lubatud. Katsetulemustest on näha, et immutatud katsekehade painde- ja survetugevused vähenevad pea poole võrra. Silikaattelliste kasutamisel niisketes tingimustes peab arvestama surve ja paindetugevuse märkimisväärse vähenemisega. Silikaattellise pehmenemise koefitsendiks tuli 0,7. Kirjandusliku allika järgi materjale, mis lagunevad veega immutamisel s.o. kpehm < 0,8 ei saa kasutada veega läbiimbuvates konstruktsioonides. Järelikult ei saa katsetatud silikaattelliseid kasutada vundamentide ehitusel. 7. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid?
aktiveerimise.Seejärel pannakse need desintegraatorisse ja kivistatakse hüdrotermiliselt. Silikaltsiidist valmistatakse kive ja paneele. Nõukogude ajal oli Eestis kaks silikaltsiiditehast: Paliveres ja Araverel. * Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamise autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Eestis toodab silikaattelliseid AS SILIKAAT. * Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahuka kujuline savist ehituskivi. Esimene teade Eestis tegutsevast telliselöövist pärineb 14. sajandist. Traditsiooniliselt vormiti telliseid käsitsi. 18. sajandil võeti kasutusele press, mis surus valtside vahelt läbi savilindi, millest lõigati vajaliku suurusega plonnid, mis kuivatati ning põletati ahjus. Hiljem
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1)
survetugevuseks tuli 18,1 N/mm². Seega survetugevus on väiksem, kui kivi on veega immutatud. Paindetugevuseks saadi 2,92 N/mm². 6. KORDAMISKÜSIMUSED 6.1Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiliste telliste tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast.[1] 6.2 Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Kivistamise toimub tunnelkuivatis või riiulvagunettidel 1000ºC juures 1,5 3 päeva. 6.3 Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja kustutamata lubjast, millele lisatakse täiteainena jahvatamata liiva. [1] 4 6.4 Kuidas kivistatakse silikaattelliseid? Silikaattelliste kivistamine toimub autoklaavis. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. [1] 6
survetugevuse klassi 35. Järeldub, et survetugevus (tõenäoliselt ka muud tugevused) vähenevad katsekehade veega immutamisel. 6. Küsimused 1. Keraamilisi telliseid valmistatakse savist. 1000ºC juures põletamisel valmib looduslik tehiskivi, mille värvus ja omadused saavad alguse savis leiduvatest mitmesugustest ainetest ja valmistamise tehnoloogiast. 2. Keraamilisi telliseid kivistatakse kuivatades ja seejärel põletades. 3. Silikaattelliseid valmistamisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks. 4. Silikaattelliseid kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril 180 ºC. 5. Silikaattellis võrreldes keraamilise tellisega on suurema survetugevusega. Silikaatkivi, erinevalt keraamilisest tellisest, ei ole külmakindel ega tulekindel.
Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5) Millised on põhilised erinevused silikaattelliste ja keraamiliste telliste
kasutamiseks nii eramajade kui ka suurte kortermajade fassaadikattena. Marmoroc plaatide eluiga võib ulatuda üle 50 aasta, säilatades seejuures oma atratiivsuse. 2.2. Silikaattellis Silikaattellist on fassaadimaterjalina kasutatud juba üle 100 aasta. Eestis sai silikaadi tootmine ja kasutamine alguse 1910. aastal. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koosnev niiske segu vormidesse ning seejärel autoklaavitakse. Eestis toodab silikaattelliseid firma ,,Silikaat", kelle tootevalikusse kuulub siledapinnaline, lõhestatud ja klombitud tellised. Silikaattellise eeliseks on tema pikaealisus. Hetkel toodetava tellise külmakindlus on minimaalselt 35-50 tsüklit, kuid praktika on näidanud, et Eesti kliimas pole kahjustusi tekkinud isegi peale 60 aastat. Siiski on silikaatmüüritise pikaealisuse tagamiseks vajalik selle õige kasutamine. Vältida tuleks müüritise märgumist
3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi: tellisseinad väikeplokkseinad suurplokkseinad paneelseinad TELLISSEINAD Eestis kasutatakse tellisseinte ehitamiseks kahte liiki telliseid: 1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena
TELLISED · Tehismaterjalidest on ehitusel juba ammu kasutatud põletatud savist telliseid, katusekive jt detaile. · Põletatud savi ei pehmene enam vee toimel · Saviosakeste vahele jäävad tühimikud (poorid) · Põletatud savi on kollakaspunane Fe(III) ühendite tõttu. · Savitellised peavad hästi vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. · Valgeid silikaattelliseid valmistatakse liivast ja lubjast, mis segatakse veega ja kuumutatakse rõhu all temperatuuril kuni 400 kraadi. · Silikaattellised peavad hästi vastu ilmastikutingimustele, kuid kõrgel temperatuuril on nad vähem vastupidavamad kui savitellised. LUBI · Müüride ladumisel on vaja sideaineid, et ehituskive üksteisega siduda. · Sideained peavad mõne aja jooksul kõvastuma · Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast
Seega sobib silikaatkivi ideaalselt Eesti niiskesse ja jahedasse kliimasse. Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880. aastal Saksamaal peale mida silikaattooted suurt populaarsust võitsid. Eriti palju hooneid on ehitatud Hollandisse ja Saksamaale, aga ka mujal Euroopas on see materjal väga hästi kasutust leidnud. Eestis hakati silikaattelliseid tootma 1910. aastal. Tegelikkuses sai Tallinnas Järvel asuv Silikaat alguse juba 7. märtsil 1899. aastal, kui Martin Böckler ostis praegusel aadressil Pärnu maantee 238 oleva 76 500 ruutmeetri suuruse maalapi. Valede tehnoloogiliste võtete tõttu aga jõuti tootmiseni alles aastal 1910, mil vabrik läks uue omaniku kätesse ning sai nime Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja KO kohe muutus see ehitusmaterjal ka populaarseks.
14. Kuidas jagunevad santehnilised keraamikatooted ja millest nad on valmistatud? Santehnilised keraamikatooted on jämekeraamika (kivipurusegune asi) ja peenkeraamika (peeneteraline savi). Peenel on veeimavus alla 5% ja jämedal üle 5%. 15. Millist keraamilist materjali kasutatakse vundamendi soojustuses, samuti põrandates ja tasakatustes? FIBO kergkruus. PÕLETAMATA TEHISKIVI MATERJALID 1. Mis materjalist ja kuidas valmistatakse silikaattelliseid? Lubjast ja liivast. Lupja on 5-8% ja liiva on 92-95%. Sinna lisatakse vesi ja vee ülesanne on lubja kasutamine ja segule vajaliku kleepuvuse andmine. Liiva kaevandamine ja sõelumine, lubja jahvatamine. Need segatakse omavahel. Telliste vormimine, metallvormised pressi teel, aururõhu koosmõjul 10-15 MPa. 2. Kuidas jagatakse silikaattelliseid? Reatellis, vääriktellis. Lõhatud ja klombitud kivid. 3. Millist silikaattellist kasutatakse krohvi all?
Kaltisumsilikaadist tellised on teatud kui liiva-lubja tellised. Tellised on valmistatud hoolikalt valitud puhta liiva ja lubja segust, mis on kokkusegatud veega, vormitud tellise mõõtudesse ning kõvandatud auruahjus (autoklaavimise teel). Silikaattellise moodulmõõtmed on 250x120x88 mm. Tellised on oma värvilt valged. Värvitud silikaattellistele on lisatud tootmise käigus värvaineid. Silikaattelliste valmistamise tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast Tallinna silikaat-telliskivi vabrikus. 3 2.3 Betoontellised Betoontelliseid toodetakse samades mõõtmetes, mis savitelliseidki. Nad on üksteisega rohkem samasugust kuju, mõõtu ja värvi kui savitellised. Erinevate tootjate betoontellised erinevad oma väljanägemise poolest. 4 3 Telliste liigitus
[6] Katsetulemustest on näha, et immutatud katsekehade painde- ja survetugevused vähenevad pea poole võrra. Silikaattelliste kasutamisel niisketes tingimustes peab arvestama surve ja paindetugevuse märkimisväärse vähenemisega. Silikaattellise pehmenemise koefitsentiks tuli 0,6. Kirjandusliku allika järgi materjale, mis lagunevad veega immutamisel s.o. kpehm < 0,8 ei saa kasutada veega läbiimbuvates konstruktsioonides.[7] Järelikult ei saa katsetatud silikaattelliseid kasutada vundamentide ehitusel. 7. Kasutatud kirjandus 1) http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_6_Tehiskivi-1.pdf lk 5, tabel 4. 2) http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_6_Tehiskivi-1.pdf lk 5, tabel 3. 3) http://www.silikaat.com/sites/default/files/files/vastavusdeklaratsioon_2.pdf 4) http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_6_Tehiskivi-1.pdf lk 4, tabel 2. 5) http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivide-omadused 6) http://www.ttu
päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni 3. Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4. Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja külmakindlus ületavad tavalise raskebetooni samu näitajaid. 5. Kuna silikaattelliseid kivistatakse ning keraamilisi telliseid põletatakse lõpptulemuse saamiseks, siis erineb ka nende katsetamine, kuigi nad mõlemad on tehislikud. Silikaattellised erinevad keraamilistest tellistest näiteks katsetamisel vajaliku temperatuuri poolest, sest keraamiline tellis (veidi alla 1350oC) talub rohkem kuumust, kui silikaattellis (hakkab pehmenema 1100-1200oC juures). Samuti on nende veeimavus erinev: harilik tellis imeb vett 15% ning silikaattellis 16%.
tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. 4 2. Betoontellis Telliseid valmistatakse silikaatbetoonist. Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril cá 180°C. Sellistes tingimustes formeerub lubja ja liiva vaheliste reaktsioonide tulemusena sideainekivi, mis koosneb erineva struktuuriga hüdrosilikaatidest. Need uusmoodustised seovadki liivaterad ühtseks monoliidiks ning saadava tehiskivi omadused
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (...
• segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral • telliste vormimine metallvormides pressimise teel • toortelliste ladumine vagonettidele; • telliste kivistamine autoklaavis Temperatuur autoklaavis on 170…1800C ja autoklaavimine kestab 8…12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Silikaattellis võib olla massiivne või õõnes. Kujult ja mõõtmetelt on nad täpsemad. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskuskindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel On odavam kui keraamiline tellis. Silikaltsiit erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud. Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on
Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid 1. Betoonide olemus ja liigitus: Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem ar...
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
· segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral (valmis segu niiskuse sisaldus peab olema 8...10%) · telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15...20 MPa rõhu all; · toortellise ladumine vagonettidele; · telliste kivistamine autoklaavis 0,8...0,9 MPa aururõhu all. Temperatuur autoklaavis on 170...1800C ja autoklaavimine kestab 8...12 tundi. Kõrgetemperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Eestis toodab silikaattelliseid AS Silikaat ja tema toodangu nomenklatuuri kuuluvad järgmised telliste liigid: rea-, väärik-, lõhestatud ja klombitud tellised, ning täisplokke. Survetugevus 88mm paksusega rea- ja väärikkivil ning plokkidel- 25N/mm², 65mm paksusega väärikkivil, lõhestatud ja klombitud kivil-25N/mm². Silikaattelliste tihedus on 1850...1950 kg/m³, veeimavus 10-15% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/m°C, niiske kivi W=5% =1,0W/m°C. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus
Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast hoolikat segamist vormitakse kiviplonnideks ja põletatakse ahjus. Telliseid tehakse nii täiskividena kui ka aukude või piludega kividena; telliseid on nii kumera nurgaga, lõigatud nurgaga, kui ka klombitud külgedega. 10 5 Tellised Silikaattelliseid valmistatakse liiva ja lubja segust, mis jahvatatakse kollerveskis ja millele lisatakse vesi. Muldniiske segu pressitakse kokku, mis kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril ~180°C. Eestis valmistatakse silikaatkive mõõtudes: 250x120x88, 250x120x138, 250x120x65, 250x85x65, 250x60x65. Silikaatkivi toodetakse kolme eri pinnaprofiiliga: sile, klombitud ja murtud.
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
Olulised ehituslikud näitajad: tihedus on 1850...1950kg/m³, veeimavus 1015% ja soojaerijuhtivus kuival kivil =0,7....0,8W/mK, niiske kivi W=5% =1,0W/mK. Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Survetugevus 88mm ja 65mm paksusega kividel ja plokkidel 25N/mm². Mõõdud: 250x60x65 või 250x85x65. Kasutuskohad: Reakive kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumisel. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Õõnesplokki sobib kasutada nii kandvate, kui ka vaheseinte ladumiseks. 35. Autoklaavitud poorbetoontooted tootmine, kasutamine Tootmine: Toormaterjal tsement, lubi, kvartsliiv 1. Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille
vuukimislaualt vuukraua abil tühivuugi õõnde. Libistades vuukrauaga piki täidetud vuuki valmibki kumervuuk. Kumervuuk tehakse harilikult välimiselt teisaldatavatelt töölavadelt. 7.4.2 Tellisseinte vooderdamine. Seinte fassaadipindu saab nägusamaks, dekoratiivsemaks ja ühtlasi ilmastikukindlamaks teha välisseinte vooderdamise teel. Voodriks võib kasutada väga mitmesuguseid materjale. Eestis kasutatakse seinte vooderdamiseks peamiselt korrapärase väliskujuga silikaattelliseid ja põletatud savist punaseid pilutelliseid, nn. fassaaditelliseid . Need laotakse seina ladumise käigus müüritise välimiste pindridadena, või siis jäetakse fassaaditelliste ja seina põhimüüritise vahele õhuvahe, mis ladumise käigus täidetakse mineraalvattmattidega. Fassaadipind vuugitakse ladumise käigus või hiljem puhta vuugiga. Seina ladumisega samaaegselt ning põhimüüritisega seotises saab paigaldada
rippuvad; asukoha järgi: a) välisseinad, b) siseseinad. Paigaldatava detaili suurus ja kasutatav materjal on tähtsamad tunnused hoonete liigitamisel, nt: tellishoone, palkmaja, suurplokk- või paneelhoone. 17. Massiivtellisseinad - nende eelised ja puudused; seinte ladumisel, kasutatvad erinevad seotised Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: o massiivseinad o kergseinad Massiivseinad laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Kergseinte pindmised kihid laotakse tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega (terasvarrastega), st vardad ei osale seina töös. Seina siseosa täidetakse soojustusmaterjaliga (mineraalvillad, vahtplastid, kerged puistematerjalid). Massiivseinad on tugevad, kuid suhteliselt väikese soojapidavusega. 4korruselise hoone võiks üles laduda 1,5-kivi paksustest seintest, kuid sellise seina soojapidavus R=0,56 m2K/W, nõutav R4 m2K/W
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised .......................................................................
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
sisaldus peab olema 8...10%); · telliste vormimine metallvormides pressimise teel 15...20 MPa rõhu all; · toortelliste ladumine vagonettidele; · telliste kivistamine autoklaavis 0,8...0,9 MPa aururõhu all. 05.05.2014 · olulised ehituslikud näitajad ja kasutuskohad Silikaattellis võib olla massiivne või õõnes. Kujult ja mõõtmetelt on nad täpsemad. Mõõtmed samad. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Õõnesplokk 250x240x192mm. Ploki kaal 16kg. Plokki sobib kasutada nii kandvate, kui ka vaheseinte ladumiseks. 44. Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, kasutamine- Tootmisprotsess. Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt
Pilet 1.Materjali all mõistetakse sageli tahket ainet, millest võib valmistada midagi kasulikku. Materjal on selline kindlate kasulike omadustega aine või ainete kompleks, mida kasutatakse kas otseselt või kaudselt inimese eksistentsi garanteerimiseks ja elu kvaliteedi parendamiseks. Materjali liigid on näiteks looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline, massiivne või väike. Materjale on raske klassifitseerida, sest tunnused on ebamäärased. Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri(aatomite, ioonide või molekulide asetus (vastastikune asukoht) mõju materjalide makroskoopilistele(füüsikalised, mehaanilised, rakendusomadused) omadustele. Materjaliteaduse eesmärk on uurida materjale ja nende omadusi ning luua uusi materjale, mille omadused vastaksid mingitele konkreetsetele vajadustele. Materjalide keemia eesmärk XXI sajandil on uute materjalide süntees lähenedes süsteemselt ja teaduslikult(mida kasutatakse, milliseid omadusi...
2) segule vajaliku kleepuvuse andmine. Silikaat-tellised on valkjat värvi. Varasematel aastatel lisati telliste segule ka põlevkivituhka. See muutis telliste värvuse hallikaks. Vanemates hoonetes on selliseid telliseid veel näha. Kui tellise segule lisada pigmente, võib saada ka värvilisi silikaat-telliseid. Silikaat-telliste kuumakindlus on madal. Seetõttu ei sobi need küttekollete ja korstnate ehitamiseks. Nad ei sobi ka maa sees olevatesse konstruktsioonidesse. Eestis toodab silikaattelliseid AS Silikaat. Seal toodetakse reatelliseid, vääriktelliseid, lõhestatud telliseid, klombitud telliseid, täisplokke. 152 Reatellis. See on ilma õõnteta tellis. Telliste tugevusklass on 25 ja külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Neid kasutatakse krohvitavate seinte ja sammaste ladumisel. Vääriktellis. See võib olla kas massiivne tellis või 14 tühikuga tellis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
