Keraamilised materjalid ja nende omadused Kanalisatsiooni ja drenaazitorud toodetakse raskelt sulavatest savidest poolkuival menetlusel Kanalisatsioonitorud glasuuritakse seest ja väljas Torude läbimõõt 150-160 mm, pikkus 600-1000 mm . Drenaazitorud pikkus 1/3 m, läbimõõt 50-200 mm Sanitaartehniline keraamika Sanitaarkeraamika tooted kuuluvad põhiliselt peenkeraamika toodete alla. Tooraineks on tulekindlad savid , kaoliin ,kvarts, päevakivi. Sõltuvalt toorainest on tooted ,kas sanitaarkeraamilisest fajansist , poolportselanist või portselanist Toodetakse lobrimenetlusel, valatakse kuiva kipsvormi, millesse imendub osa veest Glasuuritakse Põletatakse Tooted: kraanikausid, vannid, WC-potid ahjupotid valmistatakse puhtamatest savidest esikülg glasuurita või glasuurimata ühendatakse omavahel plekkklambritega ahjupotid õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga põletamata tehiskivid põletamata tehiskivide hulka ku...
Kunsti keraamaika ajalugu Keraamika on üldtermin,mllega tähistatakse põletatud svitooteid või portselani. Keraamika on tarbekuntiliik,kunakeraamilised anumad omavad enamasti praktilist väärtust. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajadusekeraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati erinevate toiduainete: õli,veini jm. hoidmiseks ning savist voolitika ilu- või kultusesemeid. Seoses kõrgkultuuride tekkega Niiluse viljakas orus, Mesopotaamia aladel ja Ida- ning Lõuna-Aasia suurte jõgede ümber pandi alus ka keraamika laialdasemale väljakujunemisele. Keraamika kui üks püsivamaid kunstiliike annab tänapäevalgi väärt informatsiooni tolleaegsete inimeste eluolust. Kunsti ajalugu algab keraamikaga. Kolmandal aastatuhandel eKr levis Eesti aladele kammkeraamika, mis tuli arvatavasti lõunapoolsematelt aladelt ja levis peagi kogu Läänemere idarannikule. Narva kultuuri po...
ahjukahli, kuid see nõuab originaalkahli järgi tehtud vormi kasutamist. Valmis kahhel lihvitakse, krunditakse värnitsaga, värvitakse teistega lähedast tooni ja selle kuivades lakitakse. 5.1.2 [H3] Vanadest pottidest uus tore ahi Kahhelahju tegemine vanadest pottidest nõuab tähelepanelikku, oskuslikku ja kannatlikku meistrit. Kuid lõpus saab osaks mitme põlvkonna tänu. 5 5.1.3 [H3] Lammutamine Vanad ahjupotid sobivad hästi uue ahju ladumiseks. Oma elutöö teinud kahhelahi, mille lõõrid on umbes või tulekolle liigselt pragunenud, tuleb lammutada ettevaatlikult. Parima tulemuse saab siis, kui lammutajaks on sama pottsepp, kes selle ahju ka hiljem uuesti üles ehitab, olgu samas või hoopis uues kohas. Enne lammutamist on mõistlik ahi igast küljest üles pildistada, üle mõõta ja kivid nummerdada maalriteibist siltide abil vasakult paremale. Nummerdusviis märgitakse
- ei hallita ega mädane. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmakindlus on plokkidel 50 tsüklit. Tänu plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Plokke võib kasutada : -kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või osadeks jagamisel -tulemüüri ehitamisel. 5.8. AHJUPOTID Ahjupotid on tehtud puhtamatest savidest. Nende esikülg võib olla glasuuritud või glasuurimata. Ahjupotte kasutatakse: - ahjude, pliitide ja soojamüüride väliskestaks. Ahjupotid ühendatakse omavahel elastsete plekk-klambritega, mis lasevad kütmisel ahju vabalt paisuda. Ahjupottide õõnsused täidetakse savimördi ja spetsiaalse täitekiviga. Peale tavaliste pottide on tehtud veel nurgapotte (kant- või ümarnurkadega). 5.9. SANITAARTEHNILINE KERAAMIKA
KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid. Ehituste püstitamine looduskividest on sõltuv kivide liigist. Rahvuslikuks sümboliks teatud looduskive. Näiteks Eestis – paekivi. KASUTUSALAD Kasutatakse oma omaduste tõttu laialdaselt ehitusmaterjalina, samuti on tooraineks paljudele mineraalsetele sideainetele. Kasutatakse looduslikke kivimaterjale ehk lühemalt looduskive näiteks kivimitest müüritise-, voodri-, katusekatte, teekatte- ja muid selliseid materjale. LIIGITUS GEOLOOGILISE PÄRITOLU JÄRGI Tard - e. magmakivimid on tekkinud maakoores aset leidnud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Olenevalt laava jahtumise kiirusest maakoore sees, peal või purskumisel atmosfääri...
