Paberi valmistamine ● raiutakse mets maha ● puit tuuakse tehasesse ● paber koosneb massist milles on 65% vahtrapuud, 25% kaske ja 10% paplit ● tükeldatud puutükid pannakse keerlevasse masinasse, kus eraldatakse puukoor ( kestab umbes 20 min) ● koorest puhastatud palgid tükeldatakse saepuruks ● saepuru pestakse veega läbi ● siis asetatakse puru suurtesse tünnidesse, kus kuumutatakse 158 C juures läbi ● tekib tumepruun mass ● tumepruun mass keedetakse ja eraldatakse aur ● lisatakse paksendaja ● tekib helepruun kuiv mass ● kuivale helepruunile massile lisatakse vesi ja leelis, mis seda valgendab ja tekib valge pasta ● pastast eraldatakse vesi, masinaga mis pöörleb 1060 meetrit sekundis ja tekib niiske paberimass ● mass pressitakse lapikuks ja rullitakse metallist varda ümber ● rull kaalub 35 tonni
II Lülipuit puudub: 1)vaigukäigud esinevad: KUUSK: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav; välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. 2)vaigukäigud puuduvad: NULG: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollakashalli või – valge värvusega. LEHTPUUD Puit on ehituselt ebaühtlane, koosneb mitmesugustest rakkudest, millest on moodustunud ka sooned. I Rõngassoonelised lülipuiduga TAMM: maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR: maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2...3 kitsast radiaalset riba. JALAKAS: maltspuit kitsas ja hele, lülipuit punakas- või tumepruun. Väikesed sooned moodustavad sügispuidus tangentsiaalseid ribasid või jooni. II Hajusoonelised ilma lülipuiduta
valmikuna. Koerliblikas elab suuremas osas Euraasias. Et eristada teda sama perekonna teistest liikidest, nimetatakse teda ka väike- koerliblikaks või väikeseks koerliblikaks. Ta lendab peaaegu kogu suve jooksul ja võib suve jooksul moodustada kolm põlvkonda. Koerliblika tiibade siruulatus on 40-50 mm, teistel andmetel 50-60 mm. Tiibade ülapooltel on oranz põhivärvus. Kinnituskoha lähedalt on tiib (eriti tagatiib) tumepruun. Esitiibade esiserval on mustadest, kollastest ja valgetest tähnidest muster. Mõlema tiivapaari välisserv on tumepruun; selle kõrval on sinisetähniline must rant. Kummalgi esitiival on kaks väiksemat ja üks suur must täpp. Kummalgi tagatiival on ainult üks must täpp, mille taga on tumepruun basaalosa. Kesk- ja kõrgmäestikus on koerliblikad suuremad ja heledamad, Põhja-Euroopas kipuvad nad olema väiksemad ja tumedamad. Isased ja emased välimuselt ei erine.
kuusk põhjaosa Helepruun, paljas, Torkav kuusk pungens USA edelaosa 1 igi vanematel tumepruun Põhja-Ameerika Punakaspruun, Must kuusk mariana 1 igi põhjaosa tihedalt karvane
Vahetegemise muudab ebamääraseks ka see, et väikeja suurkonnakotkas moodustavad segapaare ning annavad hübriide. MERIKOTKAS Välitunnused Merikotkas on meie suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 k g. Vanalinnu üla ja alapool on (tume) pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. KALJUKOTKAS Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 k g ning emaslinnul 4,55,5 k g. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane
Sigareid on heledamaid ja tumedamaid. Heledam on üldiselt pehkeme ja tumedam sisaldab rohkem õlisid ja suhkrut. Värvi järgi jaotatakse sigarid: 1) Topelt Claro on rohekaspruun, magusvõitu, pehme ja väikese õlisisaldusega. 2) Claro on hele, kollakas- või kahvatupruun ja neutraalse maitsega. 3) Naturaalne on helepruun, pruun ja tihedama konsistentsiga. 4) Colorado Claro on keskmiselt pruun, kollakasrpuun või merevaiguvärvi. 5) Colorado on kastanpruun, punakas või tumepruun, aromaatne ja tugeva maitsega. 6) Colorado Maduro on tumepruun, keskmise kangusega. 7) Maduro on tumeruun, kiuline, õlirikas, aromaatne ja magusavõitu. 8) Oscuro on tumepruun kuni must ja tugevima maitsega. Sigarid toodetakse mitmes suuruses, kolm tähtsamat on: 1) Corona 14.5 cm pikk 2) Petite Corona 13 cm pikk 3) Tres Petite Corona 11,5 cm pikk Sigarite säilitamise tähtsad tegurid on hoiukarp, temperatuur, õhuniiskus, ventialstioon ja ümberladumine.
Eestis on neid võrdlemisi vähe. Nad sarnanevad väga kaelushiirtega, kellest tuleb ka natuke juttu. Loodan, et sellest kasulikkust looduse materialist jääb mul midagi pähe ka, sest mul oli väga huvitav hiirtest ja nende elust rohkem teada saada! 2 1. Metshiired Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Tumepruun selg Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi
Kaljukotkas(Aquila chrysaetos) Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel
Metshiir Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast
07.04.2010 Relika Viilas TA-08 Merikotkas Kirjeldus Merikotkas ladinakeelse nimega Haliaeëtus albicilla on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eestis suurim röövlind, kelle tiibade siruulatus ulatub 200245 cm ja kehakaal kuni 6 kg. Vanalinnu üla- ja alapool on (tume)pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Merikotkal on tõeliselt hirmuäratav nokk, mille ainus hoop võib otsustada kahevõitluse suvalise saakloomaga. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad
maalil on kujutatud nelja inimest, kahte hobust, koera ja teri nokkivaid kanu. Üks mees on tallist valget hobust välja toomas ja teine paneb juba raskeid kompse tumepruuni hobuse selga. Naine, kes on kergelt küsiva näoga imetab oma väikest beebit. Kanad nokivad rahulolevalt teri ja koer sügab kärsitult kukalt. Maali taust on kohati tume, sest suur hobusetall varjab suure osa pildist, aga taevas on hele ja kergelt hallikas. Esiplaanil on tumedamad toonid, sest maapind on mullane ja tumepruun. Värvid sobituvad omavahel väga hästi, sest tegu on tumedamate toonidega, aga hele hobune ning inimesed toovad pildi mõtte hästi esile. Domineeriv värv on pruunakas, sest enamus objektidest on kas hele- või tumepruunid. Maal on maalitud suhteliselt murtud toonidega, sest pildil ei ole erksaid ega puhtaid toone. Valitseb suht külm toon, sest kasutatud ei ole kollakaid ja väga heledaid toone. Aga kergelt soojenevates toonidest on välja toodud hele hobune ja beebit imetav talunaine
sellest lauast ka nelinurkse laua, lükates alumised plaadid välja. Teiseks on kindlasti kamin. Söömis asjal põlev kamin on väga mõnus, tekitab meeldiva õhkkonna, eriti veel, kui on külmad talvised õhtud. Kaminast peegeldub kollane tuli ja punane köök tekitavad oranzi kuma köögis. Isliklikult mulle meeldib väga selles köögis väga küüslaugu lamp. See lamp on tehtud puu koortest ja kujult on küüslauk. Värvidest: Seinad- heleroosad Põrand beez ( puust) Lagi- hele- ja tumepruun (puidust) Rulood- puidust helepruunikas ruloo Vaip- Karvane vaip ( rohelised ääred ja kollase, pruuni ja oranzi segu) Mööbliriie-pruun Köögimööbel- punane, roosa, must ja lilla ahjuuks Toolid- pruunid Laud- punane Pilt- kollased raamid ( pilt ise on roosa ja roheline ) Valgusti- lilla ja roosa segu Lilled-rohelised, roosad, punased Vaasid- pruunid, roosad Konstruktsioonelement- oranz, hele- ja tumepruun Nõud- mustad, oranzid Minul endal on kodus punane köök
Vaigukäigud puuduvad NULG Üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollakashalli või kollakasvalge värvusega. LEHTPUUD Puit on ehituselt ebaühtlane, koosneb mitmesugustest rakkudest, millest on moodustunud ka sooned. Rõngassoonelised lülipuiduga: 3 TAMM Maltspuit kitsas, kollakasvalge, lülipuit tumepruun maltspuidust hästi eristatav. Kevadpuit koosneb suurtest soontest, väikesed sooned moodustavad sügispuidus radiaalseid jooni. SAAR Maltspuit lai, kollakasvalge, lülipuit hallikaspruun. Väikesed sooned asetsevad sügispuidus laialipaisatult või grupiti ja moodustavad nii 2 – 3 kitsast radiaalset riba. JALAKAS Maltspuit on kitsas ja hele, lülipuit punakas või tumepruun. Väikesed
Kasvavad aedades, metsaservades, niitudel, puisniitudel. Kübar soomuseline. Pika jalaga Jalal olev ring on tugev, kitsam, annab ilma kohe purunemata üles- Lühikese jalaga alla liigutada. Jalal olev ring on lai, õhuke, rippuv. Kübar tumepruun, tihe soomuseline. Kübar hallikas-helepruun, hallpruunide soomustega. Soomused teravatiplised, püramiidjad. Tugev ebameeldiv gaasilõhn Soomused lamedad, laiad, liibuvad. (tunneb, kui viljakeha purustada) Meeldiva lõhnaga. SUUR TÕENÄOSUS TOIDUMÜRGITUSEKS.
Söötade organoleptiline hindamine Hein Tähtsamaks organoleptiliseks näitajaks on värvus, lõhn, niiskusesisaldus, kasvufaas kotistamisel, botaaniline koostis ja tolmamine. · Värvus Hinnatakse päevavalgel. Hea hein on põhiliselt rohelise kuni tumerohelise värvusega. Hall, tumepruun ja mustjas värvus viitab heina riknemisele. Päikese käes hein pleekub, sellepärast tuleb võta materjali analüüsimiseks ka palli sisekihtidest. Vihma saanud hein on kollakas. Hea ristikhein on pruunikam. · Lõhn on seoses heina värvusega. Heal heinal ja heinajahul on meeldiv aromaatne lõhn. Kopitanud või hallituslõhn viitavad koresööda riknemisele. · Niiskusesisaldus on tähtis heina säilivuse seisukohalt.
Harilik männikärsakas Hylobius abietis Ott Orro Eestis on 3 eriliiki männikärsakaid. Männikärsakas on tumepruun kollakate tähnidega kahjurputukas. Männikärsaka toiduks on peamiselt männikoor. Suvel tehtud metsaraie loob väga head paljunemis tingimuse männikärsakale. Männikärsakas on u. 1cm pikk. Männikärsakad munevad maist juunini. Männikärsaka vastsed nukkuvad. Nukkudest kooruvad valmikud, valmikud elavad 2-3 aastat. Männikärsakad tapavad iga aasta sadu tuhandeid istutatud männiistikuid. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/mnnikrs.htm
Massiliselt esineva liigina kütitakse teda pesapaikadel ja rände ajal suurel hulgal. Sügiseks lähevad linnud tugevasti rasva ja sel ajal on laugu liha suurepärase maitsega. Vaenlased Laugu peamiseks looduslikuks vaenlaseks on roo-loorkull. Lauk on jahilind, seega on vaenlaseks on ka inimene. TIKUTAJA (kurvitsalise tüüp) Merilyn Mõttus Välimus - värvus ja sulestik Tikutaja ülapool on tumepruun roostevärvi tähnidega ja heledate ookrivärvi triipudega. Kiird on tumepruun kollaka triibuga. Alapool on hele, puguala ja rind ookri varjundiga ja tumedate tähnidega. Nokk väga pikk 6-7 cm, tüürsulgi on 6-9 paari enamasti seitse paari. Keskmised tüürsuled on mustad ja roostja tipuga, äärepoolsed heledatipulised. Suurus Umbes rästa suurune, tiiva pikkus on keskmiselt 13 cm ja kaal 90-125 g. Linnu pikkus 25-27 cm Keha kuju Jässakas proportsioonidelt tugev keha.
· võivad olla ka osaliselt või täielikult tagasi pöördunud Picea glauca - Kanada ehk valge kuusk · võrse piklik kühmuline, vaoline · võrse heledam, paljas · okas murdub koos näsaga · okkad ei torgi, pehmemad ja heledamad (hallimad) · okkad poolviltused, ette poole suunatud, võrse ligi · pisike käbi, helepruun-beezikas · soomuse servad ümarad, terved · käbid avanevad kiiresti Picea mariana - must kuusk · võrse vars tumepruun, karvane · punga soomused pikad, kitsad, natuke lahtised (basaalsoomused) · okkad pehmed, lühikesed, ei torgi, tömbi otsaga · okkad sinakasrohelised · käbi pisike ja ümmargune (munajas), seemnesoomused hambulised, soomus kolmnurkne · käbi värvus hall-tumepruun, noored käbid violetmustad · käbid avanevad raskelt, moodustavad võrasse käbikogumeid · paljunevad tulekahjude abil Picea omorika - Serbia kuusk
võrset okastega, pealt läigib tugevalt, all 2 õhulõhet, võrse heledam, käbid suured 15cm) Lehiste perekond Määratakse enamasti käbide järgi. Lisaks pikkvõrsetele on ka lühivõrsed. Larix decidua Euroopa lehis( hele võrse, hallikas-kollane, käbi alusel on kattesoomused, käbi on munajas, seemnesoomused otsast ümarad ja siledad) Larix sibirica siberi lehis( võrse läikiv, käbi on suurem, tumepruun, karvased , lusika kujuga, kattesoomused puuduvad) Larix gmelinii var. japonica kuriili lehis Männi perekond 2 okkalisel männil vaatan okast, kas okas on keerdunud või sirge, vaatan veel punga värvust , suurust ja kuju. 5 okkalistel mändidel on oluline võrse, kas on karvane või mitte, kui on karvane siis mis värvusega on karvad, vaaatan ka okka läbimõõtu. Punga suurus sõltub vanusest, vanematel pisike , noorematel suurem.
