· vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. · Veevajadust vähendavad ja töödeldavust paranavaid plastikfikaatoreid ja superplastifikaatoreid. · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid. · Külmumist taksitavad lisandid ,mida kasutatakse värske betooni külmumise kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjalid · Täitematerjal on betoonis 70%. Täitematerjalide roll betoonis : · täitematerjalid moodustavad skeleti,mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. · Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis: · Täitematerjalide terastiku koostisega tuleb saavutada olukord ,kui terad pakitakse niisguse tihedusega,et tsemendi ja vee segu täidaks täitematerjale omavahel siduvat funktsiooni. Liiv(täitematerjal)
normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu. JÄMETÄITEMATERJAL: betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik. Olenevalt materjalist tihedusest jaotatakse-kerged või rasked täitematerjalid( kergkruus) Killustiku doseeritakse fraktsioonidena.
· Konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastavaks · Konstruktsioonide muutmine nägusamaks. Jagatakse 3-e rühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdumaterjalid. 2. Mis on värvmaterjal? Värvmaterjal (värviline või värvitu) kantakse pinnale vedelas olekuss. Seal ta kuivab või kivistub ja tekitab viimistluskihi. Värvmaterjalide põhikomponendiks on mitmesugused liimid, värnitsad, lahustid, pigmendid, täitematerjalid jne. 3. Loomseid liime saadakse? Loomseid liime saadakse loomakontidest liimolluse väljakeetmise teel. Maalriliimist on ta puhtam ja kvaliteetsem. Seda turustatakse tahvlitena või graanulitena. Lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel. 4. Värnitsa algmaterjaliks on? Taimeõlid(lina-, kanepi-, päevalille jne õli) 5. Pigmendiks nimetatakse? Pigmentideks nimetatakse peeni värvilisi pulbreid, milledega antakse värvisegudele vajalik värvus
3. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist. Soojusisolatsiooni seisukohalt on paremad materjalid, mille kinnine poorsus on suur. Materjalide kooskasutamisel on poorsuse tüüp määrava tähtsusega konstruktsiooni koostamisel, näiteks lahtise poorsusega soojustusmaterjalide puhul on vaja kasutada auru ja tuuletõkkeid, hüdroisoleerida konstruktsiooni jne. Tuntud keraamikatooted on ka kerged betooni täitematerjalid, millised parandavad oluliselt betooni soojusisolatsiooni omadusi ja vähendavad tihedust. 4. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust. Seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojuserijuhtivuse. Näiteks EPS- soojusisolatsioonplaat on väikse tihedusega, kaalult kerge ja poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98 % ulatuses õhust
teoreetilisele tihedusele, mis on vahemikus 1350-1450 kg/m3. Mida tihedam on täitematerjal, seda tugevamat betooni on võimalik saada (Показатели плотности). Saadud tühiklikkus on 51,6%. Normaalseks tühiklikkuks loetakse 40-50%. Suure tühiklikkuse juures suureneb tsemendi kulu. (К.Н. Попов) Saadud veeimavus on Terastikulise koostise hinnatakse EVS-EN 12620:2002 “Betooni täitematerjalid” (Tabel 7.)järgi. Tulemused Tabelis 4.2. ei vasta standardis toodud numbritele ning katsetatud killustik ei sobi betooni täitematerjaliks. Sõel ava, [mm] Läbinud sõel, [%] Katse läbind sõelal, [%] d/2 0...5 1,4 d 0...20 2,9 D 85...99 98,1 1,4D 98...100 100 2D 100 100 Tabel 7
kaalutuna õhus [g] 1 975,2 997,4 2,3 6. Järeldus Killustiku puistetiheduseks saadi 1429 kg/m3 (1250-1400 kg/m3) ning teradetiheduseks 2659 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 46,3%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm. Graafikut vaadates, saab järeldada, et terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 4-16 mm sisaldas 28% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 4-16 mm muljumiskindluseks saadi 12,3%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 1000. Katsetatud killustiku veeimavus on 2,3 %, kirjandusliku allika väitel on veeimavus paekivi killustikul 0,2...4%. 7. Vastused küsimustele
