ja on seega hea nii köha, astma kui ka kopsutuberkuloosi ja veel teistegi haiguste korral. Ta parandab ka seedeteede põletikke. Harvem tehakse teed paiselehe õitest. Paiseleht võib muutuda tülikaks umbrohuks, levib väga kiiresti. Lehed sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid happeid, limaaineid ja eeterlikku õli, ka vitamiini C. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele. Taime lehtedega on pead pestud kõõmast vabanemiseks. Roomav madar (kare virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp) See taim haakub alati kõigi mööduvate loomade ja inimeste külge, isegi tema kõrval kasvavad taimed ei pääse tema haardest. Seepärast ka nimi- kiskjarohi. Tegelikult on olemas veel üks sarnane liik: põldmadar. Vanarahvas on neid ilmselt üheks pidanud. Roomava madara varred võivad olla kuni kaks korda pikemad põldmadara omadest (kuni 1,2 meetrit). Seega takerduvad inimesed kergemini just roomavasse madarasse. Teiseks ründab
Kloroplastid 11a Ehitus http://et.wikipedia.org/wiki/Kloroplast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1. Välismembraan 2. membraanidevaheline ruum 3. sisemembraan 4. strooma 5. luumen (tülakoidi siseruum) 6. tülakoidi membraan 7. graan (tülakoidide virn) 8. tülakoid (lamell) 9. tärklis 10. ribosoom 11. plasmiidne DNA 12. lipiiditilgake Ehitus Enamus kloroplaste koosnevad kahest membraanist. Kloroplast on täidetud valgulise vesilahusega stroomaga , milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed ...
Aga see ongi ju selline kuu. Siis hakkab õhk jälle kargemaks muutuma. On ka teistsuguseid tegelasi, kes naudivad hoopis omapärasemaid lõhnu. Minu vennale Jatsile meeldib bensiini lõhn. Minu arust pole see just meeldiv lõhn, aga päris vastik ka mitte. Aga kõige nõmedam on mu ema lõhna meel. Talle meeldib visnevski rohu lõhn. Väiksena mängis ta , et käsi on katki. Siis määris paksult rohtu ja sidus kinni. Käis päevade viisi ja nuusutas. Loomulikult on tal veel terve virn uhkeid lõhnu. Ta eelistab ainult tuntud kaubamärke. Minule lasi ema isal laevalt viimati calvin clayni enternyty. Selliste lõhnade kohapealt on ta meie peres kõige targem. Isale meeldib laki lõhn. Tegelikult ongi nii, et iga sündmus elus meenutab igale erinevale inimesele einevaid- hetki, asju, aegu,seiku ja sellega meenub miski lõhn. Teistpidi jälle tundes mõnda lõhna, meenub mingi olukord, hetk. Enamasti meeldiv.
Karismaatiline mõju, Palunõid-palmima Aabe täht mõjukas Pardel Aapestik tähestik Karismaatiline mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne samasugune Karts vangla Pedak mänd Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis sõna ...
