Tallinna Ehituskool Madis Aavik Armeeritud müüritise ladumine Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud
2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1. Müüritise survetugevuse suurendamine 12 5.2
poorsusega. Haprad materjalid on üldiselt nn lahtiste pooridega, st et poorid on omavahel ühendatud. Kivi märgumisel tõmmatakse vesi kapilaarjõudude toimel kaunis ruttu kivi sisse. Selline omadus on aluseks kivide ja sideaine (mördi) vahelise nakke loomisel. Poorsus on ka kasulik soojapidavuse seisukohalt, mida rohkem poore, seda soojem on kivi. Suur pooride hulk nõrgestab aga kivi skeletti ja vähendab tema tugevust. 5.Mördid, nende omadused Mördid Müüritise loomiseks on kivid omavahel vaja siduda mördiga. Mördi koostis on tavaliselt sideaine, liiv ja vesi. Mört liigitatakse põhimördiks(mördiks) ja peen- või kergmördiks vastavalt mördi koostisele. Põhimördi täitematerjaliks kasutatakse üldiselt kvartsliiva. Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5. Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused: -tugevus,
Gaasbetoonplokid Siporex (survetug. 1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid (grupid: 1, 2a, 2b, 3) et võtta arvesse õõnete ja uurete olemasolu ning suurusi kivides Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid (fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus) Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist faktorit)? Kivi survetugevus, mördi survetugevus, armatuuri olemasolu. Kestsängitusega müüritis - Õõntega müürikivid sängitatakse alusele kahel serval asetseva mördiriba abil. Müüritise normatiivne ja arvutuslik survetugevus - Müüritise arvutuslik survetugevus fd = fk / M. (M on müüritise materjali osavarutegur, fk on müüritise normatiivne survetugevus, mis sõltub müürikivi normaliseeritud survetugevusest ja mördi liigist)
....................................................................................... 23 4. Müürituse töötamine, müüri omadused ................................................................................ 25 4.1 Üldpõhimõtted ................................................................................................................ 25 4.2 Müürituse töötamine survele .......................................................................................... 25 4.3 Müüritise tugevus ........................................................................................................... 30 4.3.1 Müüritise survetugevus ........................................................................................... 30 4.3.2 Müürituse nihketugevus .......................................................................................... 31 4.3.3 Armeerimata müüritise normpaindetugevus ........................................................... 32
1,7; 2,3 ja 3 MPa, tihedus 0,4 0,45 ja 0,5 T/m3) Põlevkivituhk- väikeplokk (Narvaplokid) (survetug. 3,5 MPa, tihedus 0,95 T/m3) Müürikivide tugevusgrupid. Normaliseeritud survetugevus. Müürikivide tugevusgrupid - (grupid: 1, 2a, 2b, 3) ei võta arvesse õõnete ja uurete Normaliseeritud survetugevus (fb) võtab arvesse kivi mõõtmeid. fb = f, kus arvestab kivi või ploki mõõtmeid ja f on tootja poolt antud kivi või ploki survetugevus. Millest sõltub müüritise survetugevus (kolm põhilist arvutustes kajastuvat faktorit)? Kivi survetugevusest, mördi survetugevusest, armatuuri olemasolust. Millest sõltub müüritise nihketugevus (kaks faktorit)? Sõltub materjalide omavahelisest hõõrdejõust ja koormusest, mis kihte omavahel kokku surub. fvk = fvk0 + 0,4d ; fvk 0,065, kuid mitte vähem kui fvko, Kestsängitusega müüritis. Millest sõltub survetugevus?
..................4 2 1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse
lahenduse saavutamiseks kasutada plekist veeninasid sadevee eemalejuhtimiseks, ka väljakuivamine toimub kiiresti. Mahumuutustest tingitud pragunemiste vältimiseks on soovitav teha vertikaalnihkevuugid avade kohale, postide, pilastrite ja ristuvate seinte ühenduskohtadesse, seinte kõrguste ja laiuste muutumiskohtadesse ning pikideformatsioonivuugid iga 6-7,5 meetri tagant. Deformatsioonipragude avanemise vältimiseks aitab kaasa ka seina armeerimine, armeerimisega võib müüritise vuukidevahelist pikkust suurendada. 90-õõnesplokk · 90 mm laiused õõnesplokid sobivad eelkõige mittekandvate ja vähekoormatud vaheseinte ladumiseks. · Pigemntide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiv värvitoon. · Kuna plokkide välispind on sile ja tasapinnaline, siis võimaldavad nad laduda vaheseinu minimaalse viimistkuskuludega.
