19. veebr 2013. a Hoone osad 10 19. veebr 2013. a Hoone osad 12 Laastukatuse löömine 1 Laastukatuse löömine 3 ● Laastud lüüakse katusele tavaliselt kas kahe- või kolmekordse kihina. ● Kolmas kiht asetatakse räästaservani täispikkuses või natuke lühematest ● Laastkatuse elueaks loetakse 10 aastat kihi kohta, kolmekihilisel katusel laastudest. seega 30 aastat. ● Kui kolm räästarida on löödud, võib ajutise räästalaua eemaldada.
Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. 3. Puitlaastplaat (Particle Board) 5 Puitplaadid Külli Kalbre Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust või puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate
Saunal oli kaks akent, millest üks on säilinud. Teise aknaava asemel on laotud punaseid telliskive ning sealt tuleb välja saunakorstna metalltoru. Majja sissepääsuks on madal umbes 150 cm kõrge uks. Uks on koosneb lihtsatest üksteisee kõrval seisvatest laudedest, mis on ühentatud horisontaalse lauaga. Katuse pärliniks ning teisteks konstruktsioonielementideks on kasutatud palke. Hoone alumiste palkide vajumise tõttu on ka katust toetavad osad äravajunud. Katuse kattematerjaliks on laastud, mis on kaetud tõrvapapiga. Hetkel on katus suuri auke täis ning vihmavesi ja lumi sajavad otse ruumidesse. Suitsusauna küttekolle on asendatud moodsama metallkerisega, millele on lisatud suitsu ruumist välja viiv korsten. Interjööris on säilinud ainult üks seinal olev riiul. Lavalaudede ja muu sisustuse saatus pole kahjuks teada. Suitsusaun on suurel määral kahjustunud. Isegi enamus palkidest on niivõrd halvas seisus, et neid ei ole otstarbekas uuesti kasutada
Nn. baasvineeride pinda võidakse töödelda vastavalt vineeri kasutusele. Nii on näiteks võimalik tõsta kulumiskindlust, löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. Puitlaastplaat (Particle Board) Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s
Nn. baasvineeride pinda võidakse töödelda vastavalt vineeri kasutusele. Nii on näiteks võimalik tõsta kulumiskindlust, löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. Puitlaastplaat (Particle Board) Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust bõi puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ning liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s
lüüakse vormiga või lõigatakse terava noaga välja soovitud kujundid. Sablooni abil - soovitud kujund asetatakse näiteks tordile, valatakse sisse temereeritud sokolaad ning peale hangumist eemaldatakse vorm. Puistetega (riivitud sokolaad, sokolaadist rullid, laastud). Laastude valmistamiseks valatakse tempereeritud sokolaad plaadile või lauale ning hangunud sokolaadist kraabitakse risti 45 kraadise nurga all õhukesed laiad laastud, mis ise keerduvad. Pritistakse erinevaid kaunistusi. Keerulised mustrid joonistatakse paberile ning selle peale asetatakse küpsetuspaber, millele kaunistused pritsitakse. Valatakse üle terveid pindu. Et sokolaad oleks vedelam, võib sellele lisada taimset õli (mitte rohkem kui 10% sokolaadi kaalust). Kookide katmisel võib sokolaadile ka rõõska koort lisada (siis on kooki hiljem kergem lõigata ja hammustada). Kaunistamine glasuuriga
Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga Radiaator visakab puru ja poob ketast kinni ning alumiinium läheb väga tuliseks, Kepsud puurides tulevad pikad laastud Karteripõhi Plokikaan Klapikambrikaan Titaan Kepsud Puurides tulev puru ja väikeseid laaste, käiates viskab sädemeid Kroom Silindrisein Läigib, läikuvust saab võrrelda peegliga, käiates punakas säde Kumm Tihendid Kerge ja elastne, kuumuse käes sulab ja kärssab ning võib põlema Voolikud minna Otsikud
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta . Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saab tulemuseks umbes 2 hektarit, kuid inimesed raiskavad palju rohkem. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. · Maakera pind on jagatud kategooriateks: · haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); · bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium); · energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); · täisehitatud maa (hooned, teed jms); · bioloogilise mitmekesisuse jaoks...