Suur sirmiku levik on sageli huumuserikkates,põlluservades,aedades,metsaservades ningmetsalagendikel juulist-oktroobini.Suure sirmiku kübar kasvab isegi 30cm laiuseks.See on algul munakujuline seejärel kellukjasja kumer ning lõpukslameneb laiaks.Kübara pinnal on suured tumepruunid,kübaranahast moodustunud soomused,mis turritavadheledama põhja pinnal. Eoslehekesed on valged ega asetu jalale.Ühtlase jämedusega jalg on 25-35cm pikk,alusel paksenenus.Jala pinnal on laiuti tumepruun vöötmuster.Jala ülaosas on suurlahtine helepruun rõngas.Seeneliha on valge,vatias ja pehme.Lõhn ja maitse meentavad pähklit.Safransirmik on suure sirmiku sarnane soomuselise kübaraga ja rõngaga jalal,kuid ei kasva siiski sama suureks.selle ühevärviline ja sile.Seeneliha muutub puudutamiselpunakaks.Safrnsirmik kasvab okasmetsades,kuusikutesja kuusehekkides.Safransirmik on söögiseenena kasutuskõlblik,kuigi mitte niihea kui suur sirmik
jahvatamisel, paakumise vältimiseks lisatakse abiaineid. Kasutatakse jookide, järelroogade ja küpsiste valmistamisel ja kaunistamisel. Kui autor soovitab roa valmistamisel kasutada just tuhksuhkrut, siis võiks seda arvesse võtta, sest küllap mõjutab see mingil viisil roa lõpptulemust. Tume Muscovado suhkur Tumepruun, pehme ja peeneteraline toorsuhkur on pärit Mauritiuselt ning valmistatud suhkruroost. Tumepruun sõrendatud peeneteraline roosuhkur, millel on rikkalik lagritsat meenutav aroom. Sobib kastmete, marinaadide, puuviljakastmete, sokolaadiküpsiste ja -jookide ning jäätise maitsestamiseks. Tume tükksuhkur Roosuhkrust valmistatud tume ja aromaatne kõva tükksuhkur. Kasutatakse tee ja kohvi magustamiseks. Tükksuhkur Tükksuhkur on saadud niiske kristallsuhkru kokkupressimisel või kokkukleepimisel siirupi abil; kasutatakse kuumade jookide magustamiseks
Põhjapõder Välimus Põhjapõtradel on pikk pruunikas-hall talvekarvastik, mis katab tervet keha peale jalgade, seal on ka karvastik , aga lühem ja tugevam. Pea umber valge karvastik. Suvekarvastik on tal lühem ja ühetooniline (tavaliselt tumepruun ). Kaug-Põhjas elavad heledama karvaga põhjapõdrad kui metsades, kus elavad tumeda karvaga põhjapõdrad. Tal on pikk kere ja kael ning sarved, mis on väljaarenenud nii emastel, kui ka isastel. Sarved on pikad, algul taha, siis ette koondatud. Tüvepikkus on 200-220 cm. Õlakõrgus 110-140 cm. Mass on 100-220 kg. Toitumine Põhjapõdrad on enamjaolt taimetoidulised. Suvel toitub ta rohust ,talvel aga samblikest. Elupaik Põhjapõdrad elavad karjana
pungaalune kolmnurk. Oks võnklik! 17. Künnapuu - kollase pruunikirjud...? (Pilti polnud, vist ei pea) 18. Harilik tamm tipus on kolm või enam punga, pungad tõrukujulised, ümarad, külgpungad väiksemad. 19. Punane tamm tipus 3 või enam punga, pung on teravatipuline, arvukad külgpungad teravkoonilised 20. Harilik pöök teravkoonilised ja väga pikad pungad, pung on terav. Oks on tumepruun. 21. Suureleheline tobiväät oks on silmapaistvalt roheline ja painduv (nagu pesunöör), lehearmid on valged. 22. Harilik metsviinapuu suur lehe kinnitumise koht, võib olla vääte. 23. Harilik sarapuu koor on karvane (erinevalt pärnast). Pungad on heledamad, koor viskab heledamat tooni, pungad on punased ümarad mummud. 24. Suur läätspuu roheline koor (noor oks), vahel on vanal oksal leherootsud küljes.
Tehnika: õlimaal Valmimise aasta: 1616 Mõõtmed: - Asukoht: - Kirjeldus: Maalil on kujutatud tüdruklapse pea. Ta helepruunid juuksed on kuklataha kinnitatud ja mõned üksikud salgud on lahti ja looklevad ümber tema näo. Lapsel on ovaalne nägu ja väga säravad ning siirad helepruunid silmad. Ta vaatab otse maali vaatlejale silma. Kulmujoon on helepruun ja kitsas. Tal on keskpärane nina ja punakad selge kontuuriga huuled. Tema nahk on hele ja põsed punetavad kergelt. Tal on tumepruun pluus seljas, millel on püstine ja sirge suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. Minu arvates on see väga armas ja siiras lapseportree. Kunstnik on kujutanud oma tütart Clara Serenat, kes oli väga elav ja üleannetu väike tüdruk.
