2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise kihid peavad olema rangelt horisontaalsed ja pinnad ning nurgad vertikaalsed. Pindade ja nurkade vertikaalsust kontrollitakse iga kolmanda või neljanda rea järel, horisontaalsust igal kihil. 7. Sisemist tulekindlatest tellistest voodrit ei tohi siduda tavalistest tellistest müüritisega, sest tulekindlate telliste paisumine on erinev. 8
siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontrollime nurki hiljem rihtlatiga. 3. kirjelda laepaneelide vuukide viimistlemist. 1. puhastame paneelivahelised vuugid kivistunud mördipritsmetest ja karestame ning niisutame paneelide servi. 2. seinale märgime vuugi keskme 3. täidame vuugi sõelutud mördiga ja hõõrume siledaks 4. seintel olevate märkide järgi paigaldame lakke juhtlaua, mille surume tugevasti vastu pinda 5. vuugilõikurit vastu juhtlauda hoides lükkame seda kergelt edasi ja lõikame pooltardunud mördisse ühtlase laiuse ja sügavusega vuugi 6. lõpuks eemaldame juhtlaua, puhastame rustiksoone mördikübemetest ja viimistleme vuugi ääred hõõrutiga 4. kirjelda avakülgede krohvimist. 1. paigaldame raamsablooni või juhtlaua 2
Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem.
Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne. Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladu-
Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht. · polümeerne krohv sisaldab
....................................................................................................................4 2 1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem
vanuselt. Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega. Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis : kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3mm Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks. Sängituspind: müürikivi pealmine või alumine pind ladumisel. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hambad" sügavusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks läbi nõrkade
teimimine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Kunda portlandtsement CEM I 42,5 3. Kasutatud töövahendid a) Raputuslaud b) Vormid proovikehade valmistamiseks. c) Kellud 4. Töö käigu kirjeldus Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Mördi koostis massiosadena: 1 osa tsemendi ja 3 osa kuiva liiva. Vormid täideti mördiga ja pind siluti kelluga. 4.2 Mördi survetugevus Katse alguses valmissegatud mördi kallati vormidesse, milles moodustus segust 2 kuupi servapikkusega 100 mm. Kuupide kivistumine toimus tööruumis temperatuuril 20±2oC (normaaltingimusel). Kuupe katsetati 14 päeva vanuselt. Katsete andmed kirjutati normaaltingimusel kivistunud katsekehade puhul tabelisse (2). Kuna antud katses olevad katsekehad olid mõõtmetega
Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine Deformatsioonivuugid Ehitusmaterjalidele on iseloomulikud välisteguritest põhjustatud mahumuutused. Betoonmüüritise mahumuutused on tingitud temperatuuri kõikumistest, betooni niiskussisalduse muutusest, karboniseerumisest põhjustatud kahanemisest ja teistest konstruktsioonis kasutatud materjalide omadustest. Kui betoonmüüritise elemendid on omavahel mördiga seinakonstruktsiooniks seotud, siis iga takistus, mis ei lase müüritisel vabalt kokku tõmbuda või paisuda, tekitab konstruktsioonisiseseid pingeid. Deformatsioonivuugid Kui need aja jooksul kuhjunud pinged ületavad elemendi tõmbetugevuse, mördi ja elemendi vahelise sideme tugevuse või horisontaalvuugi nihketugevuse, tekivad praod, mis küll leevendavad müüritisesiseseid pingeid, kuid rikuvad seina välimuse. Samuti vähendavad praod seina stabiilsust.
Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi. Eesti suurim tellisetööstus asub aseris. Telliste omadused Head: Halvad: Tugev Rasked Talub kuuma Ei hoia sooja Talub füüsikalist ja keemilist koormust Vastupidav hapetele Telliste kasutamine Ehitustööstus (seinad, müürid, jms. Kivid seotakse tsemendi või mördiga) Korstnad Kiviteed Tellise välimus Enamasti risttahuka kujuline Punakas või hall Ehitustellise tavalised mõõdud on 65x120x250mm. Aitäh!
omavahel ühendatud. Kivi märgumisel tõmmatakse vesi kapilaarjõudude toimel kaunis ruttu kivi sisse. Selline omadus on aluseks kivide ja sideaine (mördi) vahelise nakke loomisel. Poorsus on ka kasulik soojapidavuse seisukohalt, mida rohkem poore, seda soojem on kivi. Suur pooride hulk nõrgestab aga kivi skeletti ja vähendab tema tugevust. 5.Mördid, nende omadused Mördid Müüritise loomiseks on kivid omavahel vaja siduda mördiga. Mördi koostis on tavaliselt sideaine, liiv ja vesi. Mört liigitatakse põhimördiks(mördiks) ja peen- või kergmördiks vastavalt mördi koostisele. Põhimördi täitematerjaliks kasutatakse üldiselt kvartsliiva. Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5. Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused: -tugevus, -nakkuvus kividega -plastilisus (töödeldavus, mört
Eest oli jagatud mitme riigi vahel. Kuigi seda peeti ekslikuks, sest tormijooksuga võeti Eesti linnuseid kogu vabadusvõitluse jooksul vaid mõned üksikuid maha. Eestlastel puudus ka ühistegevus, lagunes sugukondlik ühiskond, mis versus feodaalühikonnaga. Riiki polnud kujunenud, sidemed maakondae vahel olid nõrgad, iga maakond tegutses omaette. Nii oli vaenlastel kerge maakondi alistada ühekaupa. Eestlased ei tundnud ega õppinudki tundma mördiga kinnitatud müüri ladumist. Muistset vabadusvõitlust ei kaotatud linnuste pärast, vaid muudel põhjustel. Elukutselised sõjamehed olid ka Eestis ainult võimalikud kui maa rahvas on küllalt jõukad, et neid relvastada ning üleval pidada. Kahjuks jäi Eestil hädavajalikust tasemest napilt puudu. Eestlastel puudus ka nii öelda vürstivõim, olid küll sulaste salgad jõukamatel üksikvanematel, nagu Lembitu ja Tabelinus, aga ka need salgad ei suutnud võistelda mõõgavendadetaoliste
8. kraapkrohv siledaks hõõrutud ja kraaprauaga kasutatud krohvipind 9. terassikrohv veega pestab kuivkrohv 2. MisMis? 1. Sideaine - aine, mis kivistudes liidab kasutatud täiteaine. 2. Erimördid eriotstarbeks mõeldud, tavalistest mörtidest erinevad, harilikult tehases valmistatud mördid: happekindlad, akustilised, soojaisolatsiooni- ja tulekaitsemördid. 3. Õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda kasutades võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda.. 4. Märgmört - toimetatakse objektile kasutusvalmina. 3. Krohvimördi tähtsaimad omadused? Plastsus, konsistents, tugevus, veehoidlus, nakkuvus. 4. Kus kasutatakse krohvivõrke ja sarruseid? Krohvivõrke kasutatakse, paksu krohvikihi puhul; erinevatest materjalidest konstruktsioonide kokkupuutejoonel; vagude kinnitegemisel; ripplagedes
Lindpressi abil Kui kaua toimub savitoodete kuivatamine? kuivamise aeg 1-3 päeva Kui kaua toimub savitoodete põletamine? kuni 2 ööpäeva Millest koosneb savitoote glasuur? Metalliühend, värvaine, vesi Kuidas toimub savitoote glasuurimine? Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse uuesti Mis on täistellise põhimõõtmed? 250*120*65mm Mis on moodultellise mõõtmed?Miks just sellised? Mõõdus250*120*88 mm, Et seoks mördiga Millised ühised omadused on ahjutellisel ja korstnatellisel,mille poolest erinevad? Mõlemad peavad olema kuumakindlad ja korstnatellis peab olema külmakindlam Millepoolest erineb samott-tellis tavalisest tellisest? Valmistatakse suura põlemiskindlusega savist millele lisatakse liiva asemel põletatud ja jahvatatud savi Kus kasutatakse samott-telliseid? kasutatakse kohtades kus on kõrged temperatuurid küttekollete sisevoodrid Millised on keraamiliste katusekivide plussid ja miinused
vastav küllaldane kestvus. Nake kivide ja mördi vahel peab vastama müüritise otstarbele. Levinenumad on järgmised müüritise tüübid: Betooniga täidetud kahekihiline sein: kahekihiline sein, mille vahe on täidetud betooniga (vahe laius üle 50 mm). Kihid on omavahel tugevasti seotud sidemetega, koormuse all töötab sein ühtse tervikuna. Kahekihiline sein: kahest ühekihilisest seinast koosnev sein, mille kihtide vahe on täidetud mördiga (vahe laius kuni 25 mm). Kihid on omavahel tugevasti seotud sidemetega, koormuse all töötab sein ühtse tervikuna. Kergsein: sein, milles on kaks omavahel sidemetega või liitearmatuuriga tugevasti seotud paralleelset ühekihilist seina, millest üks või mõlemad kihid on kandvad või mittekandvad. Ühekihiliste seinte vaheline ruum on kas tühi, osaliselt või täielikult täidetud mittekandva isolatsioonimaterjaliga.
