1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid 12 puidust katsekeha - 1, 2 ja 3 õhkkuivatatud (+20 o C, 30-40% RH); 4, 5 ja 6 immutatud (100 % RH); 7, 8 ja 9 kuivatatud (~105o C); 10, 11 ja 12 õhkkuivatatud (+20o C, 30-40% RH). Katsekehad 1-9 olid tiheda aastaringiga, 10-12 olid hõreda aastaringiga. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit
Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale. Puitu kasutatakse ehitusmaterjalina eelkõige sel põhjusel, et ta on kättesaadav ja teda on hõlbus töödelda. Puit on tugev ja kaalult kerge. Puit on samuti soojapidav, sitke ja hea välimusega. Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal
Fc,90,max = 17,0 kN (graafikult) Graafiku järgi leitud survekoormus Fc,90,max = 17,0 kN erineb 23% (>5%) katsest tulenevast maksimaalsest koormusest Fc,90,max,est = 22,0 kN. Seetõttu ei või Fc,90,max väärtust kasutada survetugevuse määramiseks ning katset peaks kordama kuni väärtus jääb selle hälbe piiridesse. Hetkel jätkan arvutustega kasutades maksimaalse survekoormusena katsest tulenevat maksimaalset survekoormust (Fc,90,max,est). 2.5 Survetugevus risti kiudu F c ,90, est 22,0∗103 f c, 90= = =4,9 MPa b∗a 43∗105 2.6 Elastsusmoodul risti kiudu 6 ( 0,4∗F c ,90, max −0,1∗F c, 90,max )∗h ( 8,0−2,0 )∗103∗91 Ec ,90 = = =163 MPa ( w 0,4 F −w0,1F )∗A ( 0,78−0,04 )∗43∗105
kg/m3). • Balsa tihedus 176 kg/m3 ja lignum vitae tihedus 1230 kg/m3. Näiteks balsa tihedus võib varieeruda 40…320 kg/m3. EHITUSMATERJALID 8 SOOJAJUHTIVUS (THERMAL CONDUCTIVITY) Puidu soojajuhtivus sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, veesisaldusest, tihedusest, puu liigist ja temperatuurist Piki kiudu on standardniiske männipuidu soojaerijuhtivus ligikaudu 1,8 korda suurem kui risti kiudu, olles piki kiudu 0,22 W/m0C, risti kiudu aga 0,14 W/moC. Puidu niiskuse suurenemisel 1% võrra puidu soojajuhtivus kasvab 1,2% võrra. Heli levib puidus 2-17 korda kiiremini kui õhus. SOOJAMAHTUVUS Puidu soojamahtuvus on sõltuv temperatuurist ja niiskusest ja seda väljendatakse erisoojuse kaudu. Puidu keskmine soojamahtuvus on 1,356 kJ/kg0C
juuksekarva läbimõõduga puhta klaasi salgud. Ühes valguskaablis võib olla sadu või tuhandeid kiude. Üks valguskiud koosneb kolmest osast. Esiteks on tuum õhuke klaas mida läbib valgus. Teiseks on kattematerjal, mis on tehtud dielektrikust materjalist, tavaliselt kaetud akrüülpolümeerivõi polümiidi kihiga. Kattematerjal ümbritseb kaabli tuuma ja peegeldab valgust tuuma tagasi. Kolmandaks osaks on pinnakate, mis on tehtud plastmassist ja kaitseb kiudu vigastuste ja niiskuse eest. Koos moodustavad nad valguskaabli südamiku. Olenevalt kaabli kasutusalast, võib kiudude punti ümbritseda veel mitu välist ümbrist. Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgustneelav tume klaas, mis takistab ühest kiust lekkivat valgust teistesse kiududesse kandumast. See hoiab ära erinevate signaalide segunemise. Optilisi kiude on kahte tüüpi: üksikmeediumi kiud ja mitmemeediumi kiud. Ühemeediumi
mineraalsetest või sünteetilist päritolu rakkudest. Loomse päritoluga kiud sisaldavad proteiini molekul. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Sinna kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisal ja taimsed ebemed. Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiudu valmistatakse looduslikust materjalist keemilise lisandidega. Sünteetilist kiudu on valmistatud vedeliku või lahuse polümeersest vaigust. Kiu mineraalset päritolu kasutatakse armeerimisel ja valmistamisel eriti tugevate toodete valmistamiseks. Keraamiline kiud viitab mineraalse päritoluga kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilist kiudu toodetakse ainult elektrisulatusahjudega. Suland kiustatakse kas suurekiiruseliste ratastega või kõrgrõhu-õhujoaga, ning kiud tõmmatakse kogumislindile. Toode
m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: Valem 2: ow = mw / (awbwlw) * 1000 , kus mw proovikeha mass, g; aw, bw, lw proovikeha mõõtmed, cm. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus Kw12 redutseerimiskoeftisent, mis võetakse tabelist. 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikeha ristlõike mõõtmed 20x20 mm, pikkus kiu suunas 30mm Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 +- 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm2] arvutatakse valemiga nr 4: Valem 4: Rs = P / a*b , kus P purustav jõud a,b ristlõike mõõtmed.
