5 Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………………………6 PUITPLAADID Puidul põhinevad plaatmaterjalid on saanud väga populaarseks nii ehituskonstruktsioonides kui ka koduses puutöös, kus neid kasutatakse nii mööbli tegemisel kui ka ehituses. Saadaval on palju erinevaid plaatmaterjale, kuid laias laastus võib need jagada kolmeks: vineer, puitlaastplaadid ja puitkiudplaadid. VINEER Vineer saadakse spoonilehtede kokkuliimimisel. Puidu omadusi arvestades asetatakse vineeri koostamisel kõrvuti olevate kihtide kiudude suund teineteisega risti. Nii saadakse stabiilne materjal, mis ei kipu kaarduma. Vineeri tugevus on tavaliselt kõige suurem pealmise kihi kiudude suunas. Vineeri konstruktsioon Et vältida sisepingeid, tehakse vineer enamasti paaritust arvust kihtidest. Sõltuvalt vineeri ja
2 6.Tislerplaadid............................................................................................................3 7.Tsementlaastplaadid...............................................................................................3 8.Tsementkiudplaadid................................................................................................3 9.Tuuletõkkeplaadid...................................................................................................3 1. Puitlaastplaadid Puitlaastplaat ehk rahvapäraselt saepuruplaat on valmistatud kõrgel temperatuuril ja survel kokku pressitud laastudest ja sideainest. Enamasti kasutatakse tootmisel okaspuu laastu. Erineva otstarbega plaatide puhul kasutatakse eri kuju ja suurusega laastu ning erinevaid sideaineid. Ehituses kasutatakse seda enamasti vooderdus- ja põranda alusmaterjalina, mööblitööstuses aga konstruktsioonielemendina. 2. Puitkiudplaadid
plasti moodustamiseks. Peamiselt okaspuudest erituvad, soojenemisel sulavad või pehmenevad amorfsed ained. Üldjuhul lahustuvad need orgaanilistes lahustites ja õlides, kuid mitte vees. Looduslikud vaigud on ka fossiilsed vaigud nagu merevaik ja kampol. Tehisvaigud Tehisvaigud sisaldavad mürgist keemilist ühendit formaldehüüd. Tehisvaike kasutatakse näiteks mööbli, puitlaastplaatide ja suuskade valmistamisel. Puitlaastplaadid valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Meetod seisneb selles, et kahjustunud, poorset hambaemaili on võimalik läbi immutada tehisvaiguga,mis kõvastudes muudab kahjustuskolde enda plommiks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kasutamise tõttu. Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi. · Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon · Töödeldud puit- liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer · Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer · Tööriistade käepidemed või varred Miks peab siis ehitaja siiski puidust midagi teadma: Puit on aegadest ammustest olnud juba meie igapäevaseks materjaliks majapidamises, ehituses, konstruktsioonides jne, puidu kasutamise juures, tuleb samuti teada puidu omadusi: vastupidavus, painduvus, selle kasutuslaiudus jne, nt maja/hoone ehitamisel kasutame juba selle alustala, vundamendi juures, kasutades puitu saalungite ehitamisel,
ja see takistab soojuse kandumist puidu sisemusse ning samas vajab ise põlemiseks kõrget temperatuuri. 25. Milliste liimidega valmistatakse puitpõhiseid plaate? Erinevad vaigud, tavaliselt kasutatakse vaigupõhise sideainega liime: - fenoolvaigud - karbamiidvaigud - melamiinvaigud - isotsüanaatvaigud. Puitpõhistes plaatides kasutatakse termoreaktiivse liimvaiguga kuumpressimist. 26. Milliseid puitpõhiseid plaate kasutakse ehituses? Vineer, puitlaastplaadid, OSB mitmekihilised plaadid, puitkiudplaat, pehme puitkiudplaat, MDF – keskmisetihedusega ouitkiudplaat, kõva puitkiudplaat 27. Mis on termopuidu eelised naturaalse puidu kasutamise ees? Soojusisolatsiooniomadused paremad, tasakaaluniiskus kuni 50% väiksem, mis teeb ta vastupidavaks välismõjudele ja seenmädanikele. Termopuidul on deformatsioonid kasutamisel minimaalsed. 28. Mis on liimpuit? Liimpuit on mitmest puidukihist koosnev toode, mille kihid on omavahel kokku
1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni.Puitlaast plaate toodetakse kahel põhiviisil 1. Läbisurumise teel ehk ektruisioon need plaadid on mehaaniliselt nõrgemad ja tuguvdamiseks liimitakse mõlemale poole spoonikiht.Eristada saab neid selle poolest, et nende laastud on välispindadega risti.Need plaadid on vähem kasutatud tavaliselt ehitusplaatidena meditsiionimööblis õõneskilpidena.Lamepressimisel valmistatud on enam kasutatavad puitlaastplaadid neid jaotatakse ka kihtide arvu järgi 1,3,5 kihilised ja palju kihilised.Plaatmaterjalide tootmine Saevinneri valmistatakse saagimise teel 4 või 4.8m pikkustest pakkudest materjal peab olema kuiv. Paksus 0.28-2mm.Suurte kadude tõtta toodetakse enamuses muusikariistade tööstuse tarbeks, kuid ka tehislooduslikes vineeri korral ja ehitusmaterjali tööstuses kilp parketi valmistamisel.On heade akustiliste omadustega
Temp. 80-100 kraadi, meetod on 5-10 päeva, olenevalt puidu paksusest, niiskus on 5-10%, seened hävinevad. 26. Milline kuivatusmeetod on kõige odavam ja milline kõige kallim? Kõige odavam on õhukuivatus ja kõige kallim on elektriline kuivatus. 27. Puidust saematerjalide jaotus? Freespalk, poolpalk, lauad, laag, pruss, latt. 28. Millised materjalid on hööveldatud ja millised freesitud? 29. Puidust plaadid ja vineerid? Isoleerplaadid, katteplaadid, jäikplaadid, puitlaastplaadid ja vineer. Vineer on õhukestest kihtidest ehk spoonidest kokku liimitud. Iga kiht eelnevaga risti. Paksus 4-30mm. 30. Termotöödeldud puidu eelised? Kahjulike eoste tapmine, puit värvub läbi, saab troopilise puidu nöo, kemikaale ei kasutata on ainult kuumutatud, niiskust saavutatakse 4%, eesti puit saab eksootilise välimuse. 31. Eksootilised puidud võrreldes kodumaistega? Eksootiline puit on vastupidavamad ilmastiku-, putuka- ja seenekahjustustele.
mm.Materjal on ristvineeriga võrreldes kergem,kasutatakse ehituses vermide ja kandetalade valmistamiseks. 7. Laiemat lamelli mööda kokku liimitud ristvineer,või ka vineeritud liimplaat- kasutatakse töötasapindadeks mööbliusteks.Tavaliselt teostatakse vineeri ja ümarmaterjalidest,teatud plaadid kui küljed on vineeritud võib neid kutsuda tisleri plaatide erivormiks. Iseseisev töö Plaatmaterjalid-puitlaastplaadid ja nende eriliigid.tähtaeg viimase nädala teisipäev Laudseppa või ka tisleriplaadid · Antud materjali kasutatakse tänapäeval piiratud kujul n:kergplaatidena ehk õõneskihtidega. · Tisleri plaati nim.puitkilp või liimpuitu mis on mõlemalt poolt kihistatude ehk kaetud ristvineeri või risti asetatud spooni lehtedega. · Tisleriplaadid koosnevad ribidest ,mille laius on 1,5 paksusest,mittestandartsetel
% paber 8930 tonni 92 24 papp 2860 tonni 89 12 tselluloos 10500 tonni 20 33 saematerjal 9400 m3 63 170 vineer 980 m3 85 9 puitlaastplaadid 170 m3 90 2 Myllykoski paberivabrik puitlkiudplaadid 57 m3 35 2 Anjalankoskis Tootemahud mln tonni/m3 saematerjal tselluloos
lehtpuud (peamiselt kask) 5 Metsa aastane juurdekasv - -13 (%) Metsa aastane juurdekasv 1-2 9 -12000 4 (ha) Hektaritagavara (m3 ) 104 9 - Eksport Paber, kartong, tselluloos, Punutised, saematerjal, ümarpalk, mööbel 5 puitlaastplaadid 2 Import Paber, papp 9 Saematerjal, vineer, punutised, puusepatööd jpt 4 Metsloomad Pruunkaru, hunt, ilves, ahm, Gepard, kaelkirjak, šaakal, põder, jänes 5 elevant, antiloop 7 Mets looduskaitse all riigi 13 6 - pindalast (%)
arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on paremad kui puidul, niiskus- ja
Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasuta- des sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge-
Enamasti kasutatakse kõikides kandvates liimpuitkonstruktsioonides ilmastikukindlat liimi, mis kuulub U-klassi. Sellisel juhul ei seata kasutuskoha niiskusele piiranguid. Kandurite enimlevinud laiused on 90, 115, 140, 165, 190 ja 215 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasuta- des sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav pui- duga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näi- teks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tuge-
1) Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaiid pindasid või avasid. 2) Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3) Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4) Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5) Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja
1) Nad võimaldavad ehitada kiiremini, kuna on laiemad ning võimaldavad katta sama töökäiguga suuremaiid pindasid või avasid. 2) Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3) Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4) Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5) Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja
Kõrget või madalat suhtelist niiskust tunnetatakse ebamääraselt naha, limaskestade ja hingamisorganite kaudu. Madal suhteline niiskus soodustab limaskestade kuivamist ja sellega kaasnevaid ärritusilminguid. Madal suhteline niiskus soodustab õhu tolmumist paberi- ja tekstiilikiudude eraldumist ning suurendab staatilist elektrit. Kõrge suhteline õhuniiskus soodustab mikroobide ja hallitusseente kasvu ning suurendab teatud materjalidest (puitlaastplaadid) õhku erituvate saasteainete hulka. Õhus on palju saasteineid, mis võivad ruumi sattuda ka välisõhust (õietolm). Tähtis on kõrvaldada saasteainete allikad. Ruumides on süsihappegaasi peamiseks allikaks väljahingatav õhk, süsihappegaasi tekib ka põlemisel (küünlad, sigaretid, gaasipliit). Kuna hingamisel ja naha kaudu vabanevate saasteainete kogus on ligikaudu võrdeline süsihappegaasi hulgaga, võib selle põhjal kirjeldada õhu
mõeldud iiveldushoogude allasurumiseks. Sündisid käte ja jalgadeta lapsed - neid ligi 3000. d) ohtlik on mitme ravimi koosmõju e) positiivse oreooliga ravimid võivad olla ohtlikud (nt aspiriin, antibiootikumid (kurtus, maksakahjustus, hambaemaili helendumine)) f) olmekemikaalid - lakid, värvid, vaigud, putukatõrjevahendid, umbrohumürgid jne. Siseruumidesse lenduv formaldehüüd (puitlaastplaadid jm) levib üle aasta veel! g) lisaained - E1520 (propüleenglükool) - niiskusesäiliti, max kogus 1g/1kg toote kohta. 1998. Eestis selgus, et meil müüdavates Poola, Hollandi ja Saksa toodetes oli 10-12g/1kg toote kohta. Kasutati kauasäilivates rullbiskviitides, keeksides. E1520 lootele neurotoksilise toimega. 3. Füüsikalised
on 3 kihiline kasevineer; • parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest. 13. Puitkiudplaadi saamine ja kasutamine Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Kasutatakse mõõbli tegemiseks või katte materjalina ehituses kipsplaadi asemel (seinad) 14. Puitlaastplaadi saamine ja kasutus Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Plaadid on ühe- või mitmekihilised. Kasutatakse samadel eesmärkidel kus saepuruplaatigi, aga tänu sellele, et ta tugevam on saab temast ka ehitada juba vaheseinu näiteks 15. Vineeri saamine ja kasutus Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11 lehte, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti
Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi. · Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon; · Resonants- ehk kõlapuit - muusikainstrumentide jaoks; · Töödeldud puit - liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer; · Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer; · Tööriistade käepidemed või varred; · Materjal mitmete spordivahendite tarbeks; · Ajalooline veesõidukite ehituseks . 6.2. Taaskasutus, aineline ja energeetiline kasutamine Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO 2- neutraalse energia saamiseks
töökäiguga suuremaid pindasid või avasid. 2. Plaatide standardmõõtmed (sageli 120 x 240 cm) hõlbustavad nende kasutamist 3. Olles homogeensema ehitusega kui saematerjal, on nad ka oma omadustelt homogeensemad 4. Niiskuskäitumine on väiksemates piirides kui saematerjalil 5. Plaatide värvimine ning pindamine erinevate materjalidega on lihtne Peamised puitplaatide grupid on vineerid, puitlaastplaadid ning puitkiudplaadid ning mineraalaine ning puitlaastu sidumise tulemusel saadavad tsement-laastplaadid (TEP) ning kipsplaadid. Puitplaatide edasisel töötlemisel rakendatakse mitmeid erinevaid pinnatöötlemise võtteid: näiteks võidakse plaadile liimida mõni pinnakattematerjal või katta tema pind mingi vedela kattematerjaliga, mis hiljem tahkub. Ehituses leiavad plaadid tavaliselkt kasutamist kas vooderdus- või konstruktsioonimaterjalina (sise- ja välisseinad, laed, põrandad) ning
säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). · Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon; · Resonants- ehk kõlapuit - muusikainstrumentide jaoks; · Töödeldud puit - liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer; · Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer; · Tööriistade käepidemed või varred; · Materjal mitmete spordivahendite tarbeks; · Ajalooline veesõidukite ehituseks. 1.2.4. Taaskasutus, aineline ja energeetiline kasutamine Puitu saab puhtal kujul probleemideta likvideerida seda kompostides või sellest põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO2-neutraalse energia saamiseks
isoleerplaadid – kasutatakse sooja- ja heli-isolatsiooniks; katteplaadid – kasutatakse siseseinte ja lagede katteks; jäigad plaadid – kasutatakse vaheseinte, põrandate, uste, sisseehitatud mööbli jne tegemiseks. Plaadi paksus on 3...25 mm. Sageli kaetakse plaadi pealispind mõne dekoratiivse kihiga, näiteks spooni, dekoratiivpaberi, riidega jne. Selliselt kaetud plaate nimetatakse lamineeritud plaatideks. Need ei vaja enam viimistlemist. Puitlaastplaadid. Need valmistatakse puidulaastudest. Laastud segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. 44 Puitlaastplaadid jagunevad: kerged puitlaastplaadid - kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks; poolrasked puitlaastplaadid – kasutatakse vaheseinte ehitamiseks; rasked puitlaastplaadid – kasutatakse põrandate tegemiseks. Plaadid on ühe- või mitmekihilised.
Tallinnas vineeri tootmise lõpetanud Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat tootis aastas umbes 20 000 kuupmeetrit kehvema kvaliteediga ehitusvineeri (ÄP 04.12.2006). Puitplaaditööstuses on märkimisväärne asjaolu, et Eesti on olnud üks maailmas kiiremini kasvava tootmisega riike viimastel aastatel. Puitplaaditoodangu maht elaniku kohta on Eestis samas suurusjärgus Soomega ning oluliselt kõrgem Lätist, Poolast ja EL-ist tervikuna. Suurima osakaaluga Eesti toodangus on puitlaastplaadid 39%, järgnevad puitkiudplaadid 37%,spoon 16% ning vineer 8%. (Varblane et al.2003) Kui erinevatest allikatest on võimalik saada suhteliselt adekvaatne ülevaade saematerjali tootmise ning tselluloosi- ja paberitööstuse poolt tarbitavate koguste kohta, siis puitlaastplaadi-, puitkiudplaadi- ja vineeritootmise mahu määratlemine on oluliselt keerukam. (Varblane et al 2004) 6
42. Mis liiki ja milliste omadustega puidukiudu kasutatakse puitkiudplaadi tootmisel Eestis? Pehme PKP: Kuiva meetodi puhul on eelistatud lehtpuit, kuna kiududevahelised sidemed moodustuvad ainult liimühendustest ja lühikeste puidukiududega tekib ühtlasem plaadi struktuur. (Toodab Eestis: AS Skano) 43. Milliste omadustega puidulaastu kihte ja milliseid liime kasutatakse puitlaastplaatide valmistamisel Eestis? Puitlaastplaadid on kas ühekihilised või mitmekihilised. Mitmekihilises puitlaastplaadis on tavaliselt kolm kihti: välimine-sisemine-välimine. Väliskihid on tehtud puidu peenemast, fraktsioonist, sisekiht on valmistatud puidu jämedamast fraktsioonist. Puiduosakeste sidumiseks kasutatakse liime (vaik + teised komponendid): Fenoolvaigud madal kõvenemise kiirus (-) Karbamiidvaigud eritab formaldehüüdi (-) Isotsüanaatvaigud eeliseks tugev liimühendus väiksema liimihulgaga, ei
betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Vineeri kasutatakse muu hulgas aluskonstruktsioonides, jäikuselementidena, vooderdamisel, tasandamisel, kujundamisel, sisustus- ja puusepatöödes. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. PUITLAASTPLAAT Puitlaastplaadid pressitakse kokku puitlaastudest ja liimist, kasutades sealjuures soojust. Põhiomadustelt on laastplaat võrreldav puiduga, kuid valmistamistehnoloogiast lähtuvalt on sellel eeliseid, näiteks süüsuuna puudumine, homogeensus, suur igasuunaline tugevus ja väikesed hälbed tasapinnalisusest, sirguse säilitusvõime ning pinnakõvadus. Samas aga murdub ja paindub laastplaat suhteliselt lihtsalt. Soojusisolatsioon ja tulekindlus on
Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. Tiheduse järgi jagunevad plaadid: · isoleerplaatideks, mahumass 150...250kg/m3, kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks; · katteplaatideks (250...350kg/m3), kasutatakse siseseinte ja lagede katteks; · jäikadeks plaatideks (400...1100kg/m3), mis jagunevad veel pooljäikadeks, jäikadeks ja ülijäikadeks ja kasutatakse vaheseinte, põrandate, uste, sisseehitatud mööbli jne tegemisel. Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt pressimise survest, jagatakse puitlaastplaadid: · kergeteks (tihedus kuni 450 kg/m3), kasutatakse sooja- ja heliisolatsiooniks; · poolrasketeks (450...750 kg/m3), kasutatakse vaheseinte ehitamiseks; · rasketeks (750...1100 kg/m3), kasutatakse põrandate tegemisel. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3..
Materjali kogus peab olema piisav ettevõetud töö teostamiseks. Puit tooraine võib olla mitmesuguse töötlemissastmega Ümarpuit : Saepalk Vineeripakk Saematerjal : Servamata saematerjal Servatud saematerjal Toorikud ja pooltooted Saetud toorikud Hööveldatud toorikud Täispuidust liimkilp Tislerikilp Plaatmaterjalid : Puitlaastplaadid Melamiinplaadid Kõvad puitkiudplaadid (MDF ja HDF plaadid) Ristvineer Spoon : Treitud spoon lehtedena Höövelspoon lehtedena Koostatud spoonisärk Valida tuleb selline tooraine, mille kasutamine : Tagab parima kvaliteediga lõpptulemus Tagav suurima tööviljakuse On hinnalt kõige sobilikum antud eseme või toote valmistamiseks
Järgnevalt toon välja erinevate materjalide soojapidavused. (LISA 2. Tabel 4) Materjal Kihipaksus(cm) Soojapidavus R(m²·°C/W) Paekivisein 50 0,4 Betoonsein 40 0,2 Silikaattellistest sein 25 0,28 Puitsein 20 1,11 Puitlaastplaadid 2 0,09 Lubikrohv 1,5 0,01 Mineraalvatt 10 1,42 Vahtplast 10 2,0 Õhuvahe 5 0,19 Selgelt on näha, et materjalid mis on loodud hoone soojustamiseks, edestavad teisi soojapivuses
lihtsam•Termotöödeldud puidu valmistamisel ei lisata puidule kemikaale. 8. Puidust ehitusplaadid- puitkiudplaat, puitlaastplaat, vineer Puitkiudplaadid: valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid : valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride : saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Paaritu arvu spoonkihtidega tagatakse, et
aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks. 6)Puitlaastplaadid valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud. 9. Malmid TOOTMISE PÕHIMEETODID: Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak,koks ja räbustaja.Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Tähts
seega 25 mm paksuse plaadi valmistamiseks võivad ribid olla 35-40 mm laiad. Liimimata ribidest kilbi pealistuskihi paksus peab olema vähemalt 3 mm, liimitud ribidega plaadil - vähemalt 1,5 mm. Õõneskilbid. ja paberkärgtäidisega kilbid on tunduvalt kergemad kui tislerplaadid. Raami prusside vahe täidetakse harvade ribidega, plaaditükkidega, liimitud vineeri jms. jäätmetega, viimasel ajal ka spoonist, kartongist jne valmistatud kärgtäidisega. Puitlaastplaadid valmistatakse liimiga segatud peenestatud puiduosadest kuumpressimise teel. Plaadid liigitatakse konstruktsiooni ja füüsikalis- mehaaniliste omaduste järgi: ühekihiline, kolmekihiline, mitmekihiline jne. Puitkiudplaadid valmistatakse puitkiududest, mis on segatud vastavate lisanditega ja kuumpressitud. Vastavalt otstarbele valmistatakse ülikõvasid, poolkõvasid, isolatsioonviimistlus- ja isolatsioonplaate. 3.2.6. Vahetatavus
.. 15800C (ahjutellis); kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <13500C (harilik savitellis). 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Paaritu arvu
kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, termotöödeldud puit- · Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud- ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. · Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse vaheseinte, põrandate ehitamiseks. Plaadid on ühevõi mitmekihilised. Mitmekihiliste plaatide pindmised kihid on kvaliteetsematest laastudest. Puitlaastplaadid võivad olla ka lamineeritud. · Termotöödeldud puitu tuntakse ka nn. suitsutatud või kuumtöödeldud puiduna. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C
• Kuiv PKP lõigatakse mõõtu ja pakitakse. Kasutatakse peamiselt ehituses: nn tuuletõkkeplaat, soojusisolatsiooniplaat jne. Pehmeid plaate kasutatakse soojusisolatsiooniks ja tuuletõkkeks, neid iseloomustab väike mehaaniline tugevus, head soojus- ja heliisolatsiooniomadused 43. Milliste omadustega puidulaastu kihte ja milliseid liime kasutatakse puitlaastplaatide valmistamisel Eestis? PLP koosnevad puitlaastudest ja liimist ning on valmistatud kuumpressimisel. Puitlaastplaadid on kas ühekihilised või mitmekihilised. Mitmekihilises puitlaastplaadis on tavaliselt kolm kihti: välimine-sisemine-välimine. Väliskihid on tehtud puidu peenemast fraktsioonist. Sisekiht on valmistatud puidu jämedamast fraktsioonist. Laastuna kasutatakse enamasti okaspuidu laastu. Liimi põhikomponent on vaik (enamasti karbamiidformaldehüüdvaik). Vaigule võib olla lisatud parafiini, karbamiidi, kõvendit ja ka teisi lisandeid, mis moodustavad ühtse süsteemi (liimi).