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega
all tuleb alati armeerida. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb õhkvaheladumise korral kasutada kummaski mördipeenras ühte armatuuri. Fibo plokkidest voodermüürsein tuleb sõltuvalt isolatsiooni ja müüritise paksusest armeerida igast 3. või 4. rõhtvuugist. Paks isolatsioon ja õhuke plokksein nõuab temperatuurikõikumise tõttu kõige tihedamat armeerimist. Konstruktiivset armeerimist kasuliku koormuse jm koormusefekti talumiseks arvutatakse eraldi. Armatuur tuleb üleni mördiga katta. Kõige paremaid tulemusi annab Fibo Bi-armatuur. Poolekiviseotise puhul peab ankurduse pikkus olema vähemalt 300 mm. Suurte avadega kandvates seintes on aknapilastritel ja vahetult nende all asuvatel osadel oluliselt suuremad pinged kui nt lihtsatel rinnatiste osadel. Kokkusurumine, mis tekib suurte pingete tõttu, võib põhjustada pragude teket pilastrite all. Seetõttu tuleb sarnastel juhtudel müüritis tihedamalt armeerida. Fibo plokkidel on avatud struktuur
proovikehal 0,89. Tehiskivide laius oli 120 [mm] ümber ja kõrgus 88 [mm] ümber. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks leiti interpoleerimise teel: 0,91. Seega oli normaliseeritud survetugevuseks 22,58 MPa kuival proovikehal ja 20,07 MPa immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249,61 x 119,71 x 88,49 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Kui vaadata üksikuid silikaatkivide katselisi tulemusi tabelist nr.1, võib järeldada, et peeneteralise mördiga on kasutatavad proovikehad: 1, 2, 4, 5 ja 6. Proovikeha nr.3 on kasutatav üldkasutatava ja kergmördiga. Silikaatkivide survetugevus klass on 20 (normaliseeritud survetugevus 22,58 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1820 kg/m³). Küsimused ja vastused: 1
Nõuded müüritöödele ladumisel paugutatakse tellised (tõstealustel) ja mört (kastides) Kasum (2%) 854,8 Telliste püst- ja rõhtvuugid peavad olema mördiga täidetud. vaheldumisi piki töörinnet. Tellised tuleb tõsta laotavale seinale Summa KM-ga ja Puudulikult täidetud vuugid nõrgendavad müüritist. Vuugi pind võimalikult paigalduskoha lähedale ja asetada alati samas suunas sh kasum 2% 52313,7 võib olla tellise pinnast maksimaalselt 3 mm sügavamal. Vuukide nagu nad jäävad paiknema müüritises
vähendama. 2. Mis põhjustab garaaži põrandabetoonis sarruse korrosiooni? Garaažide betoonpõrandale kogunenud jää sulatamiseks kasutatavad soolad põhjustavad terase korrosiooni. 3. Millises keskkonnas korrodeerub alumiinium kõige kiiremini? Tugevalt aluselises keskkonnas 4. Millega vask reageerib betoonis? Kui vihmaveega satuvad betoonile kloriidid, siis tekib korrosiooni tagajärjel pinnale rohelised laigud või jooksud. Vask ise ei reageeri kuiva kõvenenud betooni või mördiga. 5. Millise keskkonnas korrodeerub plii betoonis? Pb – Plii korrodeerub kontaktis värske betooniga, kuid reaktsioon vaibub, kui betoon kõveneb ja muutub kuivaks. 6. Mille suhtes on tsink kõige tundlikum? Pehmes vees söövitub tsink intentsiivselt, kuna seal puuduvad soolad ja seetõttu kaitsekihti ei moodustu. 7. Mis põhjustab betooni sisemise lagunemise? – betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid,
poolhõõrukiga tehakse nurk siledaks; Avakülgede krohvimine *Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna- ja ukseavad. *Avakülgede krohvi defektid hakkavad eriti silma, seetõttu tuleb neid eriti hoolikalt viimistleda. *Avakülje kalle peab olema kogu hoones ühtlane. *Paigaldatakse raamsabloonid või juhtlauad; *Kantakse avakülgedele mördikihi ja tasandatakse see, toimingut tuleb korrata nii kaua, kuni avaküljed on lõplikult mördiga täidetud ja tasandatud. *Hõõrutakse avaküljed siledaks ja kontrollitakse pinnad rihtlatiga. *Vasaraga kergelt koputades eemaldatakse juhtlauad. *Lõpuks tuleb krohvihõõrutiga parandada pisivead. Sirgjooneliste tõmmiste tegemine *Tõmmised koosnevad üksikutest arhitektuurilistest profiilidest. Nende ristlõigete piirjooned on kas sirged (liistusarnased) või kõverjoonelised (ümarliistud, simsid jm.). *Tõmmiste tõmbamiseks kasutatakse vastava kujuga sabloone
