Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku-sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist, ligikaudu 95% on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust, valumalmi kasutatakse aga malmvalandite tootmiseks valutööstuses.Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapniku konverterites, kõrgkvaliteet teraselektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa, mis on ligikaudu 70%, moodustab toormalm. Täidisesse lisatakse samuti katerasmurdu ning räbustina lubjakivi. Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite Näiteks väävli ja fosfori sidumiseks. Pürometallurgilise protsessialgatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku
leegi puudumine ja väike õhu juurdepääs ahju tööruumi võimaldab luua neutraalse keskkonna ja tagab terase täielikuma desoksüdeerimise. Sulatusprotsess on elektriahjudes (elektrikaarahjudes ja induktsioonahjudes) paremini juhitav, mistõttu seda kasutatakse kõrgkvaliteetsete süsinik- ja legeerteraste, samuti ferrosulamite tootmiseks. Martäänmeetod Kasutatakse kõrgahjuprotsessis eelkuumutamisega saavutatud kõrget temperatuuri(-1700°C), et sulatada teras, algmaterjalid toormalm(malmmaakprotsess)- metallurgiakombinaatides, või põhiliselt terasmurd- masinatehastes, oksüdeerimiseks viiakse sulamisse sisse rauamaaki, puhutakse sisse hapnik, sulatuse kestus(5-12H), toodetakse süsinik- ja madal-legeerteraseid. Hapnikkonvertermeetod 70-75% toormalm, 20-30% terasmurd, lubi, sulapagu(fluoriit), ja rauamaak. Hapniku puhumisel konverterisse oksudeeruvad täidises olevad lisandid ja suunduvad
Väheneb tihedus (puit läheb kergemaks); soojajuhtivus väheneb 25%; muutub ilmastiku ja seentekindlaks; suitsune lõhn. 16. Liimpuit, kasutus -Vähemalt neljast lamellist pakettristlõikeks liimitud elemendid. Lammellide kiudude suunad on paralleelsed. Valmistatakse tala-, raam- ja kaarkonstruktsioone, poste jne. (vahelae talad, tugipostid, sarikad, sillaehitus) Metallmaterjalid 1. Malmi lähtematerjalid ja alaliigid Lähtematerjalid: rauamaak, koks, räbustaja Malmi alaliigid: valumalm, toormalm, erimalm 2. Toormalmi ja valumalmi kasutus Valumalm: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad Toormalm: terase tootmiseks 3. Terase lähtematerjal, tootmine Lähtematerjal: vanaraud või toormalm Tootmine: Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt, kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult 4. Miks ja milliseid legeerivaid lisandeid terases kasutatakse? -Terase omaduste parandamiseks
Mustmetalltooted Töödeldud toormaterjal Metallkonstruktsiooni Masinaehitusdetailid Konteinerid katusematerjalid Ekspordi artiklid Raud ja terastorud, õõnesprofiilid Rauast või terasest toruliitmikud Raud või teraskonstruktsioonid ja nende osad Rauast või terasest tsisternid, vaadid, paagid Rauast auto ja veomasinate detailid Ekspordi maad Saksamaa Soome Rootsi Taani Need neli moodustavad ~60% Muu ~40% Impordi artiklid Toormalm ja peegelmalm Ferrosulamid Vanaraud ja metallijäätmed Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted Impordi maad Venemaa ~50% Läti Leedu Kasahstan Soome Import ja eksport Eestis Suuremad selle ala firmad Metec grupp OÜ Tartu NORCARBSB EESTI AS Raplamaa Stremrator OÜ Harjumaa MAS Metall OÜ Tallinn RAUDPOLT OÜ Tallinn Lapi MT AS Võru Küsimusi? Tänan kuulamast!
Kütuse põlemiseks kõrgahju koldes antakse ahju ettekuumutatud põlemisõhku. Koksi põlemise peamine gaasiline produkt vingugaas CO, aga samuti tahke koks taandavad raua skeemi järgi: -- Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsinikusisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. Sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapnikukonverterites , kõrgkvaliteetteras elektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa (~70%) on toormalm. Täidisesse lisatakse samuti Martin Raba terasmurdu ning räbustina lubjakivi. Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige
.......9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Eristatakse süsiniku sisalduse ja oleku järgi malmi liigid: valgmalmi (toormalm), hallmalmi, tempermalmi, kõrgtugevat ja eriomadustega legeermalmid. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on omadus summutada lööke. Samas on malmil halb keevitatavus. Malmi külmkeevitamisel kasutatakse spetsiaalseid elektroode, traate, kaitsegaase ja töövõtteid
Moodustunud käsnraud rikastub kokkupuutes koksi ja vingugaasiga ning tekib suure süsiniku- sisaldusega (3,7...4%) rauasulam malm, mis tilkadena kõrgahju koldesse valgub. sulamalm, samuti sularäbu väljutatakse aeg-ajalt väljalaskeavade kaudu. Enamik toodetud malmist, ligikaudu 95% on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust, valumalmi kasutatakse aga malmvalandite tootmiseks valutööstuses.Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse tänapäeval ümber terasteks peamiselt hapniku konverterites, kõrgkvaliteet teraselektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa, mis on ligikaudu 70%, moodustab toormalm. Täidisesse lisatakse samuti katerasmurdu ning räbustina lubjakivi. Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite Näiteks väävli ja fosfori sidumiseks. Pürometallurgilise protsessialgatamiseks puhutakse konverterisse puhast hapnikku
Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmisolev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamis. Terased Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikult lisandid kõrvaldatakse võimalikult täieikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodis on martään-, konverter-, bessmer- ja elektersulatuse meetod. Metallmaterjalide tootmine Metallitoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmiselt järgmisi meetoteid:
7) Cu : 8900kg/m3; 1083 C spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes. 8) Zn : 7100kg/m3; 419 C kaudu. Enamik toodetud malmist (ca 95%) 9) Ti : 4500kg/m3; 1660 C toormalm on lähtematerjaliks teraste tootmisel. 10) W : 19400kg/m3; 3410 C Suure süsinikusisaldusega toormalm sulatatakse 11) Sn : 7300kg/m3; 232 C tänapäeval ümber terasteks peamiselt
puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku, kuid malmis on seda tunduvalt rohkem, üle 2%, tavaliselt kolm kuni neli protsenti. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea vedelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks Peale valumalmi ja valge malmi toodetakse kõrgahjudes veel erimalme ehk ferrosulameid
Malmid - toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega(kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega). Kõrgahjus: toormalm – terase sulatamiseks; valuvalm; ferrosulam – suure Mn/Si sisaldusega rauasulam. Valgemalmis on süsinik rauaga seotud olekus tsementiidi kujul. Hall malmis on süsinik vabas olekus grafiidina. Liblegrafiitmalmil (hallmalm) on libleja kujuga grafiidi osakesed. Keragrafiitmalmil on kerajad grafiidi osakesed. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed. Toodetakse lõõmutamise teel: a) must tempermalm – feriitstruktuuriga, saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisega
eutektikumiks, mida nimetatakse ledeburiidiks (Le). 6 2. Eutektoidmuutus – temperatuuril 727°C on samaaegselt A, F ja T. Temperatuuri langedes austeniit, mille koostis vastab punktile S (0,8 % C), langeb eutektoidmuutuse A è F + T tulemusena ferriidi ja tsemendi segudeks – eutektoideks, mida nimetatakse perliidiks (P). 6. Malmi tootmine Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks. Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse masinaehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja metallvormi (kokilli) valu. 7. Kõrgahi
