisse (4), saadi graniiditüki maht ehk selle ruumala. m= 17,2 g mvees=27,6g V= (m mvees) / v V=(27,6-17,2) / 1 = 10,4 cm3 Valemiga (3) arvutati graniiditüki tihedus. = 27,6 / 10,4 = 2,654 g/cm3 = 2654 kg/m3
g/cm3, et leida keha ruumala. Jagades katsekeha massi (õhus kaalutud) katsekeha ruumalaga, saime graniidi ruumala valemiga: m−m1 V br= , [cm3] Valem nr: 3 ρv kus m – katsekeha mass õhus (g) m1 – katsekeha mass vedelikus (g) ρv – vedeliku tihedus (g/cm3) Silikaattelliskivil ja keraamilisel telliskivil on suur poorsus, need materjalid imavad vett, selle tõttu peame vältima vedeliku tulekut kehasse kaalumisel vees. Alustuseks kaaluti katsekehad õhus ning seejärel kaeti õhukese parafiini kihiga, et vältida vee sisse tulekut katsekehasse kaalumisel vees. Seejärel kaaluti parafiiniga kaetud katsekeha uuesti õhus. Lahutades sellest 4 algselt kaalutud keha massi, saime keha katva parafiini massi ning jagades selle parafiini
Vbr – proovikeha maht [cm3] 5. Materjali poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. ρ EPS200 = 1350 kg/m3 ρ puit = 1550 kg/m3 ρ metall = 7850 kg/m3 ρ silikaattelliskivi = 2800 kg/m3 ρ killustik = 2600 kg/m3 Poorsuse arvutamiseks kasutatakse Valem (6). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Silikaattelliskivi poorsus on 30% ± 5%, EPS poorsus on 100% ± 5%, puidu poorsus on 67% ± 5%, metalli poorsus on 1 – 3 % ning killustiku poorsus on 5,4 – 7,3 %. Valem (6). p 1 0 100 p – materjali poorsus [%] ρ0 – materjali tihedus [kg/m3] ρ – materjali absoluutne tihedus [kg/m3] 3
Valem 7: V = V1 Vp V keha maht [cm3] V1 keha maht koos parafiiniga [cm3] Vp parafiini maht [cm3] 3.3 Poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. Graniidi absoluutne tihedus on 2660 kg/m 3, silikaattelliskivil 2650 kg/m3. Poorsuse arvutamiseks kasutatakse valmit (8). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Valem 8: p = (1 0/) * 100 p materjali poorsus [%] 0 materjali tihedus [kg/m3] materjali absoluutne tuhedus [kg/m3] 3 Töö tulemuste vormistamine Tiheduse ja proosuse määramised koos vajalike arvutusvalemitega ning neis olevate suuruste desifreerimisega. 1. Katsetulemused. 1.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse tulemused. V = a* b * h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 2
Vahtklaas 129 Tsementfribroliit 343 Kipsplaat 700 Klaas 2511 Graniit 2827 4.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga proovikeha mahu määramisel kasutatakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine töö käik materjali võimest endasse vett imada. Materjalid poorsus arvutatakse järgmise valemiga: · 4.2.1 Mittepoorne materjal Materjali poorsus väga väike, katse käigus vett praktiliselt ei ima. Proovikeha maht leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus. Tabel 3. Mittepoorse materjali tihedus ja poorsus Proovikeha nimetus Graniit Proovikeha mass õhus 17,2 Proovikeha mass vees 10,5
m ρ °= × 1000 ; [4.8] V kus ρ◦ - proovikeha tihedus [kg/m3] m – proovikeha mass õhus [g] V – proovikeha math [cm3] Katsekehade poorsuse p protsentides arvutatakse valemiga [4.9]. Graniidi ABS absoluutseks tiheduseks on võetud 2680 kg/m3 ja silikaatkivi absoluutne tihedus on 2650 kg/m3 Keha poorsus arvutatakse järgmise valemiga: p° p=(1− )∙100 ; [4.9] ρ kus p – matejali poorsus protsentides ρ◦ - materjali tihedus [kg/m3] p – materjali absoluutne tihedus [kg/m3] 6 Katsetulemused Erinevate materjalide tihedus Käesoleva protokolli autor määras kergbetooni ja kergkeraamika tihedust.
