AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
Neoliitikum 5000eKr - 1800eKr Kammkeraamika, keraamika Vanem Pronksiaeg 1800eKr - 1100eKr Imporditi pronksi Noorem Pronksiaeg 1100eKr - 500eKr Arenes kaubavahetus Eelrooma rauaaeg 500eKr - 50pKr Rauda oli vähe. Kallis, õpiti ise tegema Rooma rauaaeg 50pKr-450pKr Palju rauavalmistamist jm. Käsitööd Tööriistad Oskused ja elatusalad Matmiskombed, uskumused Oda, kivikirves Küttimine, kalapüük Maeti maja alla ja -lähedale Sama, aga paremini töödeldud Lisandus karjakasvatus Majast kaugemale Sirp, oda. PRONKS, kirved Hakati kindlustama elamuid Kivikalmed Endiselt sama Põlluharimine ~-~ Raud ei suutnud vanu tõrjuda Karjakasvatus, paiksemad Kivikirstkalmed Palju rauast esemeid Põlluharimine ja ~-~ Levisid Tarandkalmed Etniline Päriltolu Märkused
1.Loeng(2. veebruar 2009) Geoloogia- on teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, mutusest ja avanemisest, sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004
PERIOOD OSKUSED/TÖÖRIIS TEGEVUS/ELATUSA ASUSTUS MATMINE TAD LAD KESKIME KIVIAEG *kivi, luu, sarv, puu *kalastamine, jaht, *veekogude 9000-5000 eKr *tulekivi, kvarts loodusannid läheduses, paremad MESOLIITIKUM (kivikirves), luust liikumisvõimalused õngekonksud *Pulli küla, Kunda Lammasmägi NOOREM KIVIAEG *savinõud *loomakasvatus *veekogude ääres *asula 5000-1800 eKr *kamm- ja *maaviljelus *ühes kohas ei elatud territooriumile, NEOLIITIKUM nöörkeraamika (oder, nisu, kaer) kaua elamu põranda alla ...
Muinasaeg Õpik lk 14 3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda Skandinaavlased , sest nemad sõdisid Eestiga kõige rohkem ja nende kaubatee läks Eesti lähedalt. Kuid ka venelased , sest Tartus levis õigeusk. 2)Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihis...
Kunda kultuur Kivist, luust, Kalapüük, Euripiidne - sarvest, puust, hülged, koprad. kivikirved, Jaht, korilus. talbad Kammkeraamika Töödeldud Kütid ja Lääneranniku Surnud sängitati tulikiviesemed, kalastajad, idamaad asula kivikirves valmistasid territooriumile ehteid Venekirved Venekirved, Loomakasvatus, Indoeuroopa, - kõblas kultuuritaimed, Balti hõimud sõjapidamine Haldusjaotus muinasaja lõpus: Maakonnad kihelkonnad (45) külad talud. Eestlaste relvad olid odad, mõõgad, sõjakirved, sõjanuiad
kujunenud kunst), kangast kududa, religioon. kujunenud oli religioon. Töö- ja Kivikirved, jäätuur, talbad, Vibu, talv, kõblas, kirved, nuga, Samad, erinevuseks silmaauguga tarberiistad õnged, ahingud, harpuunid. õng, kõõvits, harpuun, jäätuur, kivikirves. potid. Elatusallikad Korilus, küttimine, kalapüük, Küttimine, kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, korilus, rannikul hülgepüük. kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus. õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes u. 4000 eKr.)
Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus,
pilastus suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad initsiatsioon suguküpseks tunnistamise kombetalitused Perekonnatüübid: 1. piiramatu seksuaalne läbikäimine; 2. veresugulusperekond (põlvkondade kaupa); 3. Punalua perekond (õdede ja vendade seksuaalelu keeld); 4. paarperekond (meeldivuse printsiibil); 5. monogaamne perekond (suguline truudus ühele partnerile; ühiskondliku koguprodukti ülejääk, vajadus pärandada OMA järglastele). * vibu, nool 13-7000 a.t.; * kivikirves 7-4000 a.t.; * pottsepakeder 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * ratas 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * purjelaevad 3500 e. Kr. (Egiptus) Kunsti tekkimise teooriad: 1) seksuaalinstinkti teooria 2) jõu ülejäägi teooria 3) maagia 4) töö teooria, manuaalsed võimed (käelise tegevuse osavus) ¦AMAAN nõid, kes võttis õiguse kuulutada tulevikku. Dolmen Stonehenge Carnaki menhirid
13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid: · kiviristkalmed · laevkalmed Asulate liigid: · kindlustatud asulad (Asva) · avaasulad patriarhaat on isajärgne sugukond
Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eKr, kaunistatud savinõud, kaubandus mere ääres, elamine majades, algeline maaviljelus, surnute matmine asula sisse, ehted, kultusesemed Venekirves e nöörkeraamika kultuur – 3000 a eKr, maaharimine, karjakasvatus, nöörkeraamika kasutamine, silmaauguga kivikirves, surnute matmine asulast välja, paiksed asulad Pronksiaeg – 1800 a eKr – 500 a eKr, loomapidamine, maaviljelus, kindlustatud asulad, jaht, pronksesemete valamine, aktiivne kaubavahetus Skandinaaviaga, ~1500 väikeselohulist kultuskivi, kivikirstkalmed, laevkalmed Rauaaeg – 500 a eKr – 500 a pKr, linnused, relvad hauapanustes, põlispõllud, soomaagist raua sulatamine, tihedad sidemes lõunas ja edelas, pronksesemete laialdane kasutamine, tarandkalmed, ~200 a pKr
1) Kannan kaartskeemile 8 suuremat maakonda (Sakala, Ugandi, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Virumaa, Saaremaa), naabrid (semgalid, soomlased, liivlased, isurid, vadjalased, hämelased, seelid, kurelased), lahingud (ümera, madisepäeva, ugandi,tartu,saaremaa, tallinna all), linnad (Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu) 2) Kiviaeg > 11 000a. Tagasi 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine. Asulad: avaasulad, kindlustatud asulad. 3) Vabadussõja põhjused: ristiusu levitamine, saada maad, saada kauplemisvõimalusi. Keskused: Riia, Gotland e. Ojamaa. Tähtsamad lahingud: Ugandi-1208 , Madisepäeva- 1217 , Ümera 1210 ^, Tartu-1224 , Saaremaa-1227 , Tallinna all-1219 ) Isikud: ...
Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma. Kiviajal tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse ja käsitööga ning tööriistadeks olid sel ajal kivikirves, vibu ja oda Pronksiaeg kestis Eestis umbes aastatel 1800 - 500 eKr. Pronksiaeg tõi kaasa uue metalli kasutuselevõtu - tina ja vase sulamist saadi pronks, mis oli ühtlasi ka tähtsaim tööriistamaterjal. Pronksist tehtud tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad. Seda aega iseloomustab ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonna ning kogukonnas, eraomandi kujunemine ja varanduslik kihistumine
Meeleolu oli enamasti realistlik, mõtlik ja tõsine. Samas mõndade luuletuste puhul oli meeleolu ärev, kirglik ning lootusrikas. · Näited: Ära helista. Ära küsi. Kõik läheb korda; õhkki teeb haiget, puud puudutavad Mu silmad on sala stalaktiidid öö koopas. nii lähedalt, et tahaks surra, Mu süda lööb: kivikirves pihtis ta arstile, kes valuhele ja pime noogutas, kirjutas, naeratas siis: olge mureta. Kõik läheb korda. Mu oim on ostsillograaf. Luulekogu tutvustus · Stilistiliselt olid antud luulekogus kirjutatud luuletused päris keerukad. Kasutati väga palju võõrsõnu ning laused olid ehitatud keeruliselt. Samas, kõik oli mõistetav ja loogiline
Eesti muinasaeg ja ristisõda 1. kiviaeg(16p) a)miks ei ole Eestist avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimasutus puudus. b) nimeta 2 kohta, kust on leitud vanimad jäljed elust Eesti aladel: Kunda Lammasmägi, Pulli c) loetle Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid ajalises järjekorras: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur d)loetle kolm Kunda kultuuri iseloomustavat fakti: seoses tööriistadega: kivist tööriistad seoses elatusaladega: kalapüük, korilus, küttimine seoses asulakohtadega: veekogu ääres, elati püstkodades. e)too 3 näidet, mis viitavad sellele, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel: surnuid maeti asula aladele. keraamika kaunistati kammitaolise riista abil kunstitase- väikeloomade ja inimeste kujutised. f) too 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika oli mõlemast eesnenud kultuuris...