sajandi lõpuks ja 20 alguseks, kõigepealt asendati seoses rehepeksumasina laiema levikuga õlgkatused Lõuna- Eestis ja 1922 aastaks olid laastukatustega kaetud juba pooled katused. Katuselaastu toorainena on kasutusel erinevad puuliigid, valiku esmaseks kriteeriumiks peaks olema oksavaba ja kergesti töödeldav puit. Seetõttu eelistatakse tänapäeval peamiselt haavapuitu, kuid levinud on ka kuusepuit, mis tegelikult on peenikeste teravate oksakohtadega. Vähemlevinud on männipuidust laastud, kuna männil on suured oksakohad. Haava eeliseks on suhteliselt oksavaba puidu osa, küll aga kipub haavapuit päikese käes rohkem ,,mängima" kui okaspuu. Enamus laastukatuseid ehitatakse kolmekordsed, mis on puidust katusematerjalide jaoks optimaalne. Paksemad katused ei pruugi pärast tugevaid vihmasadusid ära kuivada ja võivad seetõttu minna mädanema. Kahekordsed katused soovitaksime ehitada ainult vähemtähtsatele
Kõik, mis teed, tee hästi. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Sõpra tuntakse hädas. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! Töö kardab tegijat. Ärgpüks kardab ka oma varju. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. Sõpra tuntakse hädas. Hirmul on suured silmad. Õpi palju, näe palju, ära palju pajata. Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi. Põllu nägu näitab põllumehe tegu. Sile kass, teravad küüned. Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. Külla on minna-tulla, oma kodu - elada-surra. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Ka päikesel on plekid. Mõistatused Kes teeb silla üle vee ilma kirve ja naelata? (Pakane) Viis venda, igal vennal ise kamber. (Sõrmkinnas ja sõrmed) Kaks kikkis kõrva, neli tippis jalga, suur tolu-tolu taga, hiirekelder keskel. (Kass) Õues mäena, toas veena. (Lumi)
vanemaks, üldjuhul töökindlamaks ja kõige enam kasutatavaks nurgaseotiseks. Sauna palgid paistavad väljastpoolt väga hästi säilinud olevat ega vaja vahetamist. 3 Katus Roog- ja laastkatused on Eestis ja mujal Läänemeremaadel sajandite vältel olnud kõige tavalisemad katusekatted. Selle sauna katus on olnud varasemalt laastkatus, kuid hiljem on vahetatud eterniitkatuse vastu, jättes laastud samuti katusele. Eterniit on pandud selleks, et laast oli oma aja ära elanud ja eterniit katuse panek oli sellel ajal kõige odavam. Samuti päästis uue katuse panek hoone, sest laastukatus hakkas läbi laskma ja sauna konstruktsioonid oleks mädanema hakanud. 4 5 Hoone tulevik Hoone seisukord on, valmimis aastat arvestades, väga hea. Seina palke pole vaja välja vahetada ja katus ei ole ka kõige halvemas seisukorras
55. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. 56. Sõpra tuntakse hädas. 57. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd! 58. Töö kardab tegijat. 59. Argpüks kardab ka oma varju. 60. Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga. 61. Sõpra tuntakse hädas. 62. Hirmul on suured silmad. 63. Õpi palju, näe palju, ära palju pajata. 64. Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi. 65. Põllu nägu näitab põllumehe tegu. 66. Sile kass, teravad küüned. 67. Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. 68. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab.
Grillimine Grillide valik: Grillide valik on väga suur. Müüakse elektrigrille, gaasigrille ja kõige rohkem kasutatavaid erinevaid puusöegrille: grillkarbid, kohvergrillid, kuppelgrillid ehk ufod, lahtised grillid ja paiksed grillahjud. Parima tulemuse saame grillides puusöegrillil hõõguvate süte kohal. Kusjuures suletud kaanega grillides on toidu valmimisaeg lühem ja asendamatu söearoom ning suitsune maitsehõng tulevad tugevamalt esile. Reguleeritava kõrgusega grillrest võimaldab grillida õrnemat liha madalamal ja sitkemat kõrgemal kuumusel. Samuti saab nii edukamalt liha n-ö "ehmatada" ja järelküpsetada. - Vooderdage grilli lõkkekauss fooliumiga. Nii tekib suurem kuumusrefleksioon ja pärast on grilli ka kergem puhastada. Kohtades, kus on lõkkekausi õhuavad, tuleb torgata augud ka ...
Jälgiti seda, et mahasaetavad puud ei oleks võetud metsaservalt, kus puutüvi on keerdus, neil ei tohtinud olla ka palju oksi. Õige laast peab olema kas kuuse- või männipuust, tihti on kasutatud ka haavapuitu. Haaval on vähem oksi kui teistel liikidel, samas ei ole ta nii vastupidav. Kuusk ja mänd on vaigurikkamad, seega kestvamad, neil on aga jällegi rohkem oksakohti. Oksavaba okaspuitu on vähe ja seetõttu kallis. Laast aga peab olema oksavaba või siis tuleb jätta oksakohtadega laastud alumisse kihti. Nii leht- ja okaspuu laastude plussid- miinused on üldiselt võrdsed.10 9 Laastukatuse soomusmuster. Kättesaadav: http://ait.maripuu.eu/wp-content/uploads/2010/07/laastukatus.jpg 10 Pere, R. Looduslikud Ehitusmaterjalid. Tallinn 2008. Lk 46. 2012 11 11 Laastude ülekate ja paigaldus joonis. Talviste, E. Hooned
Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada, ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 57 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 1012 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud. Saarmas Saarmas ehk euroopa saarmas ehk harilik saarmas on vee-eluline imetaja kärplaste sugukonnast. Rahvapäraselt on teda kutsutud nimega udras. Elutseb Euraasia ja Põhja-Aafrika siseveekogudes ning mererannikul. · Välimus Saarmas on kehaehituselt sale, madalajalgne. Keha ülapool tumepruun, alapool heledam. Keha pikkus 7090 cm, saba pikkus 3050 cm. Isendid võivad
saj. muutub kilbi ülemine osa sirgeks, ratasaväelase kilp muutus väiksemaks ja jalaväelasel suuremaks. Tartse on ratasaniku kilp. Pavese jalaväelase kilp. Ammuküttidele kasulik. Laternkilbil oli mitu funktsiooni: harpuunid, mõõk, kilp ja latern (vastase pimestamiseks). Rusikakilp oli väike, levis vehklejate ja kahevõitlejate kasutuses. Raudrüüde täienedes vähenes kilbi osatähtsus ja hiljem kaob kasutuselt. Kiiver. Laastkiiver koosneb erinevatest osadest, laastud ja ring võivad olla pronksist ning vahemik on raudplaatidest või ka vastupidi. Viikingikiiver on koonusekujuline, ninakaitsega; on ka näokaitsega kiiver, kus on silmaavad; kolm erinevat põhikuju: ümar ja ninakaitsega, kiivri peaosa on lame, servad kaarduvad kiivril väljapoole. Pottkiiver meenutas potti, auke oli vähe ning võis tekkida õhupuudus. Beckenhaube / Basineti ninakaitset sai tõsta ja langetada, kiivri serva külge kinnitatud rõngastest tehtud rippuv kaelakaitse,
eelkõige ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide pealistamiseks (spoonimiseks).Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 6001000 m² spooni.Puitlaast plaate toodetakse kahel põhiviisil 1. Läbisurumise teel ehk ektruisioon need plaadid on mehaaniliselt nõrgemad ja tuguvdamiseks liimitakse mõlemale poole spoonikiht.Eristada saab neid selle poolest, et nende laastud on välispindadega risti.Need plaadid on vähem kasutatud tavaliselt ehitusplaatidena meditsiionimööblis õõneskilpidena.Lamepressimisel valmistatud on enam kasutatavad puitlaastplaadid neid jaotatakse ka kihtide arvu järgi 1,3,5 kihilised ja palju kihilised.Plaatmaterjalide tootmine Saevinneri valmistatakse saagimise teel 4 või 4.8m pikkustest pakkudest materjal peab olema kuiv. Paksus 0.28-2mm.Suurte kadude tõtta
- Kui kuumus läheb liiga suureks ja lihast eralduv rasv on sütel põlema läinud, tuleb leek summutada. Selleks kasutage vett või mõnda muud vedelikku, mis on söödav ja ei põle. Leeki saab summutada ka grillile kaane peale asetamisega ja märja lepapuust saepuruga, mis tekitab ka lisasuitsu. Huvitava maitse ja hõngu saamiseks võib leegi summutamiseks kasutada õlut või veini. - Sütele pandud maitsetaimed ehk ürdid (rosmariin, tüümian ehk aedliivatee, basiilik jne) või oksakesed/ laastud (kirss, vaarikas, kadakas, õunapuu jne) annavad roale huvitava maitsenüansi. Põlemise aeglustamiseks ja suitsu tekitamiseks võiksite laaste/ürte eelnevalt vees leotada. - Maitsesuitsu andmiseks võib grillimise ajal raputada sütele kohvi- või teepuru ja kuivatatud ürdipuru. Seejärel asetage grillile kaas peale, et maitsesuits saaks imbuda ka grillitavasse toitu. Keerulisem võimalus on teha nt fooliumist kauss, panna sinna veidi vett ja ürte ning asetada see sütele
aasta-aja jooksul. Puidu niiskussisaldus sõltub õhusuhtelisest niiskusest. Sademetest kõige ebasoodsam on rahe, see sisaldab palju vett ja võib jäääda kauaks puidu pinnale. Puidu kiulise ehituse tõttu o n vee imendumine pikkikiudu suurem ja kiirem (isegi kümneid kordi) võrreldes imendumisega ristikiudu kuni 4Kg/m3 ja ristikiudu 1Kg/m3 umbes 1mm sügavuselt. KÕIGE KAHJULIKUMAD HOONEOSAD 1. Katuse laastud ja sindlid 2. Päikesepoole väljaulatuva seina puitkarkass 3. Katuse toolvärgid (kandekonstruktsioon) 4. Ülemised ja alumised kivimüürile toetuvad müürlatid 5. Sarikate, laetalade kivimüürile toetuvad osad 6. Puidust välisvoodri niiskumiskohad, vahekarniiside ja akende kohad 7. Vahelagede talade kivilmüürile toetuvad otsad 8. Aknaraamid ja akende muud osad 9. Uksepiidad, eriti nende alumised sisse müüritud osa 10. Sokli peal olev välisvoodri serv 11. Madala põrandaaluse ruumiga
(Vesi ja jää) - Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? (Vihm) - Mujal maal pannakse hobust ette, siiamaale paistab look? (Vikerkaar) - Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (Vikerkaar) - Mõõdupuu üle metsa? (Vikerkaar) - Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski? (Kaste) - Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa? (Udu) - Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) - Õues mäena, toas veena? (Lumi) - Soomemaal raiutakse puid, laastud lendavad siia? (Lumesadu) - Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees? (Tuisk) - Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis? (Tuisk) - Liigeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole? (Jõgi) - Jookseb ööd ja päevad läbi, ära ei väsi iialgi? (Jõgi) - Igavene tünnikene, pooleaastane kaanekene? (Jää järve peal) - Pole merd, pole maad, laevad ei uju, käia ei saa? (Soo) - Sõidan, sõidan -- jälgi ei jää, lõikan, lõikan -- verd ei tule? (Paadiga sõitmime)
ja anumate valmistamisel; vahtplastide valmistamisel; koosneb ühesugustest elem- koosneb erisugustest elem- entaarlülidest. entaarlülidest. 7. http://4.bp.blogspot.com/-2OPJwJmuboY/U-MN4O1wZ5I/AAAAAAAARTo/j02am-nNWLU/s1600/pdiagram.GIF -Dimethyl Terepthalate - dimetüül tereftalaat -Dihydric Alcohol - dihüdreeritud alkohool -Polymerization Reactor - Polümerisatsiooni reaktor -Chips - laastud -Hopper Reservoir - kolureservuaar -Staple Bale - Kiupall 8. Looduslikud polümeerid: nukleiinhapped, valgud, kitiin, polüsahhariidid, polüpreenid (merevaik, tselluloos, tärklis, plastmass, kile). 9. Biodegradeeruv materjal on täielikult sulanduv. Eelised: soojusvahetus väga hea, polümeer saadakse graanulitena. Puudus: väike mehhaaniline tugevus ja gaaside läbilaskvus. Kasutatakse pannidel, näiteks teflon. 10. Diamiini ja dihappe polükondesatsioonil moodustub nailon
mööda puitu parvetavad. Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada, ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 5–7 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 10–12 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud. Koprad talu heaks tööle 17.06.1999 Sirje Pärismaa, Maaleht Sajad maamehed kiruvad: koprad on viimane nuhtlus. Tartumaa Rannu valla kolm taluperemeest on need kiuslikud tammiehitajad aga oma teenistusse värvanud. Kobraste töölerakendamise mõte tekkis Rannu meestel mõni aasta tagasi maaparandusühistus neljajalgsete tammiehitajatega võitlust pidades. “Maaparandusega koos lammutasime tammid ja päästsime vee alt hulga hektareid põllu-,
Koprad väldivad nii laiu ja kiire vooluga veekogusid, millele nad ei suuda tammi ehitada, ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 57 cm läbimõõduga haava langetab kobras 2 minutiga, aga 1012 cm läbimõõduga puu ühe ööga. Langetatud puul hammustavad nad küljest ja tükeldavad oksad. Osa oksi söövad nad kohapeal, osa veavad ära või parvetavad oma koopa või tammi juurde. Järele jäävad iseloomuliku kujuga känd ja laastud. (Vikipeedia) Kobras on üks suurimaid närilisi, ta võib olla üle meetri pikk (koos sabaga) ja kaaluda 30 kg! Kopra hambad on võimsad ja võimaldavad tal teha puuraiduri tööd. Tal kulub 10 cm jämeduse puu langetamiseks 5 min. Kobras kasutab puutüvesid tammide ehitamiseks ja tugevdamiseks, tammid on kuni 300 m pikad ja 3 m paksud. (G. Warnau, Kohtumine Loomadega, 2003 ,,Sinisukk", lk, 163) Kobras http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIBs.jpg
hingamisteedesse sattudes võib tervist kahjustada F-01 v01 SPETSIAALSED OHUTUSJUHISED- Seadme kasutusjuhendis tuleb erilist tähelepanu pöörata sellise sümboliga tähistatud tekstilõikudele, et kaitsta ennast ja elektritööriista 2. OHUD TÖÖTAJA TERVISELE OHT VÕIMALIK TAGAJÄRG Elektrioht, kokkupuude pinge all olevate Elektrilöök, põletus, surm seadmeosadega Tekkivad sädemed, tolm, laastud Silma vigastused, lõikevigastused Töötamine seadmetel, redelil, töölavadel Kukkumine, põrutused, luumurrud Kokkupuude seadme pöörlevate osadega Lõikevigastused, amputatsioon Sundasend Pinged lihastes kaela-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit, selgroolülide ja diskide krooniline põletik, selgroo deformatsioon, võimetus
· Keelefreeside spindlid ,,viskavad". 4. Kahvlivahe laus on suurem. · Kahvlifreesi spindel ,,viskab" 5. Tapikeele (kahvlivahe) asukoht tooriku paksuses ei ole · Keelefreeside (kahvlifreesi) asend konveieri juhtpinna täpne. (vankri tööpinna) suhtes ei ole õige · Laastud on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele. 6. Tapiõlad (kahvlipõhi) ei ole risti tooriku baasservaga. · Vankri tugilatt (konveierite nukkide tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga 7. Tapipõsed (kahvliküljed) ei ole paralleelsed tooriku · Konveierite juhtpinnad (vankri tööpind) ei ole baasküljega. horisontaalsed.
4. Kahvlivahe laus on suurem. · Kahvlifreesi spindel ,,viskab" 5. Tapikeele (kahvlivahe) asukoht tooriku paksuses ei ole · Keelefreeside (kahvlifreesi) asend konveieri juhtpinna täpne. (vankri tööpinna) suhtes ei ole õige · Laastud on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele. 6. Tapiõlad (kahvlipõhi) ei ole risti tooriku baasservaga. · Vankri tugilatt (konveierite nukkide tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga 7. Tapipõsed (kahvliküljed) ei ole paralleelsed tooriku · Konveierite juhtpinnad (vankri tööpind) ei ole baasküljega. horisontaalsed.
1. Aasta hiljem. Uus maja valmis aga sees veel ei elata. Liigutatakse mööblit majja. Rahakapp omal kohal, peremees rahul. Tüdrukud vaatavad uudishimulikult. Marjapuu solvub, kuna arvab, et peremees kohe tahab teada, et ta tahab midagi. Tuuakse piiritus. Töömees teeb nalja, et rahakappi saab sisse aga peremees âhvardab, et kapis laetud relv,mis kohe laseb. Rõõmustatakse, kuna piigad tõid alko. Vanaldane mees võtab esimese pitsi:,, see kisub ju kui härghöövel -- laastud aga takka!" Noorem mees ei kannatanus viina ja see purskas vâlja. Ta jooksis häbist välja aga teised naersid kõhud krampi. Ülejääk pandi rahakapile. Kõik ära, Märt üksi. 2. Perenaine nuttes proovib Märdi tähelepanu saada, kuna ta sõnad ei loe midagi. Naine tahtis Jumala sõnu mitte rahakappi enne majja. Petrogardis on hädas. Peeter kaotas kohtus raha. Peeter ja Miili käisid seal tööl, emal on paanika. Vana-Märt on ikka vihane Miili lahkumise üle. Ta ei taha au kaotada
Lukksepa tööd Lõikamine on selline tööoperatsioon, kus metall või toorik tükeldatakse osadeks saelehe, kääridega. Olenevalt materjalist, tooriku kujust ja mõõtmetest eristatakse metalli lõikamist laastu eraldamisega (käsisae abil) ja lõikamist ilma laastu eraldamiseta (mitmesuguse konstruktsiooniga kääride, lõiketangide jne. abil). Järgnevalt vaatleme metalli lõikamist käsisaega. Käsisaagi kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks, samuti ka soonte lõikamiseks (näiteks kruvi peadesse), toorikute väljalõikamiseks mööda kontuuri jne. Käsisaega lõikamisel peab tööst üheaegselt osa võtma mitte vähem kui 2 ... 3 hammast. Enne, kui hakata metalli lõikama, on vaja välja valida saeleht, mis vastab saetava materjali kõvadusele, kujule ja mõõtmetele. Saega lõikamisel tuleb tükeldatav materjal kinnitada tugevalt kruustangide vahe...
Kõik jalad on laiali ja kõverad küünised on alati nähtavad. Pehmel pinnasel võib märgata ka ujunaha jälge. Tagajalg on esijalast märgatavalt suurem: umbes 15 cm pikk ja 10 cm lai. Kopra lai pikk saba jätab pehmel pinnasel ja lumes selge lohistamisjälje, mis võib jalajäljed osaliselt ära pühkida. Kuival maal liigub kobras tavaliselt kõndides (Bang, 2001). 1.2 Toitumisjäljed Kopra lõugade haare on väga tugev, nii et närimisjäljed ja lahtihammustatud laastud võivad olla 3- 4 cm laiad ja 10-12 cm pikad. Hambajäljed on umbes 8 mm laiad ning on laastudel ja tüvel selgesti nähtavad. Hilissügisel närib kobras jämedad oksad sobiva pikkusega juppideks ja kogub need pesa lähedusse talvevaruks. Isegi kuni 10 cm jämedused oksad lõigatakse umbes meetristeks juppideks, tassitakse söögikohta ning kooritakse. Näritud oksajuppe leitakse teinekord rabalaugastest, kust koprad on kadunud juba tuhandeid aastaid tagasi (Naasi, 2007). 1.3 Väljaheited
puiduliigid mida kasutatakse ehituses – majapalgid, põrandalauad, seinalauad prussid jne jne Kask on eesti kõige levinum lehtpuu, enamasti tehakse sellest vineeri (mõõbel), vähesel määral ka saematerjalina kasutusel olev, aga kergesti kõdunuvuse tõttu mitte väga tõhus ehituses (siseviimistlus) Tamm ja saar – siseviimistlus ja parkett, Lepp ja Haab on põhilised sauna sisematerjalid( ei kuumene üle, eriti haab) Veel vineeri ja siseviimistlustööde lauad ning haavast ka katuse laastud 7. Okste head ja vead Okste heaks omadus eks on see, et ta annab väga ilusa kontuuri puit materjalile, kuid enamasti on ta halb, kuna oksa kohast on puit nõrgem, oksakohad võivad lauast nn välja tulla (auk sisse), oksakoad ei lase töödelda puitu hästi jms 8. Mida mõeldakse puidu mädanemise all ja seente liigid Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast
5.3.4 Keti teritamine ja likesügavuse kontroll Kett peab olema alati korralikult teritatud. Kui kett ei lika ilma seda puu vastu surumata ja tekkiv saepuru on väga peenike, siis on see märk sellest, et kett pole korralikult peal. Kui likamisel ei teki saepuru, on kett täiesti nüri ja likamise asemel see pulbristab puud. Kui kett on korralikult teritatud, siis liigub saag puus iseenesest ja tekkivad laastud on jämedad ja pikad. Keti likav osa koosneb likesilmusest, millel on likehammas ja sügavuspiiraja. Viimaste krgustasandite erinevus määrab like sügavuse (sae likavuse). Hea teritamise jaoks on vajalikud viili krgusepiiraja ja ümarviil. Viili läbimt peab olema 3/16" /4,8mm. Panna kett juhtplaadile ja kontrollida ketipingutaja abil, et kett oleks korralikult pingul ja ohutuspiduriga blokeeritud. See väldib keti nihkumist külgsuunas, mis muudab teritamise raskemaks
) 10. Kuidas toimub pinnasevee liikumine ja kuidas seda määratakse? V: Üldjuhul on pinnasevee tase ühele või teisele poole kaldu ja vesi voolab gravitatsioonijõudude mõjul alati suunas, kus pinnasevee tase on madalam. Lihtne meetod võimaldab kindlaks teha, kas on tegu pinnaveehoidlaga või asub kaev voolava pinnavee piirkonnas. Selleks puistetakse kaevu peotäis puhtaid laaste ja kaetakse kaev kaanega, et vältida tuule mõju. Kui mõne aja pärast on kõik laastud kaevu ühes ääres, siis on tegemist vooluveega. Seejärel vette lastud kork näitab ära ligilähedaselt vee liikumise suuna ja kiiruse. 11. Mida loetakse hüdroisohüpsideks? V: Pinnavee taseme samakõrgusjoon. 12. Mida saab määrata hüdroisohüpside kaardi järgi? V: Hüdroisohüpside kaardi abil saab lahendada mitmeid praktilisi ülesandeid: määrata pinnasevee voolusuunda ja vee taseme langust, vee lasumissügavust igas
tuntumaid teoseid on "Valitseja" ("Prints") mille teemaks oli valitsemise kunst. Sellel ajal oli selgeks saanud, et humanistide unistus liita Itaalia ühtseks riigiks ei olnud õnnestunud. Machiavelli jõudis järeldusele et itaalia suudab ühendada tugev autoritaarne juht kes ei lase end segada moraalil. "Eesmärk pühitseb abinõu"... Eesti vanasõna: "kui metsa raiud siis laastud lendavad" Vankuma oli löönud usk ühendada tegutsemine ja kõlbeline väärikus. 2. Maade avastamine. Columbus avastas Ameerika. Marco Polo. 3. Ühise Euroopa unistus. See unistus ei ole seniajani tõeks saanud. 4. Kristliku maailma lõhenemine. Martin Luther 1517 lõi oma 95 teesi kiriku uksele. See lõi Euroopa udustesse sõdadesse. Mis kestab tänapäevani. 5. Trükkipressi leiutamine. Gutenberg 1450
Metallist või plastikust jäik päästeparv Täispuhutav liugtee Tõsteparv Valvepaat Kiirvalvepaat 2)Individuaalstete päästevahendite loetelu: Päästevest Päästerõngas Vee-ja kaitseülikond Termokott 3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded: Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola rohkem,kui 800 mm ja sisemine mitte vähem,kui 400 mm Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid. Peab olema võimeline vee peal kandma mitte vähem,kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul. Rõnga kaal ei tohi olla vähem,kui 2,5 kg. Rõngas ei tohi põleda ega sulada,kui on täielikult ümbritsetud tulega 2 sekundi jooksul. Päästerõngastel peab olema 4 valgustpeegeldavat kleebist ning kirjad laeva nime ja kodusadamaga. Peab olema varustatud haaramisliiniga, mille
Triinu sõitis kollase autoga, Aare mustaga. Triinu sõitis punase autoga, Mati mustaga. Hiljem selgus, et igas vastuses oli üks tõene ja üks väär väide. Kes millise autoga sõitis? 4.5. Võttes kasutusele oma tähistuse viige järgnevad liitlaused sümbolkujule. Koostage tõeväärtustabel ning tehke selle abil kindlaks, kas kõnealused liitlaused on ekvivalentsed. 4.5.1. Vihma sajab või ei ole pilves. Kui ei ole pilves, siis vihma ei saja. 4.5.2. Kui metsa ei raiuta, siis laastud ei lenda. Metsa kas raiutakse või laastud ei lenda. 4.6. Näidake teisendusreeglite abil kas lause on samaselt tõene või väär. Selgitage, milliseid reegleid te kasutasite. 1. ¬(A B) (A & ¬B) 2. C ¬(D & C) D 3. ¬[ ¬P (P Q)] 4. B & A & ¬(A B) 5. A (B A) LAHENDUSI 4.1.-4.6. 4.1. Väited olid ¬A1; I2; ¬E2. Üks neist peab olema tõene, teised väärad. On kolm võimalust, tõene on kas esimene, teine või kolmas väide.
