Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ehitusmaterjalid eksamikskordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisele materjalile ?
 
Säutsu twitteris
Eksamiküsimused
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused
1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta).
2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega).
3) Poorsus -näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid . Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega.
4) Veeimavus -mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu.
Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust.
5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust.
6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust .
7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks.
8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik- Pascal / mm/Hg
9)Aurutihedus-mtrjli omadus endast auru läbi lasta. Mõõdetakse grammides .
2.Ehitusmaterjalide termilised omadused
1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist
vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta.
2) Soojajuhtivus -mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb.
3) Soojamahtuvus -mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada . Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid.
4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh.mtrjl ei sütti, ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (nt: betoon , kips, klaas, tellis ). Põlevad on kõik need mtrjlid, ei täida eelpool toodud nõudeid(nt: impregneerimata puit, plastik , kumm ).
1)Mittepõlevad-ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivid , mineraalsed kivimaterjalid ning metallid).
2) Raskelt põlevad-süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on
saviga segatud või immutatud antipüreeniga.
3)Põlevad-kõik orgaanilised mtrjlid, kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad, põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.
5) Tulekindlus -mtrjli võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja jooksul ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse kaotuseta.
3.Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused
1)Tugevus-mtrjli võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini tõmbele, survele
ja paindele.
2) Survetugevus -kontrollitakse kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Survele kontrollitakse kõige enam kivimaterjalide tugevust.
3)Tõmbetugevus- proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale(metallid).
4) Paindetugevus -proovikeha on talakujuline, mis murtakse vastava seadme abil puruks.a
5)Kõvadus-mtrjli võime vastu panna teise mtrjli kriimustustele ja sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Kõvadust hinnatakse Mohsi skaala(homogeensed kivimaterjalid) ja kuuli surumismeetodiga(metallid).
6)Hõõrduvus-mtrjli mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Mtrjli hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörleva ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul.
7)Kuluvus-mtrjli massikaudu hõõrde ja löökide koosmõjul. Kulumiskindlust pöörlevas trumlis kuhu asetatakse uuritava materjali tükid (nt. killustik ).
8)Löögitugevus-isel. mtrjli vastupidavust dünaamilistele koormistele. Löögitugevust kontrollitakse sel teel, et standardne proovikeha purustatakse löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk.
9) Elastsus -mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju.Suure elastsusega: kumm, plastmassid , puit.
10) Plastsus -mtrjli omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Plasted materjalid on hästi vormitavad. Püsiva plastsusega on nt. vask, alumiinium .
11)Haprus-mtrjli omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad materjalid on kivimaterjalid ja malm .
4.Puidu omadused-niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid
1)Positiivsed: väike tihedus, küllalt suur tugevus, väike soojajuhtivus, väga hõlbus töötlemine, sobivus.
2)Negatiivsed: ebaühtlane struktuur, hügroskoopsus, kõdunevus, süttivus, kahjustatav.
3)Puidu värvus-valge, kollakas, pruunikas või punakas. Värvus tumeneb aja jooksul õhu ja päikese toimel. Ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus, mis vihjab haigestunud puidule .
4)Tekstuur-tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad .
5)Niiskus-seda on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes.
Hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on alati nõrgem, kuna niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet.
6)Niiskuse järgi on puit jaotatud:
1) toores puit (niiskust üle 30% kaalust)
2)poolkuiv puit (niiskust 23-30%)
3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%)
4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%)
Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse sellise niiskuse puhul.
7)Paisumine ja kahanemine-kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb. Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit praguneda või kõverduda. Kõige enam kõverduvad palgi pealispinna lähedalt saetud lauad.
8)Erimass-kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne. Poorsus kõigub erinevail puuliikidel 20...55% piires, seetõttu on puidu tihedus erinevatel puuliikidel erinev.
9)Tihedus antakse 12% niiskuse juures ja on tähtsamatel puiduliikidel ligikaudu järgmised: tamm 700 kg/ kuupmeeter , mänd 510 kg/kuupmeeter,
kuusk 450 kg/ kuupmeeter, saar 690 kg/kuupmeeter, haab 500 kg/ kpmtr, kask 640 kg/kpmtr.
10)Tugevus-on erisuundades erinev. Tugevust kontrollitakse koormisliikidele: surve pikikiudu, surve ristikiudu radiaalsuunas, surve ristikiudu
tangensiaalsuunas, tõmme pikikiudu, paine, nihe pikikiudu.
Puidu tugevus sõltub tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures.
1)Tõmbetugevus-110...130 N/mm ruudus .
2)Paindetugevus-70...100 N/mm rds.
3)Survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm rds.
4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds.
5) Nihketugevus 5...10 N/mm rds.
11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist. Soojajuhtivus on puidus pikikiudu suurem kui ristikiudu.
5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine
1)Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist.
Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest( kaardumine , pragunemine) ja puitmaterjali enda
vigadest.
2)Lõhed( praod )-jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi-(radiaalsed) või ringlõhed.
Välislõhed on levinuim lõhede tüüp, tekivad ebaühtlasel kuivamisel, siselõhed tekivad märja puidu külmumisel.
3)Oksad-kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad puitu.
4)Mädanemine-puidu riknemine temas arenevate seente mõjul. Seened toituvad mõnest puidu osast (tselluloosist, ligniinist, rakkude sisust jne),
sellega kahjustavad seened puitu. Seente arenguks on vaja puidu niiskust üle 18%, seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur
seenete arenguks on 20-35 kraadi. Alla 0 kraadi seente levik peatub ja üle 60 kraadi enamik seeni hävineb. Vees seened ei arene.
5)Mädanikku põhjustavad seened:
1)metsaseened-esinevad peamiselt kasvavatel puudel
2)laoseened-kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel kaotanud oma mahlu.
3)majaseened-kõige ohtlikumad , kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #1 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #2 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #3 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #4 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #5 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #6 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #7 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #8 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #9 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #10 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #11 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #12 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #13 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #14 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #15 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #16 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #17 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #18 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #19 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #20 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #21 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #22 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #23 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #24 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #25 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #26 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #27 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #28 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #29 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #30 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #31 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #32 Ehitusmaterjalid eksamikskordamine #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silver Tiit Somma Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
docx
Ehitusmaterjalide kordamisküsimused
22
docx
Ehitusmaterjalide vastused
32
doc
Eksami küsimuste vastused
74
docx
Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014
50
docx
Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015
48
doc
Ehitusmaterjalide lõutöö vastused kaugõpe
34
docx
EHITUSMATERJALID
27
pdf
Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun