Tartu Kutsehariduskeskus Puitmaterjalid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Teostaja: Pääro Pütsepp 2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse:
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikal...
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
Koht ja aasta Referaat Piutmaterjalid ja tootmine Juhendaja: Kooli/koha nimi PUIDU OMADUSED Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit k...
MaterjaliÕpetus. Puitmaterjalid.. Materjaliõpetus käsitleb kõiki puidu- ja mööblitööstuses kasutatavaid põhi- ja abimaterjale Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu ( näit. Puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid 2. Saematerjalid 3. Saematerjali järeltöötlemisel saadud materjalid 4. Spoon 5. Liimitud puittootes 6. Plaatmaterjalid 7. Liimid 8. Lihvmaterjalid 9. Viimistlusmaterjalid 10.Kinnitusvahendid ja mööblifurnituur 11.Plastmassid 12.Pehmemööbli materjalid 13.Klaas 14.Peeglid 15.Metall 16.Elektroonika Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali vamlistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu – tooraine tselluloos...
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada
.......4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMINE, VALEM, MÕÕTÜHIK?. 5 9. MATERJALI ELASTSUS, MÕNI ELASTSE MATERJALI NÄIDE................................................6 10. MATERJALI PLASTSUS, MÕNI PLASTSE MATERJALI NÄIDE..............................................6 PUITMATERJALID............................................................................................................. 7 1. MIDA OSKAD VÄLJA TUUA PUIDULE POSITIIVSEKS JA NEGATIIVSEKS OMADUSEKS?..........7 11. OKSA KUJU JÄRGI SAEMATERJALI TUVASTAMINE KUUSEL JA MÄNNIL.............................7 12. MILLIST VÄRVUST SAAB LUGEDA PUIDULE OMASEKS NING EBALOOMULIKUKS VÄRVUSEKS?................................................................................................................... 7 13
temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioonidesse, nimetage vähemalt kaks viisi? Difusioon kapillarmõju jõul 11.Mis juhtub soojustusega niiskumise korral? Hallitusseened ja mädanikseened (puitmaterjalid), roostetamine (metallmaterjalid) Kaotab soojustusvõime 12.Milline on õhu roll soojustusmaterjalis? Soojusisolaator 13.Kas niiskunud soojustusmaterjali on võimalik mõistlike kulutustega kuivatada? Ei 14.Kuhu paigaldatakse ehituskonstruktsioonis aurutõkkematerjal? Soojustusmaterjalist siseruumi poole 15.Millised ohud varitsevad soojustamata paneelmajas seestpool korteri soojustamisel ehituskonstruktsioone? Kirjeldage. Niiskuskahjustused, hallitusseened, külmakahjustused. 16
külmakindlust · Mis on materjali veeimavus? Veeimavus-materjali võime imeda endasse vett,kui on otseses kontaktis veega · Kuidas võib materjali veeimavust mõõta? Kaaluline-mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,kui on end vett täis imenud.Mahuline-mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust · Mis on hügroskoopsus? Millised materjalid on suure hügroskoopsusega? Hügroskoopsus-materjali omadus imeda endasse niiskust õhust, puitmaterjalid · Milliste materjalide puhul on oluline veetihedus? Hüdroisolatsiooni materjalide puhul · Milliste materjalide puhul on oluline aurutihedus? Aurutõkkematerjalid · Kuidas mõõdetakse materjali külmakindlust? Materjali omadus veega küllastunud olekus taluda vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnustega ja tugevusega kaotuseta · Millised materjalid peavad olema külmakindlad? Väliskeskkonnaga kokkupuutuvad ehituskonstruktsioonid
