Tartu Kutsehariduskeskus Puitmaterjalid Iseseisev töö Juhendaja: Aivar Krull Teostaja: Pääro Pütsepp 2009 Sisukord Ümarmaterjalid Saematerjalid Höövelmaterjalid Ümarmaterjalid Ümarmaterjalid on okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järgud ja nad jagunevad alaliikidesse:
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
PUITMATERJALID Puit kui toormaterjal on naturaalsetest ainetest kolmandal kohal maailmas süsi ja nafta järel. Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikal...
PUITMATERJALID Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud matejalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Õnnestunud ehitise eelduseks on nende omadustega arvestamine nii ehitamisel kui ka ehituse projekteerimisel. Puidu kui ehitusmaterjali keskseteks mõisteteks on puidu niiskuskäitumine (paisumine ja kokku tõmbumine), bioloogiline kestvus (mädanikud) ning tugevusnäitajad. Põhjus, miks puit on olnud ja on ka edaspidi populaarne ehitusmaterjal, peitub terves reas tema omadusates, millest enamik kandub üle ka puidust valmistatud toodetele- materjalidele: 1. Puit on kerge materjal ning tema kaalu ja tugevuse suhe on optimaalne. 2. Puit on kergesti töödeldabv ning liidete tegemine on lihtne tavapäraste töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaa...
Koht ja aasta Referaat Piutmaterjalid ja tootmine Juhendaja: Kooli/koha nimi PUIDU OMADUSED Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit k...
MaterjaliÕpetus. Puitmaterjalid.. Materjaliõpetus käsitleb kõiki puidu- ja mööblitööstuses kasutatavaid põhi- ja abimaterjale Põhimaterjalid – kuuluvad valmistoote koosseisu ( näit. Puit, liimid, lakid) Abimaterjalid – ei kuulu valmistoote koosseisu, kuid on vajalikud toote valmistamiseks (näit. Lihvmaterjal) 1. Metsamaterjalid 2. Saematerjalid 3. Saematerjali järeltöötlemisel saadud materjalid 4. Spoon 5. Liimitud puittootes 6. Plaatmaterjalid 7. Liimid 8. Lihvmaterjalid 9. Viimistlusmaterjalid 10.Kinnitusvahendid ja mööblifurnituur 11.Plastmassid 12.Pehmemööbli materjalid 13.Klaas 14.Peeglid 15.Metall 16.Elektroonika Metsamaterjalid Saepalk – tooraine saematerjali vamlistamiseks Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu – tooraine tselluloos...
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
EHITUSMATERJALID KOKKUVÕTE EKSAMI KÜSIMUSED ÜLDOMADUSED............................................................................................................... 4 1. MIDA LOETAKSE MATERJALI TIHEDUSEKS- TIHEDUSE VALEM JA MÕÕTÜHIK.....................4 2. MATERJALI POORSUS JA MATERJALIS ESINEVATE POORIDE LIIGITUS................................4 3. MILLISEID OMADUSI MÕJUTAB POORSUS NING KUIDAS?.................................................4 4. MIDA TÄHENDAB VEEIMAVUS NING SELLE LIIGITUS?......................................................4 5. MIDA VÄLJENDAB MATERJALI KÜLMAKINDLUS JA KUIDAS SEDA HINNATAKSE?.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, T...
Kordamisküsimused 1. Kontrolltööks 1. Mis on absoluutne õhuniiskus? Õhu veeauru sisaldus 2. Mis on absoluutse õhuniiskuse mõõtühik? g/m3 3. Mis on suhteline õhuniiskus? % võimalikust maksimaalsest antud temperatuurist 4. Mis on suhtelise õhuniiskuse mõõtühik? % 5. Mis juhtub küllastunud veeauruga? Kondenseerub 6. Mis on kastepunkt? Temperatuur, millisel algab antud absoluutse õhuniiskuse korral veeauru väljumine aurufaasist vedeliku faasi (kondenseerub) 7. Mis juhtub õhuniiskusega kastepunktis? Muutub veeks 8. Mida võib põhjustada erinev veeauru osarõhk (nt toas kõrgema temperatuuri tõttu kõrgem veeauru osarõhk ja õues madalama temperatuuri tõttu madalam)? Veeauru liikumist läbi hoone välispiirete. 9. Millal on oht õhuniiskuse kondenseerumiseks ehituskonstruktsioonides? Temperstuuri languse tõttu saavutatakse ksstepunkt. 10.Kuidas tungib niiskus ehituskonstruktsioo...
