Lubi o Lubi võib esineda 2 erineva keemilise ainena: · kaltsiumoksiid (CaO) · kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) o Keemilised omaduse Reageerib veega. Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid ja ta reageerib happega ja happelise oksiidiga. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. o Levik Katab 10% Maa pinnast. Leidub suures osas maailma riikides. Enamasti võib leida Euroopas ja Põhja-Ameerikas. o Lisa Lubja kasutamine ehituses oli tuntud juba Mesopotaamias, Vana-Egiptuses, Vana-Kreekas jm. Egiptuse püramiidid on ehitatud lubjakivist. On väidetud, et lubja tootmisel ja kasutamisel toimuvad keemilised reaktsioonid olid üldse esimesed inimkonna poolt teadlikult kasutusele võetud keemilised reaktsioonid. Lubi on savi ja kipsi kõrval üks vanimaid ehituses kasutatavaid aineid.
Keemia CaO - Kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubi või põletatud lubi Kaltsiumoksiid reageerib ägedalt veega, nii et tekib kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi Ca(OH)2 Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Kaltsiumoksiidi omadused: on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. On kristalliline. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Molaarmass on 56,08 g/mol. CaO reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon. CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3
LUBI JA TSEMENT Referaat Pärnu 2009 LUBI Lubi on ühtaegu nii side, täite kui värvaine. Lupja on Eestimaal tuntud suurepärase sideainena varsti juba tuhatkond aastat. Omadustelt sobib lubi meie kliimasse hästi ning on asendamatu vanade hoonete puhul. Paraku on traditsiooniline lubjaga töötamise oskus viimase sajakonna aasta jooksul hääbunud. Selleks andis tõuke 19. saj. lõpul laia kasutuse leidnud tsement ja 20. saj. teisel poolel toimunud ehituse industrialiseerimine. Nii olemegi praegu õpipoisi rollis, kellel kõik tööd alati ei õnnestu, sest lubjal põhinevate mörtide ja
Õhklubi Nimetatakse ka harilikuks lubjaks. Seda saadakse kaltsiumkarbonaatsete kivimite (lubjakivi vi lubimagnesiaalne kivim) põletamisel kuni CO2 võimalikult täieliku eraldumiseni. Lisandeid võib olla kuni 6% (savi, kvarts jm). Tootmine Enne põletamist tooraine lõhutakse sobivateks tükkideks ning põletatakse 1000-1200 kraadi juures. Tooraine läbib ahjus kolm tsüklit: eelkuumendus, põletus- ja jahutustsoon. Saadakse kustutamata lubi mis on toormaterjalist 44% kergem ja 10-20% väiksem. Kvaliteetse lubja saamisel tuleb jälgida, et lubi poleks ei üle- ega alapõletatud, sest need osad kustuvad hiljem väga aeglaselt. Lubitooted kivistuvad vaid siis, kui lubi neis on kustunud. Kustutamisel saadakse: lubjapiim, lubjataigen või peeneteraline lubjapulber. Kustumisel tükklubi laguneb peeneks massiks ning paisub mahult kuni 3,5 korda. Lubi on aeglaselt kivistuv, kuid annab plastse segu. Kasutusala
CaO ehk kustutamata lubi Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Füüsikalised omadused Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol.
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH). See on värvitu kristalne aine või valge pulber, mis tekib kaltsiumoksiidi (mida nimetatakse lubjaks või kustutamata lubjaks) kustutamisel veega. Seda võib saada ka segades lahustava kaltsiumi soola ja lahustava aluse vesilahuseid. Traditsiooniline kaltsiumhüdroksiidi nimetus on kustutatud lubi. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks.