põlevad- süttivad, põlevad ja hõõguvad ilma tulekoldeta 8. Surve-, tõmbe-, paindetugevuse määramine *Survetugevus P Rs = , kus A Rs -piirtugevus survel (survetugevus) P- purustav jõud (N või kg) proovikeha ristlõige (cm2 või mm2) *Tõmbetugevus P Rt = (N/mm2, Mpa, kg/cm2), kus a Rt - tõmbetugevus P- purustav jõud (N või kg) varda ristlõike pind (mm2 või cm2) Puitmaterjalid 1. Puidu negatiivsed ja positiivsed omadused *Positiivsed: väike tihedus (kerge, saab ehitada kraanata); küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone); väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha lisasoojustuseta); töödeldatavus (sobib paljudesse kohtadesse) *Negatiivsed: ebaühtlane struktuur (piki-ja ristikiud, oksakohad); hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub); kõdunevus (puithoone pole eriti pikk); süttivus; kahjustatav putukate ja röövikute poolt 2
Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda (sõltub peamiselt poorsusest, mida poorsem seda halvem juhtija). Tulepüsivus materjalid jaotatakse põlevateks (süttivad ja kuumenemisel eraldavad põlevaid gaase) ja mittepõlevateks (ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu ega põlevaid gaase. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel. puit (levinumad liigid ja nende peamised omadused, puidu vead, puitmaterjalid ja -tooted, kasutamine teedeehituses); Levinumad liigid mänd (kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega) kuusk (Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Siiski eelistatakse kuuske väliskonstruktsioonides, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit) kask (Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju
Levinud viga, mida puitseinte renoveerimistööde puhul tehakse, on seina alumise elemendi vahele hüdroisolatsioonikihi paigaldamata jätmine. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis isolatsioonikihi puudumisel on võimalik vundamendis oleval niiskusel liikuda puitkonstruktsioonidesse. Kui veesisaldus puidus tõuseb 18%-ni või üle selle, saavad seeneeosed hakata puidu pinnal arenema. Väga oluline on paigaldada seina kuivad puitmaterjalid. Madal veesisaldus ei ole määrav mitte ainult erinevate biokahjustuste vältimiseks, kuid ka mahukahanemiste vähendamiseks. Veesisaldus mängib suurt rolli rõhtpalkseinte puhul, sest radiaalsuunas on puidu mõõtmete sõltuvus veesisaldusest kõige suurem. 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RENOVEERIMINE JA TUGEVDAMINE Enne kui hakata puitkonstruktsioone remontima, renoveerimima või tugevdama, tuleb kindlaks teha puidu seisund. Kui on kahjustusi, tuleb
· Võime summutada ja taluda lööki (raudteeliiprid) · Head akustilised omadused Negatiivsed omadused: · Puidurikete esinemine oksad, lõhed, mõlgud, mädanikud... · Tundlikkus vee toimele pundumine, kuivamiskahanemine · Omaduste ebaühtlus antiisotroopne materjal (füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades) · Bioloogiline ebaühtlus seenkahjurid · Süttivus · Valgustunlikkus (eriti lehis) · Toksilisus peentolm on kantserogeenne, vähki tekitav Puitmaterjalid ja tooted jagatakse ümarmaterjalideks (palgid), saematerjalideks ja pooltoodeteks, hööveldatud profiiltoodeteks, põranda- ja katusematerjalideks ning laudsepatoodeteks. Puidust tehakse akna raame, voodreid, põranda katteid (parkett), karkasse, piirdeaedu ning liiste.
ning õõnsustesse. Küllastuspunkt ehk küllastustäpp. Puidu rakusein suudab endasse imeda vett ainult teatud piirni, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub pea kõikide puuliikidel ~30% niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. Sellist niiskust nimetatakse rakuseintes seotud niiskuseks. Hügroskoopsus tasakaalustatud niiskus. Hürgoskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Iga puidutükk või puitmaterjalid püüavad vastavalt teda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile ühtlustada oma niiskust. Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, võtab puidu niiskuse kohandamine tasakaalustatud niiskusele küllalt palju aega, olenedes omakorda ka puidutüki suurusest. Puidu kuivamine ja kuivatamine. Kuivamise alguses eemaldub kõigepealt vaba vesi. Seejärel hakkab kuivama rakusein. See puudutab otseselt puitaine niiskussisaldust ja mõjutab materjali
Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Ebapiisav ruumide ja konstruktsioonide ventilatsioon Põrandad Üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks.
nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer ja veetõkkevahendiga PENOSIL Premium Aquabrake Fiber. Pinnad, mis on küll niiskes ruumis, kuid mitte osteses kokkupuutes veega, kaetakse niiskustõkkega PENOSIL Premium HydroStop Premium BetPrimer Kirjeldus Polümeerdispersioon aluspindade kruntimiseks Kasutusala Põrandate, seinte ja lagede kruntimiseks siseruumides. Sobivad aluspinnad: betoon, mört, tellis, looduskivi, puitmaterjalid, kipsplaat, polümeersed materjalid (värv, linoleum, polümeerkatted). Tugevdab aluspindu ning parandab naket viimistluskihiga. Eelised Väga hea nake. Väga hea püsivus vee ja leeliste suhtes. Väga hea elastsus ja vastupidavus tõmbeja survepingetele ka Tehnilised andmed niisketes tingimustes, Kontsentraat Töötemperatuur: alates +10°C,õhuniiskus kuni 80%,
temperatuuri või leegi mõjul. Materjali füüsikalised omadused Tulekindlus Tulekindlus materjali võime säilitada oma kuju ja omadusi, mitte sulada ega deformeeruda kõrgetel temperatuuridel, pikka aja vältel. Tulekindluse järi liigitatakse materjalid: Tulekindlad leegi mõjul ei hõõgu ega söestu. Materjalid nagu teras võivad deformeeruda. Raskesti põlevad võivad söestuda, hõõguda, süttivad väga raskesti ning põlevad vaid leegi olemasolul (immutatud puitmaterjalid) Põlevad materjalid jätkavad põlemist isegi pärast leegi sumbumist (kõik orgaanilised materjalid). Termiline vastupidavus Termiline vastupidavus määrab materjali võime kahjustumata vastupanna suurele arvule temperatuuri järsu muutumise tsüklitele. Mida homogeensem on materjal ning mida väiksem on tema soojuspaisumise tegur, seda suurem on selle termiline vastupidavus. Materjali füüsikalised omadused Soojuspaisumine Soojuspaisumine iseloomustab materjali mõõtmete muutumist
hoone teistele konstruktsioonidele. Konstruktsioonilised vead, mis loovad maja- ja hallitusseente kasvuks soodsad tingimused. 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON Põrandad üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas
majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Konstruktsioonilised vead, mis loovad maja- ja hallitusseente kasvuks soodsad tingimused. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON Põrandad üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks.
punastest tellistest 1800 0,81 38 0,47 1000 0,20 25 0,31 kergkruusplokkidest 500 0,16 30 1,50 gaasbetoonist 900 0,21 30 1,90 Kipsplaadid 1,3 0,06 Puitmaterjalid: 600 0,13 massiivpuit 15cm 800 0,15 15 1,15 puitlaastplaat 1000 0,17 2,5 0,17 puitkiudplaat 0,5 0,03 Soojustusmaterjalid: 50 0,05
Pead varuma aega tööde teostamiseks. Tuleb arvestada plaatimistöödega kaasas käivate kuivamisaegadega (nii kruntimise, hürdoisolatsiooni, plaatimise kui ka vuukimise etapis), nii, et isegi väiksemate tööde puhul alla 3-4 päeva korralikku plaatimistööd teha ei saa. On olemas ka kiirkivistuvad segud, mille kuivamisajad on kordades väiksemad, kuid need on oluliselt kallimad ja seetõttu nende kasutamine ei ole tavapärane. Erinevad plaatmaterjalid Puitmaterjalid Vineer Vineeri valmistamiseks liimitakse paaritu arv spoonikihte kokku nii, et kahes kõrvuti asetsevas kihis on puidukiudude suund teineteise suhtes risti. Vineeri toodetakse kolmes variandis: kase-, okaspuu- ja segavineer. Neist levinuim on kasevineer. Sõltuvalt kasutatavast liimist on tegemist kas sisetööde või niiskuskindla vineeriga. Kuna niiskuskindlus iseloomustab ainult liimi ja vineeri valmistamiseks kasutatav spoon
19 20 Kasutatud kirjandus: 1. http://oftp.ttrk.ee/toivo/ehitus_eesti/loeng_materjal.doc 2. http://ehitustootlus.ttu.ee/oppematerjalid.htm 3. http://www.ehituskaar.ee/?id=417 4. http://www.hot.ee/slsl/%D5pe/For%20%F5pe.htm 5. http://www.rudus.ee/Bliigid5_1.htm 6. Prof. Raado, L. EHITUSMATERJALID Loengukonspekt 2006/1. 7. Sirle Künnapasi loengumatrjalid 8. Roos, A. Materjaliõpetus I kursus. Puit ja puitmaterjalid. 9. Uustalu, E; Rõõmuoks, M. 2002. Isetihenev betoon Ehitaja, nr 4(68) 10. www.silikaat.ee < Link: Artiklid. (14.10.2009) 21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus. Lisa 2: Õõnestellis 22
Akustilised omadused > Akustilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust. > Helilained põrkudes vastu mingit materjali jagunevad kolme ossa: üks peegeldub materjalilt tagasi, teine osa neeldub materjalis ja kolmas osa läbib materjali. > Hästi neelab heli ja karedapinnaline materjal; kõva ja aitke pind peegeldub hästi heli. > Ehitustehnikas tuleb peamiselt tegeleda heli summutamisega. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. Puitmaterjalid Puidu üldomadused Positiivsed > Taastuv loodusvara > Kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda > Tugev ja kaalult kerge ( väike mahumass) > Soojapidav, väike sooja juhtivus > Sitke > Hea välimusega, dekoratiivne > Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Negatiivsed > Kergesti süttiv > Hügroskoopne (niiskuse sisaldus kõigub) > Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) > Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus
Fenoolvaigud madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi. 44. Mille poolest erineb MDF plaatide tootmine ja kasutatav materjal puitkiudplaatide valmistamistehnoloogiast? Kas Eestis toodetakse MDF-plaati? MDF'I puhul liimitakse puidukiude, mitte laaste. Eestis ei toodeta, imporditakse. 45. Mis on kombineeritud puitmaterjalid? Millisest puidutoormest kihtpuittooteid valmistatakse? Tooge näiteid. Plaadid, mis on kokku pandud erinevatest materjalidest, näiteks parallam (spooniliistakutest moodustatud vaip). Kõige rohkem kasutatakse kaske. 46. Milliseid polümeere (termoplaste) kasutatakse puitpolümeerkomposiitide (puitplastid) valmistamisel? Põhjendage miks just neid polümeere? Arvestades puidu suhteliselt madalat termokindlust, saab PPK koostisesse viia
Tõmbetugevus- materjalid mis enne purunemist deformeeruvad kõvasti ( nt. teras). kAtse tehakse nii, et rebitakse proovikeha katki. Paindetugevus- proovikeha tehakse pooleks teatud seadme abil. Katsekeha asub klotisde peal ja sellele suurutakse pealt poolt jõudu täpselt keskele. (Rp= 3*jõud mis surus katki*telgede vahe/2*klotsi laius*klotsi kõrgus ruudus) Materjalide kõvdus- võime vastu panna teistele materjalidele ja kriimustustele. Sõltub materjalide töödeldavusest. Puitmaterjalid Ouit on toormaterjal, kolmandal kohal pärast süsi ja naftat maailmas, maailmas 33% on kaetud maismaast metsaga, millest 67% on lehtpuumets. Eestis on 42% metsa. Tähtsamad puuliigid eestis on : kask , kuusk, mänd ja haab Puido positiivsed omadused: • Hea materjal ehitamiseks, materjal kerge ja saab ehitada teatud määral ilma abivahenditeta(tõstukid ja kraanad jne) • Üsna tugev materjal • Väike soojusjuhtivus • Taastuv loodusvara
Ei mõjuta puidu mehhaanilisi omadusi Rikub saadud saematerjali või spoooni välisimet. Töötlemise defektid. Töötlemise defektid tekivad puidu töötlemisel. Metsahoolduse käigus Langetamisel Transpordil Karr – puidu vagutamisel tüve pinda tehtud sisselõiked. Põhjustab puidu vaiguga läbiimbumise Sageli kaasneb sellega sine. Mehaanilised vigastused . MATERJALIÕPETUS PUITMATERJALID Materjaliõpetus käsitleb kõiki puidu- ja mööblitööstuses kasutavaid põhi- ja abimaterjale Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu (näit, puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali valmistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu - tooraine tselluloosi ja paberitööstusele