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4
PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini
Lina Põhitoodanguks on linavars ja seemned. Suurimaks probleemiks on lina koristamine põllult. Väiksema kasvupinnaga on lina võimalik kitkuta , aga suurema kasvupinnaga on selleks vajalik kombain. Eriti olulised on linale boor(B) ja tsink(Zn). Ka suureks tunnustuseks on ,et Euroopa töösturid on hinnanud Eesti linakiu Kuldtähe vääriliseks. Lina on väga tugev ja vastupanu võimeline. Linavarre ümbertöötlemisel tulemusena saadud materjali nimetakse linakiuks. Kasutusalad Pikka kiudu kasutatakse: * Auto ja lennukitööstuses * Niidi ja kangatööstuses * Fiiberplasti ning liimpressplaadi tootmises. Lühikest kiudu kasutatakse: * nööri, vatiini, soojusisolatsiooni vildi tootmises; * kattematerjalid-loorid * geotekstiilide, tsemendi, mastiksite ning pahtlite tootmises. * Ravimina on kasutatud ka linaseemneid. Parimat lina kiudu saab kõrgekasvulistelt taimedelt (+60cm), mis on jämedad ning neil puuduvad harud. Riskid
1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini
Kerge hooldada. samamoodi nagu Mitte hõõruda. Väiksema temperatuuril tsentrifuugimine ja Peenpesu tsellulooskiududes pesta, muidu jäävad trummelkuivatamine ei toiminguga. t tooteid. Soovitav tootesse kortsud sisse. kahjusta kiudu. Talub Mitte pesta 40C juures. väänamist. tsentrifuugida. 6. Õhu läbilaskvus 7. Hüdrokoopsus Niiskes olekus on Väiksema Väike niiskumisimamis Ei mõjuta polüestri Niiskusesisaldus on Peaaegu ta 3x tugevam kui niiskusimamisvõime võimega
22,0 20,1 30,5 8,93 20,5 19,6 30,8 11 20,7 19,7 30,8 12,456957 445 461 20,6 19,6 30,8 5,54 20,3 19,5 30,7 12 20,5 19,7 30,7 12,268337 417 432 20,3 19,6 30,8 5,11 3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti pärast peale koormamise algust. Survetugevust [N/mm²] arvutatakse valemiga nr 4: Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus
Aga mis on tekstiilikiud? Tekstiilikiud on painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste 2 tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Polüesterkiud, puuvillakiud, lambavillakiud (järjekorras vasakult paremale). http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&sa=N&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=bCRNcaa59K1yQM:&imgrefurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/o bjekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html&docid=ABgj5jkR2y7AwM&imgurl=http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/DSC00 893_(2)
või toru laiust või ebaühtlase laiuse korral selle keskmist laiust. Tekstiilkiud - painduvad, peenikesed ja võrreldes suurima laiusmõõduga väga pikad saadused, mis nende omaduste tõttu sobivad tekstiiltoodete valmistamiseks (ehk mida on kasutatud kedruse valmistamiseks ja mis on tooraineks lõnga, niidi, riide ja teiste tekstiilide tootmisel). Ehituselt kujutab kiudaine endast molekulide kompleksi, mis on paigutatud kaootiliselt või orienteeritult piki kiudu. Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb
Lina kiud on: kõige tugevamad taimsed kiud niiskena tugevam, kui kuivana kollakast kuni vallika värvuseni vähe elastne venib vähe imab hästi niiskust laseb hästi õhku läbi juhib hästi soojust Linakiu Kasutusalad Linakiudu kasutatakse: madratsite katteriidena igapäeva riiete valmistamiseks võib ka kasutada filtrina Kanepikiud Kiu saamiseks kasutatakse harilikku kanepit, mis sisaldab tugevat, niiskusele vasutpidavat kiudu. Kiudu andev erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ning ei ole narkootilise toimega. Eestis on kiukanepi kasvatamine keelatud. Kanepikiu Omadused Kanepi kiud on: väga kerged tugevad imevad hästi vett hingavad hästi
plastikkiududest, milles levivad informatsiooniga moduleeritud valguslained. SINGELMODE KIUD on ühemoodiline kiud ehk kiudoptilise kaabli kiud südamiku diameetriga alla 10 mikromeetri . Kasutatakse andmete ülikiireks edastamiseks pikkade vahemaade taha. Ühemoodiline kiud võimaldab suuremat ribalaiust kui multimoodiline kiud, kuid selle peenem südamik teeb keerulisemaks kiu sidestamise valgusallikaga.Ühemoodilist kiudu hakatakse üha enam kasutama ka lühemate vahemaade puhul. MULTIMOODKIUD - (multi mode fiber). Optiline kiud. Mille diameeter on suurem kui ainumoodkiul see tähendab, et suurem kui pool kasutatava valguse lainepikkust. Valgus saab sellisesse kiudu siseneda erinevate nurkade all, mis lihtsustab kiu sidestamist valgusallikaga ja teeb võimalikuks laiema kiirega valgusallikate (näiteks valgusdioodide) kasutamise.