mõttega teeme-algatame, hindame me seda väga kõrgelt ning tulemuseks on hea tunne ning rõõmsad emotsioonid. Midagi ise luua ja algatada on minu jaoks väga tähtis, arvatavasti tähtsam, kui see, et ma millegagi lihtsalt hakkama saaksin. See on palju suurem ja võimsam tunne, sest ma olen üleni selle sees, ma tean, millest käib jutt, ma tean, kuidas asjad toimivad ning ma tean, kui palju vaeva võib millegi loomine või algatamine tähendada. See pole lihtsalt tühipaljas mõtete virn või ideede laadung, mille käsitlemist ma pealt vaadates ootan, see tähendab seda, et ma tegelen sellega algusest lõpuni ise, ma töötlen välja kõik võimalikud võimalused ning võib öelda, et ma näen, kuidas miski sünnib, miski, mis on mulle nii lähedal ja nii südamelähedane, miski, millele olen ma ise enda mõtete ja ideedega aluse pannud, miski, mida olen ma välja töötanud enda väikeste, kuid samas tugevate kätega- see on midagi suurt ning minu arust ka maagilist
KAETUD SEINA SOOVITAV LOE JÄRGI ETTE MÄRKIDA VERTIKAALSUS SOOVITAV ETTE MÄRKIDA ÜLASERV PAANIOTSAD PEAVAD OLEMA TÄISNURGAS PABERALUSEL TAPEET Tapeedi ettevalmistamine ja kleepimine: 1.Mõõta ruumi pikkus, laius ja kõrgus 2.Selgitada, mitu täispaani on vaja 3.Kindlaks teha, mitu paani saab 1 rullist (lähtuvalt mustrist) 4.Lõigata paanid välja, jättes 5..10 cm pikkusevaru paanidele 5.Koolutada tagurpidi rullides väljalõigatud paanide virn sirgeks ja asetada tapeetimislauale. 6.Ruumi nurgas lõigata paan pikkupidi pooleks, arvestades et tapeet kataks 2...3 cm külgnevat seina 7.Rullide ülejäägid täispaanidest kasutada väiksemate tükkide kleepimiseks (ukse-ja aknapealsed, akna-aluslaua alla jne) sobitades mustri külgnevate paanidega 8.Kliisterdada paanid ette (mida paksema aluskihiga tapeet, seda rohkem paane ette kliisterdada). PABERALUSEL TAPEET 9
esitatud esimene tuumareaktori patent alles 1955. a. Perioodilisuse süsteemis järjekorranumbrit 100 kandvale elemendile omistati nimetus fermium. Fermilab on mainekas osakeste kiirendi ja füüsikalaboratoorium Illinoisis, USA. Esimene tuumareaktor Chicago Pile No1 1942. a. lõpus valmis E. Fermi juhtimisel Chicago Ülikooli staadioni mahajäetud läänetribüüni all asuval squash'i väljakul katseseade Chicago Pile No 1 (CP-1). Alguses nimetatigi selliseid tuumaseadmeid ,,pile" (e.k., virn, riit; patarei) ja alles 1952. a. tuli kasutusele ,,tuumareaktor". Algselt E. Fermi ja L. Szilardi projekti järgi üldjoontes kerakujulisena kavandatud seade koosnes vaheldumisi laotud ja puitdetailidega kinnitatud neutronite aeglustina toimivatest ülipuhta grafiidiplokkidest ja uraanoksiidist tuumkütuse tellistest. E. Fermi ise kirjeldas aparatuuri kui ,,mustade telliste ja puitprusside lohakat virna".
Eichwald, K., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, VI kd. Tallinn, Valgus, 1978. Eichwald, K., Kukk, E. jt. Eesti NSV floora, IX kd. Tallinn, Valgus, 1984. Eilart, J., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, V kd. Tallinn, Valgus, 1973. Eilart, S. Hanijalg. Eesti Loodus, 8, 1996. Eilart, S. Kurekael. Eesti Loodus, 10, 1996. Eilart, S. Põld-litterhein. Eesti Loodus, 7, 1997. Eilart, S. Põld-varesjalg. Eesti Loodus, 8, 1995. Eilart, S. Ussikeel. Eesti Loodus, 9, 1996. Eilart, S. Virn. Eesti Loodus, 9, 1995. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Ivtshenko, S. Huvitavat botaanikast. Tallinn, Valgus, 1973. Ivtshenko, S. Kiinapuu mõistatused. Tallinn, Valgus, 1969. Kalda, A. Metspipar - pisut saladuslik salumetsataim. Eesti Loodus, 4, 1995. Kask, M., Kuusk, V. jt. Eesti õistaimi. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Taimede välimääraja. Tallinn, Valgus, 1975. Krall, H
kükitaks, et ta harvendaks ka. Ja siis on tema kõige viimane. See tuleb iseenesest nõnda välja. Kui meie tahame rutem ära lõpetada, et suplema saaks, siis tema alati segab. Kas otsib vihmausse, või leiab järsku mõne kaheharulise peedi. Me võtsime kohe riided seljast ära ja jäime suspede väele. Hirmus kuum ilm oli. Peedilehed on niisugused laiad latakad. Neil oli veel kastet sees. Peetide vahel kasvab niisugune umbrohi, niisugune kare. Selle nimi on virn. Mina ei salli seda. Keset põldu on üks suur pikk mais. See on kogemata kasvama hakanud. Kui me selle maisini jõuame, siis peame alati natuke vahet ja istume. Mina jõudsin sel päeval kõige enne maisi juurde ja siis jõudis Eeri ja siis Sass, ja Paul oli jälle kõige viimane. Siis Sass hõikas: "Poisid, ärge jamage, näete, pilv tuleb üles, käime enne jões ära, kui sadama hakkab." Korjasime välja äärest riided kokku ja panime igavese ajuga Kivistiku küüni juurde
rohkem kui sama koguse parima kütuse põletamiseks). Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. detsembris. Nõukogude Liidus lasi silmapaistva teadlase Igor Kurtsatovi juhtimisel töötanud füüsikute kollektiiv esimese tuumareaktori käiku 25. detsembril 1946. a. Inglise keeles tähistatakse tuumareaktorit sõnaga pile, mis tähendab virna. Esimene tuumareaktor oligi oma olemuselt virn, sest ta koosnes mitmesajast suurte grafiittelliste kihist, mis kokku moodustasid midagi tohutu grafiitkera taolist. Kera suhteliselt väikeses keskosas, reaktori nn aktiivtsoonis, läbis telliseid kaks silindrilist avaust, millesse asetati metallilist uraani või selle oksiide sisaldavad alumiiniumpadrunid. Kokku viidi aktiivtsooni umbes 50 tonni uraani, mille mass ületas kriitilise massi ja milles seetõttu võis kulgeda isearenev lõhustumis-ahelreaktsioon
Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein. Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm. Esineb peamiselt inimmõjuga aladel. Kasvukohana eelistab niisket ja viljakat haritavat maad aga kasvab ka metsa- või teeservades ja veekogude kallastel. On hea toidutaim koduloomadele. Õied meenutavad väikest valgest tähekest, mõnikord võivad kroonlehed puududa. Kõrvenõges (Urtica dioica) on mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 13...150 cm. Värvuselt tume, hallikasroheline
Ookeani primaarproduktsioon Õppejõud Kai Piirsoo Bioproduktsioon biosüsteemi (organism, populatsioon, kooslus) biomassi sünteesimise määr; juurdekasv, mis moodustub kasvu või paljunemise tulemusena. Sisaldab 2 komponenti: 1.1 Primaarproduktsioon näitab orgaaniliste ainete moodustamise intensiivsust anorgaanilistest ühenditest; mõõdetakse biomassi (mg C, g C, t C) või energia (cal, J) ühikutes veepeegli pindala või veemassiivi ruumala kohta mingi ajaühiku jooksul. Ühik: mgC m-3tund-1; mgC m-2 ööpäev-1 jne. 1.2 Sekundaarproduktsioon heterotroofsete organismide biomassi juurdekasv või talletatud energiahulk. Maailmameres on sekundaarprodutsendid tavaliselt taimedest ja vetikatest toituvad loomad (fütofaagid). 1.1. Primaarproduktsioon võib olla: 1.1.1 Primaarne koguproduktsioon (gross primary production, GPP): autotroofsete (foto...