küllastustäpp Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub kõikidel puuliikidel ~30 % niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. Sellist niiskust nimetatakse rakuseintes seotud niiskuseks või seotud veeks e hügroskoopseks niiskuseks. Hügroskoopsus tasakaalustatud niiskus · Hügroskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Iga puidutükk ja puitmaterjalid püüavad vastavalt teda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile ühtlustada oma niiskust. Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, võtab puidu niiskuse kohandamine tasakaalustatud niiskusele küllalt palju aega, olenedes omakorda ka puidutüki suurusest. Puidu kuivamine ja kuivatamine · Kuivamise alguses eemaldub kõigepealt vaba vesi. Seejärel hakkab kuivama rakusein. See puudutab otseselt puitaine
2-maltsaüraskid kes tungivad puitu kuni 15 mm sügavusele.3-lüliüraskid kes tungivad isegi lülipuitu. · kaks viimast liiki on vähe levinud kuid kooreüraskid ei riku puitu mehhaaniliselt- halvava kasvava puu elutegevus ja avavad teed kahjuseentele.maltsa ja lüliüraskid kahjustavad puidu tugevus ja välimust.kooreüraskite vastu võitlemiseks kasutatakse kemikaalidega pritsimist ,biopüüniseid ja värskelt raitud tüvede koorimist.ladudes hoitavad puitmaterjalid hoonete puitosi ja mööblit kahjustavad rida putukaid keda tuntakse rahvakeeles kuukoide nime all,tuntumad neist on majasikkud ja hooneseppad.elavad ümarmaterjalides ja käike närides3-4 aastat enne kuni mardikad arenevad.puidust väljuvad nad kaldu mille tõttu jääb puidu pinda ovaalne ava laiusega 6 mm hooneseppa tõugud elavad mööbli esemetes ja hoone konstruktioonides närides tiheda närimistolmu täidetu tolmuvõrgud,nad väljuvad puidust risti väljumisavad on
valmistamistehnoloogiast? Kas Eestis toodetakse MDF-plaati? MDF plaat on puitkiudplaadi ja laastuplaadi vahepealne tüüp. Kui poolkõva puitkiudplaati toodetakse kiudmaterjalist nn märjal protsessid, siis MDF toodetakse peeneksjahvatatud defibreeritud puidosakestest kuivmeetodil. Kiud liimitakse kokku kõrge surve all ning tulemuseks on tihe ja suhteliselt ühtlase koostisega kiudplaat. MDF plaate Eestis ei toodeta, kuid laialt kasutatakse importplaati. 45. Mis on kombineeritud puitmaterjalid? Millisest puidutoormest kihtpuittooteid valmistatakse? Tooge näiteid. Kombineeritud puitmaterjalideks nimetatakse selliseid plaate või konstruktsioonmaterjale, mis on kokku pandud erinevatest materjalidest, kusjuures nende omavahelises seoses kasutatakse ära iga üksikmaterjali parimad omadused. Arendatud massiivsete puittalade asendamiseks. Teatud mõttes on ka need plaadid, mis ainult puitu ja liimi sisaldavad, kombineeritud materjalid
Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80...100C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada. Kamberkuivatamise eelised: · kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhkkuivatamine(5...10p), · puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5...10%), · kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Kamberkuivatamise puudused: · kuivati on küllalt kallis ehitis, · kütuse kulu on üsna suur. 2.7 Puidust ehitusmaterjalid Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse ümarmaterjaliks (palgid), saematerjali-deks ja pooltoodeteks, hööveldatud profiiltoodeteks, põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Ümarmaterjalid kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad järgmistesse alaliikidesse: · palgid, ladva läbimõõduga vähemalt 140 mm ja pikkusega 4...7 m; · peenpalgid, läbimõõt 80...140 mm ja pikkus 3...7 m; · ümarlatid, läbimõõduga 30...80 mm ja pikkusega 3..
............ 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused ............. 11 2.2. Ehitusmaterjalide termilised omadused ............. 13 2.3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused ............. 16 2.4. Muud ehitusmaterjalide omadused ............. 20 3. Puitmaterjalid ............. 22 3.1. Üldmõisted puidust ............. 22 3.2. Puidu siseehitus ............. 23 3.3. Tähtsamad puiduliigid ............. 26 3.4. Puidu omadused ............. 28 3.5. Puidu vead ............. 32 3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu ............. 36 3.7
annaabi.ee 