puuvilla kandmismugavuse ja sünteetilise elastaani omadused. Tulemuseks on optimaalne sobivus kehakujuga ja pikaajaline rõivavormi säilimine. 1. Aastal 1856 omandas saare Ludwig Knoop ning alustas vabriku rajamist. Kreenholmi saarel asuvad Kreenholmi Manufaktuuri tootmishooned. Narva jõel Narva linna piirides Ida-Viru maakonnas. 2. Praegu ei valmistata Eestis puuvillast kangast, vaid tuuakse mujalt sisse. 1.Linast kiudu saadakse taimede kasvatamisel. 2. - lina õis. 3.Pesus tõmub linane riie kokku ja muutub raskeks ja halvasti käsitletavaks. 4. Maksimaalne pesutemperatuur, mida linane riie kannatab on 95 kraadi. 5. Masinkuivatusest tuleks hoiduda, kuivaks kortsunud esemeid on väga raske triikida. 6. Valged esemed: täispesupulber Värvilised esemed: Color pesupulber Leidke internetist vihjeid lina tootmise kohta Eestis. Kus asusid suurimad linakasvatustalud Eestis
Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill. On tugev, hästi sirgestuv, ei elektriseeru ning on hea puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. 1.1.5 kašmiirvill Kašmiirkitselt kammitakse eriti peent ja kallist villa, mida kutsutakse ka kiudude kuningaks. Kašmiirlõng on väga pehme, kerge ja soe. Imab väga hästi niiskust ja sobib seega Selleks et saada parimat kiudu, kammtakse kitselt aluskarva. Sellest eemaldatakse hiljem sisse jäänud pealiskarvad. Kammimine tehakse kevadel, kui loomad oma talvekarva vahetavad. Kuna ühelt kitselt saab ainult väga vähe villa (kuni 500 grammi), siis on see väga kallis. 1.1.6 Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga
õõnes, mis muudab ta pesupulbrit mitte taluvaks. Džuut (JU, Ju) juti, juuti, jute, Jute, juta Džuut on taim, mida võiks tinglikult võrrelda meie pillirooga, kuid Eestis antud kiudu ei kasva. Seda troopilist taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Bangladeshis, Tais, Pakistanis, Hiinas jt. Džuut on puuvilla järel maailmas kõige levinum taimne kiudmaterjal, ent selle tootmine on puuvillaga võrreldes märksa odavam ning kasvatamisel ei kasutata väetisi ega taimekaitsevahendeid.
