· Veevajadust vähendavad ja töödeldavust paranavaid plastikfikaatoreid ja superplastifikaatoreid. · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. · Külmumist taksitavad lisandid ,mida kasutatakse värske betooni külmumise kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjalid · Täitematerjal on betoonis 70%. Täitematerjalide roll betoonis : · täitematerjalid moodustavad skeleti,mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. · Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis: · Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord ,kui terad pakitakse niisguse tihedusega,et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Liiv(täitematerjal) · Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse...
· Konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastavaks · Konstruktsioonide muutmine nägusamaks. Jagatakse 3-e rühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdumaterjalid. 2. Mis on värvmaterjal? Värvmaterjal (värviline või värvitu) kantakse pinnale vedelas olekuss. Seal ta kuivab või kivistub ja tekitab viimistluskihi. Värvmaterjalide põhikomponendiks on mitmesugused liimid, värnitsad, lahustid, pigmendid, täitematerjalid jne. 3. Loomseid liime saadakse? Loomseid liime saadakse loomakontidest liimolluse väljakeetmise teel. Maalriliimist on ta puhtam ja kvaliteetsem. Seda turustatakse tahvlitena või graanulitena. Lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel. 4. Värnitsa algmaterjaliks on? Taimeõlid(lina-, kanepi-, päevalille jne õli) 5. Pigmendiks nimetatakse? Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus
3. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist. Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur. Materjalide kooskasutamisel on poorsuse tüüp määrava tähtsusega konstruktsiooni koostamisel, näiteks lahtise poorsusega soojustusmaterjalide puhul on vaja kasutada auru ja tuuletõkkeid, hüdroisoleerida konstruktsiooni jne. Tuntud keraamikatooted on ka kerged betooni täitematerjalid, millised parandavad oluliselt betooni soojusisolatsiooni omadusi ja vähendavad tihedust. 4. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust. Seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojuserijuhtivuse. Näiteks EPS- soojusisolatsioonplaat on väikse tihedusega, kaalult kerge ja poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98 % ulatuses õhust
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks Lahtikäiva metallist põhjaga silinder di...
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade gabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga sil...
keskkonnatingimuste puhul sobivate materjalide seast Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalid - Täitematerjale kasutatakse betoonides esmajärjekorras taigna tardumise ja kivistumise protsessidega kaasnevate mahumuutuste vähendamiseks. Samal ajal vähendab täitematerjalide kasutamine oluliselt betooni maksumust. Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- kergkruus Täitematerjalides piiratakse ja kontrollitakse • Peente <0,125mm osiste sisaldust sh. savi ja savikate osiste sisaldust (määratakse pesemisega) kuna halvendab liivaterade ja tsemendikivi vahelist naket; • Orgaaniliste osiste sisaldust (kolorimeetriline hinnang) kuna alandab betooni tugevust ja aeglustab betooni tugevuse kasvu;
· Prussdetailid : okaspuu või lehtpuu saematerjal 25. Elastsed alused pehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale kasutatakse` · Elastsed alused annavad tootele vetruvuse ja pehmuse · Elastne alus peab tagama inimese keha raskuse ühtlase jaotumise tootele Elastsete alustena kasutatakse : · Vedrud ja vedrublokid · Elastsetest lintidest punutised · Poroloonist valatud kujublokid 26. Täitematerjalid ehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale Kasutatakse · Täitematerjalid katavad elastse aluse ja annavad tootele lõpliku kuju ja pehmuse · Täitematerjalina kasutatakse erineva päritoluga elastseid kiulisi materjale, millest on moodustatud matid või lehed Traditsioonilised täitematerjalid : · Hobusejõhv · Seaharjased · Mererohi · Puuvillavatt
25. Elastsed alused pehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale kasutatakse` • Elastsed alused annavad tootele vetruvuse ja pehmuse • Elastne alus peab tagama inimese keha raskuse ühtlase jaotumise tootele Elastsete alustena kasutatakse : • Vedrud ja vedrublokid • Elastsetest lintidest punutised • Poroloonist valatud kujublokid 26. Täitematerjalid ehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale Kasutatakse • Täitematerjalid katavad elastse aluse ja annavad tootele lõpliku kuju ja pehmuse • Täitematerjalina kasutatakse erineva päritoluga elastseid kiulisi materjale, millest on moodustatud matid või lehed Traditsioonilised täitematerjalid : • Hobusejõhv • Seaharjased • Mererohi • Puuvillavatt
Serbia) – lubjast, liivast ja kruusast umbes 5600 aastat enne meie ajaarvamist ehitatud jahionni põrand • Rooma Panteon – vanim kasutusel olev betoonrajatis Pont de Notre Dame Rooma Panteon Mis on betoon? • Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteaine segu kivistumisel • Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku • Täitematerjalid on inertsed – ei reageeri vee ega sideainega • Täitematerjalideks kasutatakse odavaid materjale – liiv, killustik, kruus jne – Moodustavad betooni mahust 70...90% Tsement • Tsement on laialdast kasutust leidev ehitusmaterjal, mida kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks • Tsement koosneb peamiselt: ränioksiidist, alumiiniumoksiidist, raud(III)oksiidist mis on seotud lubjamolekulide ja veega. Lubi
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade kabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150...