TUHKUR Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv. Tuhkur on umbes kolmekümne kuni neljakümne sentimeetri pikkune. Ta on levinud peaaegu kogu Euroopas. Eestis esineb tuhkur sagedamini Lõuna- Eestis kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuhkur elutseb veekogude kalda-aladel, väikestes metsades ja ka inimasulates. Neid võib kohata talumajade juures.Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub
Väike karihiir Väike-karihiir on meil esinevatest karihiirtest väikseim. Tüvepikkus on tal 4,5...6 cm ja kaalub 3...5 grammi. Välimus on tal karihiirtele iseloomulik: pikk saba, pikk ja kitsas ning ninaosas teravnenud kolju. Karvastiku värvus on tumepruun. Väike-karihiir on levinud väga laial maa-alal Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Eestis on ta levinud paiguti, olles kõikjal vähearvukas. Elab ta metsades, niitudel ja soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused
Vesipapp Välimus ● Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, kellel tõusevad esile eriti valge rind ja kurgualune. Kehapikkus 18-20 cm. ● Tiivapikkus 8-10 cm. ● Kaalub 50-70 g. ● ● Tal on saba lühike, jalad pikad kuid tugevad. Rahvapärased nimed Jääpura ● Meripapp ● Jõekirikisand ● Lutsu-Mats ● Veekirikisand ● Vesirästas ● Jõekirikhärra ● Jõerästas ● Veeköster ● Jõeisand ● Jõeköster ● Jõekukk ● Jõepapp ● Ädalakägu ● Levik Teda leiab Euroopas, Aasias ja Loode- ● Aafrikas katkendlikult peamiselt mägismaadel. Eestis väikesearvuline talikülaline. ● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikeste...
Emaslooma kõhul on iselaadne kott, kuhu pojad pärast sündi poevad. pojad arenevad kotis või kukrus mitu kuud Kängurud Känguru on suurim kukkurloom üle 50 liigi Suurim on hiidkänguru Ta võib kasvada - kolme meetri pikkuseks. Vombat Sipelgasiil Karvastik ja okkad Nägemine kehv, haistmine hea Söövad sipelgaid ja termiite Sipelgapesi purustavad tugevate küünistega Munevad 1-2 muna, mida hauvad kõhupealses nahataskus Dingo Kuldkollane kuni tumepruun ja must Sügisel või talve hakul jooksuaeg Kutsikad sünnivad 9 nädala möödudes Kehaehitus on võimas ja lihaseline Kergeimaks saagiks küülikud, sisalikud Puhtaverelisi dingosid on vähe Ei haugu vaid ulub ja kiljub Emu Loomastik & taimestik Austraalia taimestik ja loomastik on väga omapärane, kuna see arenes sadu miljoneid aastaid teiste mandrite floorast ja faunast eraldi. Suur osa Austraalia ja Uus- Meremaa taimestikust ja loomastikust on
Rockiklubi kui ka üle tee kinosaali ,,Võit" klubis ,,326". 1995-ndaks aastaks jõuti selleni, et vahendid kultuurimaja kapitaalremondiks olid eraldatud ja otsustati luua uus asutus - Nõmme Kultuurikeskus, mille koosseisu kuulusid endine kultuurimaja ning majanduslikes raskustes kino ,,Võit" Kahjuks jõudis kino filme näidata ainult poolteist aastat, siis tagastati maja omanikule. Pärast remonti asendus seni interjööris valitsenud tumepruun - punane ,,punanurga" stiil rõõmsameelse valge - hele halli - rohelisega, kolmandal korrusel (endisel pööningul) avati 50- kohaline kammersaal ning hoogustus nii huviringide tegevus kui suurenes külastate arv.
Pärast 1977.a. on olukord paremaks läinud. Praegu meil elab umbes 60 paari merikotkaid ning aastas suudab lennata pesast 50-60 poega. Põhjuseks on DDT koguse vähendamine keskkonnas ja ulatuslik lihasöötmine. Ning samuti on lõppenud ka ,,kullisõda". Merikotkas on Eesti looduskaitse all ning on ka Eesti Punases Raamatus. Kirjeldus Merikotka tiibade siruulatus ulatub 200-245cm ja kehakaal on neil kuni 6kg. Vanematel lindudel on ülemine ja alumine pool pruun või tumepruun. Pea ja kael on kahkjaspruun tumedate triipudega. Saba on tervenisti valge ning nokk on kahkjaskollane, samuti ka jalad on kollased. Noorematel lindudel on aga sulestik tumepruun ning selletõttu võib neid tihti segi ajada konnakotkastega. Merikotkas lendab aeglasemate tiivalöökidega ja on oluliselt rohmakam. Toitumine Saagialaks on merikotkal madalveeline rannikumeri ja sisemaal suuremad veekogud. Mõnda
Ei sobi piima sisaldavate segude tarretamiseks. Tuhksuhkur- Tuhksuhkur, mida kutsutakse ka tolm- ja puudersuhkruks, saadakse kristallsuhkru jahvatamisel, paakumise vältimiseks lisatakse abiaineid. Kasutatakse jookide, järelroogade ja küpsiste valmistamisel ja kaunistamisel. Kui autor soovitab roa valmistamisel kasutada just tuhksuhkrut, siis võiks seda arvesse võtta, sest küllap mõjutab see mingil viisil roa lõpptulemust. Tume Muscovado suhkur- Tumepruun, pehme ja peeneteraline toorsuhkur on pärit Mauritiuselt ning valmistatud suhkruroost. Tumepruun sõrendatud peeneteraline roosuhkur, millel on rikkalik lagritsat meenutav aroom. Sobib kastmete, marinaadide, puuviljakastmete, sokolaadiküpsiste ja -jookide ning jäätise maitsestamiseks. Tume tükksuhkur- Roosuhkrust valmistatud tume ja aromaatne kõva tükksuhkur. Kasutatakse tee ja kohvi magustamiseks. Tükksuhkur- Tükksuhkur on saadud niiske kristallsuhkru kokkupressimisel või
Tiigikonn-Väikest kasvu. On erkroheline või lause kollane, mustade laikudega seljal. Järvekonn-Suurt kasvu. Seljalt roheline , oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas. Veekonn-On salatiroheline või sidrunikollane. Kõhualune on valge või kollakalaiguline.