Toidu küpsetamisel lahtisel tulle kasutatakse aga ära kõigest 5% küttepuude energiast ning seetõttu on paljudel puhkudel võimalik vähendada tulepuidu kogumiseks vajaliku töö mahtu tõhusa pliiditehnoloogia rakendamisega (Lehtveer, 2007). Tahked vääristamata biokütused. Metsa- ja põllumajanduse kõrvalsaadustest - näiteks pehmest lehtpuidust, puude langetamis- ja harvendamisjäätmetest saab selliseid vääristamata biokütuseid nagu küttepuit, laastud, puukoor ja põhk. Niisuguse toormaterjali töötlemine enne põletamist, mis leiab harilikult aset suuremates katlamajades, piirdub tavaliselt kuivatamise ja sobivas suuruses tükkideks hakkimisega. Kõige tähtsam näitaja tahkete biokütuste kütteväärtuse hindamisel on nende niiskusesisaldus (Lehtveer, 2007). Tahked vääristatud biokütused. Puusöe, puidubriketi, puidugraanulite ja puidupulbri
kasutatakse neid peamiselt aluspõrandate valmistamiseks. Põrandaplaadid on mõõtudega 620x2420 ja 620x1770 mm, paksused on 22 ja 25 mm, paremaks ühendamiseks on plaatidel servatapp. Puitlaastplaatide tihedus on ca 680 kg/m3. OSB Orienteeritud laastuga puitlaastplaat (OSB- oriented strand board) erineb tavalisest puitlaastplaadist kasutatavate laastude suurema pikkuse (100- 150 mm, paksus 0,5- 0,7 mm) poolest. OSB on kolmekihiline, välimises kihis on laastud valdavalt pikema küljega paralleelsed, sisekihis risti. Seetõttu on OSB oma omadustelt üsna lähedane vineerile, sarnane on ka kasutus. OSB sordid: OSB2- kasutamiseks kuivades siseruumides; OSB3- niiskuskindel, kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes, väljas vajab pinnakatet; OSB4- suurem tugevus ja niiskuskindlus, vähe levinud sort. Põhiliselt on kasutusel OSB3. Puitkiudplaadid Puitkiudplaate liigitatakse nende tiheduse järgi: pehmed, tihedus ca 250 kg/m3;
Laastukatus Mänd (lü (lülipuit), haab (kaardu sinakaks , kuusk (sul.boorid, sul.boorid, okslik), lehis. 10cm/50aastaringi Laastu pikkus ~60…~60…75cm, laius 7… 7…12cm, paksus 4…6mm. Ühe ruutmeetri kolmekihilise katuse katmiseks ~50 cm pikkuste ja 10cm laiuste laastudega kulub ~100 laastu. 95 Laastukatus Laastud kinnitatakse roovlattide kü külge peente naeltega, laastu kumer pool ülespoole, nii et üks külg katab kõrvalasuva laastu u 1/3 laiuses. Oluline on ka, et laastu soomus jookseks allapoole, muidu voolab vesi kiudude vahele ja ka lehed ei tule katuselt maha. Laastud lüü lüüakse akse valdavate tuulte suunda arvestades nii et, et tuul neile alla ei pää pääseks. seks
kuivatatakse. Mustast lahusest eraldatakse sulfaatseep, jäägist aurutatakse välja vesi ja jääk ise põletatakse. Vaatleme neid etappe veidi põhjalikumalt: Katlasse suunatava laastu tihendamiseks juhitakse katla alumisse ossa ülekuumendatud aur, ülalt pritsitakse laastule peale eelnevalt kuumendatud keedulahust. Tänu nendele abinõudele on võimalik tõsta katla mahutavust 10…15 %. Võidakse kasutada ka muid laastu tihendamise meetodeid. Temperatuuri tõstmise ajal laastud imavad endasse keedulahuse. Kui kogu laast on keedulahusega ühtlaselt läbi imbunud, lahustub ligniin ühesuguse kiirusega. Vastasel korral lahustub ligniin laastu välispinnal palju kiiremini kui sees, mille tõttu saadava tselluloosi kvaliteet on ebaühtlane. Sealjuures niiske puit imab paremini keedulahust kui kuiv. Ligniini jt ainete lahustumine algab temperatuuril 120...130C. kogu temperatuuritõstmise perioodi kestus on 1,5...2,0 tundi ja selle lõpuks saadakse tselluloosi
Töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist Ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja –võtteid Töötajale ettenähtud töökorraldust Keevitus ettevõtte KUULAPUU GRUPP OÜ tervishoiu ja tööohutus Gaasiravi hõlmab kasutamist põleva gaasi plahvatus. Selleks tuleb rangelt järgida järgmisi ohutusnõudeid: On keelatud töötada vahetusse süttivad, põlevad materjalid nagu bensiini, KERO Shin, laastud, jne 7 Keevitus sees tankid ja halvasti ventileeritavates ruumides ja konteinerites peaks toimuma abil sunnitud ja bioakumuleerumisvõimet tunni see sõlmiti katkestustega töös. Väljaspool tuleks teises euroala riigis ebaseaduslikult, mis suudab osutada vajaduse korral abi Kui lõikamine metallide suures paksuses Freesid ja pikk vähendada abil kõrge
