Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"aururõhk" - 154 õppematerjali

aururõhk on rõhk, mida avaldab selle kondenseeritud faasiga dünaamilises tasakaalus olev aur. Aururõhk ongi defineeritud kui vedeliku või tahkisega tasakaalus oleva auru poolt avaldatav rõhk.
thumbnail
3
doc

6 labor - Aururõhu määramine

Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Füüsikalise keemia 6. laboratoorne töö Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: Katsete andmed: t, T,K 1/T h,mmHg Lg( ) 25 298 0,003356 652 101 2,004321 30 303 0,0033 630 123 2,089905 36 309 0,003236 607 146 2,164353 47 320 0,00312 500 253 2,403121 52 325 0,003077 400 353 2,547775 64 337 0,002967 300 453 2,656098 70 343 0,002915 200 553 2,742725 75 348 0,002874 100 653...

Füüsikaline keemia ii
109 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füssa kordamisküsimused ja -vastused

41. Millise õhu tihedus on väiksem, kas kuiva või niiske? Põhjendage. Niiske, sest õhk on kerge, rõhub vähem. Nt: madalrõhkkonnas. 42. Millisel juhul avaldub vedelike elastsus, millisel juhul voolavus? Voolavus esineb nt jões, või siis kui valame vett yhest anumast teise. Elastsus järskude löökide korral (lutsu viskamine). 43. Mis on absoluutne õhuniiskus? Kui palju on maksimum grammi kuupmeetri kohta. 44. Mis on aururõhk ? Rõhk, mida veeaur avaldab. 45. Mis on härmastumine? Aine üleminek gaasilisest olekust tahkesse olekusse nii,et vahele jääb vedel olek. 46. Mis on kapillaarsus? Nähtus, mis seisneb selles,et peenes torus vedelik tõuseb üldisest tasest ülespoole. (kahe nähtuse koos mõjul) 47. Mis on kastepunkt ja kuidas seda saab määrata? Temperatuur, mille juures tekib küllastus. Kui võtame külmkapist õllepudeli...

Füüsika loodus- ja...
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Keskkonnakeemia spikker

Faasisiire e. Faasiüleminekud on aine üleminek ühest faasist teise. Faasiüleminek toimub, kui on tegemist aine agregaatoleku või kristall-modifikatsiooni muutustega. (faasiüleminekud toimuvad kindlal temperatuuril ja rõhul. Keemistemperatuur- temp. Mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga.(mida madalam rõhk seda madalam keemit Aurustumine ja kondenseerumine- Iga vedeliku ja ka (tahkeaine)kohale tekib tema aur. Osa vedeliku molekulidest läheb gaasilisse faasi ja sealt uuesti vedelikulisse faasi. Gaasi vedeliku kohal nim. auruks. Kui aurustumine ja kondenseerumine saavad võrdseks siis jõuab süsteem tasakaaluolekusse.(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk...

Keskkonnakeemia
48 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsikaline keemia labor 6

6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, mi...

Füüsikaline keemia
95 allalaadimist
thumbnail
3
xls

Füüsikaline keemia labor 6

paur, y= t, °C T, K x = 1/T x·y x2 nr mmHg logpaur 1 26,5 299,65 105 2,021 0,0033 0,0067 1,1137E-05 2 42,5 315,65 205 2,312 0,0032 0,0073 1,0037E-05 3 53 326,15 305 2,484 0,0031 0,0076 9,4008E-06 4 61 334,15 405 2,607 0,0030 0,0078 8,9561E-06 5 67,5 340,65 505 2,703 0,0029 0,0079 8,6175E-06 6 73 346,15 605 2,782 0,0029 0,0080 8,3459E-06 7 77,5 350,65 705 2,848 0,0029 0,0081 8,1330E-06 8...

Füüsikaline keemia
39 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Kondensatsioonil vabaneb varjatud soojus (latentne), tänu millele õhk jahtub vähem kui kuiv õhk samades tingimustes. Laskumisinversioonid: Õhukihi laskumine muudab seda stabiilsemaks. Õhukihi tõusmine muudab seda aga labiilsemaks. Segunemine muudab atmosfääri temperatuurigradiendi kuivadiabaatilisele lähedasemaks. Sademed Sademed ­ on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Kumeruse efekt ­ aururõhk kumeral pinnal on alati suurem kui sirgel pinnal. Koaleerumine ­ on protsess, mille käigus kaks või rohkem mulli üksteisega kokkupuutudes liituvad üheks suuremaks mulliks. Allajahutatud pilvetilgad ­ vedelas olekus veetlgad, mis on temperatuuriga alla -0oC. Jääembrüo ­ tekib külmumispunktist natuke madalamal temperatuuril, kui veekogus on liiga väike, siis võib molekulide soojusliikumise tõttu embrüo puruneda....

Loodus
42 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eksami abimees!

Osakesed, mille kiirus on suurem, võivad üle minna gaasilisse olekusse. Seda nähtust nim aurumiseks ja kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku, mida nimetatakse aururõhuks. Kui vedelik on kinnises süsteemis, siis mõne aja pärast saabub tasakaal vedelikust väljuvate osakeste vahel ja sellisel juhul vedeliku aururõhk vedeliku kohal ei muutu ja seda rõhku nim küllastunud aururõhuks. Tahkumine- vedeliku üleminek vedelast tahkesse (põhjuseks on näiteks temp langemine). Keemine ­ kui küllastunud aururõhk on võrdne välisrõhuga või ületab selle, siis aurumullid vedelikus paisuvad pinnale. (vedelik võib aurustuda mitte ainult oma pinnalt vaid kogu oma ruumala ulatuses). Kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemp ja sulamistemp....

Keemia ja materjaliõpetus
343 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Elavhõbe

Raseduse korral ka võib olla kahjustatud ka tulevane laps. Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda või dimetüülelavhõbeda. Reaktsiooni vahendavad mikroorganismid ja see toimub peamiselt hapnikuvabas keskkonnas. Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk , seega aine aurustub kergesti. Lisaks sellele on metüülelavhõbe ka rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini kui teised mürgised metallid, ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. 4.2.Elavhõbeda saaste allikad. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest...

Keemia
101 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veeaur ja sademed

96 kg·kmol-1 ja mV mV = 18 kg·kmol-1 on kuiva õhu ning vee molekulmassid ja Ra = 287.05 J·kg-1·K-1 on kuiva õhu erikonstant. Iga temperatuuri jaoks leidub maksimaalne, ainult temperatuurist sõltuv nn. küllastav aururõhk e s (Joonis 2.1), mille korral aur hakkab kondenseeruma. 120 100 Küllastav aururõhk (mb) 80 60 40 20 0 -20 -10 0 10 20 30 40 50...

Füüsika
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

Aurustumissoojused on alati positiivsed, sest siis soojus neeldub (endotermiline protsess) Ainete ruumala sulamisel tavaliselt väheneb ja tihedus suureneb. Subimatsioon- üleminek tahkest ainest gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal gaas enam ei kondenseeru vaatamata sellele, et rõhku suurendatakse. Kriitiline rõhk- vedeliku aururõhk kriitilisel temperatuuril 2 Olekuparameeter- süsteemi iseloomustav suurus Olekufunktsioon- suurus, mis sõltub olekuparameetritest. Näiteks rõhk on olekuparameeter ja rõhku iseloomustav valem on kindlate parameetrite korral ka arvutatav. Kui protsess toimub püsival ruumalal, siis süsteem ise isokoorses protsessis tööd ei tee....

Keemia alused ii
158 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek ­ on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel ­ gaas ­ aurustumine kondenseerumine. Vedel ­ tahke ­ sulamine tahkumine. Tahke ­ gaas ­ sublimatsioon kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur ­ temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk ­ vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus ­ energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol). Kastepunkt ­ teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga. Sulamistemperatuur ­ tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1 atm....