Mõningaid aineid ja nende kirjeldusi: lubi (kustutamata ja kustutatud) Kasutatud kirjandus: · http://www.nordkalk.ee/default.asp?viewID=1558 · http://et.wikipedia.org/wiki/Lubi Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal. Lubi võib tehnoloogilises protsessis esineda kahe erineva keemilise ainena: · kaltsiumoksiid (CaO) ehk kustutamata lubi, · kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) ehk kustutatud lubi, Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. Lubjakivi kuumutamisel muutub lubjakivi kustutamata lubjaks, keemiliselt kaltsiumoksiidiks (CaO). Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega. Lubja kustutamisel toimub soojust eraldav keemiline reaktsioon, kaltsiumoksiidi hüdraatumine ning selle tulemusena moodustub kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi, mida ehitustööstuses kasutatakse lubjapiimana või muul
a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Leidumine( tootmine): Kaltsiumoksiidi (CaO) toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Põletatakse lubjakivi Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund.
Teist (kaltsiumi- ja magneesiumsoolad kloriidid, sulfaadid jne) ei saa eemaldada. Karstinähtus - selle käigus reageerib lubjakivi vee ja süsihappegaasiga ning saaduseks on lahustuv sool Katlakivi põhiliselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaadist koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel Katlakivi eemaldamine - seda saab eemaldada äädikaga (CH3COOH) Kriit - CaCO3 ehk kaltsiumkarbonaat Kustutamata lubi kaltsiumoksiidi argielus kasutatav nimetus Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiidi argielus kasutatav nimetus Le Chatelier´i printsiip pöörduva protsessi korral nihkub tasakaal alati vastassuunas tekitatud muutustele ehk süsteem soovib taastada esialgset olukorda Lubjakivi settekivim, mis koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3) Pehme vesi looduslik vesi, mis sisaldav vaid vähesel määral (või ei sisalda üldse) Ca² ja Mg² - ioone
-95. aasta paiku algasid kiired muutused. Eesti ehitajad on kiiresti õppinud uue tehnoloogiaga monoliitsete betoonehitiste rajamise. Tohutult on kasvanud ehitustempod. Ehitusplatsil valamine on kiire ja paindlik tehnoloogia - kui täna valmib joonis, siis homme võib seda juba konstruktsiooni valada. Kohapeal valamise tehnoloogia on eriti sobilik kõrghoonete rajamisel, samuti infrastruktuuri ehitustel (sadamad, sillad). Mõningatest materjalidest: * Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina kasutatav kustutatud lubi reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga ning muutub kõvaks ja vastupidavaks teisi kivimeid siduvaks kaltsiidiks. Eestisse jõudis see ehitusmaterjal 13. sajandil. * Stukk on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lubikrohv Referaat Vana-Võidu 2009 SISSEJUHATUS Lubikrohvi võib kasutada nii sise- kui välistingimustes. Enamus vanu paekivi- ja tellisseinu on krohvitud lubikrohviga. Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ). Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3. Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib kõige paremini nn lubikrohv restaureerimistöödele. Lubjamört ja lubjavärv kivistuvad õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud lubjarikas krohv imab endasse hästi vett, see jaotub üht...