o=m/ Vbr*1000 (4) o proovikeha tihedus [kg/m3] V1=(m1-m2)/ v (5) V1 keha maht parafiiniga [kg/m3] m2 keha mass parafiiniga õhus [g] Vp=(m1-m)/ p (6) Vp parafiini ruumala [cm3] p 0,93 g/cm3 V= V1- Vp (7) V proovikeha maht [cm3] o=m/ V*1000 (8) o proovikeha tihedus [kg/m3] p=(1- o/)*100 (9) p poorsus [%] keha absoluutne tihedus [kg/m3] 4. Katsetulemused 4.1 Korrapärase kujuga materjalid Tabel 4.1 Proovike Materjali Proovike Proovike Proovike Proovikeha tihedus [kg/m3] ha nimetus ha ha maht ha mass number mõõtmed [cm3] [g] [mm] a b h 16 dolomiit 98,8 98 99 958,56 2005,6 2092 Tabel 4.2
kus proovikeha tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus [g] Vbr proovikeha math [cm3] 2.2.Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse Vbr määramiseks kaalutakse proovikeha esiteks õhus ja pärast vedelikus. Kuiva proovikeha mass m määratakse laboratoorsel kaalul. Järgmine katsemetoodika valik sõltub materjali võimest imada vett. Kui keha on tihe ja materjali poorsus on väga väike ning ta praktiliselt ei ima vett, nagu graniit, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht valemiga 3 ja tihedus valemiga 4 Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 3 kus Vbr proovikeha math [cm3] m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vedelikus [g]
Põhjavesi Mis on põhjavesi? · Põhjavesi on kivimite ja setete poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel järjest sügavamale. 1. Pinnase veemahutavus Pinnase poorsus · Kivimis või settes on osakeste vahel tühikud e poorid, mis võivad veega täituda. · Poorsus näitab, kui suure osa kogumahust moodustavad osakestevahelised tühikud (poorid). · Poorsust mõõdetakse: suhtarvuna või protsentides. Poorsus võib olla isegi üle 50% pinnase mahust. Pinnase veemahutavus · Pinnase veemahutavus on pinnase võime mahutada ja kinni pidada teatud hulk vett. · Mida väiksem on kivimit moodustavate osakeste suurus, seda suurem on nende eripind (osakesed korrapärase kujuga) ja seda suurem võib olla veemahutavus. Erinevate kivimite ja setete poorsus · liivakivid ja lubjakivid 10-20% · kruus 24-36% · liiv 31-46% · moreen 25-40% · savi 50% (34-60%) · turvas 60-80%
mass õhus, p parafiini absoluutne tihedus (930 kg/m3) Valem 7: V = V1 Vp V keha maht, V1 keha maht koos parafiiniga, Vp parafiini maht 4.3 Poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. Graniidi absoluutne tihedus on 2690 kg/m3, silikaattelliskivil 2650 kg/m3. Poorsuse arvutamiseks kasutatakse valmit (8). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Valem 8: p = (1 0/) * 100 p materjali poorsus, 0 materjali tihedus, materjali absoluutne tihedus 5. Katsetulemused 5.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse määramine. V=a*b*h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 1.1 Mõõtmed Ruumala Mass [g] Materjali [mm] [cm3] Tihedus [kg/m] Jrk nr nimetus pikkus laius kõrgus a b h m V
ruumalast. Kõik kehad kaaluti kaalul, saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass) arvutati kõigi kehade tihedus valemiga (2). Tulemused on tabelis 1.2. Valem (1) V=a*b*h / 109 V- keha ruumala m3 a-keha pikkus mm b-keha laius mm h-keha kõrgus mm Valem (2) =m/V tihedus kg/ m3 m mass kg V ruumala m3 2 3.2 Ebakorrapärased kehad 3.2.1 Graniit Kuna graniidi poorsus on väike ja ta praktiliselt vett ei ima, kaaluti keha ruumala leidmiseks lihtsalt õhus(lihtsalt kaalule asetades) nine seejärel vees(riputati trossiga kaalu külge nii, et keha ise oli vee sees). Saadud kaks massi m ja m1 pandi valemisse (3) , saadi graniiditüki maht ehk selle ruumala. Valemiga (4) arvutati graniiditüki tihedus. Teades, et graniidi absoluutne tihedus on 2670 kg/ m3. Valemiga (8) arvutati graniidi poorsus ja tulemused kanti tabelisse 1.4 3.2.2 Silikaattellis
Parafiini ruumala arvutatakse valemiga: m −m V p= 1 (4) ρp kus m - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita ρp - parafiini tihedus 930 kg/m2 Katmismeetodi puhul keha maht arvutatakse valemiga: V =V kp−V p (5) Materjali poorsus ρ protsentides arvutatakse järgmise valemiga: ρ=¿ (6) kus ρ - materjali tihedus ρabs - materjali absoluutne tihedus 4.2. Näidisarvutus Graniidi mahu leidmine, kasutan valemit (2). Lähteandmed: m = 41,4 g m1= 25,8 g ρv = 998 kg/m3 41,4−25,8 V br = 998 Vastus: Katsealuse graniiditüki maht on V br =0,0156 0cm2] 5. KATSETULEMUSED