Birgit Võidula ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD11b Juhendaja: D.Tuulik Tallinn 2011SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Aramiidi tuntakse kui sünteetilist kiudu (aromaatsed polüamiidid), mis on kaalu arvestades tugevam kui teras. Sellest saab kõrgefektiivseid polümeerseid materjale. Kõige tuntumad kasutusalad on sõjaväes, korrakaitse ning päästeteenistuses. 2 ARAMIID KUI MÕISTE Aramiid- kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega. Kusjuures vähemalt 85% amiid või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult, ja imiidsidemeid, kui neid üldse
Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskusesisalduse, tiheduse ja survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Katsetatud materjalid Katses kasutati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning tihedat ja hõredat mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1)
Trummelkuivatus on lubatud ainult lühikest aega ja madalal temperatuuril. Triigitakse madalal temperatuuril. [2] Sünteetilised tekstiilid on näiteks akrüül, polüamiid/nailon, polüester, spandex ehk elastaan (kaubamärgina Lycra) [1] Polüamiid Polüamiid on polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Polüamiid (nailon) on vastupidav ja veniv materjal. Kandmisel muutuvad polüamiidist esemed topiliseks. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. Staatilise elektri vähendamiseks soovitatakse kasutada loputusaineid. [2] Polüester Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. [2] Polüakrüül Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga
sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist. Üks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemneümbrise leotisest ja veinist valmistatud jooki. Samas oskas ta eristada mürgiseid seemneümbriseid süütutest seemnetest ja oli teadlik kanepisuitsu hallutsinogeensest mõjust. Kiukanepit kasvatatakse kiu saamise eesmärgil, see sisaldab tugevat, niiskusele vastupidavat kiudu. Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega. Kanepi kiud leiavad kasutamist mööbli- ja tekstiilitööstuses, kiud ja puitlaastud sobivad ehitusmaterjaliks, kiudu on kasutatud isegi luksusautode sisustuse valmistamisel. Sellest saab valmistada mitu korda rohkem tselluloosi kui puidust. Kiukanepit kasutatakse ka kanepiõlle tootmiseks. Peamiselt valmistatakse kanepist köit ja nööri
Temperatuur Purustustöö Materjal /C KV /J 1. S355 20 208 2. Teras 20 8,7 45 3. S355 -50 166,39 4. Teras -50 2,5 45 4. Järeldused Kõige väljapaistvamad materjalid olid C60E ja klaaskiudkomposiit piki kiudu. Terase (C60E) tugevusnäitajad pole kül kõige paremad antud listist kuid plastsusnäitajad on. Teras sobib endiselt hästi masinaehituse valda, kuna kannatab ka dünaamilisi koormusi ja ABS materjalist ka kindlasti kõrgemaid temperatuure. Järjest rohkem kasutatakse masinaehituses erinevaid plaste, mis võivad olla tihti suurema kulumiskindlusega. Eritugevuse näitaja on kõige suurem klaaskiudkomposiidil piki kiudu, samas palstsusnäitaja on suht madal
· LINA KASVAB KA EESTIS · LINAKIUD ON HELEKOLLANE VÕI HELEHALL · LINAST TEHAKSE KLEIDIRIIET, VOODIPESU- JA KÄTERÄTIKURIIET, NIITI, NÖÖRI · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU KÜLM · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VEELGI VASTUPIDAVAM KUI PUUVILL · KERGESTI KORTSUV Lina peetakse üheks vanemaks kultuuritaimeks Vanas Maailmas. Arvatakse, et algul hakkas inimene teda kasvatama õlirikaste seemnete pärast, seejärel õppis kiudu kasutama. Kiulina vars on pikk, peen, silinderjas, lehed kitsad, õied enamasti sinised, kui ka valged või roosad. Õis on avatud vaid hommikust lõunani, siis hakkavad kroonlehed langema. Lina on isetolmleja. Lina kasvab 60-175cm kõrguseks. Õlilina on lühem ja vars rohkem harunenud, kupraid on palju rohkem, kasvatatakse soojemas ja kuivemas kliimas seemnete saamiseks. Eesti soodne kliima, uute kiulina sortide kasutuselevõtmine ja efektiivse tehnoloogia
ristlõikel näha südamikuõõnsused nö õhukanalid, seetõttu ongi need kiud õhku läbilaskvad ja niiskust imavad. Keemilisi kiude on võimalik valmistada erineva ristlõikepinnaga, näiteks seest õõnsatena ja sellega muutes neid kergemateks ning soojapidavamateks. *KIU VÄRVUS JA LÄIGE KIU VÄRVUS sõltub looduslikel kiududel kasvuoludest ja liigist. Värvus varieerub kollasest pruunini, ka punakavarjundiga või hallist mustani. Valge värvuse saamiseks kiudu puhastatakse ja/või pleegitatakse. Keemiliste kiudude värvus on tavaliselt valge või läbipaistev, kui juba kiu tootmisprotsessi käigus võib lisada värvainet ja nii saab juba kedrata värvilisi kiude. KIU LÄIGE on valguskiirte peegeldumine kiu pinnalt inimese silma. See oleneb kiupinna siledusest, kiu ristlõikepinna kujust, kiu jämedusest, kiu läbipaistvusest ja valgust hajutavate pigmentide hulgast kius.