Keemia alused ii
181 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...

Katlatehnika
75 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel...

Katlatehnika
82 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Puit ja tema omadused

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks...

Informaatika
152 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Termodünaamika alused

Setsenovi seadus: gaaside lahustuvus väheneb lahusele elektrolüüdi lisamisel. 3. Mitteelektrolüütide lahjendatud lahuste (kolligatiivsed) omadused Ideaalne lahus ­ puudub osakestevaheline toime, puudub soojusefekt ja ruumalaefekt; lõpmata lahja lahus ­ väga lahja lahus, käitub peaaegu ideaalse lahusena. · Lahuse aururõhk Daltoni seadus: lahuse üldine aururõhk võrdub komponentide aururõhkude (osarõhkude) summaga: p = p1 + p2 . Raoult'i seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral) ­ komponendi aururõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema moolimurru korrutisega: p1 = p1°x1 , TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused...

Keemia alused
144 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eksami küsimused ja vastused

Madala keemistemp gaasid lahustuvad vees vähe Org lahustites lahust gaasid sageli suuremal määral kui vees. Sõltuvus temp, elektrolüüdi mõju. Gaasilahustuvus väheneb temp tõustes. Puhas vesi lahustab gaase paremini kui soola lahus. Elektrolüüdi lisamisel lahustile gaaside lahustuvus selles väheneb. Vedelike ja tahkete ainete lahustumine vedelikes vt lehelt. Ei viitsi rohkem. Mõlemad igatahes sõltuvad temp-st Raoult'i seadus: komponendi aururõhk vedela lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi aururõhu ja tema kontsentratsiooni korrutisega lahuses....

Üldkeemia
266 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Agregaatolek, sulamis-ja keemistemperatuur, aine tihedus

atm. korral. Aine sulamissoojus on energiahulk, mis on vajalik ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass (nt. 1 kuupsentimeeter aine mass grammides). · Tihedust tähistatakse kreeka tähega roo ja tema põhiühikuks on kg/kuupmeetrites. · Kui tegemist on väiksemate ainekogustega, kasutatakse sagedamini ühikuid kg/kuupdetsimeetrites või g/kuupsentimeetrites. · Puhta vee tihedus tavatingimustel on 1,0...

Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...

Ehitusmaterjalid
190 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Materjaliõpetus

Auruluku indeks suvine ei normita talvine 1200 Solvent-uhutud vaikude sisaldus mg/100cm3 max 5 EN ISO 6246 Induktsioonperiood min. min 360 EN ISO 7536 Korrosiivsus vaskplaadikatsel klass klass 1 EN ISO 2160 Pliisisaldus mg/l max 5 EN 237 Küllastunud aururõhk EN 13016-1 suvine kPa 45...70 talvine kPa 65...95 Benseenisisaldus mahu% max 1,0 EN 238 ASTM D 1319 Alkeenid mahu% max 18,0 EN 14517...

Auto õpetus
127 allalaadimist
thumbnail
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Vesi +373C CO2 + 31C N2 -147C Gaasiks nim ainet, kui tema temp on kriitilisest temp kõrgem ja auruks kui temperatuur on kriitilisest madalam Küllastunud aur ­ aur, kus aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Piltlikult võb öelda, et sinna auru rohkem enam molekule ei mahu. Auru kontsentratsiooni mõõdetakse kas tiheduse või osarõhuga. Erinevatele temperatuuritele vastab erinev küllastunud aururõhk või siis kontsentratsioon. Keemine Aurumise üks eriliike. Keemistemperatuur ­ temperatuur, millest alates vedelik hakkab keema, muutub aurustumise iseloom. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemistemp. Vedlik hakkab keema temperatuuril, mil selle aine küllastunud auru rõhk saab võrdseks ümbritseva keskkonna rõhuga. Küllastunud veeauru rõhk 100oC 760mmHg. Keemine tähendab...

Füüsika
577 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun