5 Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………………………6 PUITPLAADID Puidul põhinevad plaatmaterjalid on saanud väga populaarseks nii ehituskonstruktsioonides kui ka koduses puutöös, kus neid kasutatakse nii mööbli tegemisel kui ka ehituses. Saadaval on palju erinevaid plaatmaterjale, kuid laias laastus võib need jagada kolmeks: vineer, puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid. VINEER Vineer saadakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Puidu omadusi arvestades asetatakse vineeri koostamisel kõrvuti olevate kihtide kiudude suund teineteisega risti. Nii saadakse stabiilne materjal, mis ei kipu kaarduma. Vineeri tugevus on tavaliselt kõige suurem pealmise kihi kiudude suunas. Vineeri konstruktsioon Et vältida sisepingeid, tehakse vineer enamasti paaritust arvust kihtidest. Sõltuvalt vineeri ja
.2 6.Tislerplaadid............................................................................................................3 7.Tsementlaastplaadid...............................................................................................3 8.Tsementkiudplaadid................................................................................................3 9.Tuuletõkkeplaadid...................................................................................................3 1. Puitlaastplaadid Puitlaastplaat ehk rahvapäraselt saepuruplaat on valmistatud kõrgel temperatuuril ja survel kokku pressitud laastudest ja sideainest. Enamasti kasutatakse tootmisel okaspuu laastu. Erineva otstarbega plaatide puhul kasutatakse eri kuju ja suurusega laastu ning erinevaid sideaineid. Ehituses kasutatakse seda enamasti vooderdus- ja põranda alusmaterjalina, mööblitööstuses aga konstruktsioonielemendina. 2. Puitkiudplaadid
Looduslikud ja tehisvaigud Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja:Aivar Krull Teostas:Kermo Kadak Ssisukord Looduslikud vaigud Tehisvaigud Looduslikud vaigud Looduslikud ja sünteetilised vaigud Tähtsamad looduslikud vaigud on: Akaroid. Akaroid on Austraalia päritoluga vaik. Lahustub hästi piirituses. Akaroid annab vähese läikega kihi. Kasutatakse piirituslakkides koos sellakiga. Bensoe (viirukivaik) Värvitud ja kollakad korrapäratu kujuga tükid. Lahustuvad piirituses ja teistes lahustajates. Tarvitatakse piirituspolituurides ja polituurlakkides. Dammar Teatud lehtpuust saadav vaik. Tarvitatakse värvitut, klaasiläikega, tükkidena müüdavat dammari sorti. Käesoojuses dammar muutub kleepuvaks. Dammarit kasutatakse vesiselge värvusega õlilakkide ja nitrolakkide valmistamiseks. Sulamistemperatuur 120 - 200 °C. El...
kasutamise tõttu. Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi. · Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon · Töödeldud puit- liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer · Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer · Tööriistade käepidemed või varred Miks peab siis ehitaja siiski puidust midagi teadma: Puit on aegadest ammustest olnud juba meie igapäevaseks materjaliks majapidamises, ehituses, konstruktsioonides jne, puidu kasutamise juures, tuleb samuti teada puidu omadusi: vastupidavus, painduvus, selle kasutuslaiudus jne, nt maja/hoone ehitamisel kasutame juba selle alustala, vundamendi juures, kasutades puitu saalungite ehitamisel,
ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas vajab ise põlemiseks kõrget temperatuuri. 25. Milliste liimidega valmistatakse puitpõhiseid plaate? Erinevad vaigud, tavaliselt kasutatakse vaigupõhise sideainega liime: - fenoolvaigud - karbamiidvaigud - melamiinvaigud - isotsüanaatvaigud. Puitpõhistes plaatides kasutatakse termoreaktiivse liimvaiguga kuumpressimist. 26. Milliseid puitpõhiseid plaate kasutakse ehituses? Vineer, puitlaastplaadid, OSB mitmekihilised plaadid, puitkiudplaat, pehme puitkiudplaat, MDF – keskmisetihedusega ouitkiudplaat, kõva puitkiudplaat 27. Mis on termopuidu eelised naturaalse puidu kasutamise ees? Soojusisolatsiooniomadused paremad, tasakaaluniiskus kuni 50% väiksem, mis teeb ta vastupidavaks välismõjudele ja seenmädanikele. Termopuidul on deformatsioonid kasutamisel minimaalsed. 28. Mis on liimpuit? Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, mille kihid on omavahel kokku