külmakindlust · Mis on materjali veeimavus? Veeimavus-materjali võime imeda endasse vett,kui on otseses kontaktis veega · Kuidas võib materjali veeimavust mõõta? Kaaluline-mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,kui on end vett täis imenud.Mahuline-mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust · Mis on hügroskoopsus? Millised materjalid on suure hügroskoopsusega? Hügroskoopsus-materjali omadus imeda endasse niiskust õhust, puitmaterjalid · Milliste materjalide puhul on oluline veetihedus? Hüdroisolatsiooni materjalide puhul · Milliste materjalide puhul on oluline aurutihedus? Aurutõkkematerjalid · Kuidas mõõdetakse materjali külmakindlust? Materjali omadus veega küllastunud olekus taluda vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnustega ja tugevusega kaotuseta · Millised materjalid peavad olema külmakindlad? Väliskeskkonnaga kokkupuutuvad ehituskonstruktsioonid
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda (sõltub peamiselt poorsusest, mida poorsem seda halvem juhtija). Tulepüsivus materjalid jaotatakse põlevateks (süttivad ja kuumenemisel eraldavad põlevaid gaase) ja mittepõlevateks (ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu ega põlevaid gaase. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel. puit (levinumad liigid ja nende peamised omadused, puidu vead, puitmaterjalid ja -tooted, kasutamine teedeehituses); Levinumad liigid mänd (kerge, küllalt tugev, suure vaigu sisaldusega) kuusk (Värvilt männist veidi heledam. Vaiku sisaldab männist vähem, seetõttu ka kõdunemisele vähem vastupidav. Männist kergem ja veidi väiksema tugevusega. Siiski eelistatakse kuuske väliskonstruktsioonides, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit) kask (Ühtlase struktuuriga, aastarõngad vaevu eristatavad. Seetõttu hästi töödeldav. Kasutatakse palju
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED JA KAITSMINE Referaat Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................3 1.PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED...............................................................................................4 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID................................................................................................................................4 2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE...........................................................................................................................6 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS........................................................................6 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RE...
1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 ...
ning õõnsustesse. Küllastuspunkt ehk küllastustäpp. Puidu rakusein suudab endasse imeda vett ainult teatud piirni, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub pea kõikide puuliikidel ~30% niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. Sellist niiskust nimetatakse rakuseintes seotud niiskuseks. Hügroskoopsus tasakaalustatud niiskus. Hürgoskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Iga puidutükk või puitmaterjalid püüavad vastavalt teda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile ühtlustada oma niiskust. Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, võtab puidu niiskuse kohandamine tasakaalustatud niiskusele küllalt palju aega, olenedes omakorda ka puidutüki suurusest. Puidu kuivamine ja kuivatamine. Kuivamise alguses eemaldub kõigepealt vaba vesi. Seejärel hakkab kuivama rakusein. See puudutab otseselt puitaine niiskussisaldust ja mõjutab materjali
Viljakehade teisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Ebapiisav ruumide ja konstruktsioonide ventilatsioon Põrandad Üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks.
nakkedispersiooniga PENOSIL Premium BetPrimer ja veetõkkevahendiga PENOSIL Premium Aquabrake Fiber. Pinnad, mis on küll niiskes ruumis, kuid mitte osteses kokkupuutes veega, kaetakse niiskustõkkega PENOSIL Premium HydroStop Premium BetPrimer Kirjeldus Polümeerdispersioon aluspindade kruntimiseks Kasutusala Põrandate, seinte ja lagede kruntimiseks siseruumides. Sobivad aluspinnad: betoon, mört, tellis, looduskivi, puitmaterjalid, kipsplaat, polümeersed materjalid (värv, linoleum, polümeerkatted). Tugevdab aluspindu ning parandab naket viimistluskihiga. Eelised Väga hea nake. Väga hea püsivus vee ja leeliste suhtes. Väga hea elastsus ja vastupidavus tõmbeja survepingetele ka Tehnilised andmed niisketes tingimustes, Kontsentraat Töötemperatuur: alates +10°C,õhuniiskus kuni 80%,
Materjaliõpetus A. LUKASIN Sissejuhatus, materjalide liigitamine Tehnikas kasutatavad materjalid tahked, vedelad, gaasilised. Tahked materjalid liigituvad: kristallilised (metallid jm), amorfsed (mittemetallid). Metallid omakorda jagunevad: Mustad (raua sulamid), Värvilised (vask, alumiinium, volfram jm). Materjalide klassifikatsioon Materjale kasutusala on määratud nende omadustega. Selle omaduse järgi liigituvad materjalid: konstruktsioonilisteks eriotstarbelisteks. Konstruktsioonilisi materjale kasutatakse korpuste, kinnitus-, kande- ja montaazi elementide valmistamiseks. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt kasutusvaldkonna nõudmistele. Näiteks elektrotehnikas elektrimasinate, aparaatide ning muude seadmete tootmiseks kasutatavatel materjalidel peavad olema teatud elektrilised ja magnetilised omadused. Neid nimetatakse elektrimaterjalideks. Materjalide klassifikatsioon Elektrimaterjalid liigitatakse vastavalt...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehituspuusepp EP-08 Andres Volt MAJAVAMM referaat/uurimustöö Pärnu 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES..........................................................................3 2. MAJAVAMMI ARENGUKS VAJALIKUD TINGIMUSED.........................................................3 3. LEVIKUVIISID...............................................................................................................................4 4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON...............................4 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED..........................................................6 6. LEKKED, MILLEGA KAASNEB MAJAVAMMI LEVIK.........................................
majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Konstruktsioonilised vead, mis loovad maja- ja hallitusseente kasvuks soodsad tingimused. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON Põrandad üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks.
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED STANDARDID JA SERTIFIKAADID • Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomul...
Plaatimine läbi ajaloo Koostaja: Maris Metsmaa Rühm: V11 Sissejuhatus Plaatimine nõuab ettevalmistusi, kuid see ei pea vaevaline olema. Materjale saab valida mugavalt Internetis. Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama sellega kui palju on vaja plaate ja muud materjali. Plaatide ostmisel või tellimisel küsige nõu ehituskauba müüjalt. Mõõtudega joonise olemasolu teeks valiku ja arvestuse lihtsamaks. Plaatimine võib alata pärast hüdroisolatsioonikihi täielikku kuivamist. Seega ei ole plaatimine töö, mis valmib päevaga, tuleks arvestada kuni nädalaga. Kui kasutada vastavat plaadisegu, siis on võimalik töid ka kiiremini teostada, kuid sel puhul on plaatimine kallim. Järgnevas referaadis on toodud välja erinevad plaatmaterjalid, nende kinnituseks kasutatavad valmis ja kuivsegudest ja hüdroisolatsioonist. Veidi plaatimisest Olenemata sellest, kas käsil uusehitus või plaanis remont, on i...
19 20 Kasutatud kirjandus: 1. http://oftp.ttrk.ee/toivo/ehitus_eesti/loeng_materjal.doc 2. http://ehitustootlus.ttu.ee/oppematerjalid.htm 3. http://www.ehituskaar.ee/?id=417 4. http://www.hot.ee/slsl/%D5pe/For%20%F5pe.htm 5. http://www.rudus.ee/Bliigid5_1.htm 6. Prof. Raado, L. EHITUSMATERJALID Loengukonspekt 2006/1. 7. Sirle Künnapasi loengumatrjalid 8. Roos, A. Materjaliõpetus I kursus. Puit ja puitmaterjalid. 9. Uustalu, E; Rõõmuoks, M. 2002. Isetihenev betoon Ehitaja, nr 4(68) 10. www.silikaat.ee < Link: Artiklid. (14.10.2009) 21 Lisa 1: Puidu kuivatamine vabas õhus. Lisa 2: Õõnestellis 22
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
Fenoolvaigud madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei erita formaldehüüdi. 44. Mille poolest erineb MDF plaatide tootmine ja kasutatav materjal puitkiudplaatide valmistamistehnoloogiast? Kas Eestis toodetakse MDF-plaati? MDF'I puhul liimitakse puidukiude, mitte laaste. Eestis ei toodeta, imporditakse. 45. Mis on kombineeritud puitmaterjalid? Millisest puidutoormest kihtpuittooteid valmistatakse? Tooge näiteid. Plaadid, mis on kokku pandud erinevatest materjalidest, näiteks parallam (spooniliistakutest moodustatud vaip). Kõige rohkem kasutatakse kaske. 46. Milliseid polümeere (termoplaste) kasutatakse puitpolümeerkomposiitide (puitplastid) valmistamisel? Põhjendage miks just neid polümeere? Arvestades puidu suhteliselt madalat termokindlust, saab PPK koostisesse viia
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
Eesmärgiks on saada oma toodete eest paremat hinda ja teenida sellega suuremat kasumit Järeltöötluse võimalused saetööstuses : Hööveldatud sortimentide valmistamine Tugevussorteeritud puitmaterjalide valm Termotöödeldud puitmaterjalide valm Sõrmjätkatud puitmaterjalide valmistamine Immutatud materjalide valm Pooltoodete ja toorikute valm Hööveldatud puitmaterjalid ehk höövelpuit Nelikant hööövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal Selline materjal sobib peaaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates taladest roovidest ja sõresikest kunio latide ja vooderdusteni Höölelpuidu kasutusalad Hööveldatud prussid ehitusele Voodrilauad sise- ja välisting Liistud ehitusele Toorikud mööblitööstusele Höövelpuitu valm nelikkanthöövel pingis Soovitud profiil