punktist teise või teistesse punktidesse. Peamiseks andmeedastuse liigiks on andmevahetus kahe arvuti vahel. Andmeedastuseks kasutatakse tavaliselt kaablit, kuid kaablid on erinevad. Koaksiaalkaabel Koaksiaalkaabel saab olla kas jäme või peenike. Vahe on kaabli läbimõõdus ja sellega koos ka kaabli segmendi pikkuses. Koaksiaalkaabel on mõeldud kohtvõrgu loomiseks. Koaksiaalkaabel 2 Kaabli keskosa on vasest ja koosneb ainult ühest kiust. Seda kiudu kaitseb plastikust isolatsioon, mis eraldab sisemist kiudu ja metallist kaitset. Metallist kaitse (ekraan) on mõeldud andmeedastuse häirete vältimiseks. Väline kaitsekiht. Koaksiaalkaabel 3 Kaabli väliskest on tavaliselt kõva, kuid on ka pehme kestaga kaableid. Varjestuse parandamiseks kasutatakse vahel topelt või neljakordset ekraniseerimist. Isolatsioon saab olla lisaks plastikule ka tefloon või mõni muu tehis materjal. Koaksiaalkaabel 4
Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule veesisaldusega 12% Valem 4.2.3 abiga. 0 w 012 = w Valem 4.2.3 K 12 kus, K w12 redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelistTabel 4.2.1. Tabel 4.2.1 Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% 4.3. Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu 4.3.1. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 × 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja mitte väga suure kiirusega. Survetugevust arvutatakse valemiga P
Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu - Puistematerjali puhul – mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on - Vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Klassifikatsioon võib toimuda mitmesuguste eriomaduste, aga ka kuju ja kasutusala järgi: 1. Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) 2. Vormi järgi (tükk-, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid) 3
Neid kinnituvaid osi on kahesuguseid ja nende alusel jagatakse reaktiivvärvid rühmadesse: vinüülsulfoon-rühm, kuhu kuuluvad näiteks Remazol ja Primazin värvid, teine monokloortriatsiin-rühm, kuhu kuuluvad Cibacron-, Procion-, Basilen- ja Levafix-värvid. Rühmade erinevat keemilist stabiilsust kasutatakse ära keemilises reservtrükis. Reaktiivvärvid jagunevad veel reaktiivsuse ning substantiivsuse alusel. Reaktiivsus näitab, millisel temperatuuril ja kui kiiresti värv kiudu kinnitub. Substantiivsus iseloomustab värvi võimet lahusest kiudu liikuda. 1. KUUMVÄRVID (aeglased) KÜLMVÄRVID (kiired) Väike reaktiivsus ↔ suur reaktiivsus 2. TRÜKKIMINE VÄRVIMINE Väike substantiivsus ↔ suur substantiivsus Tsellulooskiude värvides ühineb värvaine aluselises lahuses tselluloosi hüdroksüül- e. OH-rühmadega,
LIHA Pikkimine – enamasti tai liha lisamaitse ja mahlakuse andmiseks, seest täidetud (ploomid, aprikoosid, porgand) Searümp e. lihakeha o Seajalad o Singitükk o Tagumine praetükk o Seljakarbonaad o Seljatükk o Pea o Kõhuäär o Ribitükk o Labatükk o Koot t 4-6 Co sulatatakse o Tükke lõigata risti kiudu Liha pannakse KEEVASSE MAGEDASSE VETTE. Suuretükilised liharoad – suurest tükist lõigatakse viilud Portsjontükilised liharoad – kindla kaaluga Väikesetükilised liharoad – kuubikud, ribad Rulaad: Sea-, veise-, lamba-, vasika-, küülikulihast Valmista ette täidis- hakkliha, köögivili, peekon, omlett. Lõika liha tasapinnaliseks nelinurgaks, vasarda ja maitsesta soola ja pipraga.