Võrumaa Kutsehariduskeskus Fibo plokk müüritise ladumine koos soojustuse ja välisfassaadiga Juhendaja: Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus.............................................................................................3 Fibo müüritis........................................................................................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus.
..............................................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine.............................................................................................................................17 Betoneerimine..................................................................................
takistaksid vee väljaimemist vett,tugevus tagasihoidlik. müüritisega koos töötavad mördist. Muidu võib juhtuda, *segamört-kahe eelmise konstruktsioonid peavad et mört imetakse nii kuivaks, segu.Kõiki omadusi olema sellised, et nende et katkeb tsementkivi keskmiselt. omavahelised sidemed ei tekkimine ja mört ei saavuta 6. Müüritise võimalda konstruktsiooni vajalikku tugevust. Mördi töötamine:müüritis töötab õõtsumist. Lisaks tuleb koostis: Sideained alati mingi konstruktsiooni tagada, et väärkoormamine jaotatakse õhk-(õhklubi) ja osana. Töötamise all või avarii korral hüdraulilisteks(tsem). mõistetakse müüritise poolt konstruktsioon ei variseks
EKSAMIPILETID Pilet 1 Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine ja nõuded ladumisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · temperatuurivuukide ja vajumisvuukide paiknemine müüritises · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 1. Võrdle: silikaat- ja savitellis · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · loodi järgi ladumine · nööri järgi ladumine · müürimajakate püstitamine · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2
EKSAMIPILETID Pilet 1 Vajumis ja temperatuurivuukide ladumine ja nõuded ladumisel Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · temperatuurivuukide ja vajumisvuukide paiknemine müüritises · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 1. Võrdle: silikaat- ja savitellis · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · loodi järgi ladumine · nööri järgi ladumine · müürimajakate püstitamine · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur:
Kasutatakse põhiliselt välisseinte viimistluseks. Ahjutellis kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemise lõõristiku ladumiseks. Korstnatellis võib olla täis- või auktellis. Kasutatakse suurte ümmarguste korstnate ladumiseks. Samott- tellis valmistatakse raskeltsulavast savist, millele on liiva asemel juurde lisatud ja põletatud jahvatatud savi. Kasutatakse küttekollete sisevoodri ladumiseks. Müüritise liigid Müüritisi liigitatakse viimistluse, materjalide, seinakonstruktsioonide ja keerukuse järgi. Viimistluse järgi: Krohvialune müüritis puhasvuukmüüritis vooderdatud müüritis Materjalide järgi: looduskivimüüritis tellismüüritis väikeplokkmüüritis kivibetoonmüüritis segamüüritis Seinakonstruktsiooni järgi: täismüüritis kergmüüritis tellisvooder Keerukuse järgi:
müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. üdroisolatsiooni kriitilised kohad. Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus. Kui tihendamiseks kasutatakse ehitusvahtu ja rullvõrutihendit, peaks manteltoru läbimõõt olema ca 4 cm suurem läbiva toru läbimõõdust