Rullmaterjalist põrandad kaetakse kaasaegses ehituses peamiselt PVC-katetega (polüvinüülkloriidkatted) ja linoleumkatetega. Kasutusel on ka kummikattega rullmaterjale. 66 Rullmaterjalist katte aluspeab olma jäik ja tasane -ebatasasused põhjustavad katte kiiret kulumist ebatasasuse kohalt.Rullmaterjalist põrandakatte aluseks võivad olla: * tsementmördist tasanduskiht * keramsiitbetoonist aluskiht * puitlaastplaadid * kipskartong-plaadid Rullmaterjalid kleebitaksealusele kleepemastiksitega (KESTORYL,KESTOLIN jt ). Kuna kaasaegne materjalide sortiment on väga suur, siis tuleb liimi valikul täpselt juhinduda tootva tehase ettekirjutistest. Rullmaterjalist põrandate alla kuuluvad ka vaipkattega ("Mistra", tafting jmt.) põrandad. Vaipkatte valikul tuleb arvestada põranda asukohaga hoones ja temal liikumise intensiivsust: vaipkatted ruumidesse ja koridoridesse. Alustele
9)parkeriliistud, tehakse sagedamini tammest või saarest, pikkus 150-400mm. 9.Puidust ehitusmaterjalid-puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer 1)Puitkiudplaadid-valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki. 2)Puitlaastplaadid(OSB-plaat)-valmib puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kokku kuumalt. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. 3)Vineerid-liimitakse õhukesed puitlehed(spoonid) kokku paketiks. Iga järgnev kiud on eelmisega risti. Valmistatakse kase- ja okaspuidust. Välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam. 10.Termotöödeldud puit,liimpuit 1)Termotöötlemine toimub 185-230 kraadi juures. Materjaliks sobivad kõik puidud
..12t. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energiakulu näol 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, vineer Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud, tehisvaiku ei kasutata. Sageli on need plaadid lamineeritud. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki Puitlaastplaadid (OSB-plaat) valmistatakse puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks. Sulundatult kasutatakse neid näiteks põrandate aluskihiks. Vineeride saamiseks liimitakse õhukesed puitlehed nn. spoonid kokku paketiks. Paketis on kindel arv spoone 3...11, paksusega 1,4...3,2mm. Iga järgmine kiud on eelmisega risti. Paaritu
temperatuurist, sügispuidu sisaldusest, okstest, defek. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. Painutamisel mängib orulist rolli ka plastsus (säilitab survega antud kuju) ja elastsus (taastab oma algse kuju peale surve avaldamise lõppu- kuusest hea vibu). 2.Puitlaastplaadid- puitlaastud segatud sideainega ja kuumpressitud. Laaste valmistatakse spetsiaalsete laastumasinatega selleks kokku ostetud palkidest. Laastud sorteeritakse vibrosõeltel ja kuivatatakse 4-6%. Segistitesse lisatakse sideainena kasutatavaid vaiguliime (6-12% kuivlaastude massist). (fenoolformaldehüüd, karbamiidmelamiin, karbamiidformaldehüüd- vaikliimid e tehisvaigud) Ettevalmistatud pressmassist valmistatakse kangas, mis tihendatakse külmpressis.
Tabel 1. 1980-1992 Eestis valmistatud puidutooted (Eesti metsad ja metsandus, 1995) Toode Ühik 1980 1985 1990 1992 Saematerjal tuh. m3 637 668 500 300 3 vineer tuh. m 30 32 23 6,5 puitkiudplaadid tuh. m2 3813 13379 19526 7777 3 puitlaastplaadid tuh. m 100 104 68 35 tselluloos tuh. t 86 104 68 35 59 Tabel 2.Eesti saematerjali toodang ja eksport-import, tuhat m3 (Statistikaamet). Toode 1998 1999 2000 2001 2002 Saematerjali 924 1200 1437 1623 1860 tootmine
annaabi.ee 
