PIDAMISE MÄÄRIMINE KLIISTRITEGA 1. Märg, kare ja jäine lumi- Kliistrid Punane Special Violett Universal Wide (+10...+2C) (+2...-2C) (0...-5C) (+10...-5C) Märg või jäine lumi nõuavad pea alati kliistritel põhinevat pidamise määrimist, kuna tahked purgimäärded pole piisavalt pehmed ja sitked, et kaua sellistes tingimustes vastu pidada. Start kollektsioonis on väga hea valik erinevaile tingimustele sobivaid kliistreid. Kliistri pealekandmine: 1. Soojenda kliistrituubi esmalt näiteks soojaõhupuhuriga, juuksefööniga või hoides seda sooja vee all. 2. Pigista tuubi ettevaatlikult, kliistrit tilkhaaval suusa pidamisalale kandes ( vaid 30-50 cm pikkusele alale), nii et kliistritilgad oleks korrapärases reas umbes 5 cm vahedega mõlemal pool suusatalla juhtsoont. 3. Aja kliister laiali kas korgi või pöidlaga, nii et tekiks tasane kiht. 4
karamelliks - magususelt kolmas looduslik sahhariid TRKLIS TSELLULOOS (C6 H10 05)n - on polmeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jgid - trklis on a- glkoosi polmeer - tselluloos b-glkoosi polmeer (C6 H11 O5)n + H2O ---- hdrols ---- n C6 H12 O6 Trkils : Leidub - taimejuurtes(kartul) - seemnetes(teravili) - valge vrvusega - krudisev pulbriline aine - hgroskoopne - klmas vees ei lahustu - soojas vees trklise terad paisuvad ja moodustavad kliistri - ensmide toimel hdrolsub Tselluloos - koosneb samuti glkoosi molekulides (b-glkoosijkidest) kikide taimeraku kestade peamised koostisosa Puidurakkudes on eriti paksud kestad tselluloos on polmeer TSELLULOOS : Leidumine : taimerakukestades , struktuuripolmeer Omadused : tugev, keemiliselt vastupidav , ei lahustu vees , mrgub, veesbralik, pleb hsti SSIVESIKUTE LESANDED: - energeetiline - kige kiiremini kasutatav energia allikas.
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet
*käärib lahustes väga hästi *tähtis toitaine Kasutamine: 1) lisatakse mõrudele ravimitele, et nende maitset paremaks muuta. FRUKTOOS (C6 H12 O6) *laialt levinud puuviljades *kõige magusam suhkur *käärib ja seedub raskemini kui glükoos SAHHAROOS (C12 H22 O11) *tavaline suhkur *leidub suhkrupeedis ja suhkruroos *laguneb glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos, maltoos. TÄRKLIS (C6 H10 O5)n *valge pulbriline aine *ei lahustu külmas vees, kuumas vees moodustab KLIISTRI. *tärklis annab joodiga reageerides lillakassinise värvuse. *taimede peamine varuaine *tähtis toitaine *laguneb suhkruks TSELLULOOS (C6 H10 O5)n *kiulise ehitusega aine *tugev ja küllaltki kõva *ei lahustu üheski tavalises lahustis *keemiliselt vastupidav *loomad seedida ei suuda *taimede organismis konstruktsioonimaterjaliks *puuvill on peaaegu puhas tselluloos *putukate ja vähkide koorik koosneb samuti tselluloosist+lämmastikust *märgub kiiresti ning on veesõbralik, põleb hästi.
Liiga kõva seevastu on libisemisfaasis vägagi libe, aga lumekristallid ei suuda tungida tõukel määrdesse ja suusk annab tagasi. Seepärast peab pidamismääre olema sobiva elastsusega, et lumekristallid tungiksid sinna vaid tõuke ajal ja irduksid koheselt libisemise alguses. Sellised suusad libisevad ja peavad hästi. Purgimääretega saadakse enamasti libedam lõpptulemus kui kliistritega. Kui pidamise saavutamiseks on siiski vaja kasutada kliistreid, tasub väljas jahtunud kliistri pinnale kanda veel õhuke kiht pehme talveilma purgimääret (kollane). Suurepäraselt toimivad kliistri kaitsekihina ka pehmed floori või molübdeeni purgimäärded. Pidamismäärdelt nõutakse mitmeid omadusi, mis osaliselt on vastuolulised. Kolm tähtsamat omadust on: Elastsus = pidamisomadus Piisav kõvadus = libisemisomadus Sitkus = vastupidavus ja püsivus Nende omaduste vahel tuleb teha kompromisse, et leida parim võimalik lõpptulemus.
20) Mis on karamell, kus seda kasutatakse? Sulanud sahharoosi pruunikas mass. 21) Mitu korda on magusained sahhariin ja aspartaam magusamad sahharoosist? Sahhariin 500x, aspartaam 200x Magususaste kasvab glükoos→ sahharoos→ fruktoos Tärklis. Tselluloos 1)Tärklis (valem, millest koosneb, füüsikalised omadused). (C6H10O5)n ; koosneb α-glükoosi jääkidest; valge, sõrmede vahel krudiseb, külmas vees ei lahustu, kuumas pundub ja moodustab kliistri. 2) Tärklise hüdrolüüs ensüümide toimel hüdrolüüsib tärklis inimorganismis glükoosiks, mis on inimese energia allikas. 3) Mis on dekstriinid? 4) Miks tekivad hammastesse augud? 5) Tärklise tõestamine 6) Tselluloos (valem, koostis, leidumine, füüsikalised omadused, kasutamine) (C6H10O5)n ; on ülesehitatud β-glükoosi jääkidest; taimedes; valge, tahke, kihiline ehitus, ei lahustu vees. 7) Hüdrolüüsipiiritus 8) Miks inimene ei suuda tselluloosi omastada
uue tapeedikihi paigaldamist. See puudutab ka üksteise peale paigaldatud (ülakattega) paaniservi. Lisaks sellele ei garanteeri vana tapeedi pind uuele tapeedikihile korralikku nakkuvust. Vana tapeedi alune liim sulab harilikult lahti ja kui uus liimitud tapeedikiht kuivades kokku tõmbub, võivad mõlemad koos seina küljest lahti tulla. Tapeetimisvahendid Tapeetimisel on vaja teatud spetsiaaltööriistu, millest suurem osa on aga juba kodus olemas. · Kliistrihari kliistri laotamiseks. Parima kliistrikihi saad laia tugeva harjaga. · Tapeedilabidas või -hari tapeedi silumiseks ja kinnitamiseks. Struktuurse pinnaga ja vinüültapeedid kinnituvad kõige paremini labida abil. Nende puhul võib ühenduskoha kinnitamiseks kasutada spetsiaalset rulli. · Käärid või pikk joonlaud tapeedi lõikamiseks. Lõikuri ja joonlaua abil saad lae ja põranda piirid puhtaks. · Tapeedinuga ja palju vahetusteri. Nüri tera lõhub tapeeti.
Tapeet on ks levinumaid seinakattematerjal. Tapeet liimitakse seinale kliistri vi snteetilise tapeediliimiga. tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille hele kljele trkitakse muster. Paberi 1 m kaal on 70200g. hemad tapeedid liimitakse serv-serva peale, paksemad serv-serva vastu. Thtsamad tapeetide alaliigid on jrgmised: trkkmustriga tapeet- paberi pind on sile, pressmustriga tapeet- lisaks trkitud mustrile veel reljeefne muster, pestav tapeet- tapeedi pealispind on kaetud veekindla lakiga vi hukese poletleenkilega,
PABERALUSEL TAPEET 22.LÕIGATAKSE SEINAKONTAKTI VÕI LÜLITI KOHALE NOAGA RIST TAPEEDI SISSE JA SEEJÄREL KÄÄRIDEGA VAJALIKU KUJUGA AVA PAANI 23.LÕIGATAKSE TAPEEDI ALUMINE SERV PARAJAKS, ENNE SEDA MÄRGISTADES PABERALUSEL TAPEET TÄHELEPANEKUD TAPEETIMISEL 1.KUI TEKIVAD MÕNE AJA MÖÖDUDES PEALE PAANI PAIGALDAMIST MULLID : - TAPEET POLE PIISAVALT KLIISTERDATUD (KUIVAD KOHAD) - TAPEET POLE PIISAVALT PUNDUNUD - ALUMINE TAPEET LIGUNES LAHTI UUE KLIISTRI MÕJUL - LIIGA VEDEL KLIISTER ALUSPÕRANDAD BETOONPÕRAND PINNASELE TOETUV MASSIIVPLAAT KANDEV VAHELAGI KOHAPEAL VALATUD BETOONPLAAT BETOONELEMENDID PUITKARKASSPÕRAND VAHELAELE KINNITATUD LAAGIDELE TOETUV LAAGIDE VAHE ON TÄIDETUD SOOJUSISOLATSIOONIMATERJALIGA LAAGIDE VAHE SÕLTUB PEALE PAIGALDATAVA MATERJALI JÄIKUSEST LAAGIDELE PAIGALDATAKSE: SULUNDLAUD EHK PUNNLAUD EHITUSPLAAT (LAAST-, KIPS- VÕI VINEER)
Tahke, valge, kristallilised ained, lahustuvad vees hästi. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur leidub suhkrupeedis ja suhkruroosis. Sahharoos laguneb seedimisel ja pärmseenekeste toimel kergesti glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Tärklis- tahke, valge, kristalliline aine, amorfne, maitsetu, külmas vees ei lahustu. Kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse (kliistri- tapeediliim) Tselluloos (paber, puit, puuvill)- tahke,kiulise ehitusega, värvus sõltub, kõvem, maitsetu, vees ei lahustu, kuid on veesõbralik, taimede tugiaine. Polüsahhariidid on looduslikud polümerid. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütseroolist ja pikkadest karboksüülhappe jääkidest. Rasvad ei ole polümerid. · Tahked (loomsed) · Vedelad (õlid, kalarasvad) · Vees lahustumatud · Head lahustid
Oligosahhariidid · 2 kuni 12 ühendatud monosahhariidi · C12H22O11 disahhariid · Sahharoos ehk suhkur · Laktoos ehk piimasuhkur · Tahked, valged, kristalsed, lahustuvad vees. Polüsahhariidid · (C6H10O5)n · Tärklis, tselluloos on looduslikud polümeerid. · Leidub taimedes. · Tärklis: valge, amorfne (pehme), pole magus, lahustub natuke (külmas vees ei lahustu), võib tekitada kliistri · Tselluloos: valge, tahke, värvus sõltub allikast, vees ei lahustu, kuid on hüdrofiilne, inimorganismis ei seedu, on taimede konstruktsioonimaterjal. RASVAD · Rasv Elutähtis ühend, mis koosneb glütseroolist ning pikkadest karboksüülhappe jääkidest. · Liigitatakse tahketeks (loomsed rasvad) ja vedelateks (taimsed ja kalarasvad). · Leidub kõikides organismides. · On varuained, annavad palju energiat.
Amüloosi molekulis on umbes 200 alfa-glükoosi jääki, mis ühinevad spiraalsesse ahelasse (C6H10O5)200 Amülopektiini molekul sisaldab u 6000 glükoosijääki, keerukam molekuli ehitus, ahel hargnenud. (C6H10O5)6000 Keskmine molekulmass on üks miljon. Füüsikalised omadused: > valge > krudisev > hügroskoopne > pulbriline > külmas vees ei lahustu > kuumas vees lahustub amüloos, amülopektiin ei lahustu, kuid pundub ja moodustab kliistri (kolloidlahus, mis moodustab jahtumisel ja seismisel tarde --> tärklise kolloidlahust nim. Argielus tärkliskliistriks ning kasutatakse paberi- ja tapeediliimina) Keemilised omadused: > reageerib joodiga (reag-l amüloosiga sinine ühend, amülopektiiniga lillakas = täklisega lillakassinine) > laguneb dekstriiniks kuumutamisel amüloosi ja amülopektiini ahelad katkevad ning moodustub sama
C12H22O11 + H2O 4 C2H5OH + 4 CO2 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega Glükogeen: leidub maksas, molekul meenutab amülopektiini oma, on aga veelgi suurem ja haralisem. Keemilised omadused 1. Alkoholide tõestusreaktsiooni ei anna, sest lahustub liiga halvasti vees. Tärklise estreid kasutatakse vedelikkromatograafias plaatide valmistamiseks jne. Igapäevases elus nendega suurt kokku ei puutu. 2
5 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega Glükogeen: leidub maksas, molekul meenutab amülopektiini oma, on aga veelgi suurem ja haralisem. Keemilised omadused 1. Alkoholide tõestusreaktsiooni ei anna, sest lahustub liiga halvasti vees. Tärklise estreid kasutatakse vedelikkromatograafias plaatide valmistamiseks jne. Igapäevases elus nendega suurt kokku ei puutu. 2. Vaba aldehüüdrühma ei sisalda, seega redutseerivad omadused puuduvad
kuivamisel vähe, seetõttu saab neid kasutada suurte ebatasasuste korral. Eestis on toodetud pahtelsegu „Sipa-pahtel“ Aknakitid jagunevad: ● Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist. Värnitsa kuivamise tulemusena õlikitt kõvastub. Aja jooksul muutub õlikitt hapraks ja hakkab murenema ● Mastikskitt. See kitt kattub kuivamisel kilega, kuid jääb ise seejuures elastseks materjaliks. Tapeet on üks levinum seinakattematerjal. Seda liimitakse seinale kliistri või sünteetilise tapeediliimiga. Tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille ühele poolele trükitakse muster Värviõpetus Valgus, läbides prisma, moodustab spektri. Värvispekter näeb välja pideva värvilindina, kus tooni üleminek teisele on enam-vähem sujuv. Kui see spektririba keerata ringiks, saadakse VÄRVIRING- mis on lihtsaim värvide ja värvuste liigitamise ja korrastamise viis. Värviringis on kolm põhivärvi ehk PRIMAARVÄRVI- KOLLANE, PUNANE,SININE
Ehitus Tärklis on jääkide polümeerid (C6H10O5)x . Taimsed varuained, mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega Polüsahhariidid ( = palju) Molekul koosneb paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks glükoosijääkide polümeerid (C6H10O5)n tärklised ja tselluloosid. Tselluloosid ongi Maal kõige levinumad orgaanilised ained. 7 Füüsikalised omadused
monosahhariidide jäägid. 14. Tärklis on A-glükoosi polümeer 15. Tselluloos on B-glükoosi polümeer 16. Ehitust tõestab süsivesikute peamine keemiline omadus hüdrolüüs 17. Tärklis on polümeer 18. Tärklist leidub taimejuurtes (kartul) ja seemnetes ( teravili) 19. Omadused valge värvusega, krudisev pulberiline aine, hüdroskoopne, külmas vees ei lahustu. Soojas vees tärklise terad paisuvad ja moodustuvad kliistri, ensüümide toimel hüdrolüüsub 20. Tselloloos koosneb samuti glükoosi molekulidest 21. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. 22. Tselluloos on polümeer 23. Omadused tugev, keemiliselt vastupidav, ei lahustu vees, märgub, veesõbralik, põleb hästi. 24. Meie planeedi levinum orgaaniline ühend. 25. Energeetiline kõige kiiremini kasutatav energia allikas. 26. Struktuurne taime ja seeneraku kestas 27
tõestada, et elemente on rohkem, oma raamatus "Keemia elemendid" tõestas ta 33 elementi. Avastati ka fakt, et taimed võtavad mullast keemilisi ained, et kasvada. Mispeale jõuti järeldusele, et kui neid aineid mulda tagasi panna, siis mulla omadused paranevad ning taimed saavad paremini kasvada. Hakati tegema esimesi katseid kunstväetiste toomiseks. Keskaja arstiteadus oli väga vähe arenenud, nimelt ei olnud tuntud peaaegu üldse ravimeetodeid peale kliistri ja aadrilaskmise. Arstide asemel kasutati ämmaemandate, nõidade, samaanide ja habemeajajate abi, sest vaid nemad suutsid aidata probleemide korral ning sedagi vähesel määral. Keskajal olid suurimaks inimkonna nuhtluseks rõuged ja muud nakkushaigused. 18. saj suurimaks meditsiiniliseks läbimurdeks arvestataksegi rõugete kaitsepookimise avastamine, sest just see aitas päästa lugematu hulga inimelusid. Üheks põhjuseks, miks hakkas arenema arstiteadus just 18. saj oli maailmapildi
4.) glükoosi käärimisel pärmseente Sahharoos e. tava-line mittelahustuv, kuumas vees Leidub piimas ja mõjul tekib etanool suhkur koosneb glükoosi- ja kliistri piimatoodetes. fruktoosijäägist moodustav C6H12O62C2H5OH+2CO2 Leidub idandatud odras.e. C12H22O11 linnastes. Kasut. õlle Piimhappelisel käärimisel
anna. Kasutatakse sportlaste energiajookides. Sahharoos C12H22O11 e peedisuhkur e roosuhkur. Füüsikalised omadused: Glükoosist magusam , fruktoosist vähemmagusam. Kuumutamisel tekib pruuni värvuse ja mõrkja maitsega karamell. Kasutatakse: maitseainena, konserveerimiseks. Tärklis (C6H10O5)n koosneb glükoosi jääkidest. Füüsikalised omadused: valget värvi, krudiseb sõrmede vahel, külmas vees ei lahustu(kuumas pundub ja moodustab kliistri. Tähtsus: a)ensüümide toimel hüdrolüüsub tärklis inimorganismis glükoosiks b)taimedel on tärklis varuaine. Tärklise hüdrolüüs: Tärklis-dekstriinid-maltoos-glükoos. Dekstriinid on sama elementaarkoostisega mis tärklis, aga lühemate ahelatega. Tselluloos (C6H10O5)n koosneb glükoosi jääkidest. Füüsikalised omadused: valge, kiulise ehitusega, vees ei lahustu, inimene ei suuda omastada, taimedele konstruktsiooni materjaliks. Kasutatakse: paberi ja lõhkeainete valmistamisel
apteeke. Rändarst – arst, kes ravis tavalisi inimesi, kes elasid linnast kaugemal (nt. silmaarst Clawes) Habemeajaja – arst, kes tegeles kirurgiaga. Tallinna habemeajajail oli õpipoisse. Õpiaeg oli 3 aastat, millele järgnes 6-aastane sellipõlv. Linna oleva habemeajaja nimetati raekirurgiks. Mõnikord oli sel ka abiline, epideemiate ajal lisaks veel ka katkuhabemeajajad. Saunamees- arst, mis tegeles kupupaneku, aadrilaskmise, kliistri ning nahahädade ravimisega. Ta ei tohtinud ravida vigastusi, mis pärit terariista löögist või põletusest. 14. Naised keskaja meditsiinis Keskajal naised tegelesid meditsiiniga. Üldine tendents oli naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest. Seda põhjustas meditsiinikutse institutsionaliseerumine, sest ülikoolid olid naisele suletud. Naistele olid suletud ka käsitööliste organisatsioonid. Naised aga töötasid käsitööliste
-manustatud vedeliku temperatuur ei ole sobiv Ravimvormid: raviküünlad e suposiidid, kapslid, salvid, klismad, kliistrid Supposiid: reeglina koonusekujuline, kehatemperatuuril sulav, kehaõõntesse manustamiseks mõeldud ravimvorm. Säilitada tuleb jahedas kohas. Ravimküünlad imenduvad paikselt võivad imenduda ja anda üldise toime. Parim aeg ravimküünla manustamiseks on siis kui patsient on soolestiku tühjenenud. Soolestiku alumine osa peaks olema tühendatud. Kasvõi kliistri või defikatsiooni esile kutsuvad supposiiti kasutades. Vastasel korral on suur tõenäosus, et ravim ei saa toimida, sest raviküünal tuuakse roojamassiga muutumatul kujul välja. Manustatakse teravama otsaga eespool. Eelnevalt võib raviküünal kasutada külmavette, siis läheb sügavamale pärasoolde. Raviküünal tuleb lükkata piisavalt sügavale, et ta läbiks sulgurlihase, vastasel korral tuleb tahtmatu soole tühjendamine. Patsient peab lamama vasakul küljel, jalad
2,5 kg tomati- või 0,5 kg spinatilehti. Oksalaadimürgistustega on enamasti tegemist siiski loomade korral. kilpjala toksiinid Sõnajalgade hulka kuuluv kilpjalg (Pteridium aquilinium) kasvab sobivates kasvukohtades massiliselt terves maailmas, sealhulgas ka Eestis. Tema tärkliserikast risoomi kasutatakse mitmel pool nagu näiteks Uus-Meremaal maooride poolt toiduks. Risoom sobib ka õlle pruulimisel ning suurepärase kliistri tegemiseks. Jaapanis süüakse kilpjala võrseid. Tänu iseloomulikule lõhnale peletavad tema lehed eemale paljusid putukaid. Kogu taim on siiski mürgine. Tema söömine põhjustab taimtoidulistel loomadel terve rea nii akuutseid kui ka kroonilisi toksilisi sündroome tiamiini defitsiiti hobustel ja sigadel, akuutset hemorraagiat veistel, silma võrkkesta degenereerumist lammastel, kusepõie ning mao ja söögitoru neoplaasiaid mäletsejatel)
C12H22O11 + H2O à 4 C2H5OH + 4 CO2 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega Glükogeen: leidub maksas, molekul meenutab amülopektiini oma, on aga veelgi suurem ja haralisem. 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 25 Keemilised omadused 1. Alkoholide tõestusreaktsiooni ei anna, sest lahustub liiga halvasti vees. Tärklise estreid kasutatakse vedelikkromatograafias plaatide valmistamiseks jne
C12H22O11 + H2O 4 C2H5OH + 4 CO2 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%. Müüdav "kartulijahu" teda ei sisalda, sest tootmise käigus läheb ta kaduma. Ahel on heeliksikujuline Amülopektiin: x~4000 Vees ei lahustu, kuid kuumas vees pundub, andes kliistri. Molekul koosneb mitmest amüloosiahelast, mis on omavahel seotud 1,6 eetersidemetega Glükogeen: leidub maksas, molekul meenutab amülopektiini oma, on aga veelgi suurem ja haralisem. Keemilised omadused 1. Alkoholide tõestusreaktsiooni ei anna, sest lahustub liiga halvasti vees. Tärklise estreid kasutatakse vedelikkromatograafias plaatide valmistamiseks jne. Igapäevases elus nendega suurt kokku ei puutu. 2. Vaba aldehüüdrühma ei sisalda, seega redutseerivad omadused puuduvad 3
Oksalaatide letaalse doosi saavutamiseks on vaja ära süüa kas 5 kg rabarberi-, 2,5 kg tomati- või 0,5 kg spinatilehti. Oksalaadimürgistustega on enamasti tegemist siiski loomade korral. Sõnajalgade hulka kuuluv kilpjalg (Pteridium aquilinium) kasvab sobivates kasvukohtades massiliselt terves maailmas, sealhulgas ka Eestis. Tema tärkliserikast risoomi kasutatakse mitmel pool nagu näiteks Uus-Meremaal aborigeenide poolt toiduks. Risoomi kasutatakse ka õlle pruulimisel ning suurepärase kliistri valmistamiseks. Jaapanis süüakse kilpjala võrseid. Tänu iseloomulikule lõhnale peletavad tema lehed eemale paljusid putukaid. Kogu taim on siiski mürgine. Tema söömine põhjustab taimtoidulistel loomadel terve rea nii akuutseid kui ka kroonilisi toksilisi sündroome tiamiini defitsiiti hobustel ja sigadel, akuutset hemorraagiat veistel, silma võrkkesta degenereerumist lammastel, kusepõie ning mao ja söögitoru neoplaasiaid mäletsejatel).