mm). Kasutatakse hoone kandvate ja mittekandvate, sise- ja välisseinte ehitamiseks. Võrreldes teiste ehitusplokkidega (näiteks Fibo, Columbia) on AEROC Classic plokid alati kergemad (väiksem koormus vundamendile ja vahelagedele), soojapidavamad (väiksemad küttearved) ning soodsa hinnaga. Classic plokkidest müüritis tagab piisava heliisolatsioonivõime ja väga hea kaitse tulekahju korral. Plokid on kerged ja lihtsalt paigaldatavad, mistõttu müüritise ladumine toimub kiirelt. Classic plokkide 2 mahukaal on vaid 425 kg/m³, võrrelduna Fibo3 kaaluga 700 kg/m³ ja Columbia Kivi rohkem kui 1000 kg/m³ kaaluga. dry vahed on veelgi suuremad Classicul 0,10 W/mK, Fibo3-l 0,20 W/mK, Columbia Kivi õõnesplokkidel 1,19 W/mK. Seetõttu on Classic seinad samade seinapaksuste korral alati soojapidavamad. Silikaatplokk on plokk, mis on valmistatud lubja ja liiva segu
sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoonid on üks kergbetoonide alaliike. Tihedus alla 1800 kg/m³. Levinumad on Silbeti, Aeroci ja Fibo plokid. Plokkidest Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine Ebameeldivate pragude ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. Aeroc ploki ladumine http://www.aeroc.ee/index.php?page=1037&lang=est
survepinged Ehitusplatsimört: segu, mulle alglahtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: Tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiive armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega. Müürikivi grupp: müürikivide jaotamine gruppideks vastavalt avade protsendile ja orientatsioonile kivis. Müürikivi survetugevus: Määratud arvu mpprikivide keskmine survetugevus. Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk
tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771- 2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. 1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva
lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töö tegijatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisse. Pind peab olema sobilik kandmaks hüdroisolatsiooni. Vana krohv, lahtised kivid ja naket halvendavad osad tuleb
vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise kihid peavad olema rangelt horisontaalsed ja pinnad ning nurgad vertikaalsed. Pindade ja nurkade vertikaalsust kontrollitakse iga kolmanda või neljanda rea järel, horisontaalsust igal kihil. 7. Sisemist tulekindlatest tellistest voodrit ei tohi siduda tavalistest tellistest müüritisega, sest tulekindlate telliste paisumine on erinev. 8. Ahju sisemised avad tuleb sillata tellistega, mitte metalliga, sest metalli paisumine on suurem. 9. Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei raiuta. 10
Krohvi pinda töödeldakse nii, et see meenutaks tahutud (täksitud) kivi. Kuivsegud Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Erimördid · Hüdroisolatsioonimört · Kerge mört · Kiirgustihe mört · Täiteaineteta mördid Mördid talvisteks töödeks: Müüritöid võib talvel teha kolmel viisil: müüritise soojendamisega, külmutusmeetodil või mördi külmumist takistavate keemiliste lisandite kasutamisega. Väliskrohvitööde tegemiseks talvel pole rahuldavat meetodit leitud. · Soojendada võib müüritist auruga, elektrivooluga või soojakutes. Soojendusmeetodi korral mört ei erine tavalisest. Müüritise soojendamine on küllalt kallis ja seepärast kasutatakse seda harva. Aurusoojenduse puhul tuleb müüritisele teha ümber aurusärk ja sinna vahele juhtida sooja auru
Kamberahjud on vaba tööruumiga ahjud, kus tööprotsess on tavaliselt tsükliline. Neid rakendatakse tükkmaterjali kuumutamiseks ning termiliseks töötlemiseks peamiselt metallide kuumutamisel ning keraamikatööstuses. Mõningatel juhtudel kasutatakse muhvlit toodangu isoleerimiseks gaasikeskkonnast. Sepistamisel kuumutatakse metalli kamberahjudes temperatuurini 1100...1250 °C. Töökambri temperatuur on 1350...1400 °C (üksikjuhtudel kuni 1500 °C. Müüritise materjal on kas tavaline või kõrgpoorne samott, võlvidel ka dinas. Viimasel ajal levinud Inglise firma PLIBRICO põhiliselt happelised tulekindlad ahju müüritise segud, mille kohta on informatsioon ptk 6. Ahjupõrand valmistatakse enamasti räbukindlast materjalist (talk- või magnesiittellised). Kasutatud kirjandus 1. Soojustehnika käsiraamat. Koostaja I. Mikk. Tallinn: Valgus, 1977, 619 lk. 2. http://www.metalbabble.com/host/introllingmills/oven.php 3. www.google.com
Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja vuuk viimase ploki all tuleb alati armeerida. Kui sein on paksem kui 150 mm, tuleb õhkvaheladumise korral kasutada kummaski mördipeenras ühte armatuuri
Sammas on jalami suhtes 450 kallutatav. Teemantpuurimissüsteem Rodiacut 201 DWS võimaldab puurida auke läbimõõduga 30...201 mm. Mootor on seadmel 3 kW ja märgpuurimisel kasutatava pumba tõstekõrgus on 5 m. komplekti kuulub kasutatud vee imipump (800 W) ja 120 liitrine kogumispaak. Pikendusvarraste komplekt on nelja pikkusega (100, 200, 300 ja 500 mm). Teemant-kuivpuurimiskroonid Eurolaser on ette nähtud müüritise ja tellise puhul. Puurimissügavus on 300 mm, alates läbimõõdust 46 mm saab lisada 200 mm pikendusvarre. Teemant- märgpuurimiskroonid Speed-Star DX sobivad raudbetooni, müüritise, tehiskivi ja asfaldi puhuks. Puurimissügavus kuni 300 mm ja välisläbimõõt 30...130 mm. Valik puure Alljärgnevalt on näiteid erinevatest betooni avade puurimise või lõikamise seadmetest. Hudropump Betooni lõikamine Teemantsaagimine on meetod tegemaks suuri avasid kasutades teemantlõikekettaid
Poolekivi puhasvuuk vahesein 1000 m2 Töö kirjeldus on lubatud maksimaalselt H/200, kus H on tarindi vaba kõrgus. Materjali maksumus Vahelae kohal võib telje kõravlekalle olla maksimaalselt +/- 8mm. Poolekivi puhasvuuk müüritise ladumine. Kuna tegu on Materjal Kulunorm Kogus Hind Summa m2 hind Tarindi kõverus on lubatud maksimaalselt H/250. Rõhtvuugi mittekandvate vaheseintega ei ole vaja müüritist armeerida, vajalik Silikaattellis
..100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väga väike, siis ei saavutata head naket, sest tsemedipiim ei imendu kivide pinna sisse. Krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimisel: · Ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu · tulepüsivuse tõstmiseks · esteetilise välimuse andmiseks
Kui sein on näiteks aga 300 mm, jääb silluste vahele 6 cm vahe. Vahe põhja paigaldatakse puitlatt, vahe täidetakse mineraalvillaga. Kui tehases toodetud sillused ei ole kättesaadavad, võib neid ka ehitusplatsil valmistada. Nad valatakse kas polügoonil või vahetult müüril. Tellisseina avasid võib sillata ka nn. kivisillustega. Konstruktiivselt lahenduselt on kivisilluseid kolme tüüpi: kihtsillus, kiilsillus, kaarsillus. Kihtsilluseks loetakse 0,5 m kõrgust müüritise osa ava kohal, mis toetub armeeritud 3 cm mördivööle. Sarrusvarraste arv sõltub seina paksusest ja valitakse üks varras 12 cm kohta. Varda läbimõõduks piisab mittekandvas seinas 6 mm, kui ava on kuni 1,2 m, 8 mm avas kuni 1,5 m, kuni 2 m ava kohale 12 mm vardad. Kandvas seinas on vastavates olukordades varraste läbimõõdud 10, 12 mm. Sarrus peab müüritisse ulatuma vähemalt 250 mm ja vardad peavad olema tehtud tagasipööretega. Silluse osas on müüritis laotud tsementmördil.
Kulunorm: 1 kott piisab ca 10 m² katmiseks, arvestades 4 kg/m2, sõltub aluspinnast. Säilivusaeg: vähemalt 12 kuud, kuivas ja puitalusel. Tähelepanu: Õhu, aluspinna, kuivsegu ja joogivee temperatuur peab segamise ja tasandamise ajal olema vähemalt + 5 °C. Vastavate normide ja tehnilise andmete kõrval tuleb jälgida aktuaalset ekspertiisi-infot. Kbelosan V vastab WTA normidele Kasutusala: Soolakahjustatud mineraalse müüritise tasanduskrohv sise- ja välistöödeks, kombineerituna krohvidega Kbelosan P ja Kbelosan J. Saneerimiskrohvide ülesanne on transportida niiskuskahjustatud müüritisest välja sinna kogunenud vesi ja soolad. Aluspind ja töö käik: Tasandatav aluspind peab olema mahupüsiv, vettimav, mitte läbikülmunud, puhas tolmust ja teistest naket halvendavatest ainetest. Esmase krohvikihina kasutada Kbelosan P.
FIBO PLOKI OMADUSED Poorsus Sisemine pooride ruumala kergkruusa graanulites moodustab 70-75%. Poorid on suletud, kuid poorid võivad olla omavahel ühenduses mikropragude kaudu. Tsemendikivi, mis täidab punktidena üksikuid graanuleid, ei täida aga terade vahelist tühiruumi ning seda nimetatakse ka poorideväliseks ruumalaks, mille suurus sõltub kergkruusa fraktsioonist ja mahukaalust. Näiteks Fibo 3 plokkidel on poorideväline ruumala ca 30% ja seetõttu on soovitav müüritise välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist. Külmakindlus Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt
Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. 8 Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. [3] 2.2 Renoveerimistööd Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töö tegijatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisse. Pind peab olema sobilik kandmaks hüdroisolatsiooni. Vana krohv, lahtised kivid ja naket halvendavad osad tuleb
suurt survetugevust nõudvad kohad; • mõlemal müüritisel armeeritakse horisontaalvuuk vastavalt tootja juhendile (iga 3 – 4 rida) spetsiaalse 5 mm müürivõrguga ; • täisvalatud õõntega plokkidel armeeritakse vertikaalõõned enne betoneerimist vastavalt juhendi nõudele üle ühe õõne igas õõnes 2 armatuuri. Täpsemalt määrab armeerimise projekteerija; • õõnesplokkidest müüritise ladumisel on väga oluline teha pragude vältimiseks temperatuurivuugid ettenähtud vahemaa järel; • õõnesplokist müüritis laotakse ühes tsüklis kõrgusega maksimaalselt 8 rida ning seejärel betoneeritakse täis järgmisel päeval; • sillused tehakse monoliitbetoonist või spetsiaalsest sillus- ja sarrusplokist;. • plokke lõigatakse ketaslõikaja ja erilõikurite ning teemantkettaga;
Pilet 10 1. Mullbetoonplokkidest müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks vajalikud töövahendid tehnoloogiliste operatsioonide järjestus armeerimine tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Ehitusel kasutatavad mõõteriistad mõõteriistade loetelu ja kasutusotstarve hooldamise põhimõtted 1.Vundamendi ja esimese plokirea vahelehüdroisalatsioon. Esimene rida müürimõrdiga. Esimene rida väga täpselt paika kasutades sellejaoks vesiloodi ning vajadusel kummihaamrit. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile vastav liimisegu. Seejärel täita plokkide otsades olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laob liimi ühtlase kihina plokkide pinnale.liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga.plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Tavaliselt armeeritakse iga meetri tagant kuid Es...
iseseisev töö Koostas: Egert Luha Õppegrupp: ev210 TARTU 2010 Kuivkrohv Kuivkrohv Massiivsete seinte renoveerimisel ja ebatasaste seinte või vigastatud müüritise tasanduseks sisetöödel on krohvimise asemel ideaalseks lahenduseks Knaufi kipsplaatide paigaldus kuivkrohvina või vooderkattena. Kuivkrohvi puhul liimitakse kipsplaadid kinnitusseguga Knauf Perlfix otse seinale. Veega valmisegatud Perlfix kantakse kelluga ligikaudu ühesuuruste kogustena kas kohe seinale või horisontaalselt lebavate kipsplaatide tagumise külje peale ja seejärel surutakse kipsplaat vastu KUIVKROHV Koosneb
....................... 6 2 1. Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali tihedusest ning pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused (niiskus). Kasutades AEROC plokkidest müüritise ladumisel AEROC liimsegu, on vuugid nii õhukesed (~2 mm), et nende mõju konstruktsiooni soojapidavuse arvutamisel ei arvestata. Kuivtihedus Soojuserijuhtivus Toode Tasakaaluniiskus(%) (kg/m³) 10,dry (W/mK) EcoTerm 375 0,09 6 Classic 450 0,11 4 1.1 Õhutihedus
äärmiste äärmiste kivide vahed tä täidetakse mö mördi ja vä väiksemate tä täitekividega. Ladumisel tuleb jä jälgida, et jäjärgnema kihi kivid seoksid alumise kihi kive st. et ülemised kivid kataksid alumised püpüstvuugid. Looduskivist müü müüritise ritise paksus on 60… 60…70cm. 6 3 Looduskivi Ühekihilisi seinu võiks aktsepteerida juhul, kui hoone asend või kohalikud kliimatingimused väldivad kaldvihma toimet
põlengute korral tavaliselt ainult poorbetooni pinna kahanemisest tingitud pragude võrk, mis ei mõjuta materjali tugevusomadusi. Füüsikaliselt ja keemiliselt seotud vee aurustudes väheneb põlengu jooksul ka materjali mahukaal. Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700 °C. Seejärel see langeb peaaegu sirgjooneliselt nii, et +800 °C juures on survetugevus 50 % algsest väärtusest ja +900 °C juures null. Müüritise paksus (mm) Tulepüsivus 300 REI 240 375 REI 240 250 REI 241 200 REI 242 150 R 120; EI 240 100 EI 120 Tehnilised näitajad Toodete kaal Transpordi kaal AEROC toodete maksimaalne transpordi kaal tehasest väljastamisel on 1,3 kordne kuivtihedus (sisaldab ka aluse ja pakendi kaalu). Näiteks kuivtihedusega 450 kg/m³
Tööohutus Lõõride ladumine Kvaliteedi tagamine Kontrollülevaatused ja nõupidamised Kasutusnäide TÖÖDE KIRJELDUS MÜÜRITÖÖDE ETAPID Lähteolukord Joonis kajastab tööetappe ajalises järjestuses. Müüritise alustarind ja vajalikud kõrvaltarin- did on valmis, kontrollitud ja heaks kiidetud Eeltööd ning vastavad koostatud projektidele. Ehi- – avakoosolek ja töökoha vastuvõtmine tusplatsil on olemas tööks vajalikud tarvikud, – materjalide ja tööjooniste kontrollimine
Vahelae omakaal pd,p2=6,96*8=55,68 kN/m Lumekoormus qd,l=1,8*8=14,4 kN/m Kasuskoormus qd,k=3,0*8=24,0 kN/m Seina omakaal pd,s=22,93*1=22,93 kN/m2 Eeldame,et: Korrustel 1-5 seinade paksus 51 cm Korrustel 6-1 seinade paksus 25 cm NEd2=32,64+55,68*5+22,93*17,12*0,25+24*5+14,4*0,5=536 kN Leiame koormused 1-el korrusel Sein2 jaoks (ühe meetri seinariba jaoks). NEd1=536 + 55,68*5+22,93*13,68*0,51+24*5=1094 kN Põhimördil laotud armeerimata müüritise, mille kõik vuugid rahuldavad nõudeid ja on korralikult täidetud, normsurvetugevuse võib leida ka avaldisega [vt EPN-ENV 6.1.1 p 3.6.2.2(1)] fk = K fb0,70 fm0,30, N/mm2 (2.4) eeldusel, et fm ei võeta suurem kui 2fb ega suurem kui 20 N/mm2, kus K on konstant (N /mm2)0,10. P Koostas N.N 2011 11
Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud Vanad tellisseinad - Vanadel savitellistest laotud hoonetel on sageli müüritis ilmastiku toimel kahjustatud - Lubimört on vuukidest välja uhutud ning tühjadesse vuukidesse ja telliste poorsesse pinda kogunev sademevesi murendab jäätudes tellised - Tühjade vuukide täitmine on tõhus abinõu müüritise edasise lagunemise peatamiseks. - Vanaaegsed tellised on vormitud ja kuivatatud nii, et nende mõõtmed hälbivad suurtes piirides. Mõned kivid on veidi kõverdunud, pinnasiledus jätab soovida - Kui müüritise remontimisel raiutakse selle kahjustatud osa välja ja asendatakse uute, kaasaegsete tellistega siis tõuseb parandatud koht konstantselt esile. - Vanu telliseid saab hankida mõnest lammututatavast hoonest - Vuugimördi saab kividelt maha raiuda
Sirgjoonelised pinnad ja Paindetugevus 4...5 MPa stabiilsed mõõtmed. Elastsusmoodul 7500...10 000 MPa Müüritöödeks sobiv Veeimavus 10-15% veeimavus. Veeimavuse kiirus 0,6...1,0 kg/m2 min Silikaatplokkide Müüritise niiskusdeformatsioon keskmiselt 0,2...0,4 mm/jm kasutamisel väheneb mördi Veeaurujuhtivus 10...15x10-12 kgs·mPa ja tööjõu kulu. Külmakindlus - > 50 tsüklit PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI TEHNILISED OMADUSED KIPSIST TOOTED Soojuspaisuvus 3..
Mördi ülesandeks on moodustada tellisele toetuspind, siduda müüritis monoliitseks ja siluda telliste mõõdu vead. Telliste vahed - vuugid - täidetakse mördiga. Sõltuvalt vuukide asetusest müüritises nim. neid kas rõht- või püstvuukideks. Viimased omakorda nim. nende asetuse järgi piki- ja põikvuukideks. Rõhtvuukide keskmine paksus peab olema 12 mm, püstvuukide paksus 10 mm. Seejuures ei tohi ühegi vuugi paksus olla alla 6 mm ja üle 15 mm. Müüritise välispinnal võib vuugid kujundada kas täis-, tühi- või puhasvuugina (nõgus-, kumer- või kantvuuk). Tellisseinad Seinte, postide ja muude kivikonstruktsioonide tugevuse tagamiseks tuleb müüritis laduda niiviisi, et püstvuugid oleksid kaetud ülemise kihi kividega. Kivide paigutust või telliste ladumise skeemi müüritises nimetatakse seotiseks. Muster sõltub seinapaksusest. Seotised tuntakse kahekihilist ja mitmekihilist seotist. Kahekihilises nn. plokkseotises
Täisplokk Poolplokk Sillusplokk Nurgaplokk Sarrusplokk Murtudplokk Murtus poolplokk Murtud nurgaplokk Columbia plokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega kasutades USA firma COLUMBIA MACHINE INC. tehnoloogiat ja seadmeid. Kasutusala · Murtud poolplokid 195x190x190 sobivad kõigi müüritise tüüpide (hoonete vundamentide, kandeseinte, tugimüüride jne.) ladumiseks koos või ilma vastavate lisatingimustega (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine jne.). · Omab häid võimalusi seina täiendavaks armeerimiseks ilma välisilmet muutmata. · Komplekti kuuluvad ka õõnes- ja nurgaplokk. · 195 mm laiune müüritis on ideaalne 2-3 korruseliste majade kandeseinteks. · Pigmentide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiva
ja peene kivi-kohatäide. On saadud kunstliku monoliidi segades lahust ja liiva, killustiku kivi nimega "rooma betoon". See on tekitanud riigipööre ehitus. Selline millega tehti kiiresti ja lubas katsetada vormiga. Roomlased teadsid kõik ära põletatud savi, tellised valmistati erinevaid kujundeid, kasutasid metallist asemel puitu, et tagada tuleohutusi hooneid, on mõistlik kasutada kivi kui müüritise sihtasutus. Mõned saladused rooma ehitajad mõistatuslikud siiani. Panteon Kõige olulisem suuruse kuppeli rajamisega antiik maailmas on Panteon (kreeka keeles. Pentheion -- koht, mis on pühendatud kõigile jumalatele). See tempel nimel kõik jumalad, idee ühtekuuluvustunne paljude rahvaste impeeriumi. Peamine osa Pantheon kujutab endast kreeka ümmargune tempel, valmis kupli läbimõõt 43,4 m, avade kaudu, mille valgus
mördist. Järgmiseks tasantatakse lühikese vuukrauaga rõhtvuugiga ühatasaseks püstvuugid Vuukimine on hästi tehtud kui valmis töös pole näha vuukimisraua jälgi. Kui vuugid on tasantatud harjatakse pritsmed ja vuukimisjäägid ära vuukimisharjaga. Harjatakse kergelt viltu üle vuukide. Hari ei tohi olla nii jäik, et jätaks väälja vuukimisele. Mõnikord saab teha kogu vuukimise teha harjates. Selline vuuk pole eriti vettpidav, kuid näeb hea välja. Vahel tikuvad müüritise vuugid liiga kiiresti kuivama mis põhjustab kuivamispragusid ja halvendab sidumisvõimet, sel juhul tuleb seinakast...Samal ajal saab seinad ära pesta mördipritsmed ja tööajal kogunenud võimaliku mustuse. Pesta ja niisutada ei tohi kui on olemas külmumis oht Järelvuukimine Kui vuugitakse pärast müüri ladumist eraldi tööetapina, siis süvistatakse vuugid kraapimise teel või laotakse müür tühivuugina. Enne vuukimise algust kontrollitakse