skulptuure (st kunst oli kujunenud) Kodustati koer. · Kangast kududa (alates hilisest kammkeraamikast) · Algeliselt põldu harida · Tekkinud oli religioon Töö-ja tarberiistad Kivikirved, Savinõud, kivikirves, Samad, erinevuseks ahinguotsad, vibu, oda, talv, nuga, silmaauguga harpuunid, püünised, kõõvits, kivikirves. nooled, viskeodad, kalapüügivahendid, naasklid, talb. kõblas jt. Elatusalad Kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, Loomakasvatus,
Keskaeg- ajaloo periood, mis hõlmab 13. 16. saj. Uusaeg- ajaloo periood, mille alguseks loetakse Liivi sõda ja lõpuks Liivimaa väikeriikide alistumist (15/16 sajandi vahetus kuni 1561) Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Korilus- tegevus, mille käigus tarvitati loodusande toiduks. Venekirves- muinasaegne tööriist, mis meenutab kujult venet, on hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirves. Kultus- tähistab organiseeritud religiooni ühte osa rühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast. Kindlustatud asula- asula, mille ümber rajati kaitseks paekividest või palkidest kaitsesein. Avaasula- asula, mille ümber pole rajatud kaitseehitisi. Kivikirstkalme- maapealne kalmeehitis ... Laevkalme- maapealne kalmeehitis ... Tarandkalme- kalmeehitised, mis koosnesid kiviridadest või müüridest, need piirasid nelinurkset tarandit
1)JÄÄ MÕJU EESTI PINNAMOELE Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. Maapind hakkas pärast jää alt vabanemist kerkima. Maa kerkimise tagajärjel on Eesti pindala järk- järgult Lääneme arvel suurenenud. 2)INIMASUTUS EESTIS ca 11 000 a vana(e. tekkis 9000 a. ekr) 3)AJALOOLISE AJA PERIOODISEERING. 1.Keskaeg(1200-1561) 2.Uusaeg(1561-1918),alajaotus: Varauusaeg(1561- 1816/1819)3.Lähiajalugu-ehk uusim aeg(1918-) 4)MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg-vanem kiviaeg ehk paleoliitikum; keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum;noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Pronksiaeg-vanem pronksiaeg ; noorem pronksiaeg. Rauaaeg-vanem rauaaeg-eel- rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR K...
Kõõvits - tulekivist või muust kõvast kivimist tööriist peamiselt loomanahkade ja puidu kaapimisega töötlemiseks. Tulekivist, kvartsist kõõvitsad. Uurits - tugeva lühikese teraga kiviriist luu ja sarve töötlemiseks. Tulekivist uuritsad. Harpuun - pika trossi (nööri) otsas olev kiskudega viskoda mereloomade püüdmiseks. Talb - kiilukujuline tööriist puidu lõhestamiseks ja voolimiseks. Venekirves - venekujuline puuritud silmaga kivikirves. Tulekivi - ränikivi tööriistamaterjalina ja tulelöömise vahendina. Kvarts - suure kõvadusega kivimite koostismineraal, ka poolvääriskivi. 2. Pronksi leviku ulatus Eestis ja mõju arengule. Pronksesemeid oli üsna vähe, kuna see oli kallis ning seda sai vaid väljaspoolt Eesti ala. Tihedamini olid asustatud rannikupiirkonnad. Tooraine saadi arvatavasti Skandinaaviast. Domineerivad kivist, luust ja puust kirved, noad jne. Kindlustatud asulate teke
Mõisa ees pargis kasvavad ca 30 m kõrgused võimsad pärnad (4 m ümbermõõduga hiiglane on seest õõnes). Tagapool on tiik. Mõisas tegutsevad MTÜ Viikingid, Virumaa Kunstimuuseum (avatud püsinäitus "Aivar Juhansoni sarzid") ja Huvialakeskus Savikoda. Tõrma Rakvere Vägeva mnt alguses paiknevat Tõrma küla nimetab juba Läti Henrik 1219. a mitme tänavaga külaks (Turme), Taani Hindamisraamat aga 70 adramaaga asulat koguni Põhja-Eesti suurimaks. Siit leitud aarded, kivikirves ja viljahõõrumiskivid ning rohked lohukivid, muinaskalmed ja ohvriallikas tõestavad ligi 3000 a pikkust püsiasustust. Kohe pärast ringteed asub Tõrma kalmistu. Karitsa ja Levala Rakvere-Koeravere teel Karitsa teeristist edelasse asub arvatavalt 19. saj alguses valminud Karitsa mõisahoone koos põlistest tammedest ja pärnadest koosneva kaitsealuse pargiga. Endine Rakvere karjamõis iseseisvus 18. saj lõpul ja mõisahoone kuulub nüüd Karitsa Evangeelne Uue Elu Kogudusele.