Neutraalne- 6,6-7,2 Leeliseline- suurem 7,2 st Happesus- tuleneb mullas kulgevatest protsessidest ja geneesist. Jaguneb: Aktiivne (vesinikioonid) ja potentsiaalne (neeldunud H ja Al ioonid) Mõju taimedele ja mikroorganismidele: äärmused on kahjulikud, igal isendil kindlad eelistused. Mõjutab enamasti toiteelementide kättesaadavust. 5) Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest. tahke faasi tihedus, -De- - mg/m3- on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides lasuvustihedus, - Dm.- Mg/m3 on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass poorsus- mulla näitaja üldine poorsus- Pü- % pooride summaarne osakaal üldmahust kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga
185,5 312 44 102,5 141,5 19,5 26 Klaasvill 101,5 101,7 140,5 141 21 20,3 294 291,1 1010 101 141 20,5 Tabel 5-2 Ebakorrapärase keha ruumala ja massi määramine Proovikeha mass Katsetatav Ruumaala Tihedus Poorsus Prk nr (g) materjal % Õhus Vees cm^3 kg/m^3 1 93,7 58,4 35,3 2654 1,0% 2 103,02 64 39 2642 1,4% 3 71,31 44,4 26,9 2651 1,1%
1. Kordkasutusega vormid Liivvormvalu Eelised · Suurte mõõtmetega valandid · Odavad seadmed, tööjõud · Tootmispartii suurus piiramatu Puudused · Ei saa valmistada väga väikeseid ja keerulise konfiguratsiooniga valandeid · Suur töötlusvaru · Suur pinnakaredus · Palju defekte · Suur poorsus Koorikvormvalu Eelised · Suhteliselt suurte mõõtmetega valandid · Väiksem minimaalne seinapaksus (1,5 mm) · Odav tööjõud · Hea metalli väljatulek · Võimalik valmistada keskmise keerukusega valandeid Puudused · Kallid seadmed · Suur pinnakaredus · Suur poorsus · Väike tootmispartii
0,12 0,1 0,08 Keevkihi kõrgus, m 0,06 0,04 0,02 0 0 2 4 6 8 Õhu kiirus, m/s se sõltuvus õhu kiirusest Kihi poorsus, 0,4 1,7 0,4 0,4 1,5 0,4 1,3 0,4 0,4 1,1 0,4 või, kui kirjanduse andmetega arvutada Kihi poorsus
Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. P0=G/V0 Antakse kg/m3;t/m3 · V0-loomuliku struktuuriga materjali ruumala · G-materjali mass Näiteks:portlandtsemendi tihedus on 1200-1300 kg/m3 Terasel aga 7850kg/m3 Mahumass materjal tihedus,kg/m3 · Kergebetoon 500-1800 · Mullbetoon 300-900 · Mullplast 15-200 · Puit (mänd,kuusk)400-600 · Vask 8900 · Vesi 1000 · Jää 900 Poorsus · Poorsus on pooride maht tahkes kehas. · Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi.selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali. · poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust,külmakindlust,tugevust. Veeimavus · veeimavus (W);on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk.
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase
m1 proovikeha mass vees [g] v = 1 g/cm3 Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub suuresti katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. 2 Katse andmed tuuakse välja peatükis 5, tabelis 5.2. 4.3.1. Väikese poorsuse ja mitte vett imava materjali mahu ning tiheduse määramine Kui materjali (graniidi) poorsus on väga väike ja ta katse käigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus m [g]. Seejärel vees m1[g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul valemiga 3, kusjuures veetiheduseks võetakse 1 g/cm3. Materjali tihedus arvutatakse valemiga 2. Katse andmed tuuakse välja peatükis 5, tabelis Näidis: Materjal graniit Proovikeha mass õhus - m = 35,6g Proovikeha mass vedelikus m1 = 22,0g
vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus PÕHJAVEE REOSTUSALLIKAD: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal vaetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. MIS ALANDAB PÕHJAVEE TASET? 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3
2 etapiline. - eeltaigna valmitamine - taigna valmitamine 9.Milline eesmärk on eeltaignaga pärmitaigna valmistamisel? Kiirendada tootemis protsessi, tagada taina lõplik käärimine 10.Mitu % suhkrut on soovituslik panna eeltaignasse ja milleks on see vajalik? 2% normaalseks pärmitaigna käärimiseks 11.Milliseid tooraineid ei tohi lisada eeltaignasse? Rasva, muna, maitseaineid, liigne magus, sool 12.Millised on eeltaigna valmidusele viitavad tunnused? Suur poorsus, läbipaistev poorsus, lõhn mahu suurenemine, eraldub soojus, kausi raputamisel kukub kokku(valmis) 13.Milline tooraine lisatakse taignale viimasena st (poole segamise pealt)? Margariin (rasvaine) 14.Taigna valmitamise optimaalseks temperatuuriks peetakse.... 26-28*C (26*C) 15. Mida mõjutab taigna temperatuur? Kui kähku oma toote valmis saab. 16.Tugeva kleepvalgu puhul on kasulik taigna temperatuuri.... Tõsta temperatuuri 17. Millist taignasegamismeetodit kasutad kaneelirulli valmistamisel?