Võrumaa Kutsehariduskeskus MÖRDID Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................3 Mörtide olemus ja liigid, mörtide üldomadused....................................4 Mördi täitematerjalid, müürimördid, krohvimördid...........................5,6 Dekoratiivkrohvid, kuivsegud, erimördid.............................................6 Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7 Mörtide valmistamine ja transport........................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................9 Kasutatud materjal......................................
Sellest järelduvalt võib betooni tugevdada vesi-tsementteguri vähendamise teel. Kas suurendades tsemendi kogust olla või vähendada veehulka. Tsemendi koguse suurendamine võib olla aga rahaliselt märkimisväärselt kallim. Samuti oleneb tsemendist ka betooni kahanemine. Tsemendi suur hulk segus tekitab suuremaid kahanemisi kuivamisel. Sellise olukorra vältimiseks lisatakse betoonisegusse täitematerjali. Jämedad (killustik) ja peened (liiv) täitematerjalid moodustavad betooni skeleti, mille seob kokku moodustuv tsementkivi. Täitematerjalide oluliseks tingimuseks on puhtus. Näiteks ei tohiks liiv sisaldada huumust, kuna see halvendab tsemendi kivinemist. Samuti ei tohiks täitematerjalid sisaldada liigset tolmu või savi, kuna kivinev tsement ei pruugi nakkuda tera pinnale, mis on juba tugevalt kokkupuutes saviga. Täitematerjalide terade suurus, terastikuline koostis, terade kuju ja terade pinnakaredus mõjutavad betooni tugevust
Kokku ~60...95%. Aliit mõjutab just esialgset survetugevuse kasvu. 11. Avatud ja suletud poorid, vesi-tsementteguri ja hüdratatsiooniastme mõju poorsusele, poorstruktuuri muutumine ajas Mida suurem hüdratatsiooniaste, seda vähem kapillaarpoorsust betoonis esineb ning mida suurem vesitsementtegur, seda suurem kapillaarpoorsus. Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni. Hüdratatsioon täidab osad kapillaarpoorid. 12. Betoonide täitematerjalid, põhiterminoloogia EVS-EN 12620 järgi Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav. Looduslik: mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tavaline täitematerjal: mineraalne täitematerjald, mille osakeste tihedus on 2000...3000 Peentäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D <4 mm Jämetäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D>4 mm ja alumine
.................................................................. 10 2.6 Betooni valmistamine.......................................................................................................... 10 2.6.1 Segamisjuhend.............................................................................................................. 11 2.7 Tsemenditüüp.......................................................................................................................12 2.7.1 Täitematerjalid.............................................................................................................. 12 2.7.2 Betoonisegamise eeskirjad ja reeglid............................................................................12 2.8 Transportimine.....................................................................................................................13 2.8.1 Reeglid betooni transportimiseks:..........................................................................
raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas
tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Täitematerjal. Liiv Liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. Täitematerjal. Killustik Jämetäitematerjal Betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik. Olenevalt täitematerjali tihedusest jaotataksekerged või rasked täitematerjalid. Killustiku doseeritakse fraktsioonidena. Betoonisegu koostamine ja valmistaminev Betoonisegu koostamisel ja valmistamisel lähtutakse: *Soovitavast betooni klassist *Töödeldavusest *Lähtematerjalide omadustest *Määratakse seguvahekord, mida väljendatakse kas massi või mahtude suhtena, kus üheks on võetud tsemendi hulk 1 : AL : AK, ja tuuakse välja ka vesitsementsuhe V/T. *Seejärel koostatakse segu.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS
Töötlus meisliga mehaaniline/ elektriline uue põlvkonna töötlus (CNC) kiilude kasutamine lõikamine/saagimine teemantsaega 2.5.3 pinnatöötlus raidfaktuurid : a) kalju faktuurid b) mügaraline faktuur c) rihvelfaktuur d) voldiline faktuur e) tahutud faktuurid Abrassiivfaktuurid: a) saetud faktuur b) lihvitud faktuur c) poleeritud faktuur 2.6 looduskivide kasutusalad Ehituskivid, plokid, detailid ja plaadid happekindlad tooted ja täitematerjalid leeliselised tooted tulekindlad tooted sideainete valmistamine teedeehituses-killustikud keraamika ja kergruusa looduskivide kasutamise eelised: välised omadused-värvus, tekstuur, pinnatöötlus0 tugevusomadused- pinnakõvadus, tugevus, kuluvus teised omadused- veeimavus, pehmenemiskoefitsent Ilmastiku ja keskkonnamõju looduskivide püsivusele: niiskus- niiskuspaisumine ja kahanemine, külmakindlus õhusaaste-hapniku mõju, väävliühendid, soolad temperatuur- mahumuutused, pragunemine
pehmed- voolukivi) *tihedus eestis 1,9-2,9 g/cm3 *tugvust mõjutavad tegurid: stuktuur, mineraalide kuju, tihedus, poorsus *suure kulumiskindlusega on kivimid, mis sisaldavad kvartsi ja päevakivi (graniit) *soojapidavusvõime on halb *looduskive mõjutavad: välisjõud, õhk, temp, organismid KASUTUSALAD *vundamendid *seinad *põrandaplaadid, trepiastmed, aknalauad, kaminad *teedeehitusmaterjalid *betooni ja mördi täitematerjalid ____________________________________________________________ 4. EHITUSKERAAMIKA *üldjuhul savis põletatud tooted *keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena. kuumutamisel kasvavad pulbri osaksed ühtseks massiks. mida kõrgem temp seda enam kahanevad paakuvad osaksed *paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma ülepõlemise tunnusteta mass Keraamilsed materjalid: 1)tellis 2)kergkruus 3)email 4)kahhelkivi 5)klinkerkivi Põletatud tellis
toimel. Tsementkivi võib osaliselt vees lahustuda (eriti vaba lubi) ja muutuda selle tagajärjel poorsemaks ja nõrgemaks. Korrosiooni suhtes ohtlikes kohtades tuleb kasutada keemiliselt püsivaid tsemendi liike. 7. BETOONID 7.1. BETOONIDE OLEMUS JA LIIGITUS *Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske üle 2600 kg/m3 Normaal ehk tavabetoon 2100...2600 kg/m 3 Kerge 800...2100 kg/m3 , ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse
· Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid · Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betooni koostisosana tuleb vaadelda ka õhku, mis osaleb betooni struktuuri kujunemisel. Täitematerjale on betoonis kuni 70 %. Täitematerjalide roll betoonides: · Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. Moodustunud skeletil on oma roll tugevuse andmisel betoonile, seetõttu tuleb kõrge tugevusega betoonides kasutada ka kindla tugevusega täitematerjale. · Täitematerjalide olemasolu betoonis vähendab tsemendikivi mahukahanemise mõju betoonile. Peale muude omaduste on täitematerjalid veel vähedeformeeruvad e. jäigad ja hea kulumiskindlusega.
4 Kuni 7 Www.maxit.ee www.knauf.ee www.google.com Polümeersed krohvimördid Sisaldavad sideainena orgaanilist sideainet s.t dispersiooni või lahustit ning täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm. Mineraalsed krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina. Krohvitöödel kasutatavad materjalid: Sideaineid täitematerjalid vesi plastifikaatorid tardumis aeglustid pigmendid hüdrofoobsed lisandid eriotstarbelised valmis krohvisegu kuiv krohv krohvi kandematerjalid isoleermaterjalid Sideained Mördi sideaineks kasutatakse lupja, tsementi, kipsi, PVA emulsiooni ja vesiklaasi Sideained jagunevad kahte põhiliiki Orgaanilised sideained ja Mineraalsed sideained mis kivistumise järgi omakorda jagunevad kaheks:
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku t...
Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudk...
kesk= (l * X+ k * Y) / X+Y= (2,65 * 0,41+2,55 * 1) / 1,41= 3,6365/1,41= 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 695,46 x 2,58 = 1794,29 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on : (1794,29 * X) / X + Y= (1794,29 * 0,41) / 1,41= 521,74 kg Tulemuse korrutame liiva ülehulga teguriga. 521,74 x 1,15 = 600 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1794,29 600 = 1194,29 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 106,54 kg - vett 198 kg - liiva 600 kg - killustikku 1194,29 kg Kokku 2098,83 kg, mis on ühtlasi betoonisegu tihedus. Saadud materjalide hulgad jagame läbi tsemendi hulgaga ja saame suhtelised materjalide hulgad 1 kg tsemendi kohta. 106,54 / 106,54 : 198 / 106,54 : 600 / 106,54 : 1194,29 / 106,54 1 : 1,86 : 5,63 : 11,21 - nominaalne kaaluline seguvahekord
isetihenevatbetoon Sillutisbetoon- sõiduteede, platside parklate katendi toetamiseks. Tavalisest asfaltbetoonist suurem koormustaluvus, kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamis tsüklitele. Polümeerbetoon-sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku.Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoaktiivsed vaigud. Täitematerjalid peavad olema kuivad. Kasutatakse korrudeeruvates ja keemiliselt agressiivsetes keskkondades. Kiudbetoon- armeeritakse disperssete kiududega.Kõige levinumad on teras-,plastik-polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiud on tõmbetugevuse parandamiseks. Enamlevinud on lainelise kujuga kiud ca50mm pikad, neil on kõige parem nakkumine betooniga. Ei lase pragunemisel betoonil tükkidena puruneda. Põhiline kasutusala on betoonpõrandad. Isetihenevbetoon (ITB)- Kus puudub intensiivse tihendamise
Kogu täitematerjalide mass on: 525 2,58 = 1355 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1355 X÷(X+Y) = 1355 0,41÷(0,41+1,00) = 394 kg Tulemuse korrutan liiva ülehulga teguriga. 3941,15 = 453 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1355 453 = 902 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 297 kg - vett 178 kg - liiva 453 kg - killustikku 902 kg Kokku 1830 kg, mis on ühtlasi betooni segu tihedus. 4 Saadud materjalide hulgad jagame läbi tsementi hulgaga ja saame suhtelised materjalide hulgad 1 kg tsemendi kohta. 297/297 : 178/297 : 453/297 : 902/297
Kogu täitematerjalide mass on: 635 2,6 = 1651 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1651 X÷(X+Y) = 1651 0,40÷(0,40+1,00) = 472 kg Tulemuse korrutan liiva ülehulga teguriga. 4721,1 = 519,2 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 4 1651 519,2 = 1131,8 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 276 kg - vett 218 kg - liiva 519,2 kg - killustikku 1131,8 kg Kokku 2145 kg, mis on ühtlasi betooni segu tihedus. Saadud materjalide hulgad jagame läbi tsementi hulgaga ja saame suhtelised materjalide hulgad 1 kg tsemendi kohta. 276/276 : 218/276 : 519,2/276: 1131,8/276
Aurutamine toimub aurutuskambris, aurutustunnelis, aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all · Nake kividega - mida plastsem mört ja suurem kivide veeimavus, seda parem nake Mullbetoondetailide kivitsamisel kasutatakse autoklaavimist (aururõhk 0,8-1 Pa; tepm. 160-180 C) Mördi täitematerjalid: Vahel kasutatakse ka elektrilist soojendamist Enamasti looduslik liiv; terade suurim jämedus piiratud; pesukrohvides peenem killustik Kasutades kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi, siis kivistumise kiirendamist vaja ei ole Müürimördid: Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid: Tsementmört
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust
Kaks pinnapihti ehk laminaati – suure tugevusega materjal Keskmine osa ehk täitematerjal – kerge, väikese tugevusega materjal, mis annab konstruktsioonile paksuse Pinnakihi materjali omadused : Suure tõmbetugevusega Suure kõvadusega (tugeva pinnaga) Pinnakihina kasutatakse : Spoon, ristvineer Klaasplastid (vaik koos armeeriva kiuga ) Alumiinuim leht Täitematerjalid Kerge Kergesti töödeldav ja liimitav Täitematerjalina kasutatakse : Jäik vahtplast (PVC, PUR jne. Balsapuit Kärgmaterjalid (paberkärg, alumiinuimkärg) Balsapuu Komposiitmaterjalid ehk klaasplastid Komposiitmaterjaloid on kahest erinevate omadustega materjalist koosnev ühendus Komposiitmaterjal ühendab erinevate materjalide head omadusedsamamooodi NAGU RAUDBEToonis on ühendatud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 6 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1: RB = 1,28 * B * KT / 100 RB – nõutud betooni tugevus [MPa] B – betooni klass [MPa] ...
ASFALTSEGUD JA NENDE VALMISTAMINE REFERAAT Tee-ehitusmaterjalid Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ASFALTSEGUD.....................................................................................................................................4 1.1.Asfaltsegude liigitus.........................................................................................................................4 1.2.Asfaltsegude valmistamine..............................................................................................................5 1.3.Asfaltsegude vedu ja laotamine.......................................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................
KROHVITÖÖD õp. Aidak Õpilane: _________________________ Rühm: _________ 1 KROHVITÖÖD õp. Aidak Krohvitööde terminid tasandab aluspinna ebatasasused ja toimib · erikrohvid - tavapärastest mörtidest kattekihi alusena erinevate mörtide või tavalistest erinevate · vääriskrohv valmispinna (värviline) töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinn...
- Sulades struktuur hävineb ja ei ole enam uuesti töödeldav. - Põiksidemete pärast kõvemad kui termoplastsed polümeerid. - Bakeliit, polüester, FF-valigud.(fenoolfariin) Elastomeerid: - Elastsus saavutatakkse vulkaniseerimise või mõne muu meetodiga. - Ahelate vahel elastsed põiksidemed - Sünteetiline kumm Lisandid plastmassides: - Pehmendajad - Stabilisaatorid - Plastifikaatorid - Antistaatilised lisandid - Täitematerjalid - Lisaained töödeldavuse parandamiseks. Plastmasside omadused - Kergus 0,6 1,5g/cm3 - Läbipaistvus (optika) - Isolatsiooniomadused - Dielektrikud - Keemiline püsivus - Veepüsivus - Hõõrdetegur - Elektri- ja soojusjuhtivus - Kasutamistemperatuur: -10+170kraadi. (-80+270kraadi) Polüvinüülkloriid: - Levinum plümeer - Lahustile vastupidav - Vähene kuumakindlus.(<100 kraadi) - Väga jäik, kasutamiseks koos plastifikaatoritega
Doseerimine seisneb ühe trummlitäie jaoks vajalike materjalide hulkasde väljamõõtmises või kaalumises. Selleks tuleb leida antud seguvahekorra ja trummli mahu järgi vajalikud doseeritavad materjalide hulgad. Doseerida võib kaalu või mahujärgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda kasutatakse peamiselt tehastes. Mahuline doseerimine seevastu on lihtsamate vahenditega teostatav ja sobivam ehitusplatsil. Tsement ja vesi tulevad doseerida 2% täpsusega ja täitematerjalid 3% täpsusega. Doseerimisel tuleb arvestada ka liivas ja killustikus oleva niiskusega ja veehulka tuleb selle võrra vähendada. Materjalide segistisse asetamise järiekord põhimõtteliselt tähtsust ei oma; nt algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ veest ning segatakse, seejärel listatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord aga segatakse algul läbi kuivad materjalid ja siis lisatakse vesi. Vajalik segamise aeg sõlutb segu plastsuset ja segisti suurusest
kõva keskmine ja jäik savi nihketugevusega >25 kPa ning liiv ja kruus. Ehitustingimused: tavalised juhul kui tingimustes on kaks või enam järgnevat olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud täitematerjal, rasketehnikaga vibrotihendamine, ehitustranspordi liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm; soodsad täitematerjalid maksimaalse terasuurusega <200 mm ja kihipaksusega >1,5 maksimaalse tera läbimõõtu. Liiklussagedus: - kõrge keskmise ja kõrge liiklussagedusega teed (rohkem kui 500 a/ööp) - madal madala liiklussagedusega teed (vähem kui 500 a/ööp) 40) Tee-elemendid · Plaanikõverik on tee plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassi teljeosa. · Kõverik- tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element
jämedateraliste pinnastega E6 Alustarindid: E61 hoone alustarindid 11 Raadamine ja lammutamine: 11.1 raadatav materjal, 11.4 raadamine, lammutus ja kaitse, 11.5 raadatud ehitusplats 12 Kaevetööd: 12.1 kaevandatav pinnas, 12.3 kaeveala, 12.4 Kaevetööd ja tosetus 15 Täitmine: 15.1 täitematerjalid, 15.3 aluspinnas, 15.4 täitetööd 17 Haljastustööd: 17.1 taimestik, 17.4 istutamine ja külv 2 3.4. Brigaadide koosseisu määramine 2 Eesti Ehitusteabe Fond. MaaRYL2000 Ehitustööde kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Tallinn 1997. Lk 18 225. 1. Krundi märketööd: 2 töölist 2. Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine: 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt teie veoki vajaduse arvutusele 3
