masinatega kokku rullitakse. Rullitud konsrtuktsioonide metalli paksus ei ületa tavaliselt 10mm-trit Terasest lehtkonstruktsioonid monteeritakse tavaliselt samade montaazikraanade ja messanismide abil, mida kasutatakse ka teiste metallkonstruktsioonide monteerimisel. Ühtlasti kasutatakse seadmeid mille abil saab lehti liitekohtadel kohakuti viia ja keevitamise ajal ühes tasapinnas hoida. Selleks kasutatakse mehhaanilisi ja elektromagnetilisi fiksaatoreid. Vahelae paneelide montaaz Harilikult kasutatakse 79 või 119 cm õõnespaneele. Pärast viimase plokirea paigaldamist ja nivveliiri järgi rihtimist esetatakse seinale mördikiht millele paigaltatakse vahelae paneelid esmalt hoome ühele poolele siis teisele. Mört asetatakse ja tasantatakse iga paneeli otsa alla eraldi. Paneeleida alumised pinnad peavad asetsema peale paigaldamist ühel tasapinnal. Seepärast tuleb mördikihi ühtlasele paksusele ja tasandamisele pöörata erilist tähelepanu
Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste ega dünaamiliste koormuste all Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides Ega häiri vahelae normaalset ekspluateerimist Ega ei riku välisilmet 3. Vahelagi peab olema piisavalt tulepüsivusega 4. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st. vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühes ruumist teise Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks 5. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega 6
VLK-armeeritud betoonkoorik Üldist VaheLaeKoorik on 50 mm paksune armeeritud betoonkoorik, mis moodustab vormipõhja monolitiseerivale betoonile. Selles asuvad 600 mm vahega sõrestikkandurid ehk triarmatuurid ja piki- ning ristiarmatuur, mis on dimensioneeritud vastavalt iga projekti koormusolukorrale. VLK on valatud betoonist C30/C35, 50 mm paksune, sisaldab tõmbearmatuuri ja triarmatuuri, mis on mõeldud 160 kuni 300 mm paksusele vahelaeplaadile. Kui vahelae konstruktsiooni massi on vaja vähendada, pannakse triarmatuuride vahele 400 mm laiused polüstüreentäited, saatelehel on märge VLK Light. VLKkaalon120kg/m2. Tüüpiline 2,4 m laiune 50 mm paksune VLK kaalub 0,31 T/m. Tänu VLK küllaltki suurtele mõõtmetele ja kergele kaalule on vahelae ehitamisel võimalik saavutada olulist tööaja ja - jõu kokkuhoidu tehases tehtud eeltöö arvelt.
Xxxxx Yyyyy Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 200x.a. Sisukord: 1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ......................................
paksus aeg kg/m² kg/m² paneeli asendit märkide järgi. Paigaldusel pööratakse erilist Betoneerimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. mm tähelepanu vahelae alumise tasapinna (paigaldushorisondi) hälveteta Enamkasutatavateks meetoditeks on vuukide täisvalamine kas HCE320 ≤ R120* 385 405 kujunemisele. Seejärel paneel vabastatakse tõstehaaratsitest. ämbrist (kannust) või teisaldatavast valukopast. Viimasel ajal on
õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid- kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks. HTT paneelid- kasutatakse katuslagede ehitamiseks ja on kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib isevee ärajuhtimise katuselt. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED Monoliitsed vahelaed valatakse kohapeal raudbetoonist. Monoliitraudbetoonist lae eeliseks
Ehituskile 0,002 - Vahtpolüstüreen 0,2 0,04 Põranda soojajuhtivuse arvutamine. Antud arvutuste koostamisel on kasutatud Eesti standardikeskuse standardit EVS-EN ISO 13370:2008. [1] 8 1.1.3 Pööning vahelagi Tegemist on pööning vahelaega, mille vahelae talad toetuvad katuse fermide vahevööle ning tala laius on 200mm. Talade allapoole külge (1 korruse poole) on paigaldatud aurutõkke paber. Talade külge on paigaldatud kübar profiiliga metall karkass paksusega 25mm ja karkass on paigaldatud sammuga 400mm ning roovituse külge on paigaldatud kipsplaat. Talade vahed on täidetud puistevillaga mille paksus on 300mm. (vt Joonis 3)Vahelae kõrgus puhtast põrandast ± 0.000 kuni vahelae aluspinnani (kipsini) on 2,7m. Joonis 3.