kaitstus korrosiooni vastu, oleksid kasutatava tootmisprotsessi ja valitud betoonitööde tehnoloogia puhul täidetud. Kui betooni lähtematerjalide tüübid ja klassid ei ole spetsifikatsioonis määratud, valib need tootja kindlaks määratud keskkonnatingimuste puhul sobivate materjalide seast Sideainena kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalid - Täitematerjale kasutatakse betoonides esmajärjekorras taigna tardumise ja kivistumise protsessidega kaasnevate mahumuutuste vähendamiseks. Samal ajal vähendab täitematerjalide kasutamine oluliselt betooni maksumust. Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- kergkruus Täitematerjalides piiratakse ja kontrollitakse
· Prussdetailid : okaspuu või lehtpuu saematerjal 25. Elastsed alused pehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale kasutatakse` · Elastsed alused annavad tootele vetruvuse ja pehmuse · Elastne alus peab tagama inimese keha raskuse ühtlase jaotumise tootele Elastsete alustena kasutatakse : · Vedrud ja vedrublokid · Elastsetest lintidest punutised · Poroloonist valatud kujublokid 26. Täitematerjalid ehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale Kasutatakse · Täitematerjalid katavad elastse aluse ja annavad tootele lõpliku kuju ja pehmuse · Täitematerjalina kasutatakse erineva päritoluga elastseid kiulisi materjale, millest on moodustatud matid või lehed Traditsioonilised täitematerjalid : · Hobusejõhv · Seaharjased · Mererohi · Puuvillavatt
25. Elastsed alused pehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale kasutatakse` • Elastsed alused annavad tootele vetruvuse ja pehmuse • Elastne alus peab tagama inimese keha raskuse ühtlase jaotumise tootele Elastsete alustena kasutatakse : • Vedrud ja vedrublokid • Elastsetest lintidest punutised • Poroloonist valatud kujublokid 26. Täitematerjalid ehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale Kasutatakse • Täitematerjalid katavad elastse aluse ja annavad tootele lõpliku kuju ja pehmuse • Täitematerjalina kasutatakse erineva päritoluga elastseid kiulisi materjale, millest on moodustatud matid või lehed Traditsioonilised täitematerjalid : • Hobusejõhv • Seaharjased • Mererohi • Puuvillavatt
Serbia) – lubjast, liivast ja kruusast umbes 5600 aastat enne meie ajaarvamist ehitatud jahionni põrand • Rooma Panteon – vanim kasutusel olev betoonrajatis Pont de Notre Dame Rooma Panteon Mis on betoon? • Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteaine segu kivistumisel • Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku • Täitematerjalid on inertsed – ei reageeri vee ega sideainega • Täitematerjalideks kasutatakse odavaid materjale – liiv, killustik, kruus jne – Moodustavad betooni mahust 70...90% Tsement • Tsement on laialdast kasutust leidev ehitusmaterjal, mida kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks • Tsement koosneb peamiselt: ränioksiidist, alumiiniumoksiidist, raud(III)oksiidist mis on seotud lubjamolekulide ja veega. Lubi
normeeritakse olenevalt killustiku kvaliteedist - 15...50% nõeljaid terasid kõikide terade hulgast. [b, lk 4] Katsetatud killustiku tühiklikkuse protsent on 47%, kirjandusliku allika väitel........ Katsetatud killustiku peensusmoodul on 4,7, kirjandusliku allika väitel on peenusmooduli väärtus tavaliselt 6,5...8,5. [c, lk 4] Olenevalt tera ülemisest mõõdust kontrollitakse terastiku koostise vastavust EVS-EN 12620:2002 "Betooni täitematerjalid" [c, lk 4] D=16, d=4 Sõela ava, [mm] Läbind sõelal, [%] Katse läbind sõelal, [%] d/2 0...5 4,5 d 0...20 7,5 D 85...99 99,6 1,4D 98...100 100 2D 100 100 Killustik terastilikuline koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid"
Võrumaa Kutsehariduskeskus MÖRDID Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................3 Mörtide olemus ja liigid, mörtide üldomadused....................................4 Mördi täitematerjalid, müürimördid, krohvimördid...........................5,6 Dekoratiivkrohvid, kuivsegud, erimördid.............................................6 Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7 Mörtide valmistamine ja transport........................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................9 Kasutatud materjal.....................................