Nimetage muistseid kalmetüüpe: kivikirstkalmed e kangrud, tarandkalmed, kirikukalmed, kääpad ja maa-alused kalmistud. Hakati matma maa-alustesse haudadesse: ~6000 a.t Eestlased muinasaja lõpul: rahvaarv-u.150000 inimest, haldusjaotus-maakonnad(8-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala)+5/4) kihelkonnad(4/5)külad(500), muinaslinnuste arv, 2- linnamäed ja maalinnused, põhilist linnuse tüüpi-Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist). Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi. Neid valmistati 13., äärmuslikel juhtudel 14. sajandini. Head näited on Varbola, Valjala ja Soontagana linnus. põhilised tegevusalad-Eestlaste peamiseks elatusalaks muinasaja lõpul oli maaharimine, millele andsid lisa küttimine ja kalapüük. Samuti väärib märkimist metsamesindus. Samuti tegeleti Eestis olulisel määral raua tootmisega kohalikust soomaagist ja
POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE Aluspinna kontroll ja eeltöötlus Liimitav aluspind peab olema puhast, tugev ja sile. Kui aluspind on tolmav, tuleb pind eelnevalt kruntida. Värvitud aluspind on sobilik liim-tüübelkinnituseks, kui noaga lõigatud 2-3mm “ trellidesse” jääb värv kinni. Väljaulatuvad mördijäägid tuleb eemaldada. Tühjad vuugid tuleb täita mördiga. Detailide kinnitused Tihendamiseks ei kasutata silikooni, vaid polüretaan-bituumen tihendit. Metallkonstruktsioonidena oleks vajalik kasutada roostevabast või tsingitud + värvitud metallkonstruktsioone. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega sissepoole! Tellingud, kiled ja ilmastik Koguhoone peaks olema tervenisti telliguis. Tellingu kinnitusankrud peavad olema väljapoole kaldu ja kaugemal kavandatavastt soojustuse pinnast.
Caracalla termid olid ühed luksuslikumaid sellel ajal. Caracalla termid Arhitektuur - triumfikaar Triumfikaared ehk võidukaared püstitati kuulsate väejuhtide auks ja kaunistati lahinguteemaliste reljeefidega. Triumfikaar Arhitektuur - akveduktid Rooma kui hiigellinn vajas ka puhast vett , mis transporditi kohale mööda kivikaartele toetuvaid veejuhtmeid ehk akvedukte. Vesi voolas akveduktide kaartele veekindla mördiga isoleeritud kanalit mööda. Akvedukt (Pont du Gard) Skulptuur Pärast Kreeka vallutamist 1.saj. algas Roomas tõeline kreeka eluviisi jäljendamise buum. Kunstiga tegelemine jäeti siiski kreeklastele endile. Laevade kaupa toodi Kreekast skulptuure ja kui need otsa lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Siiski arenesid kõrgetasemeliseks rooma portreeskulptuurid ja ajaloolised reljeefid.
Kuiv 3 67 1117 36,35235086 3,6 4 75 1250 40,72609009 4,0 5 51 850 27,2566486 2,7 Immutatud 6 40 667 22,13766863 2,2 Keskimine Kuiv paindetugevus= 4,0 N/mm2 Immutatud paindetugevus = 2,4 N/mm2 5.Järeldus Silikaatkivid sobivad kasutamiseks koos peeneteralise mördiga. Nimimõõde ± 1 Nimimõõde ± 2 Nimimõõde ± 2 Proovi keskmine kõrgus ± 1 Proovi keskmine pikkus ± 2 Proovi keskmine laius ± 2 Survetugevus 21,4N/mm2 Survetugevuse klass 20. Tihedus 1901kg/m3 Brutokuivtiheduse klass 2,0 Survetugevus 88 mm paksusega rea- ja väärikkivil ning plokkidel M25 (25N/mm²) Tihedus 1850...1950 kg/m³ Veeimavus (massi järgi) 10...15% Paindetugevus 4...5N/mm² Vastab tiheduse, paindetugevuse ja veeimavuse nõutele, kuid survetugevuse klass on erinev.
