Ehitusmaterjalid eksamikskordamine (0)

Eksamiküsimused
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused
1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta).
2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega).
3) Poorsus -näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid . Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega.
4) Veeimavus -mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu.
Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust.
5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust.
6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust .
7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks.
8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik- Pascal / mm/Hg
9)Aurutihedus-mtrjli omadus endast auru läbi lasta. Mõõdetakse grammides .
2.Ehitusmaterjalide termilised omadused
1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist
vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta.
2) Soojajuhtivus -mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb.
3) Soojamahtuvus -mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada . Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid.
4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh.mtrjl ei sütti, ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (nt: betoon , kips, klaas, tellis ). Põlevad on kõik need mtrjlid, ei täida eelpool toodud nõudeid(nt: impregneerimata puit, plastik , kumm ).
1)Mittepõlevad-ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivid , mineraalsed kivimaterjalid ning metallid).
2) Raskelt põlevad-süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on
saviga segatud või immutatud antipüreeniga.
3)Põlevad-kõik orgaanilised mtrjlid, kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad, põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
5) Tulekindlus -mtrjli võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja jooksul ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse kaotuseta.
3.Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused
1)Tugevus-mtrjli võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini tõmbele, survele
ja paindele.
2) Survetugevus -kontrollitakse kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Survele kontrollitakse kõige enam kivimaterjalide tugevust.
3)Tõmbetugevus- proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid).
4) Paindetugevus -proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a
5)Kõvadus-mtrjli võime vastu panna teise mtrjli kriimustustele ja sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kõvadust hinnatakse Mohsi skaala(homogeensed kivimaterjalid) ja kuuli surumismeetodiga(metallid).
6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul.
7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik ).
8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk.
9) Elastsus -mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid , puit.
10) Plastsus -mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plasted materjalid on hästi vormitavad. Püsiva plastsusega on nt. vask, alumiinium .
11)Haprus-mtrjli omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid on kivimaterjalid ja malm .
4.Puidu omadused-niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid
1)Positiivsed: väike tihedus, küllalt suur tugevus, väike soojajuhtivus, väga hõlbus töötlemine, sobivus.
2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav.
3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas. Värvus tumeneb aja jooksul õhu ja päikese toimel. Ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus, mis vihjab haigestunud puidule .
4)Tekstuur-tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad .
5)Niiskus-seda on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes.
Hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on alati nõrgem, kuna niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet.
6)Niiskuse järgi on puit jaotatud:
1) toores puit (niiskust üle 30% kaalust)
2)poolkuiv puit (niiskust 23-30%)
3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%)
4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%)
Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse sellise niiskuse puhul.
7)Paisumine ja kahanemine-kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit praguneda või kõverduda. Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad.
8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev.
9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/ kuupmeeter , mänd 510 kg/kuupmeeter,
kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr.
10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu
tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu.
Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures.
1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus .
2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds.
3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds.
4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds.
5) Nihketugevus 5...10 N/mm rds.
11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist. Soojajuhtivus on puidus pikikiudu suurem kui ristikiudu.
5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine
1)Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist.
Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest( kaardumine , pragunemine) ja puitmaterjali enda
vigadest.
2)Lõhed( praod )-jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi-(radiaalsed) või ringlõhed.
Välislõhed on levinuim lõhede tüüp, tekivad ebaühtlasel kuivamisel, siselõhed tekivad märja puidu külmumisel.
3)Oksad-kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu.
4)Mädanemine-puidu riknemine temas arenevate seente mõjul. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne),
sellega kahjustavad seened puitu. Seente arenguks on vaja puidu niiskust üle 18%, seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur
seenete arenguks on 20-35 kraadi. Alla 0 kraadi seente levik peatub ja üle 60 kraadi enamik seeni hävineb. Vees seened ei arene.
5)Mädanikku põhjustavad seened:
1)metsaseened-esinevad peamiselt kasvavatel puudel
2)laoseened-kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel kaotanud oma mahlu.
3)majaseened-kõige ohtlikumad , kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks.
6)Putukakahjustused-seisnevad selles, et nad uuristavad puitu mitmesuguseid käike ja auke , mis nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimust. Levinumad puidu kahjurid on kooreürask, toonesepp , laevaoherdi.
7)Kasvuvead-rikuvad puidu struktuuri ja siseehitust.
8)Külmalõhed-välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. Ulatuvad säsini. Külmalõhed tekivad sagedamini kõvade lehtpuude , kuid ka pehmemate lehtpuude jämedale tüvedel. (vaher, pöök, tamm, saar, haab, pärn).
9)Keerdkasv-( kaldkiulisus )-arvatakse, et tekib seoses kambriumi arengu ja noorte rakkude tekkimisega . Ebasoodsad mullastikutingimused ( kuivus ja kivilisus) suurendavad kaldkiulisust.
10)Salmilisus-puidukiudude looklev või segipaisatud asetus . Ilmneb ümarmaterjalidel koore ehituses või puidu lainelises mustris, saematerjalidel ja vineeril aastaringide looklevas asetuses.
11)Kaksiksäsi-kahe või enam säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimentidel, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Raskendab töötlemist ja suurendab jäätme kogust.
6.Puidu kaitse mädanemise eest-erinevad vahendid ja võtted
1)Konstruktiivsed võtted-eesmärk luua seente arenguks ebasobilikud füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö. tuulutatavad.
2)Keemilised võtted-töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega(antiseptikutega), mis peaks rahuldama järgmisi nõudeid:
1)peab olema mürgine seente ja putukate suhtes.
2)ei tohi kahjustada puitu ega metallosi.
3)peab imbuma hästi.
4)vesi ei tohiks teda puidust välja uhtuda.
5)ei tohi olla ohtlik inimestele.
6)ei tohikss olla ebameeldiva lõhnaga.
7)mürgilisus peaks säilima võimalikult kaua.
8)ei tohi puitu tugevalt määrida.
Kuid antiseptikut, mis neid kõiki nõudmisi rahuldaks, ei ole olemas.
1)Antiseptikuid jagunevad järgmistesse rühmadesse:
1) veeslahustuvad (pulbrikujuline, küllalt mürgine, imbub hästi puitu ega määri teda);
2) õli baasil (nt. tõrv ja õlid, tumedad venivad vedelikud. Vesi puidust neid välja ei uhu, kuid määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik , mida on toodetud Eestis pikka aega.);
3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul);
4) värvid(nt-Pinotex) .
2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine , surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu . Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt.
7.Puidu kuivatamine -erinevad meetodid
1)Õhkkuivatamine-mtrjl laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peaks asuma maapinnast 250-400mm kõrgusel. Lastakse
seista kuni puit on õhukuiv(15-20%). Eelised: odavaim viis; ei vaja tehnilisi seadmeid. Puudused: pikk kuivamise aeg(keskmise paksusega lauad 20-40p.); kuivamine sõltub aastaajast ;
niiskuse sisaldust ei saa viia alla 15%; puiduvarud seisavad, ei saa mtrjli kasutada.
2)Kamberkuivatamine-spetsiaalses ruumis 80-100 kraadi juures. Eelised: kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhukuivatamine(5-10p.); puitu saab kuivatada vajaliku niiskuseni(tavaliselt 5-10%); kuum õhk hävitab kõik putukad ja seente eosed. Puudused: küllalt kallis kuivati ; üsna suur kütuse kulu.
3)Elektriline kuivamine-puit asetatakse kahe plaat- või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool . Kuivamine toimub väga ühtlaselt, pragunemise oht on väike. Kestab 10-12 tundi. Elektrilise kuivatamise puuduseks on kõrge hind suure energiakulu näol.
8.Puidust saematerjalid ja pooltooted
1)Ümarmaterjalid-kujutavad endast okstega laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke ja nad jagunevad alaliikideks:
1) palgid , ladva läbimõõduga vähemalt 140mm ja pikkusega 4-7m;
2)peenpalgid, läbimõõt 80-140mm ja pikkus 3-7m;
3)ümarlatid, läbimõõduga 30-80mm ja pikkusega 3-7m;
4)laastupakud, läbimõõt vähemalt 140mm ja pikkus 0,5-0,7m;
5)vineeripakud, läbimõõt vähemalt 200mm, pikkus 1-2m.
Ümarmaterjal valmistatakse peamiselt okaspuidust, vineeripakud lehtpuust.
2)Saematerjal-saadakse palkide pikisaagimisel.
1)poolpalgid;
2)servatud palgid;
3)servamata lauad, paksus 13-100mm;
4)servatud lauad, paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2;
5)prussid,
laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus üle 100mm;
6)latid, paksus alla 100mm; 7)liiprid.
3)Pooltooted-valmistamisel on neid veel pärast saagimist töödeldud(hööveldatud, freesitud).
Pooltooted on:
1) hööveldatud lauad;
2)põrandalauad, paksus 22-37mm;
3) voodrilauad , paksus 12-22mm;
4)piirlauad ja liistud ;
5)sindlid, pakkudest välja saetud
katusekattematerjal, pikkus 0,5-0,7m;
6)katuselaastud, pakkudest lõigatud katusemtrjl, pikkus ca. 0,5m;
7) kattevineer (spoon), puidust välja lõigatud või saetud 0,5-1,5mm paksune leht;
8) ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, levinuim 3 kihiline kasevineer; 9)parkeriliistud, tehakse sagedamini tammest või saarest, pikkus 150-400mm.
9.Puidust ehitusmaterjalid - puitkiudplaadid , OSB- plaadid , vineer
1)Puitkiudplaadid-valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt . Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud , tehisvaiku ei kasutata. Pinnakattena kasutatakse spooni, paberit, riiet, plastikut, klaasriiet, metalli või korki .
2)Puitlaastplaadid(OSB-plaat)-valmib puidulaastudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kokku kuumalt. Kasutatakse sisemiseks vooderdamiseks, tuuletõkke- ja alusplaatimiseks.
3)Vineerid-liimitakse õhukesed puitlehed(spoonid) kokku paketiks. Iga järgnev kiud on eelmisega risti. Valmistatakse kase- ja okaspuidust. Välispind on alati kasest. Kasepuuvineer on kõige tugevam.
10.Termotöödeldud puit, liimpuit
1)Termotöötlemine toimub 185-230 kraadi juures. Materjaliks sobivad kõik puidud. Töödeldav puit võib olla toores, kui ka eelkuivatatud.
2)Sisaldab kolme etappi: 1)temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine(tõstetakse temp. 100 kraadi juurde ja seejärel aeglaselt 130 kraadini), puidu niikuseprotsent langeb 0 lähedale; 2)tegelik termotöötlus, temp. tõstetakse 185-230 kraadini. Temperatuuri hoitakse selle juures 2-3 tundi.
3)Temperatuuri alandamine ja niiskuse tasakaalustamine veeudu abil. Niiskussisaldus tasakaalustatakse 4-7%.
3)Termotöödeldud puit on tumenenud; vähenenud vähesel määral tihedus, mis tõttu muutub pisut kergemaks; nõrgenenud paindetugevus 5-20%; puidus väheneb imamisvõime;
muutub vastupidavamaks ilmastikuoludele ja seentele; vähenenud puidu soojajuhtivus 20-25%; ei ole lisatud kemikaale.
4)Liimpuit-vähemalt neljast lamellist pakettristlõikest liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Põhietapid valmistamisel: kuivatamine, tugevussortimine, lamellide jätkamine hammastapiga, lamellide hööveldamine, liimimine, talade hööveldamine, pinnatöötlus ja pakkimine. Valmistatakse põhiliselt okaspuidust. Mändi kasut. kui detaili tuleb immutada. Kasutusala laialdane: tala-, raam- ja kaarkonstruktsioonid, postid , vahelae talad , sarikad jne.
11. Malmid - tootmine, eriliigid, kasutamine
Malme toodetaksekõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...11000C juures) saadavat koksi ( tuhka ). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.Räbustaja on mingi mineraalaine ( lubjakivi , dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained .Kõrgahi on šahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel.Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani , väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor , nad muudavad malmi väga hapraks
Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid.Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikestegrafiidihelbekestena rauaosade vahel.Valumalmist tooted saadakse valamise teel.Keskmine valumalmi tõmbetugevus on ca 200N/mm2ja survetugevus ca 750N/mm2. Malmi erimass on 7,1...7,3g/cm3.Malmi tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda väiksem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe.Erimalmid( ferrosulamid ) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist.
Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne
12. Ehitusterased - tootmine, legeerterased
Terase tootmiselon lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsinikusisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer -ja elektersulatuse meetod.Sulateras valatakse vormidesse (kokillidesse) ja saadakse valuplokid, mis lähevad edasisele töötlemisele (nt. valtsimisele). Valatav teras jaguneb keevteraseks ja rahulikuks teraseks. Keevterase puhul vormis olevast metallist süsinik veel eraldub (teras “keeb”) ja keevterasesse jääb gaasimulle sisse. Rahuliku terase puhul on süsiniku eraldumine täielikult lõppenud. Toodetakse veel vahepealset-poolrahulikku terast.Otstarbe ja garanteeritavate omaduste järgi jagatakse terased A, B ja C gruppi (Vene terased-А, Б ja В).A-grupi terastel on garanteeritud ettenähtud mehaanilised omadused, kuid ei kontrollita keemilist koostist. B-grupi terastel on kontrollitud keemiline koostis ja kontrollimata mehaanilised omadused. C-grupi terastel on kontrollitud mõlemad.
Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid (vääristavaid) lisandeid, misparandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad lisandid on:
•Nikkelsuurendab terase tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile, samuti soodustab terase karastamist;
•Kroomsuurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile, halvendab aga karastamist;
•Mangaan mõjutab terast umbes samuti kui nikkel (suureneb tugevus, vastupanu korrosioonile); vähendab väävli kahjulikku toimet-haprust;
•Ränisuurendab tugevust, säilitades küllaldase sitkuse, suurendab vetruvust ja soodustab karastamist;
•Vasksuurendab terase korrosioonikindlust;
•Volframannab väga kõva terase.
Legeerivate lisandite sisalduse järgi jagatakse terased:
•Süsinikterased sisaldavad süsinikku 0,2....0,6% ja legeerivaid lisandeid ei sisalda üldse;
•Madallegeerterased sisaldavad legeerivaid lisandeid alla 2,5%;
•Kesklegeerterased, legeerivaid lisandeid 2,5...10%;
•Kõrglegeerterased, lisandeid üle 10%.
•Süsinikku sisaldavad legeerterased vähem kui süsinikterased. Ehitusterastena kasutatakse peamiselt süsinikteraseid ja madallegeerteraseid.
13. Metallide omaduste määramine-tõmbetugevus, kõvadus
Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir , tõmbetugevus ja suhteline pikenemine.Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon ( venivus ) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Sedanimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks. Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures. Voolavuspiiri ja tõmbetugevuse mõõtühikuteks on N/mm2, kg/cm2või kg/mm2.Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist.Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne.
Kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli( Brinelli meetod). Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus.
14.Metallidest ehitusmaterjalid-valtsmetalltooted, sarrusterased, metallpeenmaterjalid
Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest.
Tähtsamad neist on järgmised:
•Ümarteras (d ≥ 5 mm);
•Ruut-teras;
•Latt-teras;
•Leht-teras (paksus ≥ 4 mm);
• Plekk (paksus •Torud võivad olla õmbluseta ( peenemad ), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud;
•Võrdkülgne nurkteras ;
•Erikülgne nurkteras;
•Karpteras;
• Topelt T-teras (I-teras);
•Rööpad;
•Mitmesugused eriprofiilid.Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest , vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist .Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks.
Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon . Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda -või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø≤ 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi jagatakse sarrusterased tugevusklassidesse:A-I...A-IV ja nende tõmbetugevus on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%.
Metallpeen-materjalidest tähtsamad on:
• Naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad , vintnaelad, püstolinaelad jne;
•Puidukruvidon kumer -, lame-või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud;
•Eriotstarbelised kruvid: kipsplaadi kruvid (peenemad, suurema peaga ja suurema keerme sammuga ); puurkruvid on puurotsikuga ja nad puurivad ise endale augu ette (näiteks katusepleki kinnitamisel); piidakruvid võimaldavad piitanihutada mõlemas suunas;
•Poldid;
•Needidtehakse pehmest terasest, vasest või alumiiniumist, nad võivad olla kumer-või lamepeaga;
•Riisad(klambrid) on mõeldud jämedamate puitdetailide ühendamiseks;
•Peentooted(ukse-ja aknahinged, lukud, riivid , haagid, käepidemed, kremoonid jne).
15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse
Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline .Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, kõige sagedamini hapnikuga. Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal ( rauarooste ).Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Elektrokeemilise korrosiooniga kaasneb alati elektrivooli tekkimine.Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes.
Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt:
•Ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile ,
•Veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist,
•Maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile,
•Korrosioon uitvoolude toimel tekib, siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas.
Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike:
•Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada;
•Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum;
•Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik.
Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid:
•Legeerimisepuhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit , kroomi või vaske;
•Oksüdeerimisepuhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht;
•Fosfaatimisepuhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht);
•Kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga;
•Galvaniseerimiselsadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise
korrosioonikindlama metalli kiht;
•Plakeerimisepuhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega;
•Lakkimine javärvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav;
•Konserveerimisepuhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga .
Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest.
Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis
hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitsdes samal ajal positiivsema potensiaaliga
metalli.Näiteks, kui kokku viia raud (-0,44) ja tsink (-0,76), siis tsink oma hävinemisega kaitseb rauda. Seepärast kaetakse terasplekk ja torud kõige sagedamini just tsingiga.
16. Tardkivimid - tekkimine, eriliigid, kasutuskohad
Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel.
Intrusiivsed ehk süvakivimidon tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt. Seepärast on nad tihedad , tugevad ja raskelt töödeldavad.
Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega.
Sõmeradtardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusegaja kerged.
Tsementeerunudtardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel.
Graniit on kristalliline kivim , kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Ta on peamine Eestis esinev tardkivim . Graniitaluspõhi on Eestis võrdlemisi sügaval ja sealt kivimit kaevandatud ei ole. Maapinnal leidub rohkesti mannerjää liikumisega meile kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks
Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on :
killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel;
sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena)
äärekivid (väga vastupidavad)
välistrepiastmed
plaadid põrandateks või seinte vooderduseks
skulptuursed detailid
17. Settekivimid - tekkimine, eriliigid, kasutuskohad
Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes.
Sõmeradsetted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi.
Tsementeerunudsetted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi )
Keemilisedsettedon tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud .
Orgaanilisedsetted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid .Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadenemise ebaühtlusest.
Paljud settekivimid koosnevad ühest põhimineraalist ja teised esinevad ainult lisandina. Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraalide rühmad on järgmised:
Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa .
Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva-ning lubjakivides.
Kaltsiiton lubjakivide põhikomponent. Lisandina esineb teda savides.
Magnesiiton samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides
Dolomiit on dolomiitkivimi peamine koostisosa.
Kips onväga pehme mineraal.
Ehituses kasutatakse:
Dolomiiti-kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda
põrandateks, treppideks,
siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka
väga keeruka kujuga detaile.
Ehituslubjakivi-Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-mehaanilistest omadustest.kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena, kõnniteeplaate, trepiastmeid jne. Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena
Tehnoloogiline lubjakivi-kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi tootmiseks, lubja põletamiseks, paberi-jametallitööstuses, samuti põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus ), heitvete puhastamisel, joogivee töötlemisel ning muudel eesmärkidel.
Marmoron tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Ta on kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga kivim. Oma dekoratiivsuse tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel.
Kiltkivid lõhestuvad väga kergelt õhukesteks plaatideks . Neid saab kasutada katusekattematerjalina.
Liiv- kasutusalal on välja töötatud oma nõuded ehk standardid , mis määravad materjali sobivuse ühe või teise toote valmistamiseks või kasutamiseks ehitustöödel. Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses-mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste -ja täitematerjalina teedeehituses, lisandina tsemendi-, keraamika -ja klaasitööstuses
Kruus- kasutusalad on mõnevõrra piiratumad kui liival -betoonitäiteks, teedeehituses, raudtee ballastkihindiks
Savi- kasutakse kolme liiki savi eri otstarbel . Tsementsavi ( tellised ja katusekivid); Raskesulatav savi; Keraamilinesavi
18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid
Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke.
Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fratsioonidesse: 4...8, 8...16, 16...32 ja 32...64mm (EN-I järgi). Harva kasutatakse ka üle 64mm jämedust killustikku. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena
Tehisliiva tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides
Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20... 50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm)
Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane.
Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud . Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist.
Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele , paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud-või klompfaktuuriga vooderdusplaate
Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust .
Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist.
Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peabolema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Odavamaid äärekive tehakse betoonist.
Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett -, klomp-, mosaiik-ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud (konaruste sügavus kuni 10mm) ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed. Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid onovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad).
19. Keraamika tootmine- kirjelda tootmise etappe ja eriliike
Keraamilisteks materjalideksnimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid.
Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse -või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine.
1. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiva meetodi puhul peab savi sisaldama vett 10...12%, plastse meetodi puhul 18...27% ja lobrimeetodi puhul veel rohkem. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber , plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass.Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid.
2. Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise pikkusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad .Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Poolkuiva meetodiga vormitakse enamik keraamilisiplaate.Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne).
3. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber -või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...900C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1...3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust
4. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60...120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus -, põletus-ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult (toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda).Põletustemperatuur telliste puhul on 900...10000C ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250 ...13000C. Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest . Telliseid põletatakse 1,5...2 ööpäeva’
5. Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurisegu koosneb mingist jahvatatud mineraalainest (põldpagu, pegmatiit, kriit jne), mõne metalli ühendist (tina, kroom, vask jne) värvainest ja veest. Valge glasuuri saamiseks värvainet pole vaja. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh. ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet
20. Savitellised - täistellis, auktellis , sillutustellis, porotherm kärgplokid
Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja “Wienerberger AS”. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid.Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam , alapõletatud tellis on kahvatu värvusega.
Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas , mõõtudega 250x120x65mm. Tellised tähistusega VTT, FTT. Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud , pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.Veeimavusmax 11%. Keskmine survetugevus 45N/mm2. Külmakindlusklass F0, tihedus 2100kg/m3. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Nähtavad pinnad soovitav lisaviimistleda. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks.Veeimavus max 13%. Keskmine survetugevus 45N/mm2. Külmakindlusklass F0, tihedus 2100kg/m3.
Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Tähistused FAT ja VAT. Mõõdud 250x120x65 või 250x85x65mm. Tihedus on 1500kg/m3, keskmine survetugevus 35N/mm2, külmakindlusklass F2 (tsüklid 100).VAT kasutuskohad-viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks.Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseksFAT kasutuskohad-Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks.
Sillutustellist põletatakse väga kõrgel temperatuuril (umbes 1100°C). Peaaegu paakumispiirini põletamisel tekib eriti suure tugevuse ja tihedusega tellis, mis on väga vastupidav. Tellis talub karme ilmastikumõjusid ja suurt mehaanilist koormust. Need on happe-, soola-ja õlikindlad. Sillutustellist on lihtne hooldada ja tänu veidi krobelisele pealispinnale on sellel mugav ja ohutu kõndida. Mõõtmed 200x100x52mm ja 200x100x45mm. Veeimavus