Sellest järelduvalt võib betooni tugevdada vesi-tsementteguri vähendamise teel. Kas suurendades tsemendi kogust olla või vähendada veehulka. Tsemendi koguse suurendamine võib olla aga rahaliselt märkimisväärselt kallim. Samuti oleneb tsemendist ka betooni kahanemine. Tsemendi suur hulk segus tekitab suuremaid kahanemisi kuivamisel. Sellise olukorra vältimiseks lisatakse betoonisegusse täitematerjali. Jämedad (killustik) ja peened (liiv) täitematerjalid moodustavad betooni skeleti, mille seob kokku moodustuv tsementkivi. Täitematerjalide oluliseks tingimuseks on puhtus. Näiteks ei tohiks liiv sisaldada huumust, kuna see halvendab tsemendi kivinemist. Samuti ei tohiks täitematerjalid sisaldada liigset tolmu või savi, kuna kivinev tsement ei pruugi nakkuda tera pinnale, mis on juba tugevalt kokkupuutes saviga. Täitematerjalide terade suurus, terastikuline koostis, terade kuju ja terade pinnakaredus mõjutavad betooni tugevust
Kokku ~60...95%. Aliit mõjutab just esialgset survetugevuse kasvu. 11. Avatud ja suletud poorid, vesi-tsementteguri ja hüdratatsiooniastme mõju poorsusele, poorstruktuuri muutumine ajas Mida suurem hüdratatsiooniaste, seda vähem kapillaarpoorsust betoonis esineb ning mida suurem vesitsementtegur, seda suurem kapillaarpoorsus. Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni. Hüdratatsioon täidab osad kapillaarpoorid. 12. Betoonide täitematerjalid, põhiterminoloogia EVS-EN 12620 järgi Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav. Looduslik: mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tavaline täitematerjal: mineraalne täitematerjald, mille osakeste tihedus on 2000...3000 Peentäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D <4 mm Jämetäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D>4 mm ja alumine
................................................................. 10 2.6 Betooni valmistamine.......................................................................................................... 10 2.6.1 Segamisjuhend.............................................................................................................. 11 2.7 Tsemenditüüp.......................................................................................................................12 2.7.1 Täitematerjalid.............................................................................................................. 12 2.7.2 Betoonisegamise eeskirjad ja reeglid............................................................................12 2.8 Transportimine.....................................................................................................................13 2.8.1 Reeglid betooni transportimiseks:.........................................................................
raskendavad töötlemist. Lõhed, praod, oksakohad, mädanemine, putukakahjustused, külmalõhed, kasvuvead. Puitmaterjalid ja -tooted jagatakse: --ümarmaterjaliks (palgid), --saematerjalideks ja --pooltoodeteks, --hööveldatud profiiltoodeteks, --põranda- ja katusematerjalideks, laudsepatoodeteks jms. Puidu kasutamine teedeehituses Geotekstiili ja geovõrgu paigaldamine puithakkest muldkeha peale. Puidust sillad. Puidust parved. Raudtee liiprid. betoon ja selle täitematerjalid, betooni tugevus, betooni vesi; Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas
paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata norm. temperatuuril kõrgel temperatuuril Materjalide kuju järgi > Kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellised, plaadid) > Rullmaterjalid ( katusekatte, põrandakattematerjalid, tapeedid) > Puistematerjalid (täitematerjalid, puistevillad) > Vedelad materjalid( lakid, värvid, mastikud) > Pulbrilised materjalid Materjalide omaduste järgi > Mahukaalu järgi (kerged, rasked) > Tulekindluse järgi > Akustiliste omduste järgi Standardi ja sertifikaardid > Standardid on riiklikud dokumendid, millega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuste määramiseks kasutatavad meetodid.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS
Töötlus meisliga mehaaniline/ elektriline uue põlvkonna töötlus (CNC) kiilude kasutamine lõikamine/saagimine teemantsaega 2.5.3 pinnatöötlus raidfaktuurid : a) kalju faktuurid b) mügaraline faktuur c) rihvelfaktuur d) voldiline faktuur e) tahutud faktuurid Abrassiivfaktuurid: a) saetud faktuur b) lihvitud faktuur c) poleeritud faktuur 2.6 looduskivide kasutusalad Ehituskivid, plokid, detailid ja plaadid happekindlad tooted ja täitematerjalid leeliselised tooted tulekindlad tooted sideainete valmistamine teedeehituses-killustikud keraamika ja kergruusa looduskivide kasutamise eelised: välised omadused-värvus, tekstuur, pinnatöötlus0 tugevusomadused- pinnakõvadus, tugevus, kuluvus teised omadused- veeimavus, pehmenemiskoefitsent Ilmastiku ja keskkonnamõju looduskivide püsivusele: niiskus- niiskuspaisumine ja kahanemine, külmakindlus õhusaaste-hapniku mõju, väävliühendid, soolad temperatuur- mahumuutused, pragunemine
pehmed- voolukivi) *tihedus eestis 1,9-2,9 g/cm3 *tugvust mõjutavad tegurid: stuktuur, mineraalide kuju, tihedus, poorsus *suure kulumiskindlusega on kivimid, mis sisaldavad kvartsi ja päevakivi (graniit) *soojapidavusvõime on halb *looduskive mõjutavad: välisjõud, õhk, temp, organismid KASUTUSALAD *vundamendid *seinad *põrandaplaadid, trepiastmed, aknalauad, kaminad *teedeehitusmaterjalid *betooni ja mördi täitematerjalid ____________________________________________________________ 4. EHITUSKERAAMIKA *üldjuhul savis põletatud tooted *keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena. kuumutamisel kasvavad pulbri osaksed ühtseks massiks. mida kõrgem temp seda enam kahanevad paakuvad osaksed *paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma ülepõlemise tunnusteta mass Keraamilsed materjalid: 1)tellis 2)kergkruus 3)email 4)kahhelkivi 5)klinkerkivi Põletatud tellis
toimel. Tsementkivi võib osaliselt vees lahustuda (eriti vaba lubi) ja muutuda selle tagajärjel poorsemaks ja nõrgemaks. Korrosiooni suhtes ohtlikes kohtades tuleb kasutada keemiliselt püsivaid tsemendi liike. 7. BETOONID 7.1. BETOONIDE OLEMUS JA LIIGITUS *Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raske üle 2600 kg/m3 Normaal ehk tavabetoon 2100...2600 kg/m 3 Kerge 800...2100 kg/m3 , ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse
· Veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid · Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betooni koostisosana tuleb vaadelda ka õhku, mis osaleb betooni struktuuri kujunemisel. Täitematerjale on betoonis kuni 70 %. Täitematerjalide roll betoonides: · Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. Moodustunud skeletil on oma roll tugevuse andmisel betoonile, seetõttu tuleb kõrge tugevusega betoonides kasutada ka kindla tugevusega täitematerjale. · Täitematerjalide olemasolu betoonis vähendab tsemendikivi mahukahanemise mõju betoonile. Peale muude omaduste on täitematerjalid veel vähedeformeeruvad e. jäigad ja hea kulumiskindlusega.
4 Kuni 7 Www.maxit.ee www.knauf.ee www.google.com Polümeersed krohvimördid Sisaldavad sideainena orgaanilist sideainet s.t dispersiooni või lahustit ning täiteainena mineraalosi mille terajämedus on üle 0,25mm. Mineraalsed krohvid võivad olla nii alus kui kui viimistluskrohvid, polümeersed krohvid on kasutatavad ainult viimistluskrohvina. Krohvitöödel kasutatavad materjalid: Sideaineid täitematerjalid vesi plastifikaatorid tardumis aeglustid pigmendid hüdrofoobsed lisandid eriotstarbelised valmis krohvisegu kuiv krohv krohvi kandematerjalid isoleermaterjalid Sideained Mördi sideaineks kasutatakse lupja, tsementi, kipsi, PVA emulsiooni ja vesiklaasi Sideained jagunevad kahte põhiliiki Orgaanilised sideained ja Mineraalsed sideained mis kivistumise järgi omakorda jagunevad kaheks:
5.6 Killustiku tugevuse määramine Fraktsioon 8-16 mm Silindrisse puistatud proovi mass M=352,4 g Kontrollsõela läbinud killustiku mass m1=294 g Muljumiskindlus Dp=294/352,4*100=83,4% 6. Järeldus Killustiku puistetiheduseks saadi 1368,9 kg/m3 ning teradetiheduseks 2607,6 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 47,5%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 1,0 mm. Terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 8-16 mm sisaldas 23,8% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 8-16 mm muljumiskindluseks saadi 83,4%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 200. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks?
Mördid *kasutatakse materjali ülesandmisel mondiidiks pindade tasandamisel pragude täitmisel jne. *ehitusmördid valmistatakse mineraalseteks sideainetest,peenest täitematerjalist ja seguveest mõne juhul kasutatakse ka pigmente. *mördi omadused reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilis või mineraalseid lisandeid. Klassifitseeritakse 1.tiheduse järgi -tavaline raskemört 1500-2200kg/m³(kvartsliiv) -kerge ehitusmört>1500 kg/m³(perliit ja kerged täitematerjalid) 2.otstarbe järgi: -müüri -pinnukate! -eriotstarbelised(akustilised,veetihedad,röntgenkiirgus takistavad jne) 3.sideainete järgi: -tsement,lubi,kips,savi,kukersiit jms mördid -harilik tsemendimört-tugevus on 10 Mpa Lubimörtidel-0.4...1Mpa Mörtidele esitatavad nõuded: -hea töödeldavus(piisavalt plastne) -veehoidvus(lubimördid veehoidvus on parem kui tsemendimörtidel). -ei tohi kihistuda. -hea nake aluspinnaga *Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus
kesk= (l * X+ k * Y) / X+Y= (2,65 * 0,41+2,55 * 1) / 1,41= 3,6365/1,41= 2,58 Kogu täitematerjalide mass on: 695,46 x 2,58 = 1794,29 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on : (1794,29 * X) / X + Y= (1794,29 * 0,41) / 1,41= 521,74 kg Tulemuse korrutame liiva ülehulga teguriga. 521,74 x 1,15 = 600 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1794,29 600 = 1194,29 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 106,54 kg - vett 198 kg - liiva 600 kg - killustikku 1194,29 kg Kokku 2098,83 kg, mis on ühtlasi betoonisegu tihedus. Saadud materjalide hulgad jagame läbi tsemendi hulgaga ja saame suhtelised materjalide hulgad 1 kg tsemendi kohta. 106,54 / 106,54 : 198 / 106,54 : 600 / 106,54 : 1194,29 / 106,54 1 : 1,86 : 5,63 : 11,21 - nominaalne kaaluline seguvahekord
isetihenevatbetoon Sillutisbetoon- sõiduteede, platside parklate katendi toetamiseks. Tavalisest asfaltbetoonist suurem koormustaluvus, kulumiskindlus ning vastupidavus külmumis-sulamis tsüklitele. Polümeerbetoon-sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku.Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoaktiivsed vaigud. Täitematerjalid peavad olema kuivad. Kasutatakse korrudeeruvates ja keemiliselt agressiivsetes keskkondades. Kiudbetoon- armeeritakse disperssete kiududega.Kõige levinumad on teras-,plastik-polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiud on tõmbetugevuse parandamiseks. Enamlevinud on lainelise kujuga kiud ca50mm pikad, neil on kõige parem nakkumine betooniga. Ei lase pragunemisel betoonil tükkidena puruneda. Põhiline kasutusala on betoonpõrandad. Isetihenevbetoon (ITB)- Kus puudub intensiivse tihendamise