Tuleb välja, et inkade lihtne ja monumentaalne arhitektuur on tingitud pidevatest maavärinatest, mis vapustasid Cuzco piirkonda. Sambad ja võlvid ei oleks suutnud vastu pidada tugevatele maavärinatele, samuti oleks ka kivikatused olnud ohtlikud kuna maavärina ajal oleks nad arvatavasti langenud ruumides viibijatele kaela. Erinevalt kivikatustest, roogudest punutud mattidest katustega ei juhtunud midagi (ja kui ta olekski sisse langenud, ei oleks see ohustanud seesviibijaid). Ka mördiga sidestamata plokkidest seinad on teatud mõttes elastsemad - maavärina korral plokid lihtsalt korraks nihkuvad ja asetuvad tagasi esialgsetele kohtadele, samas kui sidestatud plokid murduksid lahti ning hoone vajaks seejärel taastamist. Sidestamata kiviseina tugevuse tagasid erilised paljutahulised kiviplokid (näiteks kuulus kaheteisttahuline kivi), mis ei lasknud tavalistel ehituskividel paigast nihkuda. Siit selgub, et vastupidiselt algsele arvamusele, osutus inkade
·Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. ·Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Appiuse tee ·Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. ·See ehitati aasatl 312 e.Kr. Rooma tsensori Appius Claudius Caesuse poolt. ·Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. ·Peamine tee Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. ·Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. ·Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. ·Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Akvedukt ·On sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. ·Akvedukte rajati palju Vana- Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. ·Ta tõuseb Gardi jõest ja on 3 korrust kõrge. ·Ta on 49 m kõrge ja 275 m pikk. ·Sild on ehitatud lubjakivist mis on päris , mis on vaid pool
mõjutada. Kui matid on paigutatud nii, et mõni juhe (s.t toitejuhe või anduri juhe) ei ulatu temperatuuriregulaatori karpi, võib neid vahekarbi abil pikendada. Küttemattide paigutus Enne küttemati põranda külge liimimist tuleb mõõta soone ja kaabli isolatsiooni takistust, paigaldada karp, kaitsetoru kaablitele ja temperatuuriandur Kandke hambulise segukammiga liimmört puhtale aluspinnale ning asetage küttematt küttekaablid allpool paigale. Veenduge, et matt oleks täielikult mördiga kaetud. Vajadusel lisage veel üks liimikiht, et kõrvaldada õhumullid ja ebatasasused. Pärast kihi kuivamist pange kohale plaadid koos veel ühe liimikihiga. Kui matid paigaldatakse vaip-, PVC- või mosaiikporanda alla, võib matid katta isetasanduva seguga. Selle meetodi kasutamisel tuleb matt tugevasti poranda külge teipida, et see isetasanduva segu pinnale ei kerkiks. Pärast küttemattide paigaldamist Mõõtke veel kord kaablisoone ja küttekaabli isolatsiooni takistust ja võrrelge
mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või ruumi. 19. Mida tead Appiuse teest? Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. See oli peamine tee Kreekasse ning selle pikkus oli rohkem kui 560 km pikk. Tee ehitati kuutahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Nagu enamus Rooma teid on ka Appiuse tee rajatud kompaktsele mullast vundamendile koos väikese kihi kividega mördi sees. Mõlemale poole tee äärde rajati tugiseinad ja kaevati kraavid. 20. Mida tead Circus Maximumist? Circus Maximum oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks. Välimiste mõõtmete järgi on see 610*190 m, areen ise aga 564*85 m
peenarde vahele jääb kas õhkvahe või see soojustatakse mineraalvilla ribaga (sandwichplokkide puhul). Püstvuukidesse tavaliselt mörti ei panda. Ühekordse puitvahelaega väikemaja välisseina kandva osa paksus võib olla min. 150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks loetakse 15 mm. 100 ja 150 mm seinte ladumisel tuleb mördiga täita ka vertikaalvuugid. Paksemate seinte korral, kui kandvate seinte vahekaugus ei ole üle 6 m võib plokid müüritisse laduda ilma mördita püstvuukides. Vältimaks pragude tekkimist müüritisse, tuleb ta armeerida. Armeerimiseks kasutatakse Bi-armatuuri. Vuuk esimese plokirea kohal ja viimase plokirea all tuleb alati armeerida. Armeeritakse ka akna-aluse rea all olev ja silluste peal olev rõhtvuuk Ülejäänud
põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobilik võrk Masinakrohv - mördi pumba ja suruõhu abil laotatud krohv Nakkekrohv kõige alumine krohvikiht mis tagab aluse peale tulevate krohvikihtide nakke Täitekrohv nakkekihi peale tulev, kolmekihilise krohvi kõige paksem kiht, mis tasandab aluspinna ebatasasused ja toimub kattekihi alusena Vääriskrohv valmispinna moodustav krohv Õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvialuspinnale tehtav kattekrohv, seda kasutades võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda Polümeerne krohv Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11% mineraalseid aineid 79-83% kasutatakse ainlt viimistluskrohvina, neil toimub kivistumine peale vee aurumist. Krohv on vihmakindel Mineraalne viimistluskrohv reeglina kuivseguna. tuleb lisada ainult vett. Polümeersete ainete osakaal on vähem kui 4,5% . tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. Mineraalsed krohvid
Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Veeimavus 10...15% Selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. Veeimavuse kiirus 0,6...1,0 kg/m2min 4 Niiskuskahanemine = 0,2...0,4 mm/m Soojuserijuhtivus kuiv kivi = 0,7...0,8 W/mK niiske kivi (W = 5%) = 1,0 W/mK õõnestellis ja -plokk 0,56 W/mk
kõrgel alusehitisel seisvad poolsambad, mis annavad pidulikkuse. Erinevad sambad on teineteisega kooskõlas, esimese simss sulab kokku nishide simsiga. Panteon · Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal. Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa: alumine on kaunistatud suurte sammaste ja nie raamivate pilastritega; selle kohal on rida petikaknaid, mille vahele on paigutatud väikesed pilastrid. Kupli (autoriks Apollodores)
majandusele. Hämmastav on püramiidide täpsus. Püramiidid paiknesid tihtipeale "surnute linnades". Egiptuse templi lihtsaim tüüp on nelinurkne. See oli kõrge müüriga muust maailmast eraldatud pealt suures osas lahtine ehitis. Väga tähtsat rolli mängisud sambad. Olid sammassaalid ja sammaskäigud. Kuulus tempel on Luxor. Sambad meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi. Kasutati 16-kandilist nn. protodoooria sammast. Kuna egiptlased ei osanud kive mördiga siduda paiknesid sambad väga lähestikku koos. Omaette tüübi moodustasid nn päikesetemplid. Selle tähtsaimaks osaks oli kõrge obelisk siseõuel. Egiptuse raidskulptuur selle laia leviku põhjuseks oli usk hauatagusesse ellu. Oli ümarplastika ja reljeef. Materjalidest kasutati: lubjakivi, alebastrit, dioriiti, graniiti, puitu, pronksi, hõbedat ja kulda. Temaatiliselt oli skulptuur seotud religiooniga. Selleks, et hing leiaks peale surma
Üks pool pidi teist aitama ja vastupidi. Vastastikune abi. 3.Madisepäeva lahing lõppes kaotusega, sest sakslased kuulsid eestlaste plaanist ning hakkasid vastu ründama. Eestlased põgenesid. ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED 17.10.11 ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: Orduvennad olid elukutselised sõjamehed, eestlased mitte. Eestlastel oli halvem relvastus. Eestlased ei tundnud mördiga kinnitatud müüri ladumist. Eesti maa ja rahvas ei olnud küllalt jõukas Kuna puudus vürtsivõim, oli raske leida liitlasi. Eestlasi ei koheldud võrdvääsetena. Eestis puudus organiseeritus. Eestlastel oli palju vaenlasi. KAOTUSE TAGAJÄRJED: Negatiivsed: Suur hulk inimesi saisurma lahingus ja röövretkede ohvritena, paljud veeti igaveseks minema. Põletati külasid, üksikuid suurtalusid, linnuseid. Eestlaste ühiskondlikul püramiidil lõigati tipp. Polnud enam samad vanemad.
toimivusdeklaratsioon nr. CSsb – 771 – 2 – 2). Katse tulemusena leitud silikaattellikivide keskmine tihedus oli 1927 kg/m³, veeimavus 10,3 % massi järgi ja 20% mahu järgi. Survetugevus kuival proovikehal on 43,1 N/mm 2 ja 34,1 N/ mm2 immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249.38 mm x 118.81mm x 87.41 mm. Silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabeli kohaselt on katsetatud kivid peeneteralise mördiga. Survetugevuse klass on 45. Brutokuivtiheduse klass on 2.0. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks on 0,75. Saadud andmetest järeldub, et testitud tellised on AS Silikaati poolt kehtestatud normidest peaaegu kaks korda tugevamad. Samuti võib järeldada, et survetugevus väheneb kui kivi on kokkupuutel veega. See tähendab, et hoonete projekteerimisel peab projekteerija olema ettevaatlik silikaattellise kasutamise tingimustes. 7. KORDAMISKÜSIMUSED