..15% Tisleritööde jaoks (mööbel ) 8...10% Parim tulemus saadakse, kui kasutatava materjali niiskus vastab sellest valmistatud toote kasutuskoha keskkonna parameetitele ehk tasakaaluniiskusele . Igasusne materjal peab olema ladustatud vastavalt nõuetele Materjali hoidetingimused peavad tagama Kaitstuse väliskeskkonna mõjude eeest (niiskus, temperatuur) Materjali kvaliteedi säilimise hoidmisel . Materjali virn peab olema kaitstud vihma eest katusega Virna alus peab olema horisontaalne ja tasane – see hoiab ära materjali 1kaardumise pikaajalisel hoidmisel . Materjali virn peab asuma selliselt, et ei oleks takistatud õhu liikumine läbi virna Saematerjal peab olema virnastatud vahelippidele – see tagab õhu vaba liikumise lävi virna Vahelippide arv ja asukoht peab olema vastav materjali mõõtudele – see hoiab ära
10. Bias- kallakus, vildakus, viltusus, kalduvus Lk 32 1. Influence- mõju, mõjujõud 2. Lens- lääts, prilliklaas, silmalääts, luup 3. Disort- 4. Refer- tagasi viima, omistama, juhatama, esitama 5. Screwed- vints, pommis 6. Dealership- müügitehingute firma, tehingud 7. Purchase- ost, ostmine, omandama, soetama, ostetud kaup 8. Avoid- vältima, ära hoidma, hoiduma 9. Discourse- jutustus, lühiuurimus, suhtlus, mõtteavaldus 10. Decadent- dekadent, dekadentlik 11. Pile- hunnik, virn, kuhi, riit Lk 33 1. Tapped- raputama 2. Inquirie- uurima, teateid koguma, pärima 3. Banner- lipp, võitluslipp, plakat 4. Redecorate- 5. Identify-samastama, identifitseerima 6. Acorns- tammetõru 7. Bet- kihla vedama,, välja panema 8. Sophisticated- võltsitud, rikutud, elukogenu, elutark Lk 34 1. Prioritize- prioriteet, eelistus 2. Cohsive- 3. Monolith- monoliit 4. Slightly- veidi, pisut, kergelt, natuke 5. Suburb- eeslinn, agul 6. Diversity- mitmesugusus, mitmekesisus 7
Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. Öö Faust istub tugitoolis ja arutleb: uurinud on ta mõõte-, arsti- ja õigusteadust, lõpetas magistri ja doktori õpet, kuid näeb, et tegelikult ta ei tea midagi, ta ei hinda oma teadmisi. Pöördub täiskuu poole: kui tihti su pilk minust üle käis selles toas, kus on praht, tuba kui konginurk, kus on umbne, käitega kaetud seinad, paks tolm ja virn raamatuid see on maailm. Kuu helendab maailma, kus öösel lendavad vaimud, paneb liikvele taevavägesid, elu läte. Faust kutsub välja maavaimu, kes püüab Faustilt teada saada, mis põhjustas tema värinat ja piina. Kuid ta kaob, kuna ta ei saa Faustist aru. Tuleb Wagner, Fausti õpilane, kes pilkab teda, et Faust istub koguaeg oma toas. Fausti meelest Wagner elab ilma vaevata, ahnelt tahab kõike saada. Mõtisklus: argipäeb hävitab tundeid, mis
pikaajalised olema roheline. umbrohud Lintur 70/kg Enne pritsimist 70WG 10,5/ha 4 lehe faasist kuni ei tohi põldu Kesalill, 150 g/ha võrsumise lõpuni harida. kõrvikud, kummel, linnukapsas, linnurohi, põld-litterhein, virn Haiguste Helelaiksus Prosaro 43,20/l Enne haiguse Pritsida tuleks tõrje lehtedel, 250 EC lööbimist, varahommikul helelaiksus 32,40- kõrsumise või õhtul, kui viljapeadel, 0,75-1 l/ha 43.20/ha algusest kuni kasulike kõrreliste õitsemise lõpuni. putukate lendlus
Kui kaupa maha kannate, siis alati selgitus ( miks? ) Kuupäevad, allkirjad ja laonimi. Peale üritust lehed kontorisse ära tuua. Kui saatelehed/ mahakandmisaktid on otsas, siis kohe märku anda (vastutav isik prindib neid juurde). 12 Riidepesuruum Riiuleid hoida alati korras Kui võtate midagi riiulist (nt särgid, põlled, rätikud, servjetid jne), siis jälgige, et pärast teid jääks virn püsima, et ei tekiks korralagedus riiulitel. Ka stangelt triiksärke võttes, säilitage kord. Mitte loopida mittesobiva suurusega särke vabaltlangevana stange otsa. Ebakorrektsed särgid eraldada ning anda nendest teada administraatorile. Kui triigite linu, siis alati jälgida triikraua temperatuuri (nt mustad konverentsi laudade linad on sünteetilisest kangast ja ei kannata kõrget temperatuuri).
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz Keskkonnakaitse õppetool Paberi tootmise tehnoloogilised protsessid Referaat Juhendaja Tartu Sissejuhatus Paberi tootmise juures on palju erinevaid protsesse, kuid üheks probleemiks protsesside kirjeldamisel on see, kust maalt algab paberi tootmine. Kas algab puu istutamisest, ideega toota paberit või hoopiski metsa langetamisel tekkinud sobivate puude paberitootmisesse laskmisel. Käesolevas referaadis alustasime paberi tootmise uurimist puude langetamisest, kuna samast kohast alustasid ka paljud kasutatud allikad ning ilmselgelt oleks referaat liialtki pikaks läinud kui oleks alustanud puu istutamisest. Käsitleme teemat kuni paberi valmimiseni. Teema valimise juures mängis rolli huvi metsatööstuse...
Sade jääb trumli siseseinale, vedelik tungib läbi sademe kihi ja trumli avade välja ning eraldatakse. Pressimine on vedeliku eraldamine tahkest massist pressimise teel. Pressimiseks kasutatakse mitmesuguseid seadmeid, kus töödeldav materjal surutakse füüsilise jõu mõjul kokku ja vedelik eraldub läbi sõela või riide. Pressid võivad olla kas perioodilise tööga või pidevalt töötavad. Materjali võib paigutada riidest ümbrisesse ja laduda vaheldumisi puitplaatidega virna. Virn tõstetakse koos alusega ülesse ja surutakse vastu ülemist raami. Tekitatud surve mõjul eraldub massist vedel fraktsioon. Ekshausteerimine, vakumeerimine on õhu eraldamine pakendist, purgist või tehnoloogilisest seadmest. Hõrendus tekitatakse vaakumpumba abil, õhk imetakse pakendist välja ja pakend või purk suletakse koheselt. Õhu eemaldamine parandab toote säilivust, väldib toote pinna
J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded Teema – see, millest on teoses juttu, mille kohta teos käib/ elunähtuste ring, mis teoses käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt n...
SELETUSKIRI MEHHANISEERIMISKOMPLEKSI VÄLJATÖÖTAMISEKS Ülesanne 1. Varianttabeli koostamine Varianttabel koostatakse, et anda ülevaade sadama/terminali töömahust. Töömaht väljendub kaubakäibes/kaubatöötlemises füüsilistes tonnides ja tonn-operatsioonides. Lähteülesandes on toodud kaubatöötlemise maht tonnides ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Samuti on seal ära toodud kaubavoo struktuur. Kaubatöötlemise maht tonn- operatsioonides ekspluatatsiooni perioodi jooksul leitakse arvestades kauba ladustamistegurit : Qeiotsev = Qeif .t × (1 - ) , (1) Qeilaov = Qeif .t × kus Qeiotsev kaubatöötlemise maht ekspluatatsiooni perioodi jooksul tonn- operatsioonides otsevariandi (nt v...
.20%. See nõuab 3....8-kuulist kuivatusaega. Kui selle aja jooksul ei olda küllalt hoolsad, võivad puidu välimus ja omadused kahjustuda. Vabaõhkkuivatus toimub kõige kiiremini suvisel perioodil, kuid ei võimalda puitu kuivatada alla 17...18% niiskuse. Suur osa puidutoodangust (näiteks sisustustarbed ja mööbel) nõuavad tooraineks aga märgavalt madalama niiskussisaldusega puitu. Õhkkuivatamisel laotakse puitmaterjal hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). (Lisa 1) Õhkkuivatamise eelised: · ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid; · kõige odavam kuivatusviis. Õhkkuivatamise puudused: · pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20...40p); · kuivamine sõltub aastaajast; · niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%; · suured puiduvarud seisavad (majanduslikult kahjulik).
puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust. 16. Milliste meetoditega on võimalik puitu kuivatada? Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80...100C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada.Puidu saavutatav niiskus 5...10%. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat-või võrkelektroodi vahele, millest läbi juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool
vahend nimetatud protsesside vältimiseks on lastiruumide ventileerimine, hoidmaks suhtelist niiskust 75 % piirides. Laevale laaditavate kohviubade niiskus ei tohi ületada 6 %, kakaoubadel 8 %. Kakaoubade värvus murdekohal peab olema sokolaadipruun. Murdekoha lilla või purpurne värvus annab tunnistust sellest, et käärimisprotsess pole lõpuni läinud. Kohvi stoovimistegur on 1,7...2,0 m3/t. Lastiruumide ettevalmistamisel kohvi veoks kaetakse trümmi põrand puhaste kuivade laudadega. Virn peab ulatuma poordist poordini ja tema kõrgus ei tohi olla üle 20 kotikihi. Kakaoubade veol peab neid kaitsma kakao-koiliblika eest. Selleks kasutatakse intensiivset ventilatsiooni: 6-kordset õhuvahetust ööpäeva jooksul. Samal eesmärgil soovitatakse lastiruumi poorid valgendada kriidilahusega ja valgustada trümmi mattlampidega. Meritsi veetakse lahtist ja pressitud teed, mis tootmiskoha järgi jaguneb tseiloni, gruusia ja india teeks.