Kogu täitematerjalide mass on: 525 2,58 = 1355 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1355 X÷(X+Y) = 1355 0,41÷(0,41+1,00) = 394 kg Tulemuse korrutan liiva ülehulga teguriga. 3941,15 = 453 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 1355 453 = 902 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 297 kg - vett 178 kg - liiva 453 kg - killustikku 902 kg Kokku 1830 kg, mis on ühtlasi betooni segu tihedus. 4 Saadud materjalide hulgad jagame läbi tsementi hulgaga ja saame suhtelised materjalide hulgad 1 kg tsemendi kohta. 297/297 : 178/297 : 453/297 : 902/297
Kogu täitematerjalide mass on: 635 2,6 = 1651 kg Sellest liiva, ilma ülehulga tegurit arvestamata, on: 1651 X÷(X+Y) = 1651 0,40÷(0,40+1,00) = 472 kg Tulemuse korrutan liiva ülehulga teguriga. 4721,1 = 519,2 kg Ülejäänud osa täitematerjalist on killustik. 4 1651 519,2 = 1131,8 kg 5) Leiame betoonisegu nominaalse kaalulise vahekorra. Nominaalne seguvahekord eeldab, et täitematerjalid on täiesti kuivad. 1 m³ betoonisegu saamiseks vajalikud materjalide kaalulised hulgad on järgmised: - tsementi 276 kg - vett 218 kg - liiva 519,2 kg - killustikku 1131,8 kg Kokku 2145 kg, mis on ühtlasi betooni segu tihedus. Saadud materjalide hulgad jagame läbi tsementi hulgaga ja saame suhtelised materjalide hulgad 1 kg tsemendi kohta. 276/276 : 218/276 : 519,2/276: 1131,8/276
Aurutamine toimub aurutuskambris, aurutustunnelis, aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all · Nake kividega - mida plastsem mört ja suurem kivide veeimavus, seda parem nake Mullbetoondetailide kivitsamisel kasutatakse autoklaavimist (aururõhk 0,8-1 Pa; tepm. 160-180 C) Mördi täitematerjalid: Vahel kasutatakse ka elektrilist soojendamist Enamasti looduslik liiv; terade suurim jämedus piiratud; pesukrohvides peenem killustik Kasutades kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi, siis kivistumise kiirendamist vaja ei ole Müürimördid: Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid: Tsementmört
Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust
Kaks pinnapihti ehk laminaati – suure tugevusega materjal Keskmine osa ehk täitematerjal – kerge, väikese tugevusega materjal, mis annab konstruktsioonile paksuse Pinnakihi materjali omadused : Suure tõmbetugevusega Suure kõvadusega (tugeva pinnaga) Pinnakihina kasutatakse : Spoon, ristvineer Klaasplastid (vaik koos armeeriva kiuga ) Alumiinuim leht Täitematerjalid Kerge Kergesti töödeldav ja liimitav Täitematerjalina kasutatakse : Jäik vahtplast (PVC, PUR jne. Balsapuit Kärgmaterjalid (paberkärg, alumiinuimkärg) Balsapuu Komposiitmaterjalid ehk klaasplastid Komposiitmaterjaloid on kahest erinevate omadustega materjalist koosnev ühendus Komposiitmaterjal ühendab erinevate materjalide head omadusedsamamooodi NAGU RAUDBEToonis on ühendatud
Arvutus: T = 311,3 [kg/m3] K = 1189,1 [kg/m3] V = 165 [kg/m3] ρT = 3100 [kg/m3] ρOK = 2600 [kg/m3] ρV = 1000 [kg/m3] ρL = 2650 [kg/m3] L = [1 – (311,3 / 3100 + 1189,1 / 2600 + 165 / 1000)] * 2650 = 734,7 [kg/m3] T/T=1 AL / T = 2,36 AK / T = 3,82 Segu vahekord massi järgi: 1 : 2,36 : 3,82 3.4 Betooni katseline kontroll: Proovisegu mahuks võeti 8 liitrit. Proovisegu valmistamisel segati väljakaalutud täitematerjalid ja tsement algul kuivalt, siis lisati vesi ning segati uuesti. Plastse segu puul kontrolliti segu töödeldavust standardkoonuse vajumise järgi. Metallalusele asetatud kooniline vorm täideti kolmes kihis ning iga kiht tihendati metallvardaga. Vorm tõsteti üles ning mõõdeti betoonisegu koonuse vajumine (OK) omaraskuse mõjul, mis oligi töödeldavuse näitajaks. Betoonisegust valmistati 3 seeriat proovikehi. Korrigeeritud segu puhul arvutati tegelik tsemendi kulu valemi 7 järgi
Kui lisandi tootja on ette näinud soovitusliku või minimaalse doseeritava koguse, siis alla selle koguse ei tohi lisandit doseerida. Sideained säilitatakse termomeetriga varustatud mahutites markide kaupa. Polümeermodifitseeritud sideainete käitlemisel ja säilitamisel tuleb järgida sideaine tootjapoolseid nõudeid ning mahutites tuleb tagada polümeermodifitseeritud sideaine mittekihistumine. Iga samaaegselt kasutatava lähtematerjali jaoks peab olema oma punker ja toiteseade. Täitematerjalid doseeritakse segurisse kaalumisega. Sideainet ja lisandeid võib doseerida ka vajaliku täpsusega mahumõõduseadmega. Täitematerjali ja sideaine kaalude ja lisandite toiteseadmete täpsus peab võimaldama asfaltsegusid valmistada lubatud hälvete piires. Asfaldiproov võetakse segust vastavalt standardile EVS-EN 12697-27. Proovile määratakse terastikuline koostis ja sideaine ning peenosiste sisaldus. Asfaltsegust eraldatud peenosisele määratakse
Sideained määravad ka mördi omadused. Sideaineid on kahte tüüpi: hüdraulilised ehk vees kivistuvad ja mittehüdraulilised ehk õhksideained. Õhksideained:_____________________________________ kivistuvad ja säilitavad oma tugevuse ainult õhu käes. Kasutatakse ___________________ tingimustes. Hüdraulilised sideained:_____________________________ kivistuvad õhu käes ja vees. Kasutatakse _____________________________________ tingimustes. Täitematerjalid: mördi peamine koostisosa, milleks tavaliseks on kas looduslik liiv või peenestatud kivimaterjal. Hästi töödeldava mördi saamiseks peab kasutatava liiva lõimis (terastik) olema sobiv. Liiv ei tohi sisaldada huumust ega mulda. Liiga suured liivaterad sõelutakse välja. Vesi: peab olema puhas ja ei tohi sisaldada mördi kivistumist takistavaid aineid. Lisandid: spetsiaallisanditega võib mõjutada mördi omadusi. Kasutada tohib ainult heaks kiidetud lisandeid.
- Sulades struktuur hävineb ja ei ole enam uuesti töödeldav. - Põiksidemete pärast kõvemad kui termoplastsed polümeerid. - Bakeliit, polüester, FF-valigud.(fenoolfariin) Elastomeerid: - Elastsus saavutatakkse vulkaniseerimise või mõne muu meetodiga. - Ahelate vahel elastsed põiksidemed - Sünteetiline kumm Lisandid plastmassides: - Pehmendajad - Stabilisaatorid - Plastifikaatorid - Antistaatilised lisandid - Täitematerjalid - Lisaained töödeldavuse parandamiseks. Plastmasside omadused - Kergus 0,6 1,5g/cm3 - Läbipaistvus (optika) - Isolatsiooniomadused - Dielektrikud - Keemiline püsivus - Veepüsivus - Hõõrdetegur - Elektri- ja soojusjuhtivus - Kasutamistemperatuur: -10+170kraadi. (-80+270kraadi) Polüvinüülkloriid: - Levinum plümeer - Lahustile vastupidav - Vähene kuumakindlus.(<100 kraadi) - Väga jäik, kasutamiseks koos plastifikaatoritega
Doseerimine seisneb ühe trummlitäie jaoks vajalike materjalide hulkasde väljamõõtmises või kaalumises. Selleks tuleb leida antud seguvahekorra ja trummli mahu järgi vajalikud doseeritavad materjalide hulgad. Doseerida võib kaalu või mahujärgi. Kaaluline doseerimine on täpsem ja seda kasutatakse peamiselt tehastes. Mahuline doseerimine seevastu on lihtsamate vahenditega teostatav ja sobivam ehitusplatsil. Tsement ja vesi tulevad doseerida 2% täpsusega ja täitematerjalid 3% täpsusega. Doseerimisel tuleb arvestada ka liivas ja killustikus oleva niiskusega ja veehulka tuleb selle võrra vähendada. Materjalide segistisse asetamise järiekord põhimõtteliselt tähtsust ei oma; nt algul asetatakse segistisse killustik ja ¾ veest ning segatakse, seejärel listatakse tsement, liiv ja ülejäänud vesi. Mõnikord aga segatakse algul läbi kuivad materjalid ja siis lisatakse vesi. Vajalik segamise aeg sõlutb segu plastsuset ja segisti suurusest
kõva keskmine ja jäik savi nihketugevusega >25 kPa ning liiv ja kruus. Ehitustingimused: tavalised juhul kui tingimustes on kaks või enam järgnevat olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud täitematerjal, rasketehnikaga vibrotihendamine, ehitustranspordi liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm; soodsad täitematerjalid maksimaalse terasuurusega <200 mm ja kihipaksusega >1,5 maksimaalse tera läbimõõtu. Liiklussagedus: - kõrge keskmise ja kõrge liiklussagedusega teed (rohkem kui 500 a/ööp) - madal madala liiklussagedusega teed (vähem kui 500 a/ööp) 40) Tee-elemendid · Plaanikõverik on tee plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassi teljeosa. · Kõverik- tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element
jämedateraliste pinnastega E6 Alustarindid: E61 hoone alustarindid 11 Raadamine ja lammutamine: 11.1 raadatav materjal, 11.4 raadamine, lammutus ja kaitse, 11.5 raadatud ehitusplats 12 Kaevetööd: 12.1 kaevandatav pinnas, 12.3 kaeveala, 12.4 Kaevetööd ja tosetus 15 Täitmine: 15.1 täitematerjalid, 15.3 aluspinnas, 15.4 täitetööd 17 Haljastustööd: 17.1 taimestik, 17.4 istutamine ja külv 2 3.4. Brigaadide koosseisu määramine 2 Eesti Ehitusteabe Fond. MaaRYL2000 Ehitustööde kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Tallinn 1997. Lk 18 225. 1. Krundi märketööd: 2 töölist 2. Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine: 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt teie veoki vajaduse arvutusele 3
TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pulbrilised materjalid (kips) MATERJALIDE OMADUSTE JÄRGI · mahukaalu järgi · tulekindluse järgi · akustiliste omaduste järgi FÜÜSIKALISED OMADUSED ERIMASS · erimass (või absoluutne tihedus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poolideta). · Materjali tihedus on loomuliku struktuusiga materjali mahu (ruumala-)ühiku mass. POORSUS
koostises. [1] 1. EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMED 1.1. Ehitusjäätmete definitsioon Ehitus- ja lammutusjäätmed (construction and demolition waste) on jäätmed, mis tekivad ehitiste või nende osade, kas maapealsete või maa - aluste, ehitamisel, lammutamisel, renoveerimisel või rekonstrueerimisel. [2] Ehitusjäätmed on puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, klaasi- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning täitematerjalid ja väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. [3] 1.2. Taaskasutatavad ehitusjäätmed Ehitusjäätmete hulgas on palju materjale, mida saab kasutada ümbertöötlemisel sama toote taaskasutamiseks või kasutada teiste toodete valmistamiseks. Ehitusmaterjalid, mida saab tavaliselt taaskasutada on näiteks järgmised: · käsipuud; · vannid ja selle seadmed; · tellised ja sillutuskivid;
tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadus. tugevuse järgi jagatakse mördid markidesse: 5, 10, 25, 50, 100 harva ka 150 ja 200. mark näitab proovkuupide survetugevust ( kg/cm²), peale 28 päevast kivistumist. nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. mida plastsem on mört, seda parem on nake. Mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. Mördi täitematerjalid Mördi täitematerjalina kasutatakse harilikult looduslikku liiva. Liivaterade suurim jämedus on järgmine: - tellismüüritise puhul 2,5 mm - looduskivimüüritise mördil 5,0 mm kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kerget täitematerjali ( räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Müürimördid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni.
külmakindluse ja mehmenemiskoefitsiendi alusel), sise- ja välisseina materjalid (tihedus, veeimavus, külmakindlus, löögikindlus, kuluvus jne). ·Plaadid: voodriplaadid (Rs>100MPa, Kpehm0,7), põrandaplaadid (kuluvus), trepiastmed (survetugevus, kuluvus, pinnakõvadus, löögikindlus, välistreppidel külmakindlus). ·Teematerjalid: tihedus>255MPa, survetugevus kuivalt min 100MPa, külmakindlus min 25 tsüklit. ·Teised kasutusalad: happekindlad tooted, -täitematerjalid (diabaasist, kvartsist), leelisekindlad tooted (marmor, dolomiit), tulekindlad tooted (magnesiit), sideainete valmistamiseks (savi ja lubjakivi) Looduskividest toodete kaitsmine ilmastiku eest eelkõige tuleb kaitsta vee otsese pealevoolu eest, selleks kasut.: konstruktsioonilisi võtteid (kaldpinnad, hüdroisolatsioon), mehaanilisi võtteid (pinna siledus poleerimine), keemilised võtted (katmine räniorgaaniliste ühenditega väheneb veeimavus ja suureneb külmakindlus).