peene mineraalaine segu. · Mineraalsete sideainetega pahtlid- tehakse kõige sagedamini kipsi baasil. Need pahtlid sobivad kivi-, krohvi- ja betoonpindade tasandamiseks. · Aknakitid- jagunevad õlikittideks ja mastikskittideks. Koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist, see kõvastub värnitsa kuivamise tulemusena. Nr 60 Kleebitavad viimistlusmaterjalid Tapeet on üks levinumaid seinakattematerjal. Tapeet liimitakse seinale kliistri või sünteetilise tapeediliimiga. tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille ühele küljele trükitakse muster. Paberi 1 m kaal on 70...200g. Õhemad tapeedid liimitakse serv-serva peale, paksemad serv-serva vastu. Tähtsamad tapeetide alaliigid on järgmised: · trükkmustriga tapeet- paberi pind on sile, · pressmustriga tapeet- lisaks trükitud mustrile veel reljeefne muster, · pestav tapeet- tapeedi pealispind on kaetud veekindla lakiga või õhukese
8.5. Tärklis, inuliin, linnased, nisugluteen Tärklis kujutab endast polümeeri, koosnedes kahest polüsahhariidist amülopektiinist ja amüloosist. Mõlemad koosnevad paljudest glükoosi molekuli jääkidest. Tärklis on valge pulber, mis koosneb mikroskoobi all nähtavatest väikestest terakestest. Terade kuju ja suurus on erinevatel liikidel erinev ning neil on kristalliline ehitus. Nõrgas joodilahuses värvub tärklis siniseks Kuumutamisel vees tärkliseterad paisuvad ja moodustavad kliistri. Lahustamisel vees ja kuumutamisel hapete lisamisega laguneb tärklise molekul lihtsamateks aineteks (tärklisesiirup, glükoos). Spetsiaalsel töötlemisel saadakse muudetud omadustega tärklist modifitseeritud tärklis (kasutatakse paksendajana). Tärklis on väga hügroskoopne, imades endasse kergesti niiskust ja võttes külge kõrvallõhnu. Tärklise liigid on olenevalt toorainest kartulitärklis (kõige suuremad terad, ovaalse
Aknakitid. Need jagunevad: õlikitid, mastikskitid. Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriidist. Värnitsa kuivamise tulemusena õlikitt kõvastub. Aja jooksul muutub õlikitt hapraks ja hakkab murenema. Mastikskitt. See kitt kattub kuivamisel kilega, kuid jääb ise seejuures elastseks materjaliks.. 16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid Tapeet. Tapeet on üks levinum seinakattematerjal. Tapeet liimitakse seinale kliistri või sünteetilise tapeediliimiga. Tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille ühele poolele trükitakse muster. Õhemad tapeedid liimitakse serv-serva peale. Paksemad tapeedid liimitakse serv-serva vastu. Tähtsamad tapeetide alaliigid: Tapeedi alaliik Tunnused trükimustriga tapeet paberi pind on sile pressmustriga tapeet sellel on nii reljeefne pind kui ka trükitud muster pestav tapeet tapeedi pealispind on kaetud veekindla
kuid selle taime kasv ei ületa 30 cm. Kasutamine: kilpjalakloon (sama risoomi küljest lähtuvad taimed) suureneb aastas keskmiselt 36 cm, taime leviku kiiruse järgi saab määrata nt. metsatee vanust jms. Kilpjala risoom sisaldab rohkesti tärklist, mistõttu on teda toiduks kasutatud nii Euroopas, Lõuna-Ameerikas kui Austraalias. Samuti kasutati risoomi õlle pruulimisel ja suurepärase kliistri valmistamisel. Söögiks kasutatakse ka kilpjala noori lehti, nt. Kaug-Idas on restoranist võimalik tellida kilpjala suppi. Enne tarvitamist kilpjala lehed kupatatakse mõruainete kõrvaldamiseks ja pärast pestakse kaks-kolm korda lehed läbi, sest tegelikult on kogu taim kergelt mürgine ja rohkel tarvitamisel võib tekitada vaevusi. Kilpjala mürkidel on omadus kuhjuda kehasse ja mõjuda alles mõne aja möödudes. Mürgisteks aineteks on taime