läbimõõduga puude mahavõtmisega. 5-7 cm läbimõõduga puu langetab kobras 2 minutiga, kuni 30 cm läbimõõduga puu suudab ta langetada ühe öö jooksul. Jämedama puu juurde pöördub ta tagasi ka järgnevatel öödel. Öödel seetõttu, et koprad töötavad vaid öösel. Puid langetades seisab kobras tagajalgadel ja toetub esijalgadega vastu tüve. Kopra lõikehammaste jäljed kujutavad endast paralleelseid soonekesi, mis oleksid nagu kumera peitliga tehtud. Närimisel tekkivad laastud on mõnikord 10-12 cm pikkad. (1;3;6;8) Koprad on monogaamsed. Paarid moodustuvad kogu eluks. Sigivad nad kord aastas. Paaruvad koprad jaanuaris-veebruarus. Tiinus kestab 105-107 päeva.(6) Pesakonnas on 2-5 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad nägijatena ja karvadega kaetult. 1-2 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, 3-nädalastena aga alustavad iseseisvat toitumist taimedest. Noorloomad püsivad kaua vanemate juures, harilikult elatakse perekonniti koos
Väidetakse, et jaapanlased valmistanud rasketest paberisortidest kerget seinamaterjali. Tänapäeval kasutatava tehnoloogia järgi valmistasid esimese kiudplaadi inglased 1898. aastal. Esimeste kiudplaatide toormeks oli paberimass ja lihvimisjäätmed. 1900-ndate aastate alguses tehtud leiutised võimaldasid hakata eraldama kiudu otse puidust mehaanilise surve ja soojuse abil. 3.4.6. Laastplaat Laastplaadiks loetakse puidust või puidutaoliste taimede laastudest valmistatud plaate, kus laastud on ühendatud sideaine abil surve ja kuumuse all. Laastplaadi tööstuslik tootmine algas Saksamaal Teise maailmasõja ajal. Toormepuudus sundis sakslasi leidma võimalusi saepuru ja puidujäätmete ning fenool- ja karbamiidliimi abil ehitusmaterjale toota. Tänapäevase 3-kihilise laastplaadi tootmine algas Sveitsis 1946. aastal. 1980. a. toodeti Soomes 806 000 m3 laastplaati, millest eksporditi 354 000 m3. Laastplaatidel puuduvad süü ja oksad, omadused
Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud 3.Puitkiudplaadid- valmistatud puu või muudest taimsetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega. Kasutatakse konstruktsiooni, viimistlus või isoleermaterjalina. Kõik puitkiudplaadid on süttivad materjalid. Tehnoloogiline protsess: a)toormaterjal töödeltakse laastudeks ja keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses. b)läbi keedetud ja pestud laastud töödeltakse kiudmassiks, millele lisatakse vett, parafiinemulsiooni (niiskuse vastane), antiseptikuid, antipüreene (seente v). c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil. e)kiudude nakkumiseks neid vilditakse ja kasutatakse ära puidu enda nakke omadusi f)püdel (pudru) kiudmass suunatakse valamismasina võrgule, kus eraldub vesi ja toimub kanga formeerumine
võimalik rahvusvahelisel turul kõrgemate hindadega eksportida ning seeläbi tõsta kasumit riiklikul tasemel. Puidu biomass on olulisim ning kõige lootustandvam bioenergia vorm Venemaal. Küttepuit, tööstuslik jääkpuit ning ka puidugraanulid leiavad üha enam kasutust tavapärastes katlamajades. Elektri ja soojuse koostootmine ning teised arenenud tehnoloogiad pole siiani eriti kasutust leidnud. Pea kõiki energiagraanuleid toodetakse tööstuslikust jääkpuidust nagu saepuru ja laastud. Ekspertide hinnangul peaks Venemaa bioenergia sektor kiiresti kasvama, kuid taolised positiivsed ennustused pole siiani tõeks saanud. Peamiseks takistuseks peetakse sageli majanduskriisi ning tuleb tõdeda, et seetõttu jäid tegemata mitmed olulised investeeringud (UNECE/FAO 2009). 2.3. Puidupõhised plaadid Venemaa ümarpalgi ekspordimaksu suurendamisega 2008. aasta alguses 25%-ni (miinimum 15/m3) loodeti tõsta rahvusvahelist nõudlust Venemaalt saabuvate töödeldud
,,Puud ja metsad on kõige kallim aare, mida loodus on inimesele andnud" (Plinius) Puitkütus M Maht õõtühikud, nendevahelised seosed. Olulisemad mõisted m3 kuupmeeter, tm (m3) tihumeeter üks m3 õhuvahedeta puitu. Võib arvestada koorega või koore- ta. Puidu ruumala (mahu-) ühik, millega arvestatakse ka puistu tagavara. rm ruumimeeter e riidakuupmeeter üks m3 puitu koos õhuvahedega (virnmaterjali mõõtühik). Selle asemel kasutatakse ka mõistet riidakuupmeeter ehk steer, pm e pm puistekuupmeeter - ühe m3 suuruses mahus (puistangus) vabalt sisalduv 3 puitkütuse (tavaliselt hakkpuidu) kogus. Soojushulk Energia 1 kJ (kilodzaul) = 0,239 kcal (kilokalor), 1 kWh = 860 kcal, 1 kcal = 4,178 kJ. 1000 kcal = 1,16 kWh. Võimsus (soojushulk ajaühik...
