(plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne). Tähtsamad kuivsegude alaliigid on: *müürimördid, *krohvimördid, *pahtelsegud (viimistlussegud), *plaatimissegud, *vuugitäited, *peenteralised betoonid jne. Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. 9.8. MÖRDID TALVISTEKS TÖÖDEKS Müüritööde seisukohalt on talvetingimused saabunud siis, kui välisõhu-temperatuur langeb ajuti alla 00C . Mördis olev sidumata vesi jäätub ja selle maht on u.10% suurem kui veel. Jää sulab müüritised ebaühtlaselt ja sellega kaasnevad müüritise erinevad vajumised, kaldumised, pragunemised jms. Talvistes tingimustes tuleb olla eriliselt tähelepanelik müüritööde tegemisel,
Õpilane: Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................3 Mörtide olemus ja liigid, mörtide üldomadused....................................4 Mördi täitematerjalid, müürimördid, krohvimördid...........................5,6 Dekoratiivkrohvid, kuivsegud, erimördid.............................................6 Mördid talvisteks töödeks.....................................................................7 Mörtide valmistamine ja transport........................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................9 Kasutatud materjal...............................................................................10 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on mördid, referaadis vaatame lähemalt mörtide omadusi,
VEDELGAAS Vedelgaas koonseb propaanist ja butaanidest. Vedelgaasi kasutatakse tööstuses, ehituses ja põllumajanduses. Vähesel määral ka mootorikütusena. MOOTORIBENSIIN Mootoribensiin on keeruline segu keemispiiridega 40200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud. Bensiinid jagunevad nelja suuremasse rühma: auto e mootoribensiinid: kasutamiseks mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites, jagunevad suvisteks ja talvisteks mootoribensiinideks; avio e lennukibensiinid: kasutamiseks lennunduses, erinevad mootoribensiinidest kõrgema detonatsioonikindluse ja fraktsioonkoostiste poolest, on kergemad, kõrgema puhastusastmega ja külmakindlamad; väikemootorite bensiinid: kasutamiseks kiirekäigulistes kahe (ka nelja)taktilistes väikemootorites. On ökoloogiliselt puhtamad, vähem lenduvamad kui mootoribensiinid, ei sisalda benseeni. Heitgaasides süsinikoksiidi ja lämmastikoksiidide sisaldus on minimaalne;
Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa
juurdepääs pinnale on takistatud. Seetõttu ei hapne puuviljade parkained ja nad ei tumene · Suhkruga või suhkrusiirupis külmutatud puuviljad säilitavad aga sulades oma kuju, värvuse ja aroomi ning neil on hea maitse · Suhkruta külmutatud puuviljad annavad pooltoote, mis kõlbab eelkõige ainult kondiitri- ja kulinaariatööstuse tarbeks, sest sulades muudavad nad kuju ja värvust ning eraldavad mahla · Talvisteks kookideks võib sügavkülmutada suhkrusiirupis parajate portsjonite kaupa lõigutud õunatükke, pirnitükke, samuti kivideta ploome ja kirsse ... · Avokaado-niisutab nahka ja muudab juuksed pehmemaks · Kiivi-ennetab kortsude tekkimist · Mandlid-muudavad naha siledamaks · Tsitruselised puuviljad-kiirendavad juuste ja küünte kasvu. Kuigi sidrunid, greibid, apelsinid ning nende mahlad ei tekita otseselt
(0,2…0,35min) t2-manööverdamiste aeg (0,15min) t3-kopa tühjedamise aeg (0,10min). 10. Pideva tööprotsessiga laadurite kasutusala ja nende tööseadmestikud. Pideva tööprotsessiga laadureid saab kasut väga erinevatel eesmärkidel alates tavalisest puistematerjalide laadimisest transpordivahendeile karjäärides, sadamais või raudteejaamade laoplatsidel kuni tehnoloogiliste protsesside osana ehitustööstuse ettevõtetes ja talvisteks lumekoristustöödeks. Nende tööseadmestik koosneb lint- või kraapkonveierist toiteseadmest, milleks on kas a) eeder koos sellel liikuvate kraaplabadega või b) tigufreesid koos nende all asetseva paadiga. 11. Lossimismasinate ja seadmete kasutusala, nende tüübid ning vagunite tühjendamise viisid. Lossimismasinaid ja –seadmeid kasut peamiselt laevade ja raudteevagunite lossimistöödel. Tööpõhimõttelt jagunevad need kahte gruppi: a) mehhaanilised b) pneumaatilised. Vagunite