17 Sademeveerennide ummistumine takistab vee ärajuhtimist katuselt. Joonis 2.14 Sademevee äravoolusüsteem peamise katusekatte, plekk- katuse, korral (Veski, Aarmann, Niine 1959). Pööningu tuulutus, soojustus Varikatuste lahendused Joonis 2.11 Mitme meetri pikkused jääpurikad viitavad katuse või pööningu vahelae puudulikule soojustusele. Joonis 2.20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk. Pööningu tuulutus, soojustus Varikatuste lahendused ● Jääpurikate tekkimise peamine põhjus on katuse või pööningu ●
5. Tuulekoormus EPN-ENV 1.2.6 ; Koostas N.N 2011 41 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Tulepüsivus Piirded katusest kõrgem Koostas N.N 2011 42 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 7. Tuulekoormuse jaotus suhtelise jäikuse arvestamisega Määrame põikseina ja vahelae vahelise jäikuste suhte C = s/ v. Põikseina paigutuse ühikkoormusest määrame avaldise (1.27) abil. Ristkülikulise ristlõike puhul saab avaldise (1.27) teisendada kujusse ( = 1,2) H 4H 2 s = +3 . (1.35) E s th h2 Kontrollime alul paigutust hoone tipus. Lähteandmed: sein (alumine) H = 14 m, t = 0,51 m, h = 16 m,
ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 9 of 19 Monteeritavate raudbetoonplaatide eriliigid: Koorikplaadid - soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajadusel vähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne. TT paneelid - kasutatakse põhiliselt suuresildeliste tööstus- ja laohoonete vahe- ja katuslagede ehitamiseks. HTT paneelid- kasutatakse katuslagede ehitamiseks ja on kindlasti seal parim lahendus, kuna paneel oma kahepoolse kaldega organiseerib ise vee ärajuhtimise katuselt. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011
Kiirliftid Torusahtid Õhusahtid Avariitrepid Ülejäänud osa oli vaba ruum Võrdlus Hoone Maailma Tallinna Kaubanduskesk Teletorn us Terast kulus 78 000 tonni 1900 tonni Kõrus 411 m 314 m Korruseid 110 25 Hoonel olid teisaldatavad Vaheseinad Sanitaarsõlmed Kahekordse vahelae sisse oli ehitatud torustik. Vahelagesid: kandsid terasfermid Paiknevad: Tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani. Fassaadipostidest Aknaalustest taladest moodustatud terassõrestiktoru Sisemised postid kandsid vaid püstkoormust. Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega. Tuulemõju suurim hälve püstjoonest oli 28 cm. Lifte oli 104, pikimaks sõiduajaks 2 minutit.
Albert Ehitaja HOONE PROJEKTJOONISTE KOOSTAMINE Harjutusülesanded Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-11/21 Juhendaja: Juhan Tarkpea Tallinn 2014 SISUKORD Lähteülesanne 1. Konstruktiivne skeem.....M1:200................. joonis 1/7 2. Seinte konstruktiivsed lahendused ja silluste tabel................................................ joonis 2/7 3. Vundamendi fragment teljel "A"................... joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan.................................................... joonis 5/7 6. Hoone lõige................................................. joonis 6/7 7. Hoone vaated ...................................... joonis 7/7 Hoone konstruktiivne skeem M 1:200 Seinte konstruktsioonide valik ja silluste tabeli koostamine Joonise f...