Variant 1: Ülesanne 1 4m paksuse liivakihi all on 5m savi. Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m? Leida kogupinge, neutraalpinge ja efektiivpinge savikihi peal ja all enne ja pärast veealandust? 18,7 kN d = = = 15,8 3 1 + w 1 + 0,178 m 26,7
Massiivne Struktuurne muld: Makroagregaadid Mikroagregaadid Struktuuragregaatide tekkeks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide 2.Piisavalt 2-,3-valentrseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3.Orgaanilist ainet Tekkivad: Koagulatsiooni (flokulatsiooni teel) Tsementatsioon Pseudoagregaadid Suhteliselt veekindlad agregaadid Oluline on nende vahekord Struktuuri suur veekindlus Poorsus üldpoorsus 40-60% De-Dm Pü=............x100 De Pk-kapillaarne poorsus 40-60% Pmk- mittekapillaarne poorsus 40-60% Pü=Pk+Pmk Lasuvustihedus Dm Mulla lasuvus tiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g/cm3 (mg/ m3) Dm- mullalasuvus tihedus g/cm3 M- absoluutkuiva mulla mass silindris g V- silindri maht cm3 Tasakaaluline lasuvustihedus igal mullal on oma iseloomulik lauvustihedus milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema Mulla kõvadus kg/cm-2 10 kg cm-2 = 1 Mpa Penetromeeter
Vu,=Jrvalemnr3, P, kus m - proovikeha mass Shus [g], m1 - proovikeha mass vedelikus [g], p, - vedeliku q tihedus I-a-1. cm Kuna proovikeha mahu miiiiramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sSltub suuresti katsemetoodika valik materjali v6imest imada endasse vett. Katse andmed tuuakse viilja peatiik is 5, tabelis 5.2. 4.2.l.Vnikse poorsuse ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiiramine Kui materjali, graniidi, poorsus on viiga viiike ja ta katse k?iigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha 6hus m [g], seejiirel vos rn1 [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul vatemiga 3, kusjuures veetiheduseks vOetaks I 8 cmt' Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1. Katse andmed tuuakse viilja peatiiki s 5, tqbelis 5.2. Nliidis: materjal - graniit
Ehitusmaterjalide üldomadused. · Erimass- on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Poorsus- näitab kui suure protsendi materjali kogusest moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. · Veeimavus- on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. · Hügrokoopsus- on materjali omadus imeda endale niiskust õhust. · Veeläbilaskvus-on materjali omadus vett läbi lasta (vastand mõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud) · Ehitusmaterjalide tehnilised omadused: Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistnnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca.10 protsendi võrra ja see avaldabki poorsele materjalile mõju. Materjalikülmakindlust iseloomustatakse külmumi...
4. Küsimused 1. Ehitusmaterjalide tihedust, absoluutset tihedust ning poorsust on vaja teada, et osata arvestada teatavate materjali omadustega, mis kaasnevad nende parameetritega, ning mängivad olulist rolli ehituses. Suur tihedus viitab sellele, et suure rõhu korral on materjal kokkusurutav, mis võib olla ohtlik näiteks kandvate konstruktsioonide korral ehitistes. Sama kehtib ka suure poorsuse korral. Mida suurem on poorsus, seda suurem on keha võime endasse tõtta vedelikke ning gaase (poore täitma) ning ehitusliku poole pealt on poorsus hädavajalik teave insenerile, selle järgi on võimalik otsustada, kas materjal on sobilik teatud konteksti või mitte (kas poorsus tuleb kasuks või kahjuks). 2. Poorsus - läbilaskvus. Lahtise poorsuse korral on materjal läbilaskev ning soojusmaterjalide korral on vaja kasutada isoleerivaid materjale, et takistada läbilaskvust.