küllastustäpp Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub kõikidel puuliikidel ~30 % niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. Sellist niiskust nimetatakse rakuseintes seotud niiskuseks või seotud veeks e hügroskoopseks niiskuseks. Hügroskoopsus tasakaalustatud niiskus · Hügroskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Iga puidutükk ja puitmaterjalid püüavad vastavalt teda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile ühtlustada oma niiskust. Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, võtab puidu niiskuse kohandamine tasakaalustatud niiskusele küllalt palju aega, olenedes omakorda ka puidutüki suurusest. Puidu kuivamine ja kuivatamine · Kuivamise alguses eemaldub kõigepealt vaba vesi. Seejärel hakkab kuivama rakusein. See puudutab otseselt puitaine
2-maltsaüraskid kes tungivad puitu kuni 15 mm sügavusele.3-lüliüraskid kes tungivad isegi lülipuitu. · kaks viimast liiki on vähe levinud kuid kooreüraskid ei riku puitu mehhaaniliselt- halvava kasvava puu elutegevus ja avavad teed kahjuseentele.maltsa ja lüliüraskid kahjustavad puidu tugevus ja välimust.kooreüraskite vastu võitlemiseks kasutatakse kemikaalidega pritsimist ,biopüüniseid ja värskelt raitud tüvede koorimist.ladudes hoitavad puitmaterjalid hoonete puitosi ja mööblit kahjustavad rida putukaid keda tuntakse rahvakeeles kuukoide nime all,tuntumad neist on majasikkud ja hooneseppad.elavad ümarmaterjalides ja käike närides3-4 aastat enne kuni mardikad arenevad.puidust väljuvad nad kaldu mille tõttu jääb puidu pinda ovaalne ava laiusega 6 mm hooneseppa tõugud elavad mööbli esemetes ja hoone konstruktioonides närides tiheda närimistolmu täidetu tolmuvõrgud,nad väljuvad puidust risti väljumisavad on
valmistamistehnoloogiast? Kas Eestis toodetakse MDF-plaati? MDF plaat on puitkiudplaadi ja laastuplaadi vahepealne tüüp. Kui poolkõva puitkiudplaati toodetakse kiudmaterjalist nn märjal protsessid, siis MDF toodetakse peeneksjahvatatud defibreeritud puidosakestest kuivmeetodil. Kiud liimitakse kokku kõrge surve all ning tulemuseks on tihe ja suhteliselt ühtlase koostisega kiudplaat. MDF plaate Eestis ei toodeta, kuid laialt kasutatakse importplaati. 45. Mis on kombineeritud puitmaterjalid? Millisest puidutoormest kihtpuittooteid valmistatakse? Tooge näiteid. Kombineeritud puitmaterjalideks nimetatakse selliseid plaate või konstruktsioonmaterjale, mis on kokku pandud erinevatest materjalidest, kusjuures nende omavahelises seoses kasutatakse ära iga üksikmaterjali parimad omadused. Arendatud massiivsete puittalade asendamiseks. Teatud mõttes on ka need plaadid, mis ainult puitu ja liimi sisaldavad, kombineeritud materjalid
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
............ 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused ............. 11 2.2. Ehitusmaterjalide termilised omadused ............. 13 2.3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused ............. 16 2.4. Muud ehitusmaterjalide omadused ............. 20 3. Puitmaterjalid ............. 22 3.1. Üldmõisted puidust ............. 22 3.2. Puidu siseehitus ............. 23 3.3. Tähtsamad puiduliigid ............. 26 3.4. Puidu omadused ............. 28 3.5. Puidu vead ............. 32 3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu ............. 36 3.7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