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
ELATUSALAD Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud väga hästi tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende omadusi. Leiutatud ühtlaselt täiuslikud püügivahendid, looduse pakutavat osati max ära kasutada. Teravijlade õietolmuterakesed algeline maaviljelus. NÖÖRKERAAMIKA 3000eKr Savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venet, e paati meenutav, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirves venekirveste kultuur. ELATUSALAD Tegeleti loomakasvandusega kitsed, lambad, veised ja sead. maaviljelus oder, nisu, kaer. Alepõllundus. Maad hariti kivi- ja puukõblastega. Kalastamine ja jaht. ASULAD Paiknesid kohtades, kus leidus rohumaad loomakasvanduseks ja mullakihti maaviljeluseks. Õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud, 2 põhjust: 1)Ei elatud pikemat aega ühe koha peal paigal. Otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks.
Lipp Valla lipuks on ristkülikukujuline vapilipp. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:9 2 AJALUGU Muhu saar hakkas merest välja paistma umbes 8000 aastat tagasi. Esimeste inimeste kohta on esimesed tunnistused pärit umbes 5000 aastat tagasi elanud inimese matuse näol. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leiti Pöitse küla lähedalt 2 inimese luustikku. Teise luustiku juures oli kivikirves, mis näitab, et surnud olid maetud siis, kui rauda veel ei kasutatud. Esimene metall, millest inimesed õppisid tööriistu valmistama, oli pronks. Muhust on leitud ka Eestis kõige vanem pronksese - odaots. Muhus elas juba meie ajaarvamise alguses palju inimesi. Sellest annavad tunnistust rohked muinaskalmed. Üks selline kalme on ajalooteadlaste - arheoloogide poolt läbi uuritud. See asub Mäla külas Ussimättal ja seal võib tutvuda muinasaegse kalme ehitusega. Muinasajal
Kool Klass Nimi Relvad läbi aegade Referaat TALLINN 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Eelajalooline ajastu.............................................................................................................. 5 Antiik ajastu.........................................................................................................................8 Keskaeg................................................................................................................................9 Varajane modernism.......................................................................................................... 10 Tööstus ajastu.....................................................................................................................11 Modernism.....................
kalurikolhoos "Nõukogude Partisan". 70ndatel moodustati kalurikolhoos "Pärnu Kalur". 1973. aastal ühendati "Nõukogude Partisan" "Pärnu Kaluriga" ja kihnlaste oma kolhoosist sai "Pärnu Kaluri" Kihnu osakond. 1991. aastal lõpetas kolhoos tegevuse, 21. mail 1992.a. sai Kihnu omavalitsuse staatuse. Kihnu elanikkond kujunes Saare- ja Läänemaalt ning Muhust tulnud eestlastest. Saarel on elanud ka liivlasi ja rootslasi. Varasem ajalugu Inimasustuse vanimaks jäljeks on juhuleid - silmaga kivikirves, mis kuulub nooremasse kiviaega ning viitab sellele, et Kihnut kasutati juba sel ajal arvatavasti tolleaegsete kalurite (meresõitjate) peatuspaigana. Arvatakse, et püsiasustus tekkis peale 1343. a Jüriöö ülestõusu, mil põgeneti siia ülestõusudele järgnenud karistusretkede eest. Vanimate asukate juured olid tõenäoliselt Saare- ja Läänemaal, millele viitavad kihnlaste murraku sarnasus nimetatud paikkondade murdega ning mitmed teised
Kunda kultuur kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus. Kammkeraamika (u. 4000 eKr) periood, mis sai nime selle järgi, et savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Kunstitase: luust väikeloomade ja inimeste kujukesed, millele omistati maagilist mõju. Nöörkeraamika (u. 3000 eKr) Periood, mis sai nime nöörijäljenditega savinõude järgi, oli algeline loomakasvatus ja põllundus. Venekirves paati ehk venet meenutav lihvitud kivikirves. Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega (Jõelähtmel Peterburi maantee ääres). Tarandkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarades 10-20 lahkunut ühest sugupõlvest). Kolmeväljasüsteem Kui ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Adramaa põllumaa, mida hariti ühe adraga.
