(JK, 2007) Tihedus 1180 kg/m3 Keemiline koostis (C5O2H8)n Sulamistemperatuur 160 °C Tegemist on läbipaistva värvuseta termoplastiga, mis töötati välja erinevates laborites aastal 1928. PMMA on tugev ja kerge materjal. Sellel on võrdlemisi väike tihedus, mis teeb temast klaasile kõva konkurendi, kuna on klaasist umbes kaks korda kergem ja lisaks sellele on tal ka kõrgem löögitugevus. PMMAd kasutatakse mitmesugustes rakendustes silikaatklaasi asendajana, kuna PMMA on üle kahe korra kergem. Sellest tehakse veel akrüülvärve.
seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam,mille süsiniku sisaldus on alla 2.14% .Malmides on süsiniku sisaldus üle selle.Teraseid võib jagada mitmesse gruppi.Tootmisviisi
kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades (hammasrattad, torud). · Hall malm Hall malm on masinaehituses põhiline valumaterjal. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. 2 · Tempermalm - Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. · Eriomadustega malm - Vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. · Kõrgtugev malm Värvilised metallid
pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul.proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Kuluvus · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul.kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis,kuhu asetakse uuri tava materjali tükid(näit.killustik). · Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulunud tolmu näol. Löögitugevus · Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. · Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. · Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all.metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks. Muud omadused Keemiline püsivus
Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu, õmblusniite jne. Polüamiidi nimetatakse ka nailoniks või kaproniks. Värvuseks on valge. Selles plastis on optimaalselt kombineeritud mehaaniline tugevus, jäikus, sitkus, löögitugevus ja kuumuskindlus. Looduslikud polüamiidid on valgud, siid, vill. Nad on kemikaalide ja lahustikindlad (v.a fenoolidele) ning vett imavad. Polüamiide kasutatakse tekstiilitööstuses, survevalutoodetes nagu ajamid, laagrid, hammasrattad, tullikud. Lisaks kasutatakse polüamiide ka kilepakendites ja keetmiskottides, harjades, vaipades jne. Polümeeridel on lisaks minu kirjeldatuile veel väga palju erinevaid kasutusalasid. See näitab,
maandumisel vastupidi. Selle põhjuseks on raskusjõud. Keha liikumisel allapoole on keha kaal väiksem kehale mõjuvast raskusjõust, liikumisel ülespoole aga sellest suurem. 2. Miks saab pähkli laual katki lüüa, aga diivanil mitte? Pähklit ei saa diivanil katki lüüa, sest see vajub koos pähkliga korraks diivani sisse. Kui aga lööd pähklit laua peal, võib ta kas minema panna või katki minna. Pähkel on sama, asi millega löön on sama ja löögitugevus samuti. Miks siis pähkel mõlemal pinnal ei purune? Vastus peitub pinnase materjalis ja elastsusjõus. Diivan on tehtud pehmest materjalist ja selles olev deformatsioon on elastne st diivani pind muutub korraks vastavalt kehale, mis talle mõjub ja seejärel taastab algse kuju. Ehk siis diivani pind vajub löögi/surumise tagajärjel koos pähkliga. Pähkli purustamiseks on vaja aga stabiilset ja muutumatut pinda, näiteks laud. Laud on kõva, tugev
hapruse suurenemist madalatel temperatuuridel. 12. Mida tähendavad külmahapruse juures temperatuurid T50 ja T90? T50 ja T90 tähendavad temperatuuri mille juures on purunemispildis vastavalt vähemalt 50% kiulist pinda, vastutusrikaste detailide korral aga temperatuur T90, mille puhul vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga. Sel juhul on materjalil kõrge löögisitkusnäitaja. 13. Kuidas mõjutab katsetustemperatuur löögitugevust? Madalamal katsetustemperatuuril on löögitugevus väiksem ja kõrgemal temperatuuril suurem. 14. Selgitage tähiseid KU, KV. KU tähendab materjali purustustööd U-kujulise sisselõike korral ning KV tähendab materjali purustustööd V-kujulise sisselõike korral. KU korral on sisselõike sügavus 5 mm ning sisselõige on ümara põhjaga, KV korral on sisselõike sügavus 2 mm ning 45° nurga all. 15. Missuguseid otskuid ja koormusi võib kasutada kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil?
2. MUSTAD METALLID Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline materjal. Sellest valatakse tööpinkide detaile, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14% ´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). [2] 2.1 Malmid
Purustustöö 6. Mis on materjali külmhapruse lävi materjali haprumist külmaga töötlemise tagajärjel 7. Mis temperatuuril tuuakse standardis materjali purustustöö +20 C 8. Mis on materjali sitkusnäitajaks EVS-EN ja GOST-i järgi KCU ja KCV 9. Millist tugevusnäitajat kasutatakse tugevusarvutustes sitkete materjalide korral D-KCU 10. Materjali tööea näitajaks on kulumiskindlus 11. Materjali dünaamilise tugevuse näitajaks on löögitugevus 12. Tsüklite arv väsimusteimil süsinikuterastel on 10 astmes 7 13. Materjali abrasiivikulumiskindlust mõjutavad kõvadus 14. Materjali roometugevus on plastne deformatsioon kõrgel temperatuuril 15. Mis on metalli kõvadus vastupanu kõvema aine sissesurumisel 16. Misssugused materjali omadused määratakse tsüklilisel koormamisel väsimuspiir 17. Millise meetodiga määratakse karastatud terase kõvadust HRA 18
Mehhaanilised omadused sõltuvad struktuurist, see oleneb omakorda keemilisest koostisest, jahtumistingimustest ja modifitseerimisest. Termiliselt töödeldakse hallmalmi harva, kuid viimasel ajal teda legeeritakse. Tempermalm Tempermalmist detailide toorikuid saadakse ainult valamise teel. Saamiseks lõõmutatakse pikka aega valgemalmist valandeid ; tulemusena tekkib pesajas grafiit. Teiste malmidega võrreldes on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Tempermalm on hallmalmiga võrreldesvastupidavam staatilisele ja eriti dünaamilisele koormusele. Teda tarvitatakse peamiselt põllumajandus-, masina-, ja autotööstuses. Valgemalm Väiksema ränisisaldusega valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad
Ärge jätke viskoosist tooteid niiskena seisma, vastasel juhul tekivad riidele niiskusplekid. Kuna viskoosist tooted kortsuvad kergesti, triikige neid alati peale kuivamist, et taastada nende esialgsed mõõtmed. 6 Polüamiid Polüamiid, nimetatakse ka nailoniks või kaproniks. Värvus natural valge. Selles plastis on optimaalselt kombineeritud mehaaniline tugevus, jäikus, sitkus, löögitugevus ja kuumuskindlus. Koos dielektriliste omaduste ja hea püsivusega agresiivsetes keskkondades teevad need omadused PA-6 st üldkasutatava materjali mehhaanilistes konstruktsioonides ja remonttöödes. 7 Polüester Enim toodetud kiudude pingereas on polüester puuvilla järel teisel kohal. Tooraineks on mineraalõli. Tootmisel polüestrikiu jämedus valitakse kasutusotstarbe järgi
Fe3C(tsementiit) *malm on habras,väikse tõmbetugevusega,aga suure kulumiskindlusega.vähe löögi kindlust. *tempermalm saadakse valgest malmist mida kuumutatakse850C juures.sellise protsessi tulemusena suureneb malmi löögikindlus ja plastsus. *hallmalm evalumalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena see muudab malmi pehmeks ja kergemini töödeldavaks. *omaduselt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega *miinused;habras,kaalult raskem,kallis materjal,löögitugevus. *valumalmist tehakse kanalisatsiooni torusid toruliitmike,küteradiaatoreid,pliitide ja ahjude metall osi ja toodetakse keeruka kujuga esemeid. Terased *on raua sulmaid,mille süsinikusisaldus(c) on alla 1',7% ja mis sisaldavad al 0,2-1%cu ja ni 0,2-0,3% terase roostetamise vältimiseks ja sitkemaks muutumiseks.nende nn.mikrolisandite mõju terase kui materjali lõplikele omadustele on eriti suur *terased millesse on sisse viidud veel mehhaaniliste omaduste parandamiseks nn
.. 150 Naturaalkautsuk NR kummi 1,2 2,5. ..5 0,5. ..2 20 75 Tugevuselt, läbilöögitugevuselt ja elastsuselt on butüülkautsukil paremad eelised. Väga elastne keha deformeerub väikse jõu korral palju. Jäikuse pöördsuurust ehk järeleandvus on väga suur. Tehislik kautsuk on vähem tihe, dielektriline läbitavus on naturaal kautsukil suurem, kaotegur väiksem, löögitugevus samaväärne. Lubatud temperatuur 10 kraadi võrra väiksem. Järeldan, et naturaalkautsuk on grammivõrra paremate omadustega, kui tehislik. Tehnoloogiliselt saab kautsuki omadusi väga palju parendada. Puhast kautsuki tööstuslikult peaaegu ei kasutatagi.Laiemalt on levinud tehismaterjalid, kuna neid saab valmistada ette antud elektriliste, mehaaniliste ja füüsikaliskeemiliste omadustega. Rööbiti loodusliku kautsukiga leiavad üha rohkem kasutamist mitmesuguse
b) PET - Polüetüleentereftalaat. Kõrge tõmbe- ja mehaanilise tugevusega, kõva ja tugev materjal, millele on omane madal hõõrduvus ning väga hea dimensionaalne stabiilsus. Laialdaselt kasutatakse kahesuunaliselt venitatud PETi gaseeritud joogi pudelite valmistamisel. PETist valmistatakse lisaks muudele toidupakenditele ka küpsetusvorme, - kotte ja kilesid. c) PP Polüpropüleen. Iseloomustab kõrge mehaaniline- ja tõmbetugevus, kuid väike löögitugevus. Polüpropüleen on vastupidav pingepragude tekkimisele ning seda on lihtne keevitada. Külmakraadidega võib muutuda rabedaks. Head keemilised ja elektrotehnilised omadused. Värvitu ja termoplastiline. Õhukestes kiledes praktiliselt läbipaistev. Antud materjal eristub termokindluse, samuti keemiliste reagentide toime taluvusega. Harukordselt vastupidav tänu kõrgele löögikindlusele. Propüleenile on omased kõrge löögisitkus, korduvate murdumiste taluvus, hea
õlitamine. Soojuskindlus – detailide omadus säilitada tugevus töötamisel kõrgetel tempidel. Materjali valik sõltub masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist. Valik peab olema õige sest sellest oleneb detaili ja üldiselt masina kvaliteet Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Teras jaguneb süsinik teras ja legeeritud teras, konstruktsiooni teras, tööriista teras, spets. Füs. Omadustega teras Malmid jagunevad tempermalm (suur löögitugevus), valgemalm(suure kõvadusega, habras, halvasti lõiketöödeldav), põhiline hallmalm . Malmist tehakse detaile valamise teel. Värvilised metallid – vasesulamid ja kergsulamid. Pronks (Cu+Sn), Messing Cu+Zn, Babiit Cu+Sn+Pb+Sb, fosforpronks Cu+Sn+P, Ränipronks Cu+Si, Silumiin Al+Si Liikuvad liited – vajadus tingitud kinemaatika nõuetest, tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise
jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline valumaterjal. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14%´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). Malm
materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus > Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähendamine hõõrde toimel. Kuluvus > Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevad trumlis, kuhu asetakse uuritava materjali tükid. > Katse tulemusena leitakse materjali masskadu %des mahakulunud tolmu näol. Löögitugevus > Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormistele. > Löögitugevust kontrollitakse standardite proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Muud omadused Keemiline püsivus > Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omdausi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul. > Keemiliselt agresiivses keskkonnad tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastavalt kaitekihtidega. Kiirgustihendus
temperatuurikindlus) ning seetõttu leidnud laialdasemalt kasutust. Melamiin on sarnaselt fenoolvaikudega olnud kasutusel juba väga pikka aega. Nende eelis bakeliidi või teiste fenoolvaikudel baseeruvate materjalide ees on parem läbipaistvus, mistõttu on võimalik toota mõneti dekoratiivsemaid, pool- läbipaistvaid, kergelt toonitud, pastelsete toonidega tooteid. Kui jätkata võrdlust veel fenoolvaikudega, siis nende tõmbe- ja löögitugevus ja temperatuurikindlus on mõneti väiksemad. Kuigi melamiini korral on tegemist termoreaktiiviga, degradeerub ta kõrgel temperatuuril küllaltki kergesti ning seega ei ole neid soovitav kasutada kõrget temperatuurikindlust nõudvat rakendustes. Suuremat enamust toodetavatest melamiinist kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Neid kasutatakse ulatuslikult adhesioonmaterjalina vineeri ning erinevate saepuru- ja puitlasst plaatide tootmiseks, laminaatparkettide,
· Suhteliselt jäik ja raske · Halvasti lahustuv · Polaarne · Mittesüttiv · Termiliselt ebastabiilne · Kergesti plastifitseeritav · Odav Kasutatakse : torudes, profiilides, kiledes,plaatides ja pudelites. 25. Isel. Polütetrafluoroetüleeni (PTFE) omadusi ja kasutamist. Tuua näiteid. Korrapärase struktuuriga kristalliline lineaarne polümeer. Kaubanduslik nimetus- teflon. Omadused: Silmapaistev sitkus ja löögitugevus Kasutatav maatriksvaiguna Kõrge kuumuskindlus (Tm=327) Keemiline inertsus Madal hõõrdetegur ja pinnaenergia Halvasti töödeldav Vastupidav kulumisele Kasutamine: Antiadhesioon- pinnakatted Rasketes tingimustes töötavate elektriseadmete isolatsioon Tihendid, voolikud Kopolümeeridena (koos heksafluoropropüleeniga)- kõrget temp. taluv gaasi mitteläbilaskev kile 26. Polüvinüülatsetaat (PVA): Amorfne ataktiline jäiga ahelaga polümeer, fikseerimisefekti
kohta. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (näiteks killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. JOONIS 1.3.5 Löögitugevuse määramine
Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Hõõrduvus - on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus - on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Löögitugevus (löögisitkus) - iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus - on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Haprus - on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevat deformatsioonideta. 3
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma. Mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kivide ja mörtide kõige olulisemaks iseloomustjaks on nende tugevus, mida väljendatakse kivi ja mördi margiga. Kivi mark tähendab tema survetugevust kg/ cm² Mördi mark tähendab 28 päeva vanuse mördikuubiku ( katsekeha ) survetugevust kg/cm². Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormusele. Hõõrduvus on materjali ja mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Plastsus on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plastsed materjalid on hästi vormitavad. Ehitusmaterjalide plastsus võib olla lühiajaline või püsiv. Lühiajalise plastsusega on
Rockwelli kõvadus M 85 ERTALON 6 SA (PA 6) Läbilöögipinge, kV/mm 25 Mahueritakistus, 10 astmes 15 Iseloomustus: Selles plastis on optimaalselt kombineeritud mehaaniline tugevus, jäikus, sitkus, löögitugevus ja kuumuskindlus. Koos dielektriliste omaduste ja hea püsivusega agresiivsetes keskkondades teevad need omadused ERTALON 6 SAst üldkasutatava materjali mehhaanilistes konstruktsioonides ja remonttöödes. Värv natural valge / must Tihedus 1,14
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
jt.); kesksulavad (sulamistemperatuur suurem kui Pb, kuid väiksem kui Fe) (Cr, Mn, Ni, Au). 79. Süsiniku modifikatsiooni järgi sulamisstruktuuris eristatakse järgmisi malmi liike: 1. hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; 2. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 3. valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. 4. kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus). 80. Teraseid liigitatakse: 1.Tootmisviisi järg 2. Kasutusala järgi 3. Keemilise koostise järgi 4. Kvaliteedi järgi 5. Struktuuri järgi
paindele (SURVETUGEVUS,TÕMBETUGEVUS,PAINDETUGEVUS) Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus (löögisitkus) iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju
ning seejärel pinnakoort kõrvaldades. Flotatsiooni kasutatakse näiteks reovee puhastamisel ja paberitööstuses. kasutatakse sulfiidide, karbonaatide ja silikaatide korral, mis ei märgu vee toimel 90. Malmid: liigitus, omadused. Hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise (helbelise) grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; Tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit tsementiitstruktuuriga valgemalmist; Valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. Kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus) 91. Terased: liigitus, omadused. Tootmisviis, kasutusala (nt konstruktsiooniteras), kvaliteet, keemiline koostis, struktuuri järgi
lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri n tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem seebivaht löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid tsementiitstruktuuriga valgemalmist; pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas n valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: toormalmina
80. Röntgenstruktuuranalüüs- kasutamine lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; n tempermalm süsinik on pesalise grafiidina (suurem materjaliteaduses. löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit määratakse millised kristalsed ained on tahkes materjalis; tsementiitstruktuuriga valgemalmist; kontrollitakse materjalide keevisliiteid; uuritakse materjalides varjatud n valgemalm kogu süsinik on Fega seotud tsementiidina (Fe 3C) pragusid;
Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Malmid (Fe ja C sulam, kus C >2%) - Heade valuomadusetega, mehaanilised omadused sõltuvad mikrostruktuurist (sõltub keemilisest koostisest ja jahtumiskiireusest): · Hallmalm kogu süsinikvõi suurem osa sellest on vabas olekus liblelise grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel). Nt. suuremõõtmelised tooted. · Tempermalm süsinik on peaslise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused). · Valgemalm kogu süsinik on rauaga seotud tsementiinina (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav). Kasutatakse toormalmina. · Kõrgtugev malm süsinik on keraja grafiidina, saadakse hallmalmist (suur tugevus ja plastsus). Teras (Fe ja C sulam, kus C <2%) kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides, energeetikas, tööriistade valmistamisel. 1. Tootmisviisi järgi: · Martäänteras,
Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Materjali tükid (killustik) asetatakse pöörlevasse trumlisse, seal nad hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju
AURUTÕKKEMATERJALIDE OMADUSED Aurutõke on ette nähtud niiskuse konstruktsiooni tungimise vähendamiseks nendes tarindites kus seda on arvutuslikult vaja. Aurutõkke materjalide väga tähtsad omadused on: Aurutihedus (väga suur veeauru difusiooni takistus). Hinnatakse ühikutes m2hPa/mg ja aurutihedus peaks aurutõkkeks nimetamisel olema <0,5 m2hPa/mg Mehaaniline tõmbetugevus, membraanimaterjali paksus, sitkus, läbistuskindlus, löögitugevus Termiline stabiilsus Ajas garanteeritud kestvus (ettenähtud kasutuskohas kasutamisel) eriti oluline pinnasega, kõrge temperatuuri ja ultravioletiga kokkupuutuvatel materjalidel. Näide: tavaline PE kile laguneb pinnases mõne aastaga. Vastupidavus keemiliste ja agressiivsete ainete mõjule Vuukide ja läbiviikude tegemise tunnustatud, pikaaegset aurupidavust tagav hermeetimislahendus ja ühilduvate materjalide olemasolu
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavalisel...
Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse nii, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul. Jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus: mat. mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus: materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus: iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha purustatakse löögi abil. Elastsus: omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormuse kõrvaldamist võtta tagasi esialgne kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit. Plastsus: koormuse mõjul deformeeruda ilma pragunemata ja koormuse kõrvaldamisel säilitama deformeeritud kuju. Need materjalid on hästi vormitavad. EM plastsus võib olla
suspensiooni. Moodustuvad mullid ja need põhjustavad maagi osakeste tõusmise segu pinnale. Maagi kontsentraat tekib seega segu pinnale ja eraldatakse. 90. Malmid: liigitus, omadused 1)Hallmalm- head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel, tehakse suuri tooteid. 2) valgemalm- kõva, kuid läheb kergelt katki. Temast saadakse teisi malme. Kasutatakse autode mootorites. 3).tempermalm- suurem löögitugevus, head valamisomadused. saadakse valgest malmist- on energiamahukas, kulukas/kallis. kasutatakse kerede moodustamiseks. 4)kõrgtugev malm-(suur tugevus, plastsus)saadakse hallmalmist. Sekka pannakse Al või Mg-i. 91. Terased: liigitus, omadused 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras;
85. Metallide saamise meetodid Sulfiididest või oksiididest kuumutamisel- Hg, Cu, Pb Oksiidide reageerimisel koksiga (C) või CO-ga- Mn, Zn, Cr, Fe Sulatatud soolade elektrolüüsil- Li, K, Ca, Na, Mg, Al 86. Malmid: liigitus, omadused 1)Hallmalm- head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel)tehakse suuri tooteid. 2) valgemalm-. kõva, kuid läheb kergelt katki. Temast saadakse teisi malme. Kasutatakse autode mootorites. 3).tempermalm-suurem löögitugevus, head valamisomadused. saadakse valgest malmist- on energiamahukas, kulukas/kallis. kasutatakse kerede moodustamiseks. 4)kõrgtugev malm- (suur tugevus, plastsus) saadakse hallmalmist. Sekka pannakse Al või Mg-i. 87. Terased: liigitus, omadused 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras; 2) tööriistateras(lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased);
42. Kirjelda perkussioonitehnikat. 43. Mida uurib arst lapse südame perkussiooni teel? 44. Mida kirjeldatakse südame auskultatsioonil? 46 45. Millest on tingitud pendelrütmi esinemine südame rütmi auskultatsioonil vastsündinu- ja imikueas? 46. Millest on tingitud vastsündinu- ja imikueas südame auskultatsioonil sedastatav I ja II tooni ühesugune löögitugevus? 47. Kuidas kirjeldatakse südame kahinaid? 48. Mis on laspeeas südame kahinate sagedasemaks põhjuseks? 49. Selgita, mida tähendab otsene ja kaudne arteriaalse vererõhu mõõtmise meetod. 50. Millised on kaudselt mõõdetava arteriaalse vererõhu meetodid? 51. Selgita, mida tähendab palpatoorne vererõhu mõõtmise meetod? 52. Selgita, mida tähendab AVRM? 53. Mis on õe ülessanded AVRM korral? 54. Millistel näidustustel kasutatakse AVRM- i lastel? 55
hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise (helbelise) grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; 3.kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina “pesadena”, saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus). 4. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 91. Terased: liigitus, omadused. raua ja süsiniku sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2% (malmides on süsiniku sisaldus üle 2%), mangaani (Mn) 1%, räni (Si) 0,4%. Teraseid kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides,
surumismeetodiga(metallid). 6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. 7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik). 8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. 9)Elastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid, puit. 10)Plastsus-mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise
materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta. (trepid, põrandad) Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil. Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja
lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise (helbelise) grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina “pesadena”, saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus). tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit –tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 91. Terased: liigitus, omadused. Raua ja süsiniku sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2% (malmides on süsiniku sisaldus üle 2%) Teraseid kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides, energeetikas (õhuliinide ja antennide mastid) ja tööriistade valmistamisel. Teraseid liigitatakse: 1. Tootmisviisi järgi: - martäänteras
või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete (ühtlaste omadustega) kivimaterjalide kõvadust mõõdetakse 10-pallise skaalaga. Näiteks 1 – talk, 6 – ortoklaas, 10 – teemant. Hõõrduvus. See on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul. Kuluvus. See on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus. Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust liikumisest tingitud (dünaamilistele) koormistele. Elastsus. See on materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta kujult muutuda (deformeeruda). Peale koormise eemaldamist võtab elastne materjal tagasi oma esialgse kuju. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne. Plastsus. See on ka materjali omadus koormise mõjul ilma pragunemiseta deformeeruda.
· · Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust kontrollitakse pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (näiteks killustik). Trumlis materjali tükid hõõrduvad ja annavad üksteisele lööke. Katse tulemusena leitakse materjali massikadu %des mahakulutatud tolmu näol. Kulumiskindlus on eriti tähtis teekattematerjalide puhul. · 05.05.2014 · Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Kivimaterjalide puhul on proovikeha silindri või kuubi kujuline, mis purustatakse langeva lööknuia all. Metallide proovikeha on väikese tala kujuline, mis lüüakse pooleks vastava pendelseadme abil.
GBH 24 VRE Puuri betoon 4 20 4 20 12 40 12 - 52 Ø Teras 10 10 Puit 20 30 Kroonpuuriga 65 40 90 40 - 150 Soovitatav Ø, mm 4 - 14 20 35 Nimipöörded, 0 1000 0 850 180 - 360 120 p/min 250 Löögitugevus, J 1,3 1,5 1,6 - 6 5 - 17 0 - 4400 0 - 3900 Akupinge/ 24 / 1,7 - - - mahutavus Ah 500 950 1500 Jõudlus betoonis, 440 500 130* 290 mm/min (Ø 8 mm) Kaal, kg 3,5 2,3 5,9 10,8 33) Millest sõltub pinnase tihenemine rullimisel. Praktikas pinnase tihenemine sõltub: · pinnase tüübist
annaabi.ee 