Õhksideaine kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips) ja neid saab kasutada ainult kuivades kohtades. Vesisideaine vajab kivistumisel vett (tsemendid). Vesisideaineid saab kasutada igasugustes niiskustingimustes (ka õhus on veeauru). Keemilise koostise järgi jagunevad mineraalsed sideained järgmistesse gruppidesse: lubjad, kipsid, magneesiumsideained, vesiklassid, tsemendid, põlevkivituhksideained jne SIDEAINED LUBI Õhklubi Õhklubi on peamine lubisideaine ja seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt lubjaks. Lubi on üks vanim sideaine Lubja omadused. Lubi on tüüpiline õhksideaine. Tsementidega võrreldes on lubi nõrk sideaine. Lubja tooraineks on mingi kaltsiitkivim. Savi ei tohi lubja tooraine sisaldada üle 6%. LUBI Lubja kasutamine on möödunud aegadega võrreldes tunduvalt vähenenud. Peamised lubja kasutusalad on järgmised:
Ammooniumsulfaat (NH4) 2SO4 Põrgukivi AgNO3 Rubiin Al2O3 Safiir Al2O3 Boksiit Al2O3 Alumiiniummaarjas AlK(SO4)2 Superfosfaat Ca(H2PO4) 2 Kustutatud lubi Ca(OH) 2 Lubjavesi Ca(OH)2 Lubjapiim Ca(OH)2 Fosforiit Ca3(PO4)2 Kriit, lubjakivi CaCO3 Dolomiit CaCO3 Kustutamata lubi CaO Kips CaSO4 Vingukaas CO Vasevitriool CuSO4 Rauarooste Fe2O3 Rauamennik Fe2O3 Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl
JÄR V ELU BI Katharine Anite Pällo Diana Matejuk Üldandmed • Järvekriit • Kollakasvalge • Sete • Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist • CaCO3 Teke • Pärast viimast jääaega • Pärastjääaegsetes sulglohkudes • Teke on seotud kaltsiumkarbonaadirikka veega, kus kaltsiidikristallid sadestuvad välja süsihappegaasi lendumise tõttu • Ca2+ + 2HCO3-- = CaCO3 + CO2 + H2O Tähtsus • Leidub fossiile(teod, karbid) • Teatud liikide rohkus võib viidata järvevee keemilise koostise eripärale või kunagisele veetemperatuurile. • Maavarana(suurim karjäär Lääne- Virumaal Pikevere külas Varangu mõisa Tähtsus • Tsemenditöösuses • Söödakriidi nime all loomasöödana • Lubjavärvide valmistamisel • Pahtlite tootmisel • Happelise mulla lupjamiseks Kus leidub Eestis? • Varangu • Äntu Sinijärv, Rohelise järv, Valgejärv ja Linaleojärv • Lubjarikkaid veekogusid o...
toimub dekarboneerumine: CaCO3 CaO + CO2, ja saadud lubja järgneval kustutamisel: CaO + H2O Ca(OH)2. Kui lubjakivi põhiliseks lisandiks on MgCO3, nimetatakse seda dolomitiseerunuks. Kui MgO on alla 5%, toimub kustumine praktiliselt samuti nagu puhta lubja korral. Magnesiaalsed ja dolomiitlubjad kustuvad aeglasemalt, väiksema soojuseraldusega. Kui savikate lisandite hulk ei ületa 68%, saadakse õhklubi. Kui neid on rohkem, saadakse hüdrauliline lubi. Teoreetiliselt kulub lubja kustutamiseks selle massist 32% vett, kuid suur osa vett aurustub eralduva soojuse tõttu. Kui võtta vett kuni 70% lubja massist, saadakse kustutamisel pulber; 100150% vee korral ei eraldu tormiliselt auru ja lubi jääb tükki; üle 250% vee lisamisel saadakse lubitainas, veel suurema veekoguse korral aga lubjapiim. Seega sõltuvad kustutatud lubja omadused kustutamise tingimustest. Palju on arutletud kustutatud lubja laagerdumiseks vajaliku aja üle
Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört tsement(mört)+kruus ja killustik+vesi→betoon Na2CO3+CaCO3+SiO2→klaas Keskkonnaprobleemid Süsihappegaas on koos vee ja metaaniga(CH4) põhilised kasvuhoonegaasid. Need gaasid neelavad üsna suure osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast ega lase sellel hajuda maailmaruumi. Nende sisalduse kasv atmasfääris rikub Maa soojuslikku tasakaalu ja põhjustab kli...
Ühendite iseloomustus CaO kaltsiumoksiid. Igapäevaelus seda ühendit nimetatakse kustutamata lubjaks. Kasutamine - Kustutamata lubja tooteid kasutatakse terase tootmisprotsessides, sulfiidimaagi rikastamisprotsessides, paberimassi valmistamisel ning joogivee ja heitvee puhastamisel. Kivisöel töötavate elektrijaamade heitgaase puhastatakse samuti kustutamata lubja abil. Omadusi Keemilised omadused Reageerib veega. Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid ja ta reageerib happega ja happelise oksiidiga. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Füüsikalised omadused - Kaltsiumoksiid on valge , hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine. Tähtusus - Ta on neutraliseerijana, mida kasutat...
Looduslikud ehitusmaterjalid Tehislikud ehitusmaterjalid Paas Tellised Graniit Lubi Liiv Tsement savi Klaas Kivimid Mineraalid Kivim on looduslikult esinev tahke ...koosnevad keemilistest mineraalidest koosnev kogum elementidest ja nende ühenditest. Kivimid ei pea olema tingimata ...peavad olema tahked. kristallilisel kujul. ...on loodusliku tekkega, iseloomuliku
Samas on kaseiinvärv väga tervislik, heade hingavate omadustega s.t. laseb läbi veeauru, kuivab kiiresti (2-3 tundi) ning värvipinda on kerge uuendada. Ühtlase pinna saamiseks tuleb värvida kiiresti ja pinda eelnevalt niisutada. Puidupindade katmiseks lisatakse värvile linaõli, mis annab sellele suurema elastsuse. Kaseiinvärv muutub ajaga aina püsivamaks, värvi kestvust ei vähenda ka seina pesemine. Valmistamine: Kohupiim segatakse veega, seejärel lisatakse lubi või kriit. Liimaineks on piimavalk (kaseiin). Segu hõõrutakse, kuni see muutub liimjaks. Õige konsistentsi saamiseks lisatakse vett. Värvilise tooni saamiseks lisatakse vees pastaks hõõrutud värvimulda. [4] Pilt 1. Kohupiimavärviga sein [4] 3 1.2. Kaseiinipõhine pintsli-ja rullkrohv Pintsel- ja rullkrohv on peeneteraline viimistluskrohv, mis võimaldab teha erinevaid pinnastruktuure
· Silikaattellised peavad hästi vastu ilmastikutingimustele, kuid kõrgel temperatuuril on nad vähem vastupidavamad kui savitellised. LUBI · Müüride ladumisel on vaja sideaineid, et ehituskive üksteisega siduda. · Sideained peavad mõne aja jooksul kõvastuma · Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast · Lubja toodetakse paekivi kuumutamisel umbes 1000 kraadi juures · tekib kustutamata lubi (CaO), mis segatakse veega ehk kustutatakse · kusututatud lubi (Ca(OH)2) on tugev alus kuid lahustub vees vähe. · Lubi segatakse liiva ja veega taignataoliseks lubimördiks mida kasutataksegi sideainena. · Lubi kõvastub kuivalt · Märg lubi ei kõvastu TSEMENT · Ehituses peamine sideaine tänapäeval · Valmistatakse savist ja paekivist , mis jahvatatakse kõrgel temperatuuril · Saadud kõvad tükid jahvatakse pulbriks tsemendiks
aluspinnasele teede, vundamentide ehitamisel. Vahtbetooni kasutamisel tuleb arvestada sellega, et madal tugevus eeldab enne kasutuselevõttu suhteliselt pikka kivinemisaega. Survetugevus peaks olema ca 0,2Mpa, see saavutatakse sõltuvalt kivinemistingimustest 18-24 tunniga. Välistingimustes ei ole soovitav vahtbetooni paigaldada, kui esineb sademeid, mis põhjustavad valupinna ebatasasusi. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse rõhu all)
Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. jäägid. Kips- ja anhüdriitsideained toodetakse looduslikust kipsist. Õhksideaine. Lubi. Lubi on õhksideaine, mida saadakse lubjakivide lagundamisel kõrgel temperatuuril(<900). Lupja sideainena kasutades saadakse õhus aeglaselt kivinev suhteliselt madala tugevuse ja külmakindlusega tehiskivi, mis ei ole püsiv vee keskkonnas. Õhulubja valmistatakse olenevalt kasutatud valmistustehnoloogiast: - Kustutamata tükklubjana - Jahvatatud lubi - Kustutatud lubja pulber e. hüdraatlubi
Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid. Kaltsium kasutamine Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal. Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool. peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes. Looduses leiame seda väga paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas. Tavaline