Ramjee Merlin-Hans Hiiekivi Lühidalt • Ramjee ehk lumivalge bömeeria on Hiina nõgese niinest saadav kiud, mis sarnaneb linasele, aga on valgem ja siidisema välimusega. • Ramjee on haruldane, väga peen ja kallihinnaline tekstiil-materjal. • Ramjeest saadakse tugevaimat looduslikku kiudu (ramjeekiudu), sellest tehakse kalleid pitse, riiet ja nööri. • Sel on suured südamekujulised, lehed, kaetud alumiselt küljelt valgete karvadega. Leviala • Seda kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas.. • Suurimad rahvusvahelisd ramjeetootjad on Hiina, Taiwan, Korea, the Filipiinid ja Brasiilia. Ajalugu • Ramjee on üks vanimaid tamseid kiude , seda on kasvatatud juba ligi 6000 aastat. .
Lina Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil.
Mikk Reinpõld 104001KAOB Keraamilised kiud struktuur Kui aatomid on korrapärase kujuga siis on kiu tugev aga habras. Aatomid moodustavad kolmemõõtmelise ruumilise struktuuri. Kuid proovitakse teha amorfse struktuuriga keraamilist kiudu. Ceratex keraamiline riie Kõrge kuumustaluvus kuni 1200oC Riiet saab tugevdada klaaskiuga soovi korral ka terastraadiga Lisatakse ka sidujat, mis termoisolatsiooni ei mõjuta Peamiselt kasutatakse turvatekkidena, keevituste juures, jne Ceratex keraamiline tekk Kannatab samapalju kuuma kui riie Tekk on hea heliisolatsiooniga On vastupidav temperatuuri kõikumistele tule- ja korrosioonikindel
temperatuuril toob see kaasa nailonkiu osalise hüdrolüüsi. Nailonit võib ka pesta pesumasinas külma veega, kuid ei soovitata panna seda kuivatisse, kuna nailon võib hakata sulama. Peale pesemist võib riiet raputada, et ei jääks kortse sisse. Iseloomulik on nailonkiu väike kuumakindlus. Triikimiseks soovitatakse temperatuuri 110-150 kraadi, kuid seda ei tohi ületada, kuna nailon hakkab siis sulama. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. Nailonesemete puhastamiseks sobivad mitmed lahustid, kuid peab olema ettevaatlik, sest atsetoon lahustab nailonit.
Siid on pärit Hiinast. Enne paberi leiutamist kasutati siidi kirjutamiseks. Siidist kanga tõid hiina kaupmehed Pärsia kaudu Damaskusesse ja sealt edasi jõudis siid Euroopasse. Siidi nimetatakse tema omaduste ja ilu pärast tekstiilide kuningannaks. Siidi toodavad siidiussid, kes söövad mooruspuu lehti. Siidiussid moodustavad siidikookoneid. Kookonid keedetakse ja pärast seda saab nendelt kerida pehmet pruunikas - halli kiudu. Ühe kookoni kerimisel saadakse 300 - 900 meetrit peenikest siidiheiet, millest kedratakse niit. Siid on kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Siid tundub alati jahedana ja ei põhjusta higistamist. Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Siid ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke.
Elastsus tõuseb veelgi kedratud kiudude ja tekstureeritud kiudude puhul; - tõmbetugevus ja kulumiskindlus on väga suur; - soojapidavus on hea ka filamendi juures; - plekieemaldusvahendites esineda võivad fenooliühendid lagundavad PA, - mereveekindel. -Põlemisel polüamiid tilgub, lõnga otsa tekib kõva tombuke. [4] Mikropolüamiid (PA) Mikropolüamiid on mikrokiud, mis on kas siidiniidi peenusega või peenemad. Mikrokiuks loetakse kiudu, mille paksus jääb alla 1 dtexi (1 dtex tähendab, et 1 grammis on 9000 m niiti). Mikrokiudu toodetakse filamentkiuna ning enamasti suruõhu abil säbardatuna. Säbarus ei suurenda lõnga elastsust, kuid seob liikumatut õhku ning lõng tundub pehmemana. Mikrokiudu toodetakse polüamiidist. Mikropolüamiidist valmistatakse sukkpükse, puhastusmoppe ja lappe. Mikrokiud imab endasse väga hästi niiskust. Põlemiskatse Materjal Kanga näidis Katse tulemus