liguneda ja loputati. Tulemus ei olnud väga hea, äädikas pidavat olema tõhusam. Coca-Cola mõjuvat vaid katlakivile kannu seintel, mitte aga veespiraalile. 4. katse: Coca-Cola aitab puhastada tualetipotti. Valati liiter Coca-Colat tualetipotti ja lasti sellel ühe öö seista. Hommikul lasti vett peale ja puhastati nuustiku ning harjaga. Katlakivi oli oluliselt lihtsam eemaldada, sest üsna kerge hõõrumise peale tulid lahti suured katlakivi laastud. Coca-Cola võttis lahti ka kergema mustuse ja jättis poti pinna särama. 5. katse: Coca-Cola muudab hõbedased ehted taas säravateks. Hõbesõrmust leotati kaks tundi Coca-Cola sees ning loputati hiljem tavalise veega. Tulemusena säras sõrmus oluliselt rohkem. 6. katse: Coca-Cola aitab roostest vabaneda. Coca-Cola sisse pandi roostes nael ning oodati kolm tundi. Tulemust olevat keeruline hinnata, sest jook võttis lahti mustuse ja lahtise rooste, kuid roosteplekkidele endale ei mõjunud. 7
mõõtudeks) Vajalike toorikute kvaliteedist (toorikutes lubatud defektid) Kasutadaolevatest sedametest . Jäätmed mehhaanilisel töötlemisel . See osa materjalist, mis jääb tooraine juurdelõikamisel üle ja mida ei õnnestu kasutada migni muu toodangu valm., nimetatakse jäätmeteks . Tükkjäätmed juurdelõikusest Saepuru saeteede arvelt Laastud ristlõike töötlemisest . Toote materjalidevajadus . Toote valmistamiseks kasutatavad materjalid jagunevad : Põhimaterjalid (saematerjal, puitlastplaat, spoon jne…) Abimaterjalid ( liimid, viimistlusmaterjalid, furnituurid, lihvmateralid jne..) Toode võib koosneda kas ühest viõi mistmest põhimaterjalist Näiteks mingil kapil võib olla kasutatud selliseid MATERJALE : Korpus puitlaastplaat spoonitud Sahtlid männi liimkilbist
Söepõlemine oluline sepatöös. Isaks vaja teada kui palju tuhka, mänd on hea sepatööks. Kõige kuumema temperatuuriga põleb eestis saar, võib isegi ahju lõhkuda. Saare süsi võib paakuda ahju põhja ja ei pruugi isegi lenduda. Saar/haab seovadvett hästi. Suvel saab lõkke kõige kergemalt kuivanud okstega kuuse küljest, alumised oksad on ikka kuivad. Märja sügisel aga männi koore roosteseena koha pealt, kus on mustad kohad, mis vaiku hästi täis, kohati ka kännud. Võtad laastud ja lähevad ns tikust põlema, aga tossavad kõvasti. Paakspuu lülipuit põleb ka hästi,nagu püstised konddmis seisavad. Ei vetti ja seega ei oleka seeni küjes., kohati leidub sellised ka tammepuul ja haava oksad. Kuni 50% puust võib olla veel vettimata, surnult seistes. Loeng 3 Palju puitu kulub ehitustes, tähtis vastupidavus ilmale, kuluvusele, soojusuhtivus ja mehaaniline tugevus. Ehituspoutu saab jagada: Välisehitus
Kivitöötlemisel võeti kasutusele kildtehnika, st väiksemaid tööriistu ei tehtud enam mitte tulekivitükist endast vaid selle küljest ära löödud kildudest. Eseme valmistamiseks 22 valitud tulekivikamakalt ehk nukleuselt löödi kõigepealt ühest otsast kild ära, nii et sinna kujunes tasane nn löögipind. Luuteravikuga selle pinna äärele surumisel eraldusid nukleuse külgedelt õhukesed lamedad sileda pinnaga killud ehk laastud. Moustier kultuurile iseloomulikuna olid need killud kolmnurkse kujuga, lühikesed ja laiad. Neil kildudel oli tulekivile omane terav serv, mida kasutati lõikamiseks ja kaapimiseks. Töötamisel see serv läks nüriks ja seetõttu seda teritati uuesti. Teritamiseks eraldati lõikeservast väikesed killukesed (retusiti). Töötlemisel muutus ka killu kuju ning nii saadi üheks või teiseks otstarbeks sobilik tööriist. Eristatakse kahte Moustier kultuurile iseloomulikku kildterariista
Teimikutena kasutatakse pingekontsentraatoritega plaate. Mõlemal juhul on deformatsioonis peamine osa maatriksil. Nihketeimiga määratletud omadused sõltuvad oluliselt teimiku suurusest ja neid võib vaadelda kui suhtelisi suurusi, mida saab kasutada erinevate materjalide võrdlemisel. 29. Lennukil kasutatavad liimimisvõtted. a) Orgaanilise klaasi liimimine. Orgaanilise klaasi materjali laastud lahustatakse diklooretaanis. Läbipaistvuse vähenemiseks kaetatakse mitteliimitavad kohad kaseiinliimiga. Liimitavad kohad puhastatakse tolmust ja kantakse puhastatud kohale liimisegu. Oodatakse 2 minutit ja asetatakse kohaleklaasi osad, surutakse välja õhumullid. Ooteaeg 30 minutit. Liimimiskoht hoida surve all 4 tundi. Liimitud koha tugevus 12 mPa. Õige tehnoloogia korral läbipaistvus jääb samaks. Eemaldada kaseiinliimist kate.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