5) Millised on kristallvõre defektid? 1. vakants, dislokatsioon, punktdefekt 2. ruumdefekt, tera, dislokatsioon 3. vakants, dislokatsioon, poor 4. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre 22. (Points: 2.5) Eutektikum kujutab endast 1. mehaanilist segu 2. vedelat lahust 3. tardlahust 4. keemilist ühendit 23. (Points: 2.5) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on 1. grafiit 2. dinas 3. magnesiit 4. samott 24. (Points: 2.5) Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on 1. valumalm 2. toormalm 3. kõrgahjugaas 4. ferrosulamid 25. (Points: 2.5) Kõige madalam sulamistemperatuur Fe-C sulameist on 1. alaeutektseil 2. eutektseil 3. üleeutektseil 4. austeniitsulameil 26. (Points: 2.5) Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli peeneteralise struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. suur ülekuumutusaste 3. väike allajahtumisaste 4. väike ülekuumutusaste 27. (Points: 2.5) Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli jämedateralise
omandab vastupidavuse ja tugevuse, mida võib võrrelda terasega. Neil on üle 1000 liigi ja saab segada teiste puidu liikidega. METALLID 1. Kuidas metallid jagunevad? Must- ja värvilised metallid. 2. Kuidas mustmetallid jagunevad? MALMIKS toodetakse malmi kõrgahjudes ja malmist saadakse 75% rauamaaki. 3. Kuidas malm jaguneb? 1)VAHUMALM põhiliselt on toodetud vahumalmist valatud. 2)TOORMALM valge, musta pinnaga. 3)ERIMALMID ehituses vähekasutatav. 4. Kuidas saab eraldada valumalmi toormalmist sisu poolest? Valumalmis on süsiniku struktuurimuutused. Valumalm on hallikas ja toormalm valge. 5. Milleks kasutatakse toormalmi? Toormalmi kasutatakse TERASE TOOTMISEL. 6. Kuidas jagatakse teraseid? Jagatakse 3 gruppi: a) GARANTEERITUD MEHHAANILISED OMADUSED. b) GARANTEERITUD KEEMILISED OMADUSED c) GUPIL ON MÕLEMAD OMADUSED. 7
Kloori kasutatakse Select one: a. terase tootmisel b. Ti ja Mg tootmisel c. Al tootmisel d. Cu tootmisel Question 7 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Mg elektrometallurgias kasutatakse elektrolüüdina Select one: a. MgO b. MgCl2 c. naatriumkarbonaati d. Mg vesilahust Question 8 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kõrgahjuprotsessi põhiprodukt on Select one: a. toormalm b. ferrosulamid c. kõrgahjugaas d. valumalm Question 9 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse Select one: a. vaakumkaarümbersulatust b. sünteetilisi räbusteid c. elekterräbuümbersulatust d. elektrolüüsi Question 10 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Minimaalne hapnikusisaldus on Select one: a. keevterasel
Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). Väga habras. Ehitusmaterjalide tootmises kasutatakse vähe. · Erimalmid - Väga mitmesuguste omadustega, kasutatakse väga vähe. TERASED Tootmisel lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Tootmine - Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Peamised tootmise meetodid · Konverter- ja bessemermeetod - Kõrgahjust saadud sulamalm valatakse konverterisse ja metallist puhutakse õhk läbi. Tootlikus on kõrge, kuid protsess raskelt reguleeritav. · Martäänmeetod - Toormaterjal võib olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Protsess aegalasem, kuid paremini reguleeritav
kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku, kuid malmis on seda tunduvalt rohkem, üle 2%, tavaliselt kolm kuni neli protsenti. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea vedelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks Peale valumalmi ja valge malmi toodetakse kõrgahjudes veel erimalme ehk ferrosulameid