kiud keemiakontserni Du Ponti'i poolt, kes registreeris spandeksi kaubamärgi Lycra all 1961. aastal. Elastaankiu laialdane kasutuselevõtt tõi kaasa murrangulise arengu esmalt pesu- ja sukatööstuse, hiljem ka kergete ja pealisrõivaste tootmises. Elastaankiude kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt.[ 3.] 6 TOOTMINE Kiupolümeeri tootmine on keeruline ja mitmeastmeline protsess. Kiudu kedratakse tavaliselt kuivketrusmenetlusega, kuid saab kasutada ka sulatus-ja kuivketrusmenetlust. Protsess nõuab täpsust ja on kallis. [ 5.] Elastaani toodetakse enim firmas Du Pont Ameerika Ühendriikides, selle kaubamärki Lycra kasutatakse peaagu kiunimetusena. Du Pont'i kiutehaseid on ka Argentiinas, Brasiilias, Suurbritannias, Hollandis, Kanadas, Hiinas ja Singapuris. Veel toodavad elastaani Bayer ja Fillttice. Need kolm firmat toodavad umbes 90% maailma elastaanitoodangust
Sünteetilised kiud jagunevad: Polüamiid (nailon) On vastupidav ja veniv materjal. Kandmisel muutuvad polüamiidist esemed topiliseks. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. Staatilise elektri vähendamiseks soovitatakse kasutada loputusaineid. Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega
Puuvill Tauri Udras 10D VKG Kirjeldus Madal põõsastaim, talub hästi kuumust kuid vajab rohkelt vett Seemet ehk kupart ümbritsevad tselluloos kiud, igal seemnel võib olla kuni 7000 katvat kiudu Kiu looduslik värv on valge või kreemikas, see imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära, on väikse elastsusega ning soojusjuhtivus on halb Kasvu piirkond Puuvillataimed kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel Suurimad kasvatajad on India, Hiina ja USA (ka suurim eksportija) Kasutus alad Tänapäeval tekstiilitööstuses enim kasutatav looduslik materjal Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks
Jooksev aed - 10. september 1976 Sissemähitud kõnniteed oktoober 1977 Ümberpiiratud saared 4. mai 1983 Pont Neuf 22. september 1985 Vihmavarjud 9. oktoober 1991 Sissemähitud Riigipäevahoone 24. juuni 1995 Mähitud puud 14. detsember 1998 Mähitud Snoopy maja - 2003 Väravad 12. veebruar 2005 Sydney rannik 1969 mähkis paar sisse miilipikkuselt Little Bay ranniku Sidneys Projekti teostas 130 töölist, kes pühendasid 17000 inimtöötundi Projektiks kulus 95600 m2 kiudu ja 56 km köit Vastukaja oli positiivne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissemähitud saared 4.- 7. mai 1983 pakiti roosa kile sisse 11 saart Miami lähedal Saarte ettevalmistamisel viidi ära üle 40 tonni prügi Kilet kulus 603850 m2, tööd jagus 430 töölisele
inimene oma riiete tegemiseks kasutanud juba üle 10000 aasta. Villa tähis riideesemetel. Erinevad villaliigid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Villakiu ehitus Peamiseks koostisaineks on valk. Villakiud koosneb kolmest kihist. Kõige välimine kiht on soomuskiht, mis annab villale läike ja kaitseb kiudu. Tänu sellele kihile on võimalik villakiududel üksteise külge klammerduda ja saada vilti. Teine kiht on koorkiht, millest sõltub kiu jämedus, tugevus ja elastsus. Kõige sisemine on säsikiht, millest sõltub kiu veeimavus ning soojusjuhtivus. Villa omadused Vill on pehme, elastne ja meeldiv. Laseb õhku läbi ja tänu sellele ei põhjusta higistamist. Imab palju niiskust ilma, et tunduks märjana. Kergesti pestav ja ei määrdu lihtsalt.