22,5MPa ja 19,20 MPa immutatud proovikehal. Tehiskivide laius oli 119 [mm] ja kõrgus 87 [mm]. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks leiti interpoleerimise teel: 0,90. Seega oli normaliseeritud survetugevuseks 26,9 MPa kuival proovikehal ja 21,5 MPa immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249,82 x 118,87 x 87,68 mm. Siit järeldub, et need silikaatkivid on kasutamiseks peeneteralise mördiga vastavalt silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabelile. Silikaatkivide survetugevus klass on 15 (normaliseeritud survetugevus 29,9 N/mm²), brutokuivtiheduse klass on 2,0 (keskmine tihedus 1843,5 kg/m³). 7. Küsimused. 1. Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilisi telliseid valmistatakse savist või tellisesavist ja veest. 2. Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Keraamiline tellis põletatakse paakumistemperatuurini, s.o
Kirjandusliku allika väitel jääb nimimõõduga 88x120x250 silikaattelliste paindetugevus vahemikku 4-5 N/mm2. [5] Kuivas keskkonnas olnud proovikehade paindetugevus on 42% suurem, kui immutatud proovikehade paindetugevus. Katsetatud silikaattelliste paindetugevused jäävad alla kirjanduslikus allikas väljatoodule. Niisutatud silikaattellise paindedugevus on ~ poole väiksem kui kirjanduslik. Katsekehad 1 ja 3 sobivad kasutamiseks peeneteralise mördiga, Katsekehad 1, 3 ja 6 sobivad kasutamiskeks üldkasutatava ja kergmördiga. Katsekehade 2, 4, ja 5 mõõtmed erinesid nimimõõdust rohkem, kui kirjanduslikus allikas lubatud. [6] Katsetulemustest on näha, et immutatud katsekehade painde- ja survetugevused vähenevad pea poole võrra. Silikaattelliste kasutamisel niisketes tingimustes peab arvestama surve ja paindetugevuse märkimisväärse vähenemisega. Silikaattellise pehmenemise koefitsentiks tuli 0,6
kaitsmine välismõjude eest · Hea plastsus ja veehoidvus Krohvimördid: Peavad olema hästi töödeldavad (plastsed) ja küllaldase Koosnevad sideainest, täitematerjalist ja lisanditest veehoidvusega Valmis ehitusegud, millest puudub ainult vesi Krohvimine 2-3 kihis (sisseviskekiht - vedelema mördiga; Tähtsamad alaliigid: põhikiht - tasandamiseks, jäiga seguga; viimistluskiht - peene liivaga mört) · Müürimördid Lubimört · Krohvimördid · Kasutamine kuivemates kohtades · Pahtelsegud (viimistlussegud)
tuleb seinalt eemaldada kõik kattekihid, milleks võivad olla krohv, värv jms. Tuleb jälgida, et kasutataks õigeid materjale. Bituumenkatted näiteks ei talu väga suurt veesurvet. Keldri hüdroisoleerimise etapid I.Lekkekohtade likvideerimine. Kui keldriseintel on näha sinna immitsev vesi, siis tuleb see tõkestada. Või kui on lausa veenired seinal, siis tuleb need lekkekohad mördiga sulgeda. Oluline on, et kõik lekkekohad saaks suletud ja et pinnal ei oleks enam veeniresid ega sinna immitsevat vett. II.Nurkade ümardamine. Seina ja põranda ühenduskohtadesse kantakse 200mm ulatuses mörti, et teha nurgad ümaraks. Selleks kasutada spetsiaalset nurgaümarduse mörti, näiteks on selliseid materjale Primostaril. Ümara kuju saab teha ümara esemega värskele mördile.
Rihtlatt- kasutatakse sirgjoonelisuse kontrolliks Töövõtted 1.Töökäega võetakse tugevasti kellust kinni 2. Tellis võetakse kätte õige võttega 3. Kellule võetakse otsamört(vajalik hulk) 4. Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal, et võimalikud pritsmed satuks nõusse 5. Kellu võetakse mörti täis 6. Mört asetatakse müürile 7. Müürile kummutatud mört aetakse kellu otsaga eelmisest tellisest eemale nii et mördi keskele moodustub soon 8. Tellis paogaldatakse mördiga ots ees suundnööri jälgides laialiaetud sängmördile 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale 10. Tasapisi lükatakse koguaeg püstvuuki kinni 11. Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist väljapressitud mört 12. Ülearune mört visake kellult nõusse Müüritööd talvel Talviseks müüritööks loetakse müüritööd kui õhu temperatuur väljas lanegeb alla +5 Müüritöid võib talvel teha kolmel viisil : 1
mört tehakse valmis töökohal, tuuakse Tellingutööd Tavaliselt on see u 1,4…1,7 m. kuivmört kohale kottides või ehitusplat- 11. Töökohale ehitatakse aegsasti tellingu- sil olevast kuivsegupunkrist. projektile vastavad tellingud või tööla- Varustamine plokkide ja mördiga 15. Märgmört toimetatakse objekti mör- vad. Tellingud projekteeritakse ja ehita- 13. Tellised ja mördinõud toimetatakse töö- dipunkrist või seguautost töökoha takse nii, et need on tugevad, jäigad ja kohale. Mördinõud asetatakse müür- mördinõudesse pumba või kraana abil. püsivad kindlalt paigal