Tahke faasi tihedus-e mulla erikaal määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Lasuvustihedus-on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Lasuvustihedus sõltub maaharimisest Poorsus- on aine mahutavuse omadus, mille põhjuseks on varjatud tühimike olemasolu. Kivimite poorsus on kõigi tühimike kogum kivimites mineraalsete või muude agregaatide vahel. Üldine poorsus- iseloomustab pooride ruumala (v) osakaalu kogu kivimi ruumala (V) suhtes. Seda väljendatakse protsentides. Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus-on üldpoorsuse ülejäänud osa,mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga.
täitma muud kasutusest tulenevad nõudmised(välisilme, tihedus) *välisilme on otsustava tähtsusega materjali valikul. selle moodustav kivimi tekstuur *sisruumides püsib kivimi värv muutumatuna, välistingimustes võib kaotada läike ja muuta värvi *kõvadus sõltub töötlemisviisidest (kõvad- graniit; poolkõvad - marmor; pehmed- voolukivi) *tihedus eestis 1,9-2,9 g/cm3 *tugvust mõjutavad tegurid: stuktuur, mineraalide kuju, tihedus, poorsus *suure kulumiskindlusega on kivimid, mis sisaldavad kvartsi ja päevakivi (graniit) *soojapidavusvõime on halb *looduskive mõjutavad: välisjõud, õhk, temp, organismid KASUTUSALAD *vundamendid *seinad *põrandaplaadid, trepiastmed, aknalauad, kaminad *teedeehitusmaterjalid *betooni ja mördi täitematerjalid ____________________________________________________________ 4. EHITUSKERAAMIKA *üldjuhul savis põletatud tooted *keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena
kolloididele neeldunud ühevalentsetest metallide katioonidest, peamiselt Na ioonidest. 29. tahke faasi tihedus - on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides. Näitaja sõltub mineraloogilisest koostisest ning mineraal - ja orgaanilise osa vahekorrast. 30. lasuvustihedus - on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass megagrammides. Üks põhilisi mullaviljakuse näitajaid 31. poorsus - on mullas olev ebakorrapärase kuju ja suurusega ava või õõs. Mulla tahkete osakeste vahelistest poorides paikneb vesi ja õhk. 32. üldine poorsus - näitab nii struktuuriagregaatidesiseste kui ka -vaheliste pooride summaarset osakaalu lasuvustiheduse ja tahke faasi tiheduse põhjal. 33. kapillaarne poorsus - mulla poorsuse osa, mis esineb kapillaarsete õõntena, kus kapillaarjõudude toimel hoitakse mullas kinni vett. 34
hüdrostaatilist kaalumist. Proovikeha maht V leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ja arvutatakse valemiga (2) Kus m on keha mass õhus m on mass vedelikus vedeliku tihedus Kuna keha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Katse andmed tabelis 5.2 4.2.1. Väikse poorsus ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse määramine. Kui materjali, graniidi, poorsus on liiga väike ja ta katse käigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus m [g], seejärel vees rn [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul valemiga 3, vee tiheduseks võetakse 1 g/cm³. Materjali tihedus arvutatakse valemiga 1 Katse andmed tuuakse välja tabelis 5.2 Näidis: Materjal graniit Keha mass õhus m=77,4g
tihedas olekus (ilma poorideta) 𝑮 𝜸= 𝑽 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G-aine mass;V-tiheda,poorideta aine ruumala • Näiteks: o Portlandtsement 3100 kg/m3 so. 3,1 g/cm3; o teras 7,85 g/cm3; puhas vesi 1,0 g/cm3 KUUMSIN 2 POORSUS • Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. • Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, mis ei ole omavahel ega väliskeskkonnaga ühendatud • Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemikud, mis täituvad immutamisel veega • Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. 𝛾 − 𝛾0 𝑝= ×100% 𝛾
· Plasmakaarlõikamise tootlikus 5-8 korda suurem gaaslõikamise tootlikkusest, termomõju ala 3-4 korda väiksem. · Alumiiniumsulamite plasmalõikamisel kasutatakse moodustava gaasina Ar ja N. · Gaaslaserlõikamisel lõikekohas sulanud metall eemaldatakse N ja õhu seguga. · Laser- ja plasmalõikamismeetodite eelisteks on suur lõikamiskiirus, väike termomõjuala. Pealesulatus e termopindamine · Pihustuspinnete poorsus on 5...15% (v.a. kiirpihustuse korral). · Termopihustusel on soojusallikas põlvegaasid või elektrienergia. · Allahelikiirusega leekpihustuse kihtide paksus 0,1mm. · Energiamahukaim leekpihustus, ökonoomseim kaarpihustus. · Kaarpihustust kasutatakse suurte pindade korrosioontõrjel. · Leekpihustusel on pinnete poorsus 12...15%. · Enim kasutatakse termopihustamisel pulbreid. Moodus Pulbriosakeste kiirus Termomõju Nake alus- 1kg materjali
metallurgia 1) Malmi saamiseks kasutatakse tooraineid: • rauamaak • mangaanmaak • räbusti • kütus 2) Räbusti- mille ülesandeks on sulametalli puhastamine lisanditest. Kütus- peamiseks kütuseks on koks mille maksumus moodustab kuni poole saadava malmi hinnast. 3) 1. Kütuse põlemine → 1800…2000 °C 2. Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Mitteraudmetallid 7) Titaanimaak (rutiil, ilmeniit) rikastatakse kas flotatsiooni 8) – 9) pürometallurgia 10) Elektrometallurgia ja ahjus 11) magnotermiat pulbermatallurgia 12) Pulbermetallurgia olulis...
m-m1 V br= , Valem 1- 2 v kus m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vedelikus [g] v vedeliku tihedus [g/cm3] Archimedese seaduse põhjal proovikeha mahu leidmine sõltub materjali poorsusest ning kasutatakse kaht katsemetoodikat olenevalt katsekeha poorsusest. 4.2.1. Väikese poorsusega materjali tiheduse arvutamine Kui materjali poorsus on väga väike, siis ta ei ima endasse vett või imab seda väga vähesel määral. Selline keha kaalutakse õhus ning vees ja keha maht leitakse , Valem 1-2 abil ning tihedus Valem 1-1 abil. 4.2.2. Poorse ja hästi vett imava materjali tiheduse määramine Poorse ja hästi vett imava materjali leidmiseks määratakse kuiva katsekeha mass õhus [m] ning seejärel vees. Et vesi ei imbuks materjali tuleb katsekeha katta parafiiniga korduvalt, et vesi kuidagi katsekehasse ei imbuks
ENDOSPERM KEST 15 10 7 0 0 68 NISUJAHU sordid (enne) ja tüübid Tüüp 405- kõrgeim (kondiitritooted) Tüüp 550- kõrgeim (saiad) Tüüp 812- I sort enne (saiad) Tüüp 1050- II sort enne (täistera ja segaleivad) Tüüp 1600- kliidega sõrejahu ( täisteratooted) MIDA VÄIKSEM NUMBER SEDA VALGEM JAHU! TUHK JA KLEEP(E) VALK · Tuhk on mineraalaine · Kleepvalgust oleneb toodete poorsus ja maht · Mida vähem on jahus tuhka, seda rohkem on kleepvalku · Seda paremini valmistoode kehtib, aga kasulikke mineraalaineid on vähe Durumnisjahu- pastade tootmisel kasutatav nisujahusort, kõva nisujahu. Spelta- domineeriv nisusort, loetakse kõige tervislikumaks (sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid) KUSKUSS Durumnisjahust manna, mis on kaetud jahuga. BULGUR Sarnaselt tehtud kuskussile, kuskussi suurem vend. KAMUT
friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rasksulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõike- riistadest ja kaevandustööriistadest. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tavaliste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks iseärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasutusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10... 15% kergetel, poorsusega 2...9% keskmistel ning poorsusega <2% suurtel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. pulberantifriktsioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poorsed materjalid. Poorid on täidetud vedelate
50,0 36,4 4 1,4424 55,1 43,4 4,4 1,6568 60,1 52,8 4,8 2,0760 65,4 117,0 5 16,5820 70,1 126,0 5,6 21,3271 Materjaliga rest Materjali tihedus: 640 takistus, Kihi manomeetri õhu kiirus, delta p, Kihi kõrgus h, poorsus, sagedus näit, mmH2O m/s mmH2O m 0 0 0,0054 0 0,035 0,4 5,1 0,2 0,0210 0,6 0,035 0,4 10 0,2 0,0210 3,2 0,035 0,4 15,1 1 0,0821 7,6 0,035 0,4 20 1,2 0,0970 12,6 0,035 0,4
· Lahtimurtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ja kantakse eemale. · Kujunevad pangad ja pankrannik. · Rannik muutub sirgemaks. Jõed toituvad · Vihmavesi · Sademetest · Põhjaveest · Liustikuvesi Infiltratsioon Vee imbumine pinnasesse, põhjavee kujunemine. Põhjavesi saab täiendust: · Sademed · Sood · Jõed · Järved Infiltratsioni mõjutavad tegurid · Saju kestus · Saju intensiivsus · Kivimite poorsus · Taimkatte esinemine (suur/väike) · Nõlva kalle (suur/väike) · Pinnase niiskus (kuiv/märg) Inflitratsioon · Saju kestus: Esimestel sajupäevadel suureneb, siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: Intensiivse saju korral voolab eanmus sademetest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: Mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon
jõudude arvel veekihi ülemisest piirist veelgi ülespoole. Maksimaalset kõrgust, kui kõrgele antud kivimites võib kapillaarjõudude mõjul vesi tõusta nimetatakse kapillaartõusu piirväärtuseks. 23. Mida loetakse gravitatsiooniliseks veeks? Gravitatsioonivesi (nimetatakse ka tilkveeks) liigub maakoores edasi raskusjõu arvel ja allub hüdrostaatilisele survele. 1. Milliseid kivimite omadusi loetakse hüdrogeoloogilisteks? Veejuhtivus ja veepidavus, poorsus 2. Millised kivimid ja setted võivad muutuda teatud tingimustel voolavateks? Savi ja liiv 3. Kuidas jaotatakse kivimeid veejuhtivuse alusel? Vettpidavad kivimid ja vettjuhtivad kivimid 4. Millest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand? pooride arvust ja suurusest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand 6. Millest sõltub massiivsete kivimite poorsus? Massiivsete kivimite poorsus sõltub neis olevate lõhede ja tühimike koguhulgast 7