4) Rauamaakidest suurima raua sisaldusega on: magnetiit 5) Malmi tootmisel peenestatud maak allutatakse aglomeerimisele. 6) Raua redutseerimine maagist tehakse: CO osalusel 7) Terase tootmisel malmist eraldatakse süsinik oksüdeerimisega. 8) minimaalne hapnikusisaldus on: rahulikul terasel. 9) Väävli ja terase eraldamine terasest tehakse: lubjakiviga 10) Kõige levinumaks terase tootmise meetodiks on: hapnikkonvertermeetod 11) Kõrgahju protsessi põhiprodukt on toormalm. 12) Toorvase saamisel on lõppetapiks õhuga läbipuhumine konverteris. 13) Al tootmisel kasut. elektrolüüdina: Al2O3 lahust krüoliidis. 14) Mg elektrometallurgias kasut elektrolüüdina: MgCl2 15) Al elektrolüüsil koguneb Al: katoodile. 16) Ti tihedus (g/cm3) on: 4,5 17) Titaani saamisel titaantetrakloriidi TiCl4 redutseerimine tehakse magneesiumiga. 18) Si ja Mn sattuvad malmi põhiliselt maagist. 19) S lisand sattub malmi põhiliselt: kütusest (koks)
Louvre 1780 ja Theatre Francaise 1787 esimesed metallist katuse kandekonstruktsioonid Metallmaterjalie kasutatakse nede suure tugevuse, keevitatavuse ja elastsete-plastsete omaduste tõttu Puuduseks korrodeerumine Metalle iseloomustab kõvadus ja sooja-elektrijuhtivus Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks MUSTADMETALLID Peamine tooraine rauamaak Kõrgahjudest saadav toormalm sisaldab 93-95% rauda, 2-4% süsiniku jms Malm – 2..4,3% C Teras - <1,7% C Malmid jagunevad: o Valumalm e hallmalm o Toormalm e valge malm o Plastnemalm(sisaldab sulamilisandeid) o Tempermalm Valumalmi tehnilised näitajad: o Survetugevus 750Mpa o Tõmbetugevus 200Mpa o Paindetugevus 400 Mpa o Eritihedus 7,1..7,3 g/cm3
mitmekordse kuumutamise, õige vees või õlis jahutamise ja hoolika külmtöötlemise tulemusena.Antiikaja terasetootmise tipptaseme näiteid, rooma damaskuse terast, on leitud Taanis Põhja-Schleswigis olevast Nydami soost. 7 2. TERASE TOOTMINE 2.1Metallurgilised protsessid Terase tootmise lähtematerjalid on toormalm ja terasmurd. Terase sulatamise (tootmise) põhimõte seisneb lähtematerjalides oleva süsiniku ja lisandite selektiivses oksüdeerimises ja nende üleviimises räbusse ja gaasilisse faasi. Siit tulebki vajadus hapniku järele. Et süsinik ja lisandid erinevad füüsikalis- keemiliste omaduste poolest, siis igaühe eraldamiseks tuleb luua kindlad tingimused, kasutades füüsikalise keemia seadusi. Metallurgilised protsessid kulgevad terase sulatamisel üldjuhul neljas etapis:
Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malm on habras metall seetõttu ei saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks, ehitusmaterjalideks üsna vähe. Ta on veel hapram kui valumalm. Erimalmid(ferrosulamid) on mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. Malmi liigid: valumalm, toormalm, erimalm. Kasutusala: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad. 22. Mis on terase tootmise põhimõte? Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on
tsinki, tina, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. 17. Mustmetallid ja nende kasutus ehitusel Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsinikku tunduvalt rohkem kui terases. 18. Malmi kasutuskohad Malm jaguneb kolme liiki valumalm (kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne.), toormalm (valmistatakse terast, ehitusmaterjale praktiliselt mitte), erimalm (erinevate omadustega malm mida ehitusel vähe kasutatakse) 19. Terase põhilised kasutuskohad, tooted Terast kasutatakse ehituses konstruktsioonide valmistamiseks – talad, armatuur. Veel ehitusmaterjalid (naelad kruvid jne), tööriistad, võib kasutada viimistluses, katused, ei tohiks kasutada kuumades kohatdes. 20. Alumiiniumi ja duralumiiniumi kasutuskohad
Mustad metallid ehk raud süsinik sulamid Olenevalt süsinuku sisaldusest liigitatakse mustad metallid: 1) Elektrotehniline teras- süsinuku sisaldus kuni 0,008% C EEE1, EEE2 2) Terased kuni 2,14%C (1,6%C)- malmid Legeerivad elemendid: Ni, Si, Cr,Ti,W- muudavad materjalide omadusi ja korrosiooni kindlust. Malmid 2,4%, Ülempiiriga 3,6% süsinikku, kõrgema süsiniku juures moodustub FeC 3 Malme kasutatakse valatava materjalina-keerulise kujuliste asjadega. Liigitatakse: 1.(Toormalm) Valgemalm G HB- kõige suurema süsiniku sisaldusega. 2.Hollmalm GG 3. Tempermalm GGG 4. Kõrgkvaliteetnemalm GGA 5. Legeeritud GGL Värvilised metallid ja nende sulamid Värvilisi metalle liigitatakse: 1. Tiheduse järgi (kerged(), keskmised(Tina) ja rasked(w,Ti)) 2. Sulamis temp järgi: kergesti sulavad 300C Sn,Mg, keskmiselt sulavad 300- 1500C, raskelt sulavad üle 1500C (W, Ti) 3. Vääringu ehk hinna järgi- väärismetallid -hõde, kuld, plaatina.
ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva polümeervaik) segust tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt spetsiaalses lubjakivi (CaCO3). rakises kärnkastis. Mudel Enamik toodetud malmist (ca 95%) toormalm on on lähtematerjaliks teraste tootmisel. varustatud kärnmärkidega, Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi mis kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. kujundavad vormis 28
1. Malmi tootmine Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel) Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente) Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid ( kogu
Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. Malmi valu Malmi toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks. Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse masinaehituses peamiselt hallmalmi, vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja metallvormi (kokilli) valu (sele 1.39 ja 1.40) 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium
Keragrafiitmalm. Saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, ferriit+perliit või ferriit. Keragrafiidiga malmid on heade mehaaniliste omadustega. Plastsus on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalm. Struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti. Valgemalmist valandid (nt valtsrullid) on suure kõvadusega ja seetõttu raskesti lõiketöödeldavad. Malmi valu Toodetakse kõrgahjudes. Saadakse toormalm, mida kasutatakse terase tootmiseks.Malmvalandite valmistamiseks kasutatakse: Masinaehituses peamiselt:hallmalm, keragrafiitmalm Dünaamilistel koormustel (põllumasinad ja autode osad): tempermalm Valuviisidest kasutatakse peamiselt liivsavivormi ja metallvormi (kokilli) valamist. Malmi termotöötlus: Lõõmutamine - tempermalmi saamiseks Normaliseerimine - grafiitmalmide omaduste parandamiseks
Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on
1. Valumalm (hallmalm): Murdepind on hall (kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel). Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2. Toormalm (valge malm): Ta on heleda murdepinnaga (kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud). Ta on veel hapram. 3. Erimalmid Kasutamine: Valumalmi: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. 9. Ehitusterased tootmine, legeerterased Tootmine: Lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Põhimõte: süsiniku sisaldust metallis
1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel
sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid: 1. VALUMALM (hallmalm) murdepind on hall. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Enamkasutavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jms. Malm on habras metall, teda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude v lööke. 2. TOORMALM (valge malm) hele murdepind. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Veel hapram kui valumalm ja ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse vähe. 3. ERIMALMID ferrosulamid on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 16. 9. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased 17. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Tootmine seisneb selles, et süsiniku sisaldust
METALLID 1. Mustad MALM, TERAS 2. Värvilised ALUMIINIUM, VASK, NIKKEL, KROOM, PRONKS. MALM toodetakse kõrgahjudes, rauamaagist, lisandub süsinik 2¤ %, kahjulik, ka väävel ja fosfor, muudavad hapraks. Tõmbetugevus on survetugevusest mitmeid kordi väiksem. Tõmbet. 200 N/mm2, survet. 750 N/mm2. Jaguneb: 1. Valumalm e. hallmalm,kasutatakse valatud toodete puhul, haudepotid, malmvannid, radiaatorid) 2. Toormalm e. valgemalm, kasut. terase tootmisel. 3. Erimalm, ei kasutata ehituses. TERAS saadakse toormalmist, võrdselt tugev kõigis koormustes. Otstarbe järgi: A kontrollitud mehaanilised omadused B kontrollitud keemilised omadused C kontrollitud nii meh. Kui keem. Omadused Legeerterased lisatakse vääristav metal nickel, kroom, mangaan, vask. Korrosioonikindlamaks. Margid: CT", Tõmbetugevus N/mm2 VÄRVILISED METALLID:
Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses – koksis – oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Enamik toodetud malmist (ca 95%) – toormalm – on lähtematerjaliks teraste tootmisel. Väiksemat osa kõrgahju toodangust – valumalmi – kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. 28.Malmi,terase tootmise skeem 30.Koorikvalu Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv.
Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod. Sulateras valatakse vormidesse (kokillidesse) ja saadakse valuplokid, mis lähevad edasisele töötlemisele (nt. valtsimisele)
1 Terased Olenevalt süsiniku sisaldusest jaotatakse terased harilikuks ja kvaliteetseteks konstruktsiooniterasteks ja instrumenditerasteks. Konstruktsiooniterased on vajalikud eelkõige ehituslike keeviskonstruktsioonide püstitamiseks. Konstruktsioonteraste tugevus on suurem. Tugevuslike näitajate parandamiseks kasutatakse metalli struktuuri muutmist kuumutamise ja jahutamise reziimi rakendamisega. Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod. Ehituses kasutatav teras sisaldab süsinikku umbes 0,6%.
Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe.Erimalmid(ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne 12. Ehitusterased - tootmine, legeerterased Terase tootmiselon lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsinikusisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer-ja elektersulatuse meetod.Sulateras valatakse vormidesse (kokillidesse) ja saadakse valuplokid, mis lähevad edasisele töötlemisele (nt. valtsimisele)
Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe. Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist 12. Ehitusterased- tootmine erinevatel meetoditel, legeerterased Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod. Konverter- ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust saadud sulamalm konverterisse
teda ka valgeks malmiks.,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. 3.ERIMALMID On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust. 10.EHITUSTERASED Metallidest ehit.mat.-d on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitusmetallid jag. Must-ja värvilisteks metallideks.Mustad metallid jagunevad süsiniku sisalduse järgi malmideks ja terasteks. TERASE TOOTMISEL on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud.Terase tootmiswe põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult.Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga(põlet. välja) Peam.terase tootm. Meetodid on; 1.Konverter-ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust saadud sulamalm konverterisse (spets,anum)ja metallist puhutakse õhk läbi.Süsinik eraldub kiirelt(15...30 min).Tootlikus kõrge
Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. · Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist. 05.05.2014 11. Ehitusterased- tootmine erinevatel meetoditel, legeerterased- · Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod. · Konverter- ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust saadud sulamalm
Väiksemat osa kõrgahju toodangust valumalmi · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõl- kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutöös- mab raua ja rauasulamite (teras, malm) tuses. tootmist; Suure süsinikusisaldusega toormalm sulata- · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metal- takse tänapäeval ümber terasteks peamiselt lurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, hapnikukonverterites (sele 2.1), kõrgkvaliteetteras Mg, Ti jt.) toomist. elektriahjudes. Hapnikukonverteri täidise põhiosa Enamik metalle on maakoores keemiliste ühen-
Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall. Seda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude ja lööke. Toormalmid. Toormalmi nimetatakse ka valgeks malmiks, sest tal on hele murdepind. Malmis olev süsinik on rauaga ühinenud. Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Toormalmi kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks vähe. Toormalm on hapram, kui valumalm. Erimalmid ehk ( rauasulamid ). Ehitustehnikas kasutatakse neid vähe. 4.3. Terased Terase tootmine. Terast toodetakse toormalmist või vanarauast. Terast tootes vähendatakse metallis tunduvalt süsiniku ja teiste kahjulike ühendite sisaldust. Terase omadused. Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbkatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine.
annaabi.ee 