mädapuidu ristlõikel on näha mustad piirjooned. Viljakehad ilmuvad tüvele alles seenhaiguse lõpuperioodil, kui puu on juba surnud; neid võib kasvada seal kümneid. NB! Vahel võib tuletaela segi ajada vana kännupessuga mille viljakehal on iseloomulik oranž servavööt ning kollakas allkülg;või tuletaelikuga mille kübaral on peal kõva (vanadel viljakehadel lõhedega) koorik ja sees tumepruun seeneliha. Erinevalt teistest sarnastest puuseentest on tuletaelal selles kohas, kus kübar puule kinnitub, sitkest seenelihast erineva tihedusega (korkjas) marmorjas südamik. Midagi huvitavat Tuletaela on ammustest aegadest kasutatud tule saamiseks - sellest ka nimi. Tulerauaga tulekivi vastu lüües langes sädemeid taelale, mida eelnevalt töödeldi salpeetrilahuses immutamisega. Tael süttis,
A-E-B-C pruunikakollane Gleistumistunnused kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, A-Eg-Bg-Cg rasketel A-le järgnevas horisondis AT-E-BG-CG T-G-CG A-B-E-B-C A-B-Eg-Bg-C AT-BG-EG-BG-CG (O)-A-E-B-C (O)-A-E-Bg-Cg Bhf-horisont alati kohvipruun nõrgliiv (O)-AT-E-BG-CG Valkjashall Eg, tsementeerunud kohvipruun Bhf O-E-B-C O-A-E-B-C O-E-A-E-B-C tumepruun Bh(g)- pruunikaskollane Bg - kollakashall BCg või Cg; O-E-Bg-Cg tumepruun Bhf ja Bhg Page 11 Sheet1 O-A-E-Bg-Cg O-E-A-E-Bg-Cg kahe leethorisondi vahel enamasti jäänuk-A O-E-BG-CG kohvipruun tsementeerunud Bhf mitmeks allhorisondiks jagunev metsakõdu-turbahorisont, kohvipruun T-E-B-BG-CG Bhf T-G; T T-G; T Turba pealmine kiht enamasti halvasti lagunenud
värvusega või teevad spetsiaalseid hääli. Nad munevad mai- ja augustikuu vahelisel perioodil 2- 4 päeva. Mõningad Uus-Meremaal elutsevad gekod sünnitavad eluspoegi pojad kooruvad emaihus. ERIKOHASTUMUS: SILMAD: Öögekodel on liikuvate laugudeta suurenenud silmad, mille vertikaalne pupill pimeduses laieneb. Päeval aheneb see kitsaks piluks. VÄRVUS JA MASKEERING: Mõningad on suutelised muutma oma naha värvust nagu kameeleonidki. Kameruni pantergeo on päeval tumepruun, öösel aga kollast värvi. Madagaskari lamesabagekol on aga nii lame keha, et puutüvel on teda raske märgata. SABA: Enamik gekosid heidab endil hädaohukorral saba küljest. Hiljem kasvab asemele uus lühem saba. NAHK: Õrn, kergesti vigastatav, tavaliselt kaetud peente soomustega, mille vahel on ka suuremaid ogakeste või köbrukeste kujul. Mõned liigid suudavad sõltuvalt tujust või enesekaitseks oma värvust muuta. SUURUS: Pikkus oleneb liigist. Tavaliselt 3,5 40 cm.
Järvekonn Rana ridibunda Pallas Laura Kaseküli Kehamõõtmed ja välimus kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas. Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Eestis on leitud vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Elupaik ja -viis Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus). Eelistab suuremaid taimestikurohkeid järvesid ja jõekääre. On aktiivsed nii öösel kui päeval.
teiste kõrrelistega, aga ka suure teelehega. Kust see taim siis meie loodusesse ära eksis, leidmata siin õiget kohta? Selle seletamiseks peame teadma mõnda siguri kasutamisest. Nimelt on tal maa all peidus pikk ja jäme lihakas juur. Loomulikult on inimesed õppinud sellist andi kasutama. Kuid seda kasutati sellisel huvitaval eesmärgil, kui kohvi aseaine saamine. Kui siguri juured ära kuivatada ja siis peeneks jahvatada, saame pruuni "kohvipulbri". Sellest valmistatud jook on tumepruun, mõru ja üpris kibe "sigurikohv". Kindlasti teate, et väga paljudele inimestele kohv meeldib. Samas aga on olnud aegu, kus kohvi pole olnud alati kättesaadav. Teatavasti kasvab kohvipõõsas vaid maailma troopilistes piirkondades. Nii ongi paljudes maailma paikades kasutatud sigurikohvi. See on küll kehvem ja kibedam, kuid siiski "kohv". Ja loomulikult, siguri taimel pole mingeid erilisi sooja- ja niiskusenõudmisi, nagu need on kohvipõõsal. Nii on sigurit hakatud kasvatama
KIRITIGU Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. Viimastel aastakümnetel on selle liigi levila Eestis märgatavalt laienenud ja ta on aiakahjuriks
vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Kobraste looduslikud vaenlased on: ilves, hunt, karu. Poegadele võivad ohtlikud olla ka saarmas, rebane, naarits, tuhkur, havid ja suured kotkad. Kobras on Eestis levinud kõikjal - va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Merikotkas on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eesti kotkastest suurim. Merikotka leviala on Euraasia põhjaosa ja Gröönimaa. Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele. Merikotkas sööb veelinde ja kalu, meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini metskitsetallesid ja jäneseid
Kolju: Tekib peavalu, pearinglus, iiveldus Ei tohi anda tabletti, sest siis läheb hullemaks. Peavalu rohtu võib anda aga teisi rohtusid mitte. Kui oksendamisel on veri siis see on ajuverejooks, tuleb kutsuda kiirabi. Tal tekib joogijanu aga vett anda ei või kui on ajuverejooks. Kui kõrvast jookseb verd ja üle ei jää siis on ajukahjustus. Põletused: 1 astme on ainult punetus käsi külma jooksva vee alla 2 astme põletusel on villid külma jooksva vee alla 3 astme põletusel on tumepruun nahk nahka jahutada Mürgid Mürgiste gaaside puhul tekib peavalu, iiveldus aitab puhas õhk või kuntslik hingamine. Kui inimest on vaja elustada: Hingamine puudub Inimene ei suuda hingata korralikult, agoonia(3 korda) Pulss puudub Ei ole teadvusel Nahk muutub kahvatuks Pupillid laiad 60-80 korda min. 12-18 korda hingame min. 30 fz/2hin Kindel bioloogilise surma tunnus: Koolnulaigud reite peal, koolnukangestus
Nimeta 3 ohtlikumat Eestis leiduvat mesilaste haigust. Euroopa ja Ameerika haudmemädanik Nosematoos Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. Harilik kopsurohi õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures nii kärge kui seal olevat hauet.
valkjashallini, kojalt võib leida (enamasti 39 – 46,5 VIINAMÄETIGU 38 – 45 mm) kuni viis (osaliselt kokkukasvanud) mm) tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti. 5,5 kiiresti kasvava keermega koda on tumepruun, kaetud heledate 10 – 22 mm 14 – 18 mm (kollakate) tähnidega ning tavaliselt (enamasti 18 – 25 (enamasti 12- 22 KIRITIGU ühe tumepruuni vöödiga. Teo mm) mm)
Pojad Indias ja Lõuna-Hiinas. Eestis on kooruvad tavaliselt paari päeva pärast. musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus haudelind, kes elab pigem Lääne-Eestis ja Toit saartel. Musträstas on umbes hallrästa suurune ja kuldnokast suurem must või tumepruun, Musträstas toitub tavaliselt maas, kust Laul võrdlemisi pika sabaga lind. Isalind on otsib lehekõdust igasuguseid putukaid ja süsimusta sulestiku, kollase silmarõnga, limuseid. Suvel ja sügisel ei põlga ka marju Musträsta laul on üks ilusaimaid laule. See kollase noka ja tumepruunide jalgadega. ja pehmeid puuvilju. Musträstad suudavad koosneb flöödihäälsetest kurvapoolsetest
5 · Erituselundiks on neer, mis asub südame lähedal. · Neeluümbrine närvitänkude kogumik moodustab juhtiva osa närvisüsteemist. Sealt väljuvad närvid kogu kehasse. · Teod on liitsugulised loomad. Munad munetakse taimedele. Enamik veetigusid muneb oma munad veetaimedele. 6 Teo munad. 6 KIRITIGU · pruun koda heledate korratute pikilaikudega · kojal üks tumepruun pikivööt · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 18-25 mm 7 VÕSA-VÖÖTIGU · koda kollane · pruunide pikivöötidega · vöötide arv ja kuju väga muutlik · koda võib olla vöötideta · koja suudme serv hele · koja läbimõõt 19-21 mm 8 KIRJUNÄLKJAS · koda puudub · seljakülg hallide või mustade laikude ja joontega · eritab piimjat lima · pikkus 30-60 mm 9
(toitub üraskitest) · Kuuse-kooreürask · Läikiv kuusesikk Organismid II etapis: · Montescardia Organismid II etapis: tessulatella · Kännupess · Sileredulane · Tumepruun taelik · Koorelutikas · Kuusekõbjuk · Lapik hiilatriinu · Roosa pess · Ostoma ferruqinea · Naksurlane · Camponotus · Niditinea tuncicolella herculeanus Organismid III etapis · Ceruchus chrusomelinus · Uitsikk · Naksurlane · Punanaksur · Puidukärsakas Metsa ökosüsteem
Metsloomad Metsloomad on loomad, kes elavad metsas ning neile iseloomulikuks jooneks on see, et metsloomad elavad vabalt, hoolitsevad ise oma toidu ja järglaste eest ning kaitsevad end. Kõik metsloomad kuuluvad imetajate hulka. Eesti metsloomad Pruunkaru kaalub kuni 750 kg pikkus 2,5 m karvastik tumepruun segatoiduline pesa tuulemurrus või puujuure all poegi 2-3 magab talveund Eesti metsloomad Rebane kaalub 6- 10 kg pikkus 60- 90 cm, saba 40-60 cm selg punakaspruun, kõht valge kiskja pesa urus, koopas, puuõõnsuses pesas 4-6 kutsikat Eesti metsloomad Hunt kaalub 32- 50 kg pikkus 105- 160 cm hallikas kiskja eelistab avamaastikku pesa puujuuure all, tormimurrus, koopas
Kivipuravik Harilik kivipuravik (Boletus edulis) on üks otsitumaid söögiseeni, mis kasvab nii okas-kui lehtmetsades. Võib olla väga suur ja lihakas, tal on kollakas- kuni tumepruun kübar, mis tundub servast kõrbenud. Enamasti jämedal kahvatupruunil jalal on ülaosas valgetest soontest peen võrkmuster, poorid on valged ja muutuvad vanalt kollakaks kuni oliivjaks. Seeneliha on valge ega muuda lõikekohal värvi, on meeldiva maitse ja lõhnaga. Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraka kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm. Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks. Hariliku kivipuraka jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valg...
*Võrse helepruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, kinnituvad kilejatesse tuppedesse, kahetahulised, keerdunud, sinakasrohelised. *Pung oranz-pruun ja vaigune. *Käbi hall-pruun. Näha ainult seemnesoomuseid, kattesoomused puudvad. Seemnesoomusel apofüüs. Suur lennutiib (haarab seemet 2 harulise ,,kahvliga"). 18) Pinus contorta keerdmänd *Võrse rohekaspruun kuni punakaspruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, keerdunud, teravatipulised, saagja servaga. *Pung hästi pikk, silinderjas, tumepruun. *Käbi ebasümmeetriline, apofüüsi tipp nõeljas, helepruun. 19) Pinus mugo subsp. Mugo mägimänd *Okkad 2 kaupa kimbus, sirged/kõverdunud, tumerohelised kinnituvad võrsele tihedalt. *Pung pruunikas- oranzid, munajas, tugevalt vaigused (valge)! *Käbi(2,5-4) sümmeetriline, apofüüsi tipp pole terav. 20) Pinus peuce makedoonia mänd *Võrse paljas, sügisel rohkekas, tavlel pruunikas. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, okkakimpude all pikad pruunid soomused, saagja servaga
Ühekojaline. Kõrgus harilikult 15 m, harva kuni 25 m, jämedat tüve ei moodusta. Saab 50¼70 (harva 150) a. vanaks. Õis Lahksugulised õied. Isasurvad on rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad on lehtede kaenlas ühisel rootsul, käbikesekujulised, punased. Arenevad sügisel, õitsevad varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Tuultolmleja. Vili Emasõisikute soomused puituvad valmimisel ja tekib tumepruun kuni 2 cm pikkune käbitaoline moodustis, mille sees on mõne millimeetri suurused kahe tiivaga varustatud viljad: üheseemnelised lamedad pähklikesed, mille tiib on laiem kui sanglepal. Viljad valmivad sügisel ja varisevad peagi. Leht Vahelduvalt asetsevad sulgroodsed ovaalsed või munajad lihtlehed teritunud tipu ja ümara või nõrgalt südaja alusega, kahelisaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud hallikate karvadega. Lehe pikkus 4¼10 cm, laius 3¼5 cm.
8 Liigi kaitseabinõud………………………………………………………………………………....9 Lisad……………………………………………………………………………………………….10 Kasutatud kirjandus 2 Liigi kirjeldus Küünarvarre pikkus: 37-44 mm Tiibade siruulatus: 240-280 mm Kehakaal: 7-13 g Lennus: mustjaspruun Selg: tumepruun Kõht: kollakaspruun Maksimaalne eluiga: 21 a. ja 9 kuud Looduskaitse: II kaitsekategooria Põhja-nahkhiirele on iseloomulikud tume nägu ja lennus. Karvkate on seljal mustjas või tumepruun ning karvade otsad on heledad. Värvuse ja näo poolest erineb ta selgelt teistest Eesti nahkhiirtest. Euroopa kesk- ja põhjapiirkonnad , Kaukaasia, Siber, Kaug-Ida, Jaapan. Põhja- nahkhiir on Euraasias kõige põhjapoolsema levikuga nahkhiireliik. Eestis on ta levinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