1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni.Puitlaast plaate toodetakse kahel põhiviisil 1. Läbisurumise teel ehk ektruisioon need plaadid on mehaaniliselt nõrgemad ja tuguvdamiseks liimitakse mõlemale poole spoonikiht.Eristada saab neid selle poolest, et nende laastud on välispindadega risti.Need plaadid on vähem kasutatud tavaliselt ehitusplaatidena meditsiionimööblis õõneskilpidena.Lamepressimisel valmistatud on enam kasutatavad puitlaastplaadid neid jaotatakse ka kihtide arvu järgi 1,3,5 kihilised ja palju kihilised.Plaatmaterjalide tootmine Saevinneri valmistatakse saagimise teel 4 või 4.8m pikkustest pakkudest materjal peab olema kuiv. Paksus 0.28-2mm.Suurte kadude tõtta toodetakse enamuses muusikariistade tööstuse tarbeks, kuid ka tehislooduslikes vineeri korral ja ehitusmaterjali tööstuses kilp parketi valmistamisel.On heade akustiliste omadustega
Temp. 80-100 kraadi, meetod on 5-10 päeva, olenevalt puidu paksusest, niiskus on 5-10%, seened hävinevad. 26. Milline kuivatusmeetod on kõige odavam ja milline kõige kallim? Kõige odavam on õhukuivatus ja kõige kallim on elektriline kuivatus. 27. Puidust saematerjalide jaotus? Freespalk, poolpalk, lauad, laag, pruss, latt. 28. Millised materjalid on hööveldatud ja millised freesitud? 29. Puidust plaadid ja vineerid? Isoleerplaadid, katteplaadid, jäikplaadid, puitlaastplaadid ja vineer. Vineer on õhukestest kihtidest ehk spoonidest kokku liimitud. Iga kiht eelnevaga risti. Paksus 4-30mm. 30. Termotöödeldud puidu eelised? Kahjulike eoste tapmine, puit värvub läbi, saab troopilise puidu nöo, kemikaale ei kasutata on ainult kuumutatud, niiskust saavutatakse 4%, eesti puit saab eksootilise välimuse. 31. Eksootilised puidud võrreldes kodumaistega? Eksootiline puit on vastupidavamad ilmastiku-, putuka- ja seenekahjustustele.
tangelsiaalservaga d)ilma kokku sobitamata ehk ligihööveldamata võime kokku liimida lamelle mille laiuseks on kuini 35 mm · Tööstuslikult toodetakse laudkilpi paksusega 18,28,38,40 mm.laiusega 60,80,100,120,140,160,180,200,220,300,400,600,800,900 mm .pikkuses 120-4500-ni. · Laudkilpi tugevdatakse külg või otspõõnaga,põõnade kasutamisel võib olla laudkilp ka mitte liimpuit n:väravate korral. Puitlaast plaadid · Puitlaastplaadid valmistatakse puidulaastudest ja saepurust mis on segatud mingi sideainega enamuses karbaniit vaikliim ja seejärel pressitud kokku vastavalt kuumpressil. · Puitlaastplaati toodetakse põhimõtteliselt kahel viisil: 1)ektsvioonmetod-läbipressimise meetod : Antud plaadid on mehaaniliselt nõrgad ja tavaliselt kaetakse mõlemalt höövelvineeriga. 2)lamepressimine puitlaastplaadid:
% paber 8930 tonni 92 24 papp 2860 tonni 89 12 tselluloos 10500 tonni 20 33 saematerjal 9400 m3 63 170 vineer 980 m3 85 9 puitlaastplaadid 170 m3 90 2 Myllykoski paberivabrik puitlkiudplaadid 57 m3 35 2 Anjalankoskis Tootemahud mln tonni/m3 saematerjal tselluloos
lehtpuud (peamiselt kask) 5 Metsa aastane juurdekasv - -13 (%) Metsa aastane juurdekasv 1-2 9 -12000 4 (ha) Hektaritagavara (m3 ) 104 9 - Eksport Paber, kartong, tselluloos, Punutised, saematerjal, ümarpalk, mööbel 5 puitlaastplaadid 2 Import Paber, papp 9 Saematerjal, vineer, punutised, puusepatööd jpt 4 Metsloomad Pruunkaru, hunt, ilves, ahm, Gepard, kaelkirjak, šaakal, põder, jänes 5 elevant, antiloop 7 Mets looduskaitse all riigi 13 6 - pindalast (%)
Koht ja aasta Referaat Piutmaterjalid ja tootmine Juhendaja: Kooli/koha nimi PUIDU OMADUSED Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. Õhukuiva kuuse- ja männipuidu tihedus (kg/m3 kohta) on ainult 1/13 terase ja 1/4 betooni tihedusest. Võrreldes materjale soojusjuhtivuse alusel, on puidu soojusisolatsioonivõime 400 korda parem kui terasel, 1500 korda parem kui alumiiniumil ja 12 korda parem kui betoonil. Seetõttu niiskus ei kondenseeru puidu pinnale ning puit tundub meeldiv nii kuumas kui ka külmas. Puit paisub soojuse mõjul vaid kolmandiku terase ja betooni paisumisest. Puit paisub mõnevõrra niiskuse mõjul, ja kahaneb kuivades. Kui niiskussisaldus langeb 10%-le, kahaneb 95 mm laiune laud 2 mm võrra. Pikisuunas on kahanemine eriti väike ainult 1 mm meetri kohta. Ehituseks mõeldud männi- ja kuusepuit k...
Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasuta- des sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge-
Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasuta- des sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge-
1) Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaiid pindasid või avasid. 2) Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3) Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4) Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5) Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja
1) Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaiid pindasid või avasid. 2) Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3) Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4) Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5) Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja
Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil. Hea ventilatsioon ei tekita tõmbust ega müra ning on hõlpsasti reguleeritav. Ventila...
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal. Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel. Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest. Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula. Lõigustumise bioloogiline tähts...
1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungi...
Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi. · Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon; · Resonants- ehk kõlapuit - muusikainstrumentide jaoks; · Töödeldud puit - liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer; · Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer; · Tööriistade käepidemed või varred; · Materjal mitmete spordivahendite tarbeks; · Ajalooline veesõidukite ehituseks . 6.2. Taaskasutus, aineline ja energeetiline kasutamine Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO 2- neutraalse energia saamiseks
töökäiguga suuremaid pindasid või avasid. 2. Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3. Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4. Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5. Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning
säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). · Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon; · Resonants- ehk kõlapuit - muusikainstrumentide jaoks; · Töödeldud puit - liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer; · Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer; · Tööriistade käepidemed või varred; · Materjal mitmete spordivahendite tarbeks; · Ajalooline veesõidukite ehituseks. 1.2.4. Taaskasutus, aineline ja energeetiline kasutamine Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO2-neutraalse energia saamiseks
Plaadi paksus on 3...25 mm. Sageli kaetakse plaadi pealispind mõne dekoratiivse kihiga, näiteks spooni, dekoratiivpaberi, riidega jne. Selliselt kaetud plaate nimetatakse lamineeritud plaatideks. Need ei vaja enam viimistlemist. Puitlaastplaadid. Need valmistatakse puidulaastudest. Laastud segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. 44 Puitlaastplaadid jagunevad: kerged puitlaastplaadid - kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks; poolrasked puitlaastplaadid – kasutatakse vaheseinte ehitamiseks; rasked puitlaastplaadid – kasutatakse põrandate tegemiseks. Plaadid on ühe- või mitmekihilised. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaatidele sarnaselt on tehtud plaate ka saepurust, linaluudest, spoonijäätmetest jne.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs. Referaat Juhendaja: 2008 1 Puitplaatide liigid..................................................................................................................................3 2 Tootmine, kaubandus ja turgude areng Eestis..................................................................................4 2.1 Tootmine ja tarbimine......................................................................................................................4 2.2 Kaubandus ja turgude areng............................................................................................................7 3 Tootmine, kaubandus ja...
Kordamisküsimused ,,Puiduteaduse" eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? Eesti metsamaa kogupindala aastal 2010 oli 2 miljonit hektarit: 45% sellest eramets, 40% riigimets, määratlemata mets 15%. Puiduliigiti on metsamaa tagavara järgnev: mänd 30,3%, kuusk 23,4%, kask 22,9%, haab 7,4%, hall lepp 7,1%, sanglepp 4.9% ja teised liigid 4,0%. 2010 oli Eesti sisemaine tarbimine madal, küll aga kasvas nõudlus toorme järele. Raiete maht kasvas 40 % võrreldes 2009. aastaga. Raiemaht oli 10,5 miljonit m3. Riigimetsa raiemaht kogu mahust oli 11%, erametsa maht 64% ja muudel aladel 25% 2010. aastal hakkas Eesti puidutööstus madalseisust taastuma. Puidutööstuse suurenenud nõudlus toorme järele ...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE..............
Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. Tiheduse järgi jagunevad plaadid: · isoleerplaatideks, mahumass 150...250kg/m3, kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks; · katteplaatideks (250...350kg/m3), kasutatakse siseseinte ja lagede katteks; · jäikadeks plaatideks (400...1100kg/m3), mis jagunevad veel pooljäikadeks, jäikadeks ja ülijäikadeks ja kasutatakse vaheseinte, põrandate, uste, sisseehitatud mööbli jne tegemisel. Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt pressimise survest, jagatakse puitlaastplaadid: · kergeteks (tihedus kuni 450 kg/m3), kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks; · poolrasketeks (450...750 kg/m3), kasutatakse vaheseinte ehitamiseks; · rasketeks (750...1100 kg/m3), kasutatakse põrandate tegemisel. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
Materjali kogus peab olema piisav ettevõetud töö teostamiseks. Puit tooraine võib olla mitmesuguse töötlemissastmega Ümarpuit : Saepalk Vineeripakk Saematerjal : Servamata saematerjal Servatud saematerjal Toorikud ja pooltooted Saetud toorikud Hööveldatud toorikud Täispuidust liimkilp Tislerikilp Plaatmaterjalid : Puitlaastplaadid Melamiinplaadid Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid) Ristvineer Spoon : Treitud spoon lehtedena Höövelspoon lehtedena Koostatud spoonisärk Valida tuleb selline tooraine, mille kasutamine : Tagab parima kvaliteediga lõpptulemus Tagav suurima tööviljakuse On hinnalt kõige sobilikum antud eseme või toote valmistamiseks
KOOLI NIMI Küttesüsteemid Uurimistöö Sinu Nimi Juhendaja õp NIMI 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte...................................................................
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
Puidutöötlemine I 1.1. Ajalugu Saeveskid (lauatehased) 17. saj. algul. Mehhaniseeritud puidutööstus 19. saj.teisel poolel. Eestis vineeri, mööbli- ja tuletikutööstus. Tallinnas a/s Lutheri asut.1883, 1700 töölist. 1938.a. algul oli viie ja enama töötajaga käitisi 150, sealhulgas üle 50 töötajaga käitisi 19. 1970... mööbli tootmine (54% puidutööstuse toodangust). TVMV ,Standard, Tarmeko, Kooperaator, Võru MV, Valga MV, Narva MV, Viisnurk. 1972.a. Püssi 110 tuh. m3 puitlaastplaate, 10 milj. m2 kõvu puitkiudplaate aastas. Mõjutajad: tehnika ja äärmuslik automatiseerimine, tehnoloogia ja moevoolud (tahkmööbel, kerge mööbel), puiduhinna kõikumine, rohelised ja elukeskkond, uued abi- ja viimistlusmaterjalid, uus majanduslik areng (väiketootmine), toodete turg (uued ekspordinõuded). Puidutööstuse omapära - arendamine on võimalik suhteliselt väikeste investeeringutega. 1.2. Olukord ja arengu...
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, termotöödeldud puit- · Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, ...
Rullmaterjalist põrandad kaetakse kaasaegses ehituses peamiselt PVC-katetega (polüvinüülkloriidkatted) ja linoleumkatetega. Kasutusel on ka kummikattega rullmaterjale. 66 Rullmaterjalist katte aluspeab olma jäik ja tasane -ebatasasused põhjustavad katte kiiret kulumist ebatasasuse kohalt.Rullmaterjalist põrandakatte aluseks võivad olla: * tsementmördist tasanduskiht * keramsiitbetoonist aluskiht * puitlaastplaadid * kipskartong-plaadid Rullmaterjalid kleebitaksealusele kleepemastiksitega (KESTORYL,KESTOLIN jt ). Kuna kaasaegne materjalide sortiment on väga suur, siis tuleb liimi valikul täpselt juhinduda tootva tehase ettekirjutistest. Rullmaterjalist põrandate alla kuuluvad ka vaipkattega ("Mistra", tafting jmt.) põrandad. Vaipkatte valikul tuleb arvestada põranda asukohaga hoones ja temal liikumise intensiivsust: vaipkatted ruumidesse ja koridoridesse. Alustele
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
..12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Paaritu
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on er...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