Allikad - ravi, ilmategemine, siniallikas, allika kitsendamine/laiendamine. Ohverdatakse väljavoolu. Ohvriallikatest ei jooda. Austusest tapeti haug kohe pärast püüdmist. [,,Nimetu" Argo Moor artikkel nimetu] Ülijumal - tema poole pöördutakse viimases hädas. Taevakehadele anti ülijumala olek - Ilmar v-o hiljem Uku. Kumb on tugevam, kas päike või kuu? Äike - Pikne, taevasokk, tillid. Kivikirves (kivistunud välk) on kõige maagilisem. Äikese ülesandeks võib-olla tappa kinnijäänud hingi. Keeld - puu all seista - joosta - tikke olla - piksepuitu olla - tulioksaga puitu olla - raud ligi olla Peab - aknad, uksed kinni - tuli põlema - kassid, koerad välja Tuul - tuuletu ilm, tuul on pesas + tuulepesa > luudik või hallis taevas sinine viirg. Tuulepilved, tuulesõlmed (Linda põlle paelad läksid lahti).
2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõ...
Uku (taevas), maaema (maa), vanetooni (surnute), vanemuine (muusika) jne. Lisaks usk loodusvaimudesse (haldjad ) Sage ohverdamine (pühad hiied, -puud,-allikad, - kivid). ESIMESED KRISTLASED EESTIS 11saj. 1070 Määratakse Baltikumi esimene piiskop Hiltinus Rootsist 1167 Eestlaste Piiskopist munk Fulco kelle abiline mulk Nicolaus (esimene teadaolev eestlastest kristlane) Mõned mõisted: Pulli küla Esimene küla eestis. vene kirves paadikujuga kivikirves, millel oli sissepuuritud auk. rehi viljakuivatus elamu hiied pühad paigad Tacitus esimene, kes mainis eestis tuudid Eestlased venelaste jaoks veneedid Hõiv, kellede järgi hakkasime nimetama venelasi. Lääne-Slaavi hõim. Igaunija Eesti, läti keeles. Jaroslav Tark Vene valitseja, kes vallutas tartu 1030a. adramaa maa suuruse mõõtühik. 8-12 ha. kolmeväljasüsteem Al-Idrisi Esimene kaardimeister, kes tõi eesti kaardile. Tarapita Eestlaste peajumal
ole. Näiteks kas kivikirvel on varre jaoks auk või ei ole. Teised uurijad peavad olema samuti võimelised neid atribuute leidma ning need peavad iseloomustama objekti mitmekülgselt. Kõik atribuudid on sama väärtusega ning üksteisest sõltumatud. On erinevaid atribuute: tähtsusetud atribuudid, muutumatud või uurimise seisukohalt ebaolulised, ei vasta küsimusele, mida uurimise käigus üritatakse teada saada; olulised atribuudid; võtmeatribuudid. Monoteetiline tüüp näiteks silmaga kivikirves, ühe tunnusega tüüp. Polüteetiline tüüp peab olema juba mitu tunnust. Näiteks kannu mõiste, üldjuhul on kannul sang ning tila. Tüpoloogiate otstarve Alati peab olema tüpoloogiate koostamisel mingi mõte, et see tööle hakkas. Peaks olema teadvustatud ning sõnastatud tüpoloogiad, neid peaks kirjeldama ning määratlema. Võrdlemine on samuti oluline osa ning lisaks veel analüüs. Esemete otstarve ning heal juhul ka päritolu määramine. Milleks ese on
See pronksese on ilmselt pärit juba kiviaja lõpust. Muhust leitud odaots on pärit Uurali lähistelt, kus selliseid valmistati 17.15. sajandil ema. Saaremaalt Tahulast saadud rantkirves, mis sarnaneb Ida- Preisimaalt teada olevatele kirvestele, peaks olema paarsada aastat noorem. Pronkskirved jagunevad rant-, õlg- ja putkkirvesteks. Kivikirveid kasutati tol ajajärgul siiski rohkem, kui pronkskirveid. Eksperimentaalarheoloogia on ka osutanud, et töövahendina on korralik kivikirves efektiivsem, kui suhteliselt pehmest pronkist valmistatud kirves. Putkkirved 1 Asulad Nöörkeraamika ajal ja ka pronksiajal paiknes asustus paepealsetel või liivastel muldadel, mida oli kergem tollaste vahenditega üles harida. Hiljem jäeti need põllud sageli maha või kurnati välja ning kasutati edaspidi karja- ja heinamaana.