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
koostises. [1] 1. EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED 1.1. Ehitusjäätmete definitsioon Ehitus- ja lammutusjäätmed (construction and demolition waste) on jäätmed, mis tekivad ehitiste või nende osade, kas maapealsete või maa - aluste, ehitamisel, lammutamisel, renoveerimisel või rekonstrueerimisel. [2] Ehitusjäätmed on puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, klaasi- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning täitematerjalid ja väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. [3] 1.2. Taaskasutatavad ehitusjäätmed Ehitusjäätmete hulgas on palju materjale, mida saab kasutada ümbertöötlemisel sama toote taaskasutamiseks või kasutada teiste toodete valmistamiseks. Ehitusmaterjalid, mida saab tavaliselt taaskasutada on näiteks järgmised: · käsipuud; · vannid ja selle seadmed; · tellised ja sillutuskivid;
tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadus. tugevuse järgi jagatakse mördid markidesse: 5, 10, 25, 50, 100 harva ka 150 ja 200. mark näitab proovkuupide survetugevust ( kg/cm²), peale 28 päevast kivistumist. nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. mida plastsem on mört, seda parem on nake. Mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. Mördi täitematerjalid Mördi täitematerjalina kasutatakse harilikult looduslikku liiva. Liivaterade suurim jämedus on järgmine: - tellismüüritise puhul 2,5 mm - looduskivimüüritise mördil 5,0 mm kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kerget täitematerjali ( räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Müürimördid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni.
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
aluspinnased, ehitus jea ekspluatsioonitingimused järgmiselt: Aluspinnase tüüp: Pehme- pehmed savid nihketugevusega -25 kPa ning turvas. Kõva- keskmine ja jäik savi niketugevusega 25 kPA ning liiv ja kruus. Egitustingimused: Tavalised- juhul kui tingimusetes on kaks või enam kõrgnevat olukorda Raske ehituseda liiklus, nurdaline ja terav purustatud täitematerjal, rasketehnika vibrotihendamine, ehitustransport liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm. Soodsad- täitematerjalid maksimaalne terasuurus on 200 mm ja kihipaksusega -1.5 maksimaalse tera läbimõõduga. 1. Mis põhjustab muldkeha horisontaalset läbimist ? 2. Millal tekib purunemine mööda silindrilist lõikepinda ? 3. Armeeritud mulde aluse vertikaalse nihkumisega põhjused? 4. Kuidas hoitakse ära muldkeha horisontaalne libisemine? 5. Mida nimetatakse geosünteedi tasapinnaliseks vooluks ? 6. Geosünteedi ülesanne separeerimisel? 7
Omadused: • kõige parem tõmbetugevus on looduslikul kummil ja katkemisvenivus samuti -6 korda enda pikkusest • silikonkummi saab kasutada ka kuumenevates kohtades (kuni 200c) ja väga hea osoonikindlusega. BETOON Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteainete segu kivistumisel Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed – need ei reageeri vee ega sideainega Täitematerjalidena kasutatkase lihtsaid ja suht odavaid materjale(liiv, killustik, kruus jne) ja need mood. betooni mahust 70-90% Betooni liigitus Sideaine järgi: tsement, silikaat, kips v polümeerbetoon Täitematerjali järgi: betoon tiheda v poorse eritäitematerkaliga (nt samott- täitematerjaliga) Struktuuri järgi: tihebetoon, poornebetoon, mullbetoon, korebetoon
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbe...
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
APP (atactic polypropylene) materjalid sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid ning on krge UV-kindlusega (APP-materjalid ei vaja UV kaitseks kiltkivipuistekihti), on elastsed, krge kuumataluvusega katusekatted. 6. Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni
Betooni purunemine survel: Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. 26. Polümeerbetoon ja sillutisbetoon Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20...30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad. Polümeerbetoonide kasutusala - Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Teebetoon (sillutisbetoon) - Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitusel
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