Jaanipäev 24.juunil oli aeg kus kõik põllutööd pidid olema lõpetatud ja algas heinategu. Sügistööd algasid rukkilõikusega. Rukist lõigati sirbiga, et ükski kõrs kaduma ei läheks. See oli austus leivale. Teisi vilju lõigati vikatiga. Vili seoti vihkudesse. Algul olid vihud põllul ja siis viidi rehetuppa kuivama. Algas rehepeks, mis oli väga raske aegaviitev töö. Reht peksti eriliste puust kootidega, millega viljaterad vihkudest välja peksti. Talvisteks välitöödeks oli metsas puude lõikamine ja palkide vedamine. Regedega veeti kuhjadest heinu koju. Talupoeg pidi käima ka mõisavooris, mis tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. Palju tööd oli talu naisperel. Tuli hoida kodu korras, abistada mehi põllutöödel, talitada loomi, valmistada toitu ja kasvatada lapsi. Talveõhtutel pirrutule valgel naised ketrasid, kudusid kangast ja valmistasid riideid. Mehed tegid puutööd. Igapäevased töö-ja tarberiistad olid
Gümnaasium oli kultuurikeskus, kus noored efeebid (täisikka jõudnud vabad noormehed 18- 20-aastased) arendasid oma keha ja vaimu - need kaks külge olid Ateena hariduses (paideia) teineteisega lahutamatult seotud. Sinna mindi suhtlema, arutlema, mitmesuguseid võistlusi ja ettevalmistusi jälgima, mindi, et ennast näidata ja endale nime teha; aga ka selleks, et näha teisi ja aktuaalsete probleemidega kursis olla. Ehitis koosnes mitmest osast: pikk treeninguteks ja talvisteks jooksuvõistlusteks mõeldud kinnine galerii (xystos), lahtine jooksurada (paradromos), suure veemahutiga ruum (lutron), kus sportlased said ennast pesta, keha naha kaitsmiseks õliga võida ja liiva või tolmuga katta või siis seda kaabitsaga puhastada; võimla, lahtine plats ja selle ümber asusid portikused, mille taga olid riietus- ja kooliruumid ning õpetajate ja pedagoogide toad. Noored ateenlased treenisid võimlas,
See oli väsimuse, purunenud lootuste ja üksilduse akord. Ta siirdus Rooma, astus vaimulikku seisusesse, eluasemeks valis ta kloostri. Seltskonnas liikus ta harva. Kord nädalas võttis ta vastu külalisi. Ka loomingus tõusis tähtsale kohale vaimulik temaatilka (oratooriumid "Legend pühast Elisabethist"; "Kristus" jt.). Nii kestis see 8 aastat. Siis, hingeliselt kosunud, alustas ta uut tegevusrohket elu. Talvisteks peatuspaikadeks jäi Lisztile Rooma, suvisteks aga Weimar. Taas võttis ta vastu õpilasi. "Vahel peatas Liszt oma õpilasi, istus ise, mängis ja näitas, tegi märkusi, enamuses täis teravmeelsusi ja heatahtlikkust, mis kutsus tavaliselt välja südamliku naeru, isegi sellelt, kellele märkus tehtud oli... Oma märkustes oli ta delikaatne, säästes õpilase enesearmastust..." (Borodin). Suurt tähelepanu pööras Liszt ka neil aastail oma kodumaale Ungarile. 1875
teha, kuid sellest saanud kärnkonn. Lõolaulu esimese kuulmisega seostub mõningaid uskumusi: hommikupoolne kuulmine toob eelolevaks suveks rõõmu, õhtupoolne kurbust; kui lõolaulu kuuldakse ilma, et lindu näh- taks, siis väsivad seal (talus, külas) suvel hobused; lõolaulu kuuldes tuleb kukerpalli visata (või pikali heita), siis ei valuta suvel selg. Rahvauskumustes on lõoke talvel valge ning talvitub metsas või hange all. Talvelõokes- teks ehk talvisteks lõokesteks on peetud talikülalisi tsiitsitajalaste sugukonnast valgevärvi- list hangelindu ja keltsalindu. Nende varajast ilmumist (kevadtalvel) on peetud pika ja külma kevade endeks. Nimetus ,,lõokesetali" märgib külmaperioodi pärast seda, kui on juba nähtud esimesi lõokesi. Jälgiti, millal lõokesed halliks muutuvad siis oli oodata peatset lume sula- mist ning kevade saabumist. Lääne-Eestis on esimest saabumist dateeritud madisepäevaga (24
............ 138 10.2. Mörtide üldomadused ............. 139 10.3. Mördi täitematerjalid ............. 140 10.4. Müürimördid ............. 141 10.5. Krohvimördid ............. 143 10.6. Dekoratiivkrohvid ............. 144 10.7. Kuivsegud ............. 147 10.8. Mördid talvisteks töödeks ............. 147 10.9. Erimördid ............. 149 10.10. Mörtide valmistamine ja transport ............. 150 11. Põletamata tehiskivimaterjalid ............. 152 11.1. Lubi-liivtooted ............. 152 11.2. Autoklaavitud põlevkivituhk-tooted ............. 155 11.3. Kipstooted ............
hapendavate fermentide aktiivsus vähenenud, seetõttu ei hapne puuviljade parkained ja need ei tumene. Suhkru imendumisest puuvilja rakkudesse omandavad puuviljad magusama maitse. Suhkruta külmutatud puuviljad annavad pooltoote, mis kõlbab eelkõige ainult kondiitri- ja kulinaariatööstuse tarbeks, sest sulades muudavad nad kuju ja värvust ning eraldavad mahla. Suhkruga või suhkrusiirupis külmutatud puuviljad säilitavad aga sulades oma kuju, värvuse ja aroomi ning neil on hea maitse. Talvisteks kookideks võib sügavkülmutada suhkrusiirupis parajate portsjonite kaupa lõigutud õunatükke, pirnitükke, samuti kivideta ploome ja kirsse. Kevadistest aiasaadustest sobib külmutamiseks ka rabarber (samuti lõigutult ja suhkrusiirupis). Kui enamus aedvilju on talv läbi poodides saadaval, siis miks peaks neid sügavkülmutama? Talvel kasvavad viljad meist tuhandete kilomeetrite kaugusel ning siia transportimiseks tuleb need (pool)toorelt korjata, et need ka meie poelettide
ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates lautades söödetakse koresöötasid liikuvalt lindilt või traktori järel veetava söödajagajaga või kasutatakse relsil liikuvat söödajagajat. Talvisteks söötadeks on hein, silo, vähesel määral ka põhk (madala toiteväärtusega) ja jõusööt, mida jagatakse vastavalt ettenähtud ratsioonile. Jõusööta jagatakse mõõtkühvliga või kasutatakse spetsiaalseid kärusid, mis on varustatud kaalu ja mõõtskaalaga. Moodsamad jõusöödajagajad jagavad jõusööta automaatselt vastava programmi alusel. Sõnniku eemaldamine toimub mehhaniseeritult või käsitsi. Mehhaniseeritud eemaldamisviisi korral kasut. erinevat tüüpi transportööre
füsioloogilisest seisundist ja piimatoodangust. Tiined kinnislehmad vajavad päevas ca 45l ja üle 25 kg päevatoodanguga lehmad kuni 80l vett. Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates lautades söödetakse koresöötasid liikuvalt lindilt või traktori järel veetava söödajagajaga või kasutatakse relsil liikuvat söödajagajat. Talvisteks söötadeks on hein, silo, vähesel määral ka põhk (madala toiteväärtusega) ja jõusööt, mida jagatakse vastavalt ettenähtud ratsioonile. Jõusööta jagatakse mõõtkühvliga või kasutatakse spetsiaalseid kärusid, mis on varustatud kaalu ja mõõtskaalaga. Moodsamad jõusöödajagajad jagavad jõusööta automaatselt vastava programmi alusel. Sõnniku eemaldamine toimub mehhaniseeritult või käsitsi. Mehhaniseeritud eemaldamisviisi korral kasut. erinevat tüüpi transportööre või
· õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Mootoriõlide liigutus SRÜ-s Mootoriõlide liigitus on kindlaks määratud riikliku standardiga. See kehtib kõikidele mootoriõlidele peale lennukiõli. Selle järgi liigitatakse õlid viskoossuse, kvaliteedi ja mootori tüübi järgi. Viskoossuse järgi jagunevad SRÜ mootoriõlid 21 klassi. Talvisteks nimetatakse 6 ja 8 cSt viskoossusega õlisid ning suvisteks neid, mille viskoossus on 10 ja enam cSt 100°C juures. Aastaringsed õlid kuuluvad omaette klassidesse. Nende viskoossus 100°C juures on 6...10 cSt ja temperatuuri alanedes ei suurene see nii kiiresti kui tavalistel talve- ja suveõlidel. Aastaringsetel õlidel normeeritakse viskoossus ka -18°C juures ja viskoossuse klass tähistatakse murdarvuga. Kvaliteedi järgi jagatakse mootoriõlid viide gruppi:
· õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Mootoriõlide liigutus SRÜ-s Mootoriõlide liigitus on kindlaks määratud riikliku standardiga. See kehtib kõikidele mootoriõlidele peale lennukiõli. Selle järgi liigitatakse õlid viskoossuse, kvaliteedi ja mootori tüübi järgi. Viskoossuse järgi jagunevad SRÜ mootoriõlid 21 klassi. Talvisteks nimetatakse 6 ja 8 cSt viskoossusega õlisid ning suvisteks neid, mille viskoossus on 10 ja enam cSt 100°C juures. Aastaringsed õlid kuuluvad omaette klassidesse. Nende viskoossus 100°C juures on 6...10 cSt ja temperatuuri alanedes ei suurene see nii kiiresti kui tavalistel talve- ja suveõlidel. Aastaringsetel õlidel normeeritakse viskoossus ka -18°C juures ja viskoossuse klass tähistatakse murdarvuga. Kvaliteedi järgi jagatakse mootoriõlid viide gruppi:
Lüpsmine toimub torusse- või kannulüpsiaparaatidega. Söötmine toimub käsitsi või mehhaniseeritult. Vanemates lautades söödetakse nii jõusööta kui ka koresöötasid käsitsi. Paljud vanat tüüpi laudad ei võimalda kasutada tänapäevaseid seadmeid. Uuemates lautades söödetakse koresöötasid liikuvalt lindilt või traktori järel veetava söödajagajaga või kasutatakse relsil liikuvat söödajagajat. Talvisteks söötadeks on hein, silo, vähesel määral ka põhk (madala toiteväärtusega) ja jõusööt, mida jagatakse vastavalt ettenähtud ratsioonile. Jõusööta jagatakse mõõtkühvliga või kasutatakse spetsiaalseid kärusid, mis on varustatud kaalu ja mõõtskaalaga. Moodsamad jõusöödajagajad jagavad jõusööta automaatselt vastava programmi alusel. Sõnniku eemaldamine toimub mehhaniseeritult või käsitsi. Mehhaniseeritud eemaldamisviisi korral
torit käivitada ja seda vähem kondenseeruvad bensiiniau- marke: A-66 (punane), A-72 (värvitu), A-76 (roheline), rud silindris ning vedeldub õli 4-taktilise mootori karteris. AM-93 (sinine) ja AM-98 (kollane). Peale selle on käibel Kvaliteetne bensiin põleb suitsuta ja ta tilgad ei jäta kui- aviobensiin B-70. Autobensiinid, välja arvatud AM-98, lii- vamisel paberile õliseid laike. gitatakse veel suvisteks ja talvisteks. Talvebensiini käsu- Bensiini detonatsioonikind l u s e k s nimetatakse tatakse 1. oktoobrist kuni 1. aprillini põhjarajoonides ja ta omadust mootoris normaalselt põleda. Normaalsel põle- Siberis. misel on leegi levimiskiirus silindris 30 . . . 50 m/s. Deton^t- Tehased märgivad masina kasutusjuhendis, mis marki siooni puhul tõuseb see aga 1500 ... 2000 meetrini sekun- bensiini tuleb käsutada. Kui see ei ole teada, tuleb bensiini dis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