*Pärast küllastumise lõppemis kaalutakse ja kuivatakse alumiiniumtoosis olev muld 105 C temp. 2-3 tunni vältel.* Jahutatakse eksikaatoris ja kaalutakse mg täpsusega. Üldise poorsus(Pü): suurus sõltub huumushorisondis peamiselt lõimisest orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust ja kasutavast agrotehnikast ning sügavamates horisontides peamiselt lõimise erinevusest ja gleistumise esinemisest või puudumisest.Leetmuldade sügavamate horisontide üldine poorsus on umbes 10% madalam kui huumushorisondis. Tahkefaasi tihedus(De):nim kuiva mulla tahke faasti 1 cm3 massi grammides.Mulla De on sõltub tema koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast ning nende tihedusest.Mulla De määramine põhineb tema poolt väljatõrjutud vedeliku ruumala määramisel .Määratakse 50-100 ml mahutavusega püknomeetris või mõõtekolvis.*Mõõtekolv täidetakse destilleeritud veega.*Kaalutakse 20 g absoluutkuiva mulda:*Mullale lisatakse u.25ml dest
Poorsemad ja peeneteralisemad. Nt: Basalt Basaltkivim ja tema põhilised koostisosad-mineraalid , plagioklass, pürokseen, oliviin, amfibool PURDSED TARDKIVIMID Õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid Jagunevad : sõmerd ja(pimsskivid, vulkaanilised liivad) tsementeerunud (vulkaanilised tufid , trassid ) 2.4.2 Settekivimid Mitmesuguste orgaaniliste ja mineraalsete ainete settimisel aastatuhandete jooksul moodustunud poorsus. Iseloomustab kihiline struktuur ja poorsus , A)keemilised setted kivimid, mis välja sadestunud veekogus lahustunud mineraalidest. Sageli on kivimite tekkimisel oma osa olnud nii keemilistel kui orgaanilistel teguritel - siis nim neid biokeemilisteks settekivimiteks. NT: Anhüdriit , Kipskivi, Dolokivi ANHÜDRIIT kristalne struktuur, suhteliselt pehme, tihedus 2000-2900 kg/m3, survetugevus 20-50 MPa, veeimavus 10-20 % Kasutusala- siseviimistlus, dekoratiivsed elemendid ,
Korrosiooni põhjused · Keraamilise tellise lagunemise põhjuseks on ilmselt külmakahjustused ja temperatuuripaisumised, -kahanemised. Kõrghoone on eriti avatud külgvihmale (niiskumisele), tuultele (kiire jahtumine, külmumine) ja päikesekiirgusele (kiire soojenemine). · Põhjuseks on ka telliste kehv kvaliteet, seda selgitab ka osaline lagunemine. Telliseid on põletatud madalamal temperatuuril ja pole toimunud paakumist, sellest ka osade telliste suurem poorsus ja veeimavus. · Valged laigud on põhjustatud ilmselt auru difusioonist läbi seinte, sellega on kristalliseerunud välja soolad, mis võivad sisalduvad savis (SO42- ) · Teine põhjus valgetele laikudele võib olla leelis ja leelismuldmetallide suur sisaldus savis, millest tellised on valmistatud. Põletamisel tekivad tellise pinnale valged laigud. Korrosiooni eemaldamine · Telliste pinnatöötlus katetega, mis vähendaksid
3.Tasakaalustatud veereziim. 4.Tasane pinnamood. 5.Rikkalik rohttaimestik. Mustmuldade leviku piirkonnad Mustmullad on levinud Euraasias (Ungaris, Bulgaarias, Austrias, Tsehhis, Slovakkias, Balkani poolsaarel, Moldovas, Ukrainas, Mongoolias, Hiinas, Venemaa lõunaosas). Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. Lõuna- Ameerikas on nad Argentiina lõunaosas ja Tsiili lõunaosas eelmäestikutes. Mustmuldade kasutamine Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea struktuur, mille tõttu on nad väga viljakad ning kasutatakse teravilja (nisu, mais), päevalille ja mitmesuguste söödakultuuride kasvatamiseks. Mustmulda kahjustavad tegurid Leetumine Erosioon Miks on mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse ning suure toiteelementide sisaldusega. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