Keemia igapäevaelus ja tööstuses. 1.Lubja tootmine. Keemiliselt näeb protsess välja järgmine: CaCo3 CaO Ca(OH)2. Lupja toodetakse paekivist ehk lubjakivist, põletades seda lubjapõletusahjus mitmeid ööpäevi järjest üle 1000° C temperatuuri juures. Tulemuseks on põletatud ehk kustutamata lubi, mis veega ägedalt reageerib ja annab kustutatud lubja. Sellest valmistatakse lubimört, mida kasutatakse ehitusel. Lubimört kuivab aja jooksul, reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ja muutub uuesti keemiliselt paekivi sarnaseks ühendiks, kuid on paekivist poorsem ja mehaaniliselt mitte nii tugev. CaCo3 ehk kaltsiumkarbonaat on põletamata lubi. Seda sisaldavad näiteks kriidid, luud, munakoored, tigude ja karpide kojad ning ka looduslikud pärlid. Kaltsiumkarbonaat on tundlik
Keemia igapäevaelus ja tööstuses CaCO3 CaO Ca(OH)2 1. a) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat sool CaO Kaltsiuoksiid oksiid Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid alus b) CaCO3 Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. CaO Põletatud lubi ehk kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Ca(OH)2 Kustutatud lubi ehk kustutatud lubi, mida kasutatakse mördii ja krohviseguu koosseisus kivistumisee kiirendamiseks. Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Lubjakivi kustutamat lubi kustutatud lubi. Lubjapõletamine ehk lubjakivi põletamine:
süsihappegaas on eraldunud [3]. Peamiselt põletatakse lupja sahtahjudes. Põlemistemperatuur peab olema 1000-2000 juures, olenevalt lubja liigist ja puhtusest. Ahjus tuleb toorainel läbida 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. (Lisa 1), [3] CO2 CaCO 3=CaO+ CO2 eraldub kaltsiidist põletamisel ning lendub koos küttegaasidega: Selle tulemusena saadakse ahjust kustumata lubi, mis kujutab tükkmaterjali. Tükid muutuvad kuni CO2 44% kergemaks ja 10-20% väiksemaks, kuna neist eraldub . Teatud juhtudel võib tulla ette ka olukordi, kus põletatakse lupja jahvatatult. Üheks tingimuseks on, et lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lubjale mõjub kahjustavalt selle ala- ja ülepõletamine. [3], [2] Lubja kustutamisel segatakse ta veega, mille järel toimub reaktsioon:
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, leelismuldmetall. Stabiilseid isotoope on kaltsiumil 6: massiarvud 40, 42, 43, 44, 46, 48. Elektronskeem: Ca:+20 | 2)8)8)2) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s2 Prootonite arv: 20 Elektronide arv: 20 Neutronite arv: 20 Aatommass: 40 Tuumalaeng: +20 Elektronkihtide arv: 4 Rühma nr: IIA Ta on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul. Tema oksüdatsiooniaste ühendeis on +2. Kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi on aluseline oksiid. Kaltsiumi tihedus normaaltingimustel on 1,55 g/cm³ ja sulamistemperatuur 848°C. Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga. Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega. Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis. Ta
ta ........................... , ................................. vedelikuks, mida nimetatakse .................................... 13. Seismisel .......................... lubjaosakesed ........................... ja sette peale jääb puhas ............................... 14. Vastavad valemid ja keemilised reaktsioonid on järgmised : Lubjakivi: ...................... Põlemine: ............................................................ Põletatud lubi : ................................................................ Kustutamine: ................................................................. Kustutatud lubi: .............................................................. Lubja karboniseerumine: ................................................... RISTSÕNA 1 2 3 4 5 6 7 1. Paekivi rahvapärane nimi 2. Mis värvi on paekivi harilikult ?