tuulekoormusele. konstruktsioonidena. Elastse Lähtudes koormuse Diafragma mõiste: Jäiga skeemiga hoone: Elastse jaotumise printsiibist võib skeemiga hoone töötamise skeemiga hoones (staatiliselt öelda, et korruse kõrguse kontseptsiooni aluseks on määramatus süsteemis) ulatuses rakendatud lagede töötamine omas põhjustavad koormused koondatud jõud jaotub pinnas. Vahelae serv ühele elemendile sisejõude alumises tasapinnas koormatakse horisontaalse kõikides ülejäänud konstantse pingena st koormusega tuulest. elementides, sisejõudude arvutuslikult on ristlõige Vahelagi peab selle jaotus on määratud süsteemi tsentriliselt koormatud. koormuse edasi kandma
terrassile), trepihall, tuulekoda, katlaruum, tualettruum ja saun. Teisel korrusel paiknevad puhkeruum (mis on läbi õhuruumi ühenduses esimese korruse elutoaga), kolm magamistuba, garderoob ja duŝiruum. Kõikidest magamistubadest on antud pääs lõunakülge avatud rõdule. 4.KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Kandekarkass ja välisseinad Hoone rajatakse metallkarkassile (postid : kanttoru 160x160 mm, hoone pikisuunas vahelae ja katuslae konstruktsiooni kandvad talad : kanttoru 100x 200 mm, viimastele toetuvad vahelae puittalad (50x200 mm) ja katuslae metallkattega kihtpaneelid Välisseinad monteeritakse vertikaalsuunas paigaldatud metallkattega kihtpaneelidest Paneelid kinnitatakse metallpostide külge keevitatud horisontaalsete terasprofiilide külge. Paneelide sisekülge paigaldatakse täiendav metall kergkarkass (50 mm) ja kaetakse kipsplaadi ning dekoratiivvineeriga. Siseseinad
Mahukaalud on erinevatele materjalidele antud (kN/m³). Võimalusel tuleb omakaalu täpsustada tootja andmete põhjal. Kasuskoormus muutuvkoormus inimeste, mööbli, teisaldatavate vaheseinte, ladustatud kaupade, seadmete, liiklusvahendite jms kaalust. Arvestada tuleb ka erandolukordi, näiteks mööbli jm esemete kuhjumine remondi või kolimise tõttu. Kasuskoormusi käsitletakse ühtlaselt jaotatuna või koondatuna või nende kombinatsioonina. Põranda, vahelae ja katuse pinnad liigitatakse nelja rühma: · ruumide pinnad · garaazid ja muud liikluspinnad · lao- ja tootmispinnad · katused Iga vahelae dimensioneerimisel arvestatakse koormuse kõige ebasoodsamat paiknemist. Juhul kui tuleb arvestada ka teiste korruste koormusi, võib neid käsitleda ühtlaselt jaotatud liikumatute koormustena. Küllalt suure koormuspinna puhul vähendatakse vahelagede
raudbetoonpaneelile. Puumajas on paratamatu teise korruse vaheseinte toetamine laudpõrandale. Tellisest vaheseina võib laduda kas lapiti tellistest, 12 cm paksuse, või siis serviti moodultellistest, 88 mm paksuse Tavaliselt tellisvaheseinad krohvitakse; koos krohviga on tellisvaheseina ruutmeetri mass 180...230 kg. Tänu suurele massile on tellisvaheseinad väga helipidavad (eeldusel, et kõik vuugid on korralikult mördiga täidetud ). Puudusteks on liiga suur mass, mis on vahelae tarbetuks koormuseks, ning suur töömahukus. Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja
pinda; Elamu kasulik pind on eluruumide (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa. 17 Tehniliste ruumide pind Tehniliste ruumide pind: pind: kasutatakse hoone ekspluateerimiseks vajalike tehniliste seadmete paigutamiseks: >üle 0.5m2 horisontaalristlõikega tehniliste šahtide pind kui see on korruse tasapinnal kaetud sisseehitatud vahelae osaga (tulekaitse diafragmaga); <0.5m2 pindalaga tehniliste šahtide pind kuulub konstruktsiooni pinna sisse Liftiš Liftišahtide ristlõike pindala arvestatakse suletud netopinna hulka nendel korrustel, kus liftiš liftišaht on kaetud reaalse pinnaga. 18
pinged. Mida suurem on toeulatuse ja tala pikkuse suhe seda väiksemad on seal pinged. Pingete vähendamiseks müüritises tuleks paigaldada toeulatuses armatuurvõrk. Elastse ja jäiga skeemiga hooned. Töötamise põhimõtted. Nende põhiline erinevus? Elastse skeemiga hoone: Jäiga skeemiga hoone Nende erinevus seisneb selles, et Jäiga skeemiga hoones kantakse tuulekoormus välisseinalt kui plaadilt üle vahelae ja põikseina servale ning Elastse skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, kus koormused ühele elemendile põhjustavad sisejõude ka kõikides teistes elementides. Vahelae töö jäiga skeemiga hoones. Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik
11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. 6 Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid.