koristus ja taliviljade külv oli raskendatud; Tihenemine allpool künni kihti on üldiselt suurem probleem, · kuna see ei ole kergesti isekorrigeeruv (näiteks külmumise-sulamise, märgumise- kuivamise tsüklid) · ja selle likvideerimine on võimalik vaid sügavkobestamise abil (mehaaniline, bioloogiline). 9. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega. Mulla kõvadus g cm-2 Mg m-2 10. Mulla poorsus, poorsuse liigid. POORSUS · Üldpoorsus 40-60% Pk - Kapillaarne poorsus 40-60%, < 0,01 mm Pmk Mittekapillaarne poorsus 40-60%, > 0,01 mm Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40 %-ni 11. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhureziimile. Tugeva mullatihenemisega väheneb oluliselt suuremate pooride osatähtsus, samuti keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus. Nendes on aga väheliikuv
koristus ja taliviljade külv oli raskendatud; Tihenemine allpool künni kihti on üldiselt suurem probleem, · kuna see ei ole kergesti isekorrigeeruv (näiteks külmumise-sulamise, märgumise- kuivamise tsüklid) · ja selle likvideerimine on võimalik vaid sügavkobestamise abil (mehaaniline, bioloogiline). 9. Mulla kõvadus, mulla kõvaduse seos mullatiheduse ja struktuursusega. Mulla kõvadus g cm-2 Mg m-2 10. Mulla poorsus, poorsuse liigid. POORSUS · Üldpoorsus 40-60% Pk - Kapillaarne poorsus 40-60%, < 0,01 mm Pmk Mittekapillaarne poorsus 40-60%, > 0,01 mm Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40 %-ni 11. Poorsuse mõju mulla vee- ja õhureziimile. Tugeva mullatihenemisega väheneb oluliselt suuremate pooride osatähtsus, samuti keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus. Nendes on aga väheliikuv
Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõmeraline struktuur. Kõrbete- ja poolkõrbete mullad Sooladerikkad, sademeid vähe-soolad püsivad mullas. Temperatuur on kõrge seega auramine suur. Enamik kultuurtaimi seal kasvada ei suuda. Heleda põhitooniga, horisontide eristamine raske. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Muld ulatub väga sygavale. Kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Huumust peaaegu ei teki. Toiteelementide varu on väike, .
Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida teha segatud vaigu jääkidega peale lamineerimist? Valige üks või mitu: a. kallata konteinerisse tagasi b. jagada väikesteks kogusteks c. lasta taheneda d. asetada tulekindlasse kappi e. kallata prügikasti Tagasiside Õiged vastused on järgmised: jagada väikesteks kogusteks, lasta taheneda, asetada tulekindlasse kappi Küsimus 2 Valmis Hindepunkte 1,00/1,00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Miks tuleb kemikaalidega töötamise alal tagada piisav ventilatsioon? Valige üks või mitu: a. kemikaaliaurude sissehingamine põhjustab söögiisu b. kemikaaliaurude sissehingamine võib põhjustada teadvuse kaotust c. tulekahju puhul on suitsu liikumine suunatud d. kemikaaliaurude sissehingamine ei põhjusta uimasust Tagasisid...
Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra.
Füüsilise all on mõeldud eelõige ilmastikutingimusi (külmumine, kuumus, tuul, vesi) ja keemilise all porsumist (reaktsioonid sooladega, mereveega, hapete ja leelistega). Lisaks tuleb veel arvestada betoonis olevate raudstruktuuridega, mis kipuvad roostetama. Järgnevalt on ära toodud võimalikud variandid nende probleemide lahendamiseks ja soovitused, et ära hoida tulevikus ulatuslikke parandustöid, mis antud juhul on päevakorras ebakvaliteetselt ehitatud hoonete puhul. Betooni poorsus Kivistunud tsement sisaldab endas poore ja pragusid, mis on varieeruvad. Betooniomaduste testimisel võime seepärast rääkida eelkõige vedelate ainete läbivusvõimest betoonist, mis võib jagada 3 kategooriasse: 1. Vedeliku või gaasi rõhu all läbimine, kus surve mõjul antud aine pressitakse läbi vabade pooride ja kanalite läbi betooni. 2. Aatomite, molekulide, ioonide difusioon, mis kujutab endast väikseimate füüsikaliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