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed (TKM) 1. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed ei tohi põhjustada toidu saastumist, halvendada selle omadusi ega ohustada inimese tervist ning peavad vastama toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele. 2. Hõlmavad endas kõiki materjale ja esemeid, mis on mõeldud toiduga kokkupuutumiseks: Mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud; Mille puhul võib eeldada, et need puutuvad toiduga kokku; Või eraldavad toitu oma koostisosi. Sisuliselt on TKM mistahes toiduga vahetusse kontakti minev/olev materjal ja ese. 3. TKM on näiteks kõik toidu vahetud pakkematerjalid: Söögiriistad, Nõud (sh ühekordsed nõud) Töötlemisseadmed, Vahetud säilitamisanumad, Lõikelauad jne. 4. TKM liigitatakse ka inimtarbimiseks mõeldud veega kokkupuutuvad ...
................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18 3.2.2.5.1 Kanalisatsioonitorud ....................................................................................18 3.2.2.5.2 Drenaazitorud ..............................................................................................18 3.2.2.6 Ahjupotid ............................................................................................................19 3.2.2.7 Sanitaartehniline keraamika............................................................................... 19 4 Metallid.................................................................................................................................... 20 4.1 Mustad metallid................................................................................................
Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist (urnmatused).Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Narva kultuuri tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid. 1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan. 1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika. KUJUTAV KUNST Siia kuuluvad skulptuur, maal, graafika . Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike
2.3.1.1 Rõivaste ja jalanõude vahendid 2.3.1.1.1 Pesupesemisvahendid, Pesuloputusvahendid, pesuhooldusvahendid, rõivaste hoolduse abivahendid, jalatsihooldusvahendid, triikimisvahendid, pisiparandus, rõivaste ja jalatsite hoidmistarbed 2.4 Toidunõud 2.4.1 Kodukaubad 2.4.1.1 Toidukaubad 2.4.1.1.1 Potid, pannid, küpsetusvormid, ahjupotid, lõikamistarbed, segamis-ja kloppimistarbed, eriotstarbelised köögitarbed, fooliumid ja kiled, majapidamispaberid, toiduvalmistamise nõud, grillid ja grilltarvikud, ühekordsed grillikaubad, köögitarvete hoidjad 2.4.1.2 Söömine ja joomine 2.4.1.2.1 Taldrikud ja supikausid, tassid, serveerimiskausid, vaagnad, joogiklaasid, veiniklaasid, shampuseklaasid, napsu- ja
10.03. Eksamipiletid. P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel. Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele, siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi. Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi. Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm. Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos. Korstent tohib krohvida ja pahteldada. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest kontrollitav. Korstna puhastusluuke ei t...
Tellised 1000 C põletusel. Glasuuritud tootes 12501300 C. Teiskordne põletamine. Savitellis punane, põletatud tellis, sile variant, lihveldatud, harjatud, klombitud. Täistellis, aukudega tellis LODE Läti firma. Punane tellis vee imavus 8 %, Firma ASERI Jagatakse markidesse, nr näitab survetugevust. M... kg/cm2 (100, 150, 200) Ahjutellised Glasuuritud ahjupotid Klinkertellis valmistatakse raskestisulavast savist, põletatakse temp. 1250 C. Tume, lillakaspruun värv Tugevus suur M400 M1000 kg/cm3. Jahutatud väga aeglaselt. Köökides, restoranides. 220 x 110 x 65 mm. Soome tellis 257 x 123 x 57 mm Samotttellis valmistatakse tulekindlast savist, kollane, põletatakse 1550 C. 250x123x65, 230x113x65mm. Käsitsi vormitud tellis Keraamilised katusekivid: Skivi. Valtskivi
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07...
............ 73 6.2. Keraamika toormaterjal – savi ............. 74 6.3. Keraamiliste materjalide valmistamine ............. 74 6.4. Savitellised ............. 76 6.5. Keraamilised katusekivid ............. 80 6.6. Keraamilised plaadid ............. 81 6.7 Keramsiit ............. 84 6.8. Keraamilised torud ............. 85 6.9. Ahjupotid ............. 85 6.10. Sanitaartehniline keraamika ............. 86 7. Mineraalsed sideained ............. 88 7.1. Üldmõisteid ............. 89 7.2. Õhklubi ............. 89 7.3. Ehituskips ............. 92 7.4. Magneesium-sideained ............. 95
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...