· Lasta segul veidi seista ja siis uuesti segada. · Valmissegu on kasutatav 8 tundi. 3 LUBIKROHVI KASUTAMINE · Lubikrohviga krohvimisel ja müüri ladumisel kasutada klassikalisi meetodeid krohvi ja müüritöödel. · Krohviparanduste tegemisel ja müüritiste remondil saad kasutada ,,kindakrohvi" meetodit ( pätsikesed ), mis säilitab seina ja müüritise iidse väljanägemise. · Krohvikihi paksus lauskrohvimisel ( terve sein vms ) normaalselt 5 15 mm. Krohvi paranduste tegemisel kuni 30 mm. KIVINEMINE · Lubikrohvi kivinemise aeg oleneb aluspinna niiskusest ja veeimavusest, õhu niiskusest, aluspinna ja õhu temperatuurist. Kivinimist kiirendavad ja aeglustavad veel paljud muud tegurid nagu tuul, päike, vihm jne. · Enne järgmise tasanduskihi pealekandmist peab olema eelmine kiht kuivanud.
kuivatamise ajaks täiesti tühjaks kolida. Lammutustööd tuleb teha äärmise ettevaatusega, sest eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda. Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu. Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Pärast saneerimist peab olema võimalik konstruktsioone jälgida ja kontrollida üsna pika aja jooksul veendumaks, et majavamm on hävinud. Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis järjekindel ja tähelepanelik konstruktsioonide kontrollimine aitab kahjustuse
seguvahekord on 1: 1: 6...1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv). Tsementmörte - kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees. MÖRDID TALVISTEKS TÖÖDEKS Müüritööde seisukohalt on talvetingimused saabunud siis, kui välisõhu- temperatuur langeb ajuti alla 00C . Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab müüritised ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel, ehitusmaterjalide säilitamisel ja ladustamisel, töö korraldamisel ja laotud müüritise kaitsmisel. Tellised ei tohi olla märjad, jäätunud või lumised. Vajadusel tuleb neid soojendada. Müürisegus ei tohi olla jäätükke ega külmunud segu osakesi. Müürisegu soojus saadakse kasutades segu valmistamiseks sooja vett või soojendatud
survetugevus 50 % algsest ja +900°C = 0 Seina paksus, mm Kandesein Mittekandev sein 75 EI 90 100 EI 120 150 REI 120 EI 240 ≥200 REI 240 EI 240 14 7 Keramsiitplokkidest vahesein Müüritise suurim lubatud saledus on seina kõrgus / ploki laius > 30 (hor.koormatud seinu tuleb hinnata igal üksikul korral eraldi. Kandeseinte seinapaksus on >150 mm. Keramsiitplokkidel on avatud struktuur: müra isoleerimiseks ja tule tõkestamiseks seina pealis- pinda tihendavat töötlemist: krohvimist. Krohvimata seintel on väga madal õhumüra isolatsioonindeks (18-20 dB). 15 Keramsiitplokkidest vaheseina helipidavus
annaabi.ee 