aluspinnased, ehitus jea ekspluatsioonitingimused järgmiselt: Aluspinnase tüüp: Pehme- pehmed savid nihketugevusega -25 kPa ning turvas. Kõva- keskmine ja jäik savi niketugevusega 25 kPA ning liiv ja kruus. Egitustingimused: Tavalised- juhul kui tingimusetes on kaks või enam kõrgnevat olukorda Raske ehituseda liiklus, nurdaline ja terav purustatud täitematerjal, rasketehnika vibrotihendamine, ehitustransport liikumine täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm. Soodsad- täitematerjalid maksimaalne terasuurus on 200 mm ja kihipaksusega -1.5 maksimaalse tera läbimõõduga. 1. Mis põhjustab muldkeha horisontaalset läbimist ? 2. Millal tekib purunemine mööda silindrilist lõikepinda ? 3. Armeeritud mulde aluse vertikaalse nihkumisega põhjused? 4. Kuidas hoitakse ära muldkeha horisontaalne libisemine? 5. Mida nimetatakse geosünteedi tasapinnaliseks vooluks ? 6. Geosünteedi ülesanne separeerimisel? 7
Omadused: • kõige parem tõmbetugevus on looduslikul kummil ja katkemisvenivus samuti -6 korda enda pikkusest • silikonkummi saab kasutada ka kuumenevates kohtades (kuni 200c) ja väga hea osoonikindlusega. BETOON Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteainete segu kivistumisel Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed – need ei reageeri vee ega sideainega Täitematerjalidena kasutatkase lihtsaid ja suht odavaid materjale(liiv, killustik, kruus jne) ja need mood. betooni mahust 70-90% Betooni liigitus Sideaine järgi: tsement, silikaat, kips v polümeerbetoon Täitematerjali järgi: betoon tiheda v poorse eritäitematerkaliga (nt samott- täitematerjaliga) Struktuuri järgi: tihebetoon, poornebetoon, mullbetoon, korebetoon
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbe...
killustik fratsioonidesse: 4...8, 8...16, 16...32 ja 32...64mm (EN-I järgi) · Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. · Looduskivimaterjalide teisi kasutusalasid ehituses ja ehitusmaterjalide tööstuses Looduskivimaterjale kasutatakse ehituses veel terve rea toodete valmistamiseks nagu: · Happekindlad tooted ja -täitematerjalid andesiidist, kvartsist, diabaasist . · Leelisekindlad tooted. Leeliste suhtes püsivad on tihe lubjakivi, marmor, dolomiit, · Tulekindlad tooted. Näiteks: magnesiit jt. seadmete, näiteks klinkriahjude vooderdusmaterjalidena. · Sideainete valmistamiseks, näiteks: savi ja lubjakivi kasutatakse toormaterjalidena tsemendiklinkri toorsegu valmistamiseks. Kõikide nende kasutusalade puhul on looduskivide
APP (atactic polypropylene) materjalid sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid ning on krge UV-kindlusega (APP-materjalid ei vaja UV kaitseks kiltkivipuistekihti), on elastsed, krge kuumataluvusega katusekatted. 6. Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni
Betooni purunemine survel: Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. 26. Polümeerbetoon ja sillutisbetoon Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20...30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad. Polümeerbetoonide kasutusala - Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Teebetoon (sillutisbetoon) - Teebetoon on mõeldud sõiduteede, platside ja parklate katendi toetamiseks betooni abil. Tavapäraselt kasutatakse teekatendi ehitusel
; -mikrostruktuur s.o. struktuur, mille vaatlemiseks vajatakse optilist mikroskoopi 1.5.3.Füüsikalised omadused ja neid iseloomustavad näitajad. Physical properties 1.5.3.1.Absoluutne tihedus ehk aine tihedus. Specific density Absoluutseks tiheduseks (võib nimetada ka aine tiheduseks või eritiheduseks) nimetatakse tiheda aine massi mahuühikus, poorideta aine ruumala Ehitusmaterjalide, eriti tihedatest kivimitest puistematerjalide (betooni täitematerjalid) korral kasutatakse arvutuste tegemisel mõistet näivtihedus (nimetatakse ka terade tiheduseks). 1.5.3.3.Tihedus, Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu(ruumala-)ühiku mass Antakse kg/m3; t/m3 Tihedus on tähtsamaid materjali iseloomustavaid näitajaid. Materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Puistematerjalide tiheduseks (ka puistetihedus), bulk density
annaabi.ee 