ÕHKAINE,LUBI Lubi on õhksideaine mida saadakse lubjakivide lagundamisel kõrgel temp. Lubja sideainena kasutatades saadakse õhus aeglaselt kivinev suhteliselt madala tugevuse ja külmakindlusega tehiskivi, mis ei ole püsiv vee keskkonnas. Lubja tootmine toimub põletamisega saht-,pöörd-,keevkihi-v või ka muudes põletusahjudes. Lubjale vee lisamisel toimub lubja kustumine on eksotermiline protsess, mille käigus eraldub soojus. Lubja kustumisel lubi peeneneb ja moodustub taignataoline mass. lubja kivistumine: lubimördid ja tooted kivistuvad alles peale seda kui nende koostises olev lubi on kustunud. Ehituslupja kasutatakse: müür-ja krohvmörtide kui ka kuivsegude valmistamiseks. Autoklaavsed lubi-liivtooted nagu silikaatkivid,-betoonid Lubivärvid- valmistatakse peene kõrgkvaliteetse kustutatud lubja baasil Lubi leiab kasutamist ka reas teistes majandusharudes nagu tekstiili-,paberi jms. HÜDRAULILINE LUBI
-i) 4) sinisavi vett isoleeriva kihina SAVITELLIS * kuumakindel laotakse ahju ja soojamüüri , * ei ole ilmastikukindel mureneb SILIKAATTELLIS * valmistatakse liiga,vee ja lubja segust segu kuumutatakse rõhu all 400kraadi juures. Tekkivad kaltsiumsilikaadid seovad liivaterad kõvaks kiviks. * Vastupidav ilmastikutingimustele välismüür ,* ei kannata kõrget kuumutamist ,* ei saa laduda ahju. SIDEAINED: Kasutatakse ehituskivide omavaheliseks ühendamiseks sobivad savi, lubi ja tsement. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt tsementi, vähemal määral lupja. 1) LUBI * saadakse lubjakivist kuumutamisel 1000kraadi juures(põletamisel) CaCO3 -> CaO + CO2 * tekkinud CaO reageerib veega, tekib kustutatud lubi : CaO + H2O -> Ca(OH)2 * lubimört valmistatakse lubjast ja liivast * lubi reageerib õhus oleva hapnikuga ja hakkab kõvastuma alles kuivades Ca(OH)2 + CO2 -> CaCO3 + H2O * lubi ei ole halvem sideaine kui tsement aga ta ,,töötab" aeglasemalt. 2) TSEMENT
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K SOKOLAAD Referaat Juhendaja: Sirje Tenok Maarja Lubi Sokolaad Tallinn 2010 2 Maarja Lubi Sokolaad SISUKORD 3 Maarja Lubi Sokolaad 1. SOKOLAADI AJALUGU 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika mandri ja külastas seda hiljem veel korduvalt. 1502. aastal, oma neljanda reisi ajal, maitses suur meresõitja praeguse Nicaragua aladel esimese eurooplasena sokolaadijooki ning sai lahkudes kingituseks kaasa ka kakaoube. Kolumbust huvitas aga ainult see, kuidas leida kauaotsitud meretee Indiasse. Kõik
· Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi · Põhi funktsiooniks on side aine · Tehakse lubimörti · Kustutamata lubi ( CaO ) Kustutatud lubi ( Ca(OH)2 ) Tsement · Valmistatakse savist ja paekivist · Tsement on kuivatatud ja peenestatud mass · Segatakse liiva ja veega. · Vajadusel lisatakse kruusa, metalli, klaasi
- marmor-lubikrohv Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvimistehnika. Spetsiaalsete hüdrauliliste omadustega lubikrohvi tihendatakse ja poleeritakse kiviga ning seebitatakse täieliku veekindluse ning läikiva pinna saamiseni. Lisaks seintele on võimalik katta nii põrandaid, lagesid, kuumaks minevaid pindasid jne. Paberkrohvi - vanast makulatuurist valmistatud krohvi sideaineks on kaseiin või metültselluloos. Samuti on võimalik traditsiooniliste krohvide sideaneid -nagu lubi või savi-kasutada paberkrohvides. Paberkrohvid on väga heade helisummutavate omadustega. Võimalik on luua väga erinevaid dekoratiivseid pindasid. Kaseiinkrohv on kaseiinsetel sideainetel baseeruvad ja erinevaid täiteianeid sisaldavad krohvid. Väga heade nakkeomadustega. Sobilikud peeneks viimistluseks. Stucco lubipahtel on lubjapastast ja täiteainetest koosneva pastaga on võimalik pärast vahatamist saavutada väga elavaid läikega pindasid. Sobilik nii niisketesse ruumidesse
a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi Leidumine: Lubjakivi sees Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Kasutamine:
Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele ja happevihmadele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageeri hapetega. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Savi ja liiv Liiv ja savi on tähtsad lähtained teiste materjalide valmistamiseks. Mõlemad on tekkinud graniidi murenemisel aastatuhandete jooksul. Savile on iseloomulik moodustada veega plastiline, hästi vormitav segu. Tehislikud ehitusmaterjalid Tellised Lubi Tsement Klaas Tellised Põletatud savist telliseid, katusekive ja teisi detaile on kasutatud juba ammustest aegadest. Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 900-1100 °C juures. Sellel temperatuuril hakkavad saviosakesed kleepuma ja moodustavad tugeva ruumilise struktuuri. Savitellised peavad vastu kõrgele temperatuurile, kuid ei ole alati piisavalt ilmastikukindlad. Lubi Lupjast tehtud lubimörti kasutatakse sideainena.
segune betooniga, seega efektiivsemad; liiga paks seinale või põrandale (viimasel juhul ka kandma määrdekiht muudab detaili õliseks koormust) · Õlivabad määrded - lubimääre, seepmääre; Sideaine järgi jagunevad: segunevad betooniga kergelt, kuid detail ei muutu · Õhkmördid - sideaineks lubi, kips, savi või mõni õliseks muu õhksideaine; kasutamine ainult kuivades Vormide vormimine: kohtades · Vormi asetamine vibrolauale · Hüdraulilised mördid - sideaineks tsement või muu vesisideaine;
Keemia igapäevaelus ja tööstuses Kogu meie ümbrus koosneb ainetest. Paljudega oleme kokku puutunud ka igapäevaelus ja tööstuses. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril klatsiumkarbonaat ( CaCo3) laguneb ja süsihappegaas lendub. CaCo3 CaO + CO2 sool Järele jääb kustutamata lubi kaltsiumoksiid ( CaO ). Kaltsiumoksiidi leidub lubjakivis ja on kasutatud ka klaasi tootmisel. Seda kasutavad ehitajad ning põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happelisust. Ca + O2 = CaO oksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi on keemiline ühend valemiga Ca(OH)2 . See tekib kui kaltsiumoskiid reageerib veega. CaO + H2O = Ca(OH)2 - hüdroksiid
ja taimset armatuurkiudu. Krohv sobib kasutamiseks siseruumides erinevatel puit ja kivi aluspindadel. Krohvi koostisosaks oleval savil on ainulaadne võime tasakaalustada ruumis õhuniiskuse ja -temperatuuri kõikumist. Ruumis loob see tervisliku kliima. Kiu olemasolu tootes tagab pinna pragunemiskindluse ja tugevuse. Krohvil on ilus naturaalne värvitoon. Seda on hea värvida kaseiin- või marmor-lubivärviga. LUBI · Lubimörte osati käsitleda ja kasutada juba rohkem kui 8000 aastat tagasi. Traditsioonilise lubja põletamise, kustutamise ning käsitlemise tehnikad olid tsemendi võidukäigu ajastul peaaegu hääbumas. Nüüdseks on ilmnenud, et liiga tugevad mördid ei ole alati kõige sobilikumad, traditsioonilist lubimörti ei ole võimalik tsemendiga asendada. Lisaks mitmetele ehituslikult olulistele omadustele soodustab lubja kasutamine siseviimistluses hea
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
silikaatide koostises Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi, marmori, dolomiidi jt. koostises Kus kasutatakse? Kaltsiumit ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle kasutatakse optikas Kaltsium kui oluline mineraalaine inimese organismis Kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis Täisväärtusliku ja kergesti omastatava kaltsiumi tähtsaim allikas on piim ja piimasaadused Moodustab inimese kehakaalust kuni 2%, seega näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas
Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda
Oksiidid: Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. CaO- põletatud lubi, kustutamata lubi; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas 2 KNO3= 2 KNO2 + O2 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Alused: Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H +). Vees lahustuvad alused e. LEELISED: NaOH, KOH, Ba(OH)2 Amfoteersed alused: Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Vees lahustumatud alused tabelis NaOH- seebikivi, sööbenaatrium; Ca(OH)2- kustutatud lubi Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+).