Puidutöötluse toodang Põhitoodang – Palgid – Prussid Lisatoodang – Tehnoloogiline laast - raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükkid – Saepuru - 1-5mm paksused puidutükid – Puukoor Materjali Valimine Puidu kvaliteestuse määramine – Oksad • Kõige suuremat mõju saetoorme kvaliteedile avaldavad oksad. Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. – Lõhed • Puidu rebenemine pikki kiudu – Kõverus • Kõrvalekalle pikisuunast – Seenkahjustused • Puidusinavus ja mädanemine – Muud puidurikked • Vaigupesad, mõlud, tehnilised vigastused jne Ettevalmistus palgi lahtisaagimiseks • Sorteerimine – puuliigi, jämeduse ja kvaliteedi järgi • Metalli otsimine – aja jooksul kasvavatesse puudesse sattunud metallitükid • Mõõtmine – õige kliendi leidmiseks ja puu sorteerimiseks
läbimõõduga väikese hajuvusega Ajaline koherentsus: suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus (~30 cm) Laserite liigid Gaaslaser- omane kiirguse suur monokromaatilisus ja lainepikkuse stabiilsus Dielektriklaser ehk tahkislaser- keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed Laserite liigid Kiudlaserid- valgust juhitakse mööda ühemoodilist kiudu Vedeliklaserid- kitsas kiirguse lainepikkuse vahemik Pooljuhtlaserid- Pooljuhtlaserid on dioodid, millele antakse energiat elektriliselt. Nõrku laserdioode kasutatakse näiteks laserprinterites ja CD/DVD-lugejates Tööstus ja äri: Laserlõikus Laserkeevitus Laserpuurimine Lasergraveerimine Laserhiir Laserskanner Laserprinter Kasutatud kirjandus http://gizmodo.com/how-many-laser-pointers-would-i
Dzuut Dzuut on troopiline niiskuselembene taim, mis kasvab 3-4 meetri kõrguseks. Dzuute on kahte liiki: valge ja õlidzuut.Seda taime võib võrrelda ka meie pillirooga ning see kasvab praktiliselt vees. Dzuut saab koristuskõlbulikuks 4-5 kuuga. Kiudu valmistatakse taime koorest umbes samamoodi nagu linast. Taime kasvatatakse kaldaäärsetel aladel Indias, Tais, Pakistanis, Hiinas, Bangladeshis jt. Indias on dzuudi kasvanduste all üle 0,8 miljoni hektari. See moodustab 34% kogu maailma toodangust. Terve dzuudi kiu pikkuseks on 3-5 jalga. Materjali värvuseks on valgest pruunini. Dzuudis on 46,3% süsinikku, 47,6% hapnikku ja 6,1% vesinikku. Dzuudist tehtud vaipu ja matte on vägagi soovitab kasutada niisketes
Saab kedrata väga peeneid kiude, mis tunduvad pehmetena ja on siidja mati läikega. Viskoosist kergem, kuulub keskmise raskusega kiudude hulka. Põleb ühtlaselt ja lõhnab äädika järgi. Talub viskoosist paremini päikesevalgust ning see ei aldistu hallituse ja kahjuriputukate poolt tekitavatele kahjustustele. Põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub, üüdikhappe lõhn. Antimikroobne atsetaatkiud tuli müügile 1994. aastal, seda kiudu kasutatakse rõivaste ja kodutekstiili materjalina, aga samuti haiglatekstiilides. Modaal(MD) Modaalkiu ristlõikepind on ümaravõitu ja kiupind on sile. Modaal on suure tõmbetugevusega ja kõrge märgmooduliga hüdraattsellulooskiud. Tema märgtugevus on viskoosist oluliselt suurem. Koostiselt on puhas tselluloos. Modaal on kiud, millest on kõrvaldatud viskoosi puudused. Modaalkiust valmistatud tooted on mõõdupüsivamad kui viskoosil. Elastsem ja kortsumatum kui tavaviskoos
Valge soe kasvukoht. Paljundatakse seemnete või istikutega. Kasutamine Tekstiilitööstus: denim,fliis... Kalapüügi võrgud Kohvi filtrid, telgid, paber Tuletõrje voolikud Toiduõli Loomasööt Rahvameditsiin Vatt Negatiivsed küljed Vajab kasvuks palju vett. Kasutatakse rohkelt pestitsiide. Ajalooline aspekt afroameeriklaste orjastamine. Huvitavat Igal seemnel võib olla kuni 7000 kiudu. Esimene Hiina paber oli valmistatud puuvillast, nagu ka USD rahatähed tänapäeval. Vanimad tõendid puuvilla kasutusest pärinevad 7000 aasata tagusest ajast. Kuigi väljendit "Egiptuse puuvill" kasutatakse eseme kõrge kvaliteedi väljendamiseks, siis ehtne Egiptuse puuvill on äärmiselt madala kvaliteediga. Puuvillakiud on suurim teadaolev taimerakk. USA ja Euroopa vaheline puuvillakaubanduse katkemine kodusõja ajal põhjustas Euroopas suure kriisi.
Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – roheline hernes toiduks, konservitööstusele Hernes teraks – valminud kuivad seemned toiduks, söödaks, seemneks ja muuks otstarbeks. Söödahernes – kogu taim haljasmassiks, võimalik kasutada ka energia tootmiseks. Valmimisaja järgi jaotatakse sordid: varajased, keskvalmivad ja hilised, mõnikord eristatakse ka veel keskvarajasi sorte.
annaabi.ee 