keiser" ja intellektuaal. Panteon Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu k eskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi. Ehitustööd kestsid üle 100 aasta. Müürid on laotud kahest tellisekihist, vahelt täidetud kivipuru ja mördiga. Koormust vähendavad kaared ja seinu (sees tühimikud, et neid pisut kergemaks muuta) kergendavad niid. Sissekäigu ees asub kõrge kolmnurkse viiluga portikus, mis on üleminekuks kuplile. Sees on gigantne ümmargune saal. Siseseinad on liigendatud kolme horisontaalsesse ossa: alumine on kaunistatud
· Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse segamörte sageli. Krohvimördid Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2...3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahale ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideainesisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt
olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). 7 Veeimavus: Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras Veeimavuse kiirus: Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Niiskuskahanemine: Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja
armeeritud kivisilluse vahel. tavaliselt 2...3 cm paksuse (temperatuurile, Koormus sillustalale sõltub mördikihi abil. Tala asetatakse vundamentide ebaühtlasele müüritise kõrgusest tala peal värskelt laotud müürile (kui vajumisele.Hoone üksikute koormuse rakendusjoone ja müüritise tugevus värske osade vahel esineb tala pealispinna vahel. mördiga on selleks küllaldane) mitmesugustel põhjustel Koormuse rakendumisel või juba kivinenud mördiga erinevaid deformatsioone. vastavalt skeemile ei koormata müüritisele, Skeem 9.12 ja Kõik hooned deformeeruvad sillust. Kandva silluse puhul 9.13 Sõltuvalt tala temperatuuri mõjul. saab sillusena saab vaadelda läbipaindest pöördub tala ots Vundamentide takistava mõju
Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne. Kergseinte sisemine osa on moodustatud kergetest soojapidavatet materjalidest (kergbetoon, puistematerjal, soojusisolatsioon). Tellisseinad. Tellised laotakse müüritisse mördil rõhtsate kihtidena silmas pidade seotist. Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead. Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga. Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim. neid kas rõht- või püstvuukideks. Viimased omakorda nim. nende asetuse järgi piki- ja põikvuukideks. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12 mm, püstvuukide paksus 10 mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6 mm ja üle 15 mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk). Tellisseinad
Voltri) 1998. 8. Muuratud rakenteet RIL 99, Suomen Rakennusinsinöörien Liito, 1975 9. Tiilirakenteet RIL 85 1989, Suomen Rakennusinsinöörien Liito RIL r.y. Standardid Täiendavalt võib kasutada üleminekuperioodil CHu II-22-81 Kivikonstruktsioonid ja armeeritud kivikonstruktsioonid. 1989. Sama, ocoue 1989. 1. TERMINID JA TÄHISED. 1. TERMINID JA TÄHISED Müüritis: sobiva seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või võrk on paigutatud mördi- või betoonikihi sisse nii, et armeeritud müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud rb talade ja -postide (või armeeritud
Karniisi üleosa näidatakse projektis. Karniisid mille väljaase on enam kui pool seina paksust sarrustatakse ning nende konstruktsioon näidatatkse projekstis Ühe kivirea üleulatus ei tohi olla rohkem kui 1/3 tellise pikkust Enam kui 5 cm üleulatusega karniisinurkade ladumiseks seome 2 tellist pehme terastraadiga kokku, lööme vuuki kaks 1 cm laiust puitliistu. Pingutame traadi ja siis moodustame vuugi, täidame vuui mördiga ja paigaldame nurgaploki Paneeltöölava Paneeltöölava koosneb kahest kolmnurksest ja 2.4*4.7m pinnaga töölaudisest. 50 mm paksune laudis paikneb 60*200 mm puittaladel. Puittalade külge on kinnitataud teras jalamid. Niiet töölava kõrgus vahelaelt 1.05 2m. Töölavade ja tellingute laudised mis asuvad maapinnast kõrgemalt kui 1.3m piiratakse 1.1m kõrguse kaitsepiirdega Laudise vahe ei tohi olla rohkem kui 45mm Paneeltöölava mass on 0.9t
Horisontaalselt koormatud seinu tuleb hinnata igal üksikul korral eraldi; Eriti rohke tapistamise ja avade tegemise korral tuleb seda arvestada seina paksuse valimisel. Tapistamine nõrgendab seina kandevõimet; Keramsiitplokkidel on avatud struktuur. Seetõttu tuleb sein tä täiendavalt krohvida (vä (välisseintes tuule ja vihmakindlus, vaheseintes heli-heli- ja tulekindlus). Mö Mördiga tuleb tä täita ka pü püstvuugid; 31 Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Konstruktiivsed nõuded: Keramsiitplokkid imavad müümüüriladumisel riladumisel mö
annaabi.ee 