plaatimissegud. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Krohvimördi ülesandeks on pindade silumine ja kaitsmine mitmesuguste välismõjude eest. Plaatimissegu peab plaadid kinnitama seinale või põrandale ja põranda puhul kandma ka koormust. Sideaine järgi jagatakse mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust.
Kaltsiumoksiid Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub. Järele jääb põletatud(kustutatud) lubi kaltsiumoksiid. Kasutavad ehitajad ning põllumehed.Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Kaltsiumoksiidi toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Kaltsiumoksiidi on kasutatud ka klaasi tootmisel. Kaltsiumoksiidi saadakse : Ca+O2=CaO Keemiline valem on CaO. Molaarmass 56,08 g/mol Normaaltingimustel tahke .Värvuselt valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund
Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; oksiid, alus, hape, sool 4. Aine valemi tegemine nimetuse andmine 5. Reaktsioonid a) Põlemine (+O2) Lihtaine + O2 OKSIID b) Oksiidi reageerimine veega Aluseline oksiid + vesi ALUS
• Täitematerjalid on inertsed – ei reageeri vee ega sideainega • Täitematerjalideks kasutatakse odavaid materjale – liiv, killustik, kruus jne – Moodustavad betooni mahust 70...90% Tsement • Tsement on laialdast kasutust leidev ehitusmaterjal, mida kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks • Tsement koosneb peamiselt: ränioksiidist, alumiiniumoksiidist, raud(III)oksiidist mis on seotud lubjamolekulide ja veega. Lubi • Lubi on ehitusmaterjal kivistuvate segude liitmiseks • Lupja saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel Liiv • Kõige paremini sobib krobeliste teradega mäeliiv • Mahumass on 1500...1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30...40% • Tavaliselt kasutatakse liiva, mille tera suurus on 0,14-4 mm • Ei tohi sisaldada betooni kivinemist takistavaid, püsivust vähendavaid või sarruse korrosiooni põhjustavaid aineid Killustik
Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat Osoon Trihapnik Lubjapiim Kaltsiumhüdroksiidi piimjas lahus
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3•H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape
(metalliline side) *pehmed ,kergesti lõigatavad *kerged *madal sulamis, temp *hea elektri ja soousjuht. *puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivamiseks . CaO+H2o Ca(OH)2 Hüdroksiidid Kõik leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid on tugevad alused-leelised. Lubjapiim tahke kustutatud lubi+vesi=piimjas segu Lubjavesi lubjapiima filtreerimisel. NaOH- vajalik keemiatoostuses,oluline reaktiiv eemialaborites. Kas seebi valmistamiseks. CaOH ehitusmaterjalide valmistamine. Lubimört CaOH+vesi+liiv = hea sideaine. Kustuta lubi kas põllumajanduses ,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