Hõbevalge seiklusrada peaks olema külastajates elamuse tekitamiseks uudne. Töö autor teeb ettepaneku arendada välja seiklusrada, kus on mitu kõrvuti asetsevat rada erineva raskusastmega. Sellisel juhul saab lapsevanem omale sobiva väljakutse olles siiski koos lapsega, kes läbib sealsamas kõrval enda võimetele vastavat trajektoori. Ka vanasid töömeetodeid saab kohandada igale raskusastmele ja ühes kohas võib pakkuda tegevust kogu perele. Lapse jaoks võib väike nüri kivikirves olla huvitav mänguasi, millega tegeleda niikaua, kui isa proovib päris kivikirvega puud langetada. Kuigi giidiga ekskursioon on turismisektoris laialt levinud tegevus, pakkus see väljapakutud variantidest vähim huvi. Vähest huvi võib seletada sellega, et inimesed 36 võivad olla saanud ekskursioonidel halbu kogemusi või kardetakse, et lastega on ettevõtmine liialt keeruline.
Arheoloogia (loengu materjalid) Ird ja Kinnismuistised. Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt
* Homo Sapiens nüüdisinimene. Kujunes välja umbes 200'000 aastat tagasi Aafrikast. Esivanemat on nimetatud Aafrika Evaks. 50'000-70'000 aastat tagasi rändasid nad Aafrikast välja. Erinevatel mandritel kujunesid välja erinevad rassid. Muinasaja arengujärgud * Kiviaeg sai alguse siis, kui tekkis Homo Habilis siis kui hakati valmistama tööriistu. 3 miljonit aastat tagasi. -) Paleoliitikum noorim kiviaeg. Kestis 3 miljonit aastat 12'000 eKr. Kivikirves, oda. Tegeletti küttimise, koriluse ja ka kalapüügiga anastav majandamine. Rändav eluviis. -) Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Kestis 12'000 eKr 7'000 eKr. Lisandusid vibu ja nool. Kodustati koer. Jätkati küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning rändava eluviisiga. -) Neoliitikum uusim kiviaeg. Kestis 7'000 eKr 5'000 eKr. Õpiti kivi lihvima ja kivisse auku puurima ning valmistama savinõusid (savilindi abil) + kanga kudumist. Muutus
See oli üle 8 m kõrge, läbimõõt on 34 m. Mitmekihilised: all puidust telgikujuline hauakonstruktsioon, selles laibamatus. Leubingeni kääpas luustikud laudpõrandaga kaetud kivisillutisel. Keskel vana mees, üle tema noor naine. Matused olid tammepuust kambris, mida kattis 36 enam-vähem viilkatus. Katuseplanke kattis rookiht. Puitkonstruktsioonil kiviplaadid, lõpuks veel muld. Palju panuseid (savinõu, pronkskirved, pronkspeitlid, kivikirves v kõblas, luisk, pistodad; kuldesemed). Kääpa ehitamine v töömahukas). Analoogilisi kääpaid veelgi. Kuulusid ülikutele. Lausitzi (Luzica) kultuur (u 1300700 eKr.) Hilise pronksiaja ja varase rauaaja kultuur. Levis Ida-saksamaal, Poolas, osas Tsehhist ja Slovakkiast, kohati ka Ukrainas. dateeritakse Kultuur tekkis kohalike varasemate hõimude baasil, mõjud ka ida poolt ja kääbaskalmistute kultuurilt.
kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas- küttimine, kõõvits Valge- haug, rääbis, mäe kalapüük venest eile, häbi, must, sugu Kamm- Tamula, Lisaks Kunda esemed Kaama jõe 3300 eKr
vajalikud kasutamisega seotud (ekspluatatsioonilised) omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimeste tervist ega keskkonda. Materjalid peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost Ehituse ajalugu on peaaegu sama pikk kui inimkonna ajalugu. Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