· antiseptilised pastad, · antiseptilised värvid. Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained, Õliantiseptikud, Antiseptilised pastad, Antiseptiline värv. Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine 7. Puidu kuivatamine- erinevad meetodid Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Õhkkuivatamise eelised: · ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, · kõige odavam kuivatusviis. Õhkkuivatamise puudused: · pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20...40p), · kuivamine sõltub aastaajast, · niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%, · suured puiduvarud seisavad (majanduslikult kahjulik).
Seejärel asetatakse ta jahedasse antiseptikusse (15...200C). Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. Rõhu all immutamisel asetatakse puit autoklaavi (rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Puidu niiskussisaldus peab selle meetodi puhul olema alla 20%. 05.05.2014 · Difusioonimmutamise puhul laotakse puit tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. · Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7. Puidu kuivatamine- erinevad meetodid · Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu
kus puidupoorid vee aurustamise tulemusel tühjenevad,seejärel asetatakse jahedasse antisepikuse mis on toa temp 15-20 c.jahutamisel rõhk poorides langeb,vaakumi tagajärjel puit.rõhu all immutamisel asetatakse puitmaterjal autoklaavi.Rõhu all immutamisel asetset ja antiseptik surutakse rõhu alla. · Tiskusioon immutamin-siin laotakse puit tihedasse ritta,siis iga puidukiht kastetakse üle ja pulber antiseptikuga.antisptik imbub puitu tänu sellele et virn kaetakse aurtiheda kihiga n kile,ruberoid ja jäätakse 20-40 tunniks seisma. · Hiljem puit kuivatatakse,antisepimine suurendab puitkonstruktsioone märgatavalt. Puidu tulekaitse · Puidu süttimis temp ehk isesüttimine on umbes 220 c juures.puidu kaitsmiseks isesüttimise vastu võidakse kasutada järmisi võtteid · 1)puit kontstruktsioonid eemaldadakse kuumuse allikast mittesüttivad materjalid
2) VANNIS IMMUTAMINE asetatakse puit kuuma antiseptikusse. Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Siis asetatakse ta jahedasse antiseptikusse. Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. 3) RÕHU ALL IMMUTAMINE puit asetatakse autoklaavi ja antiseptik surutakse rõhu all sisse 4) DIFUSIOONIMINE puit laotakse tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulber antiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga ja jäätakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. 7. Puidust saematerjalid ja pooltooted PUIDUST SAEMATERJALID saadakse palkide pikisaagimisel. Enamasti okaspuidust, mõõtühik tihumeeter 1. POOLPALGID ümarpalk lõhki saetud 2. SERVATUD PALGID kahest küljest saetud 3. SERVAMATA LAUAD paksus 13-100mm 4. SERVATUD LAUAD neljast küljest saetud 5
vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2.6 Puidu kuivatamine Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Õhkkuivatamise eelised: · ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, 8 · kõige odavam kuivatusviis. Õhkkuivatamise puudused: · pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20...40p), · kuivamine sõltub aastaajast, · niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%,
-kombineeritud (silomeister 1 või 3 +bensoehape3,5 + 1 kg/t, silomeister 3 + siloben või superben 5 + 2 l/t) -konservantide kasutamine loomale kahjulik ei ole vastupidi -suureneb söömus ja ka toodang -konservandi võib lisada juba niitmisel mida kiiremini konservant ligi pääseb, seda parem -õhukindlalt katmine kohe kui viimane kiht on tallatud; silo tuleks teha võimalikult lühikese ajaga -ööseks (ka vihma korral) tuleks virn katta ajutise kilega -soovitav on kasutada kahte kilet (paksus vähem. 0,15 mm)kile peale põhupallid, liiv, turvas v.m.s. -pallide katmisel on soovitav 6 kilekihti parim on valge kile -madal temperatuur silomassis võihappe ja roisubakterid ei arene temperatuuril alla 15 kraadi hea silo sügisel -vanemas arengujärgus rohu koristamine suureneb suhkrutesisaldus aga halveneb toiteväärtus -silo liigid
pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid 1)Õhkkuivatamine-mtrjl laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peaks asuma maapinnast 250-400mm kõrgusel. Lastakse seista kuni puit on õhukuiv(15-20%). Eelised: odavaim viis; ei vaja tehnilisi seadmeid. Puudused: pikk kuivamise aeg(keskmise paksusega lauad 20-40p.); kuivamine sõltub aastaajast; niiskuse sisaldust ei saa viia alla 15%; puiduvarud seisavad, ei saa mtrjli kasutada. 2)Kamberkuivatamine-spetsiaalses ruumis 80-100 kraadi juures. Eelised: kuivatamine on tunduvalt kiirem kui õhukuivatamine(5-10p
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
imbu. Vannis immutamise puhul asetatakse puit algul kuuma antiseptikusse. Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Seejärel asetatakse ta jahedasse antiseptikusse. Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. Rõhu all immutamisel asetatakse puit autoklaavi (rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Difusioonimmutamise puhul laotakse puit tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni.
122 INIMTÜÜBID LAPSEPÕLVESTRESS LÄHEB LAAGRISSE Stress avaldab meie käitumisele suurt mõju. Inimene tunnetab seda ise, kas ta on hea või halb ning teised saavad sellest samahästi aru. Sõltuvalt inimesest võivad stressi põhjustajaks olla erinevad emotsioonid ja sündmused stressi võib põhjustada surm või sünd perekonnas, riid oma parima sõbraga ja võimalik, et isegi sünnipäevapidu. Stress meie elus pole nagu pärlikee, vaid ta pigem kuhjub nagu raamatute virn, et meid alla suruda. Stressi liigid lastel, eriti esmakordselt laagrisse tulevatel lastel: TEADMATUS ei osale üritustel, kartlik, pidevas ärevuses; TEGEVUS VÄLJAS ämblikud, loomad, soojus ja päike külm ja vihm, tähed äike; TEGEVUS seiklused ei meeldi, füüsilised võimed nõrk, lõbu igav, edu ebaõnnestumine; INIMESED sõprus isoleeritustunne, et mind aktsepteeritakse tunne, et olen hüljatud;
• põrandale peaksid olema kantud virnade paigutamise piirjooned koos laoaadressidega • ridade vahele peaksid olema jäetud vahekoridorid üle kahe rea, et oleks võimalik kaupu inventeerida Virnastada võib nii umb- kui ka avatud virnades. Umbvirna puhul paikneb virn seina ääres ja juurdepääs toodetele on tagatud ainult virna ühest otsast. Peamiseks puuduseks on sel juhul FIFO põhimõtte rakendamise teostamatus. Kui tekib vajadus seda teha, tuleb eri aegadel saabunud tootepartiid paigutada virnas eraldi ridadesse. Avatud virna puhul on vahekoridorid mõlemal pool
Inimene peab ikka ja alati kasvatama tõde, tõde ja veel kord tõde, et võiks viimaks ometi sündida see paratamatu ürgtõde, mis lunastab kuradi, selle ainukese neetu maailmas. Aga vähe on neid, kes seda mõistavad, peale minu ei kedagi. Hiljuti ei mõistnud ka minagi seda, sest muidu poleks ma oma isale valetanud. Ja kas aimate nüüd, mis on need kalmud kui niisugused siin üksteise kõrval? Ei aima? Need on valevirnad, üks virn teise kõrval, sest ei puhka siin kalmistul ainustki, kes poleks ise valetanud kellegi surisängil ja kellele poleks valetatud sealsamas. Igal pool ainult vale, vale ja vale. Hirmus! Aga veel hirmsam tuleb." Kõneleja lähendas oma nagu palavikus kilavad silmad Indreku omile ja ütles saladuslikult: ,,Meid endid ootab sama vale. Isegi surisängil ei kuule me tõtt. Mõistate? Isegi surisängil mitte. Ja kui te ka jumala keeli paluksite, kordki tõtt kuulda,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