1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid.
· laudpõrandad; · parkettpõrandad · plastikutest põrandad jt Põrandaid võib liigitada veel ka muude tunnuste ja omaduste järgi, näiteks konstruktsiooni ja aluse jägi: pinnasele (keldrite ja garaazide põrandad), raudbetoonplaadile (vahelagedele toetuvad), puittaladele toetuvad põrandad (sageli puithoonete vahelagedes). Põrandate valmistamisel tuleb arvestada nende omadusi lähtuvalt ruumi otstarbest ja kasutustingimustest. Laudpõrandad võivad olla naelutatud vahetult vahelae taladele. Laudis tehakse ühelt poolt hööveldatud ja külgedelt punnitud laudadest. Laud kinnitatakse tavaliselt kahe naelaga iga talaga. Laud- ja parkettpõrandad tehakse sageli kilpidest ERIOTSTARBELISED PÕRANDAD peavad täitma nendele esitatud erinõudeid, nät: 1) spordisaali või balletisaali põrand peab olema vetruv, mistõttu tehakse laagid vetruvatena nn läbilõigatud kujul; 2) helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi
Puit-teras Betoon-puit 31 Komposiitplaadid Betoon-teras Rb. koorikplaadid suurte avade ja vä väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, kui need ei mahu õõnespaneelide pealevalusse, vajadusel vä vähendada vahelae paksust, põranda vajaliku helikindluse tagamine vahelae paksust suurendamata, monoliittalade ja nn riputatud paneelide vahelaesü vahelaesüsteemi korral. 32 16 Teraskarkass Raud ehituses: 17. saj. lõpul; Raud kandev element 18 saj. lõpul
Joonis 13. Maja vaheseinad Fibo5/100 plokkidest. Foto: majaehitaja.ee 9 Sillused Uste ja akende avade sildamiseks on välja töötatud erinevad Fibo sillused, millega võib sillata kuni 2,5meetriseid avasid. Suurema ava korral tehakse reeglina betoonsillus. Fibo silluste kasutamisel tuleb alati teotada kandevõime kontroll. Fibo sillused pole mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks, seega pole soovitatav neile toetada vahelae talasid. Kui silluse peale Joonis 14. Fibo sillused. Foto: majaehitaja.ee laduda mõned plokiread, võib siiski sillusele ka suuremaid koormuseid toetada, sest koormus jaguneb tänu võlviefektile külgnevatele müüritsoonidele. 10 Kokkuvõte Referaadi „Fibo ploki kasutamine ehituses“ koostamisel selgus, et Fibo plokk on
Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste ega dünaamiliste koormuste all Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides Ega häiri vahelae normaalset ekspluateerimist Ega ei riku välisilmet 3. Vahelagi peab olema piisavalt tulepüsivusega 4. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st. vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühes ruumist teise Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks 5. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega 6
polüstü stüreen- reen- kihi paksus oleks kogu seina ulatuses ühtlane ja et ploki vertikaalvuugid ei satuks üksteise kohale. 33 Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Betoonvöö Betoonvöö paksus sõltub vahelae paksusest ja vahelae kõrgusest. Minimaalne betoonvöö betoonvöö paksus on 50 mm, soovituslik 80...120 mm. Paneeli peab toetama seina sisemisest servast eemale. Vahelae toetus seinale tuleb konstrueerida/ehitada nii, et sellelt tulev koormuse langeks ploki paksema poole servast 160 mm kaugusele Ristuvatel seinadel peab sä säilima nurgaseotis.
Kui tellingud on kõrgemad kui 6 m, paigaldada vähemalt 2 laudist töö- ja kaitselaudis.Töölavadel või tellingutel tuleb materjalid ladustada nii, et materjali ja seina vahele jääks 50 cm laiune läbikäik. Tellingutelt või töölavadelt krohvimise ajal peavad töölised täitma järgmisi nõudeid: - ruumisisesed karniisid või kaunistused paigaldatakse ja sisemisi krohvitöid tehakse töölavadelt või teisaldatavatelt montaazilaudadelt, mis toetuvad vahelae taladele pandud tihedale laudisele või põrandale; - väliseid krohvitöid tuleb teha monteeritavatelt tellingutelt või teisaldatavatelt torntöölavadelt, kusjuures viimastel peavad olema väljatõmmatavad platvormid sulguritega, mis trosside katkemisel välistavad platvormide allavajumise; - kõrgete hoonete krohvimisel tuleb kasutada ripptellinguid; - trepikodade krohvimisel kasutatakse spetsiaalseid töölavasid, mille esimesed ja tagumised toed on erineva kõrgusega.
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus - ja puiduosakond Betoon-ja raudbetoon materjalide valmistamine ning kasutamine Iseseisevtöö Tartu 2014 Betoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadakse mingi sideaine, vee ja 104 täitematerjali segu kivistumisel. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: liiva, killustikku, kruusa. Täitematerjal moodustab kogu betooni mahust 80...90% Betoonisegude valmistamine Betoonisegu valmistatakse enamasti vastavas tehases.Harvem valmistatakse seda otse ehitusplatsil. Betooni tehakse segisti abil. Segistis on olulisemaks osaks segistitrummel. Betoone valmistatakse kindla seguvahekorra järgi. Betooni valmistamine koosneb kahest põhioperatsioonist: ● Doseerimisest ● Segamisest. Doseerimine...
Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuit on: · Inimsõbralik · Nägus · Hubane · Pikaldase tulepüsivusega · Kerge omakaal ja lihtne paigaldada · Ei tekita külmasilda · Võimalik katta pikki sildeavasid Kasutusala. Liimpuitkonstruktsioonid on leidnud üha enam ja enam laialdast kasutust eramuehituses: · Vahelae talad · Tugipostid · Sillused · Katusekonstruktsoonides ematalade ja põhikandjate näol · Sarikad · Varikatuste konstruktsoonielementides · Terassi ja rõdukonstruktsoonid Esindused ja keskused: · Müügisalongid · Kaubanduskeskused · Ärikeskused · Ujulad · Võimlad · Autommüügi salongid Suured ehitised: · Tootmishooned · Laod · Loomapidamisfarmid · Sillad Laialdaselt kasutatakse liimpuitkilpe mööbli valmistamisel
Vundamendikaeviku sügavus on 1,4 m. 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. 1.2.1. Hoone üldiseloomustus. Hoone on projekteeritud pikikandeseintega katusekorrusega ühe korruseline kergplokkidest väikeelamu. Katuse kalle on 45°. Keldrit hoonel ei ole. Vundamenditaldmik ja vundament on valmistatud vundamendiplokkidest. Välisseinad ja siseseinad on Fibo plokkidest ning fassaad on krohvitud. Vahelae kandekonstruktsioonid on õõnespaneelidest ja katusekandekonstruktsioonid on puidust. Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Hoone tulepüsivusklass on TP-3 1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. Hoone on eluhoone. Esimesel korrusel asuvad kabinet, magamistuba, köök, WC, vannituba, sahver ja hall, millest saab keerdtrepi kaudu teisele korrusele. Teisel korrusel asuvad kaks tuba ja panipaik, kuhu saab koridori kaudu. - Hoone parameetrid:
Samas võib kivikatuse kasutamise takistuseks olla ka puudulik katusekalle, kuna valdavalt on puitkorterelamute katusekalle alla 45 ja arhitektuurne sobilikkus. Kivikatused on plekk- ja eterniitkatustest raskemad. Sarikate ja roovide mõõtmed, kandevõime ja jäikus peavad olema kivikatustel suuremad. Joonis 2.9 Lahtised katusekivid ja puuduvad harjalauad/kivid põhjustavad veeleket. Katuse lekete tagajärjeks on katusekonstruktsioonides või/ja pööningu vahelae vee- ja niiskuskahjustused: puitmaterjali biokahjustus, märgunud soojustus, kahjustunud siseviimistlus jne., vt. Joonis 2.10. Paaris elamus oli läbijooksu tagajärgi püütud vähendada veeanumate ja pööningu põrandale laotatud kilede abil, vt. Joonis 2.10 paremal. Selline tagajärgedega võitlemine võib teha asja ainult halvemaks. Veeanumad täituvad veega ja vesi valgub ikkagi põrandale või kilede vahele, kust vee väljakuivamine on takistatud või väga aeglane
TEHNOLOOGIAKAART Poolekivi puhasvuuk vahesein 1000 m2 Töö kirjeldus on lubatud maksimaalselt H/200, kus H on tarindi vaba kõrgus. Materjali maksumus Vahelae kohal võib telje kõravlekalle olla maksimaalselt +/- 8mm. Poolekivi puhasvuuk müüritise ladumine. Kuna tegu on Materjal Kulunorm Kogus Hind Summa m2 hind Tarindi kõverus on lubatud maksimaalselt H/250. Rõhtvuugi
aasta juulis. 5 EHITISE PLANEERING Torni iga korrus moodustus 63x63 m suuruse pinna, mille 24x42-m ristlõikepinnaga keskosas paiknesid kiirliftid, toru- ja õhusahtid, avariitrepid. Ülejäänud osa oli kandetarinditest vaba ruum, mille korruse rentija sai ise jagada teisaldatavate vaheseintega oma suva kohaselt. Seejuures sai ka sanitaarsõlmi ümber paigutada oma äranägemisel, kuna kahekordse vahelae sisse oli ehitatud torustik. Vahelagesid kandsid terasfermid, mille vahel paiknes vajalik tehnovõrk, et hargneda soovitava kohani. Tarindust kandis fassaadipostidest ja aknaalustest taladest moodustatud terassõrestiktoru. Sisemised postid kandsid vaid püstkoormust. Kandepostide ristlõige oli 45x45 cm ja seinapaksus kuni 12,5 cm. Alumistel korrustel koondusid need kolmekaupa kokku ristlõikeks 80x80 cm. Fasaadikatteks oli purunematu peegelklaas koos roostevaba terasega
ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale. *Ehituslikult ja korralduslikult peab olema tagatud, et sajuvesi, sulavesi või mistahes muu katusele sattunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja viimateid (renne, torusid) ilma külmumata maapinnani või selleks ettenähtud tarinditesse. *Veevoolu teid peab saama vajaduse korral puhastada Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke *Piirdetarindi, s.o katuslae või pööningu vahelae soojustus, aurutõke, tuuletõke ja aluskate peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis. *Soojustusmaterjal tuleb paigaldada tarindisse nii, et see kataks tarindi võimalikult ühtlaselt ja liituks tihedalt soojustuskihis olevate või seda läbivate konstruktsioonielementidega. *Ehitamise ajal tuleb soojustusmaterjal kaitsta märgumise eest. *Jäikadest plaatidest soojusisolatsiooni (nt vahtpolüstüreenplaatide) kasutamisel katusekatte
3 TULEKAHJU LAEVAS Kaks kolmandikku laevatulekahjudest leiab aset sadamates, neist omakorda toimub suurem osa remonttööde ajal dokis, kus laev on reisijateta ja reeglina ka lastita. Laevatulekahjude eripäraks on kinnine põlemine, mis võib levida soojusjuhtivuse teel läbi metallkonstruktsioonide: metallist vaheseinad ja -laed kuumenevad kiiresti ja süütavad kõrvalruumides asuvad viimistlusmaterjalid ja muud vaheseina, vahelae või põrandaga kontaktis olevad esemed. Sõltuvalt laeva tüübist ja lastist on laevatulekahjudel võimalikud erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on võimalikud ka plahvatused ja konstruktsioonide purunemine, mille tagajärjel tekib lahtine tulekahju. Igal juhul on laevatulekahjud alati väga ohtlikud nii laevapersonalile, reisijatele kui päästemeeskondadele. Vahel lähevad laevad ka ohtra kustutusvee kasutamise tõttu ümber.( ASi Tallinna Sadam ... 06.10.2014)
printsiibist võib öelda, et korruse kõrguse ulatuses rakendatud koondatud jõud jaotub alumises tasapinnas konstantse pingena st arvutuslikult on ristlõige tsentriliselt koormatud. Kohalik tuulekoormus on horisontaalkoormuseks. 19. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - lagede töötamine omapinnas tuule koormusele Lagede töötamine omas pinnas Jäiga skeemiga hoone töötamise kontseptsiooni aluseks on lagede töötamine omas pinnas. Nagu skeemilt 8.5 võib näha koormatakse vahelae serv horisontaalse koormusega tuulest. Vahelagi peab selle koormuse edasi kandma põikseintele ja need maandavad koormuse. Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. 20. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma mõiste Põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma
· Vältida tuleb külmasildade tekkimist · Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool · Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. · Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 3
vertikaalsetest postidest ja neid siduvatest horisontaalsetest vöödest. Karkassipostide vahe täidetakse soojustusmaterjaliga ja kaetakse seest poolt õhu ja aurutõkke paberi/kilega ning väljast poolt tuuletõkke plaadiga. Seina karkassi paksuse määrab tavaliselt soojustusmaterjali paksus. Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: platvormmeetod, posttalameetod, jätkepostidega karkass, tehases valmistatud elemendid Platvorm-puitkarkass Platvorm-puitkarkassi vahelae aluskarkassi moodustab kandev talastik ning selle peale kinnitatud põranda lausplaat Seinaelemtidest puitkarkassmajad Seinapaneelid: suletud paneel, kus karkass on mõlemalt poolt suletud ja soojustus paigaldatud; vahel paigaldatakse ka elektrijuhtmed või jäetakse selleks kanalid avatud paneeli, mis koosneb vaid raamist koos tuuletõkkeplaadiga, tootmine annab sedavõrd vähe võitu tavalise platvormeetodiga võrreldes, et seda eriti sageli ei tehta. Ruumelementidest puitkarkassmajad
Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleeritavust saab parandada helisid summutava mitmekihilise plaatkonstruktsiooni abil. Isoleeritavust saab parandada kahekordse
lihtsa ühekordse majaga, siis enamasti seintele mõjuvad koormused on suhteliselt väiksed ning plokk Fibo3/200 on piisav. Kui aga maja on arhitektuurselt keerukas, kahekorruseline, kandvate seinte vahekaugus on suurem kui 4-5 m, seintes on suured aknad või müürile toetatakse suure sildega talasid jne. tuleb seinte kandevõimet kontrollida ja vastavalt sellele sobiva tugevuse ja paksusega plokk valida. Müüri võib laduda nii jaotatud vuugiga (õhkvahevuuk) kui ka täisvuugiga. Vahelae all olevad 1-2 viimast plokirida võiks laduda täis-vuugiga, kuna seal võivad mõjuda suuremad koondatud 7 koormused (nt. tala) ning konstruktsioonilisest lahendustest tulenevad suuremad ekstsentrilised pinged. Sel juhu aitab täisvuuk koormused seinale paremini edasi kanda ja müürile laiali jaotada.
Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine. Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat. Õhumüra summutamiseks kasutatakse ka ripplage, mis tehakse harilikult pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab suurendada raske täidise kasutamisega (liiv, räbu, savi, liiv-savi betoon), niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet
...............................................10 Kipsmoodul ripplaed..................................................11 Puitkiudplaatidest ripplaed..........................................12 Klaasvillplaatidest ripplaed..........................................13 Valgustatud-ja peegelripplaed......................................14 Pildid............................................................................15-16 2 Sissejuhatus Ripplagi on vahelae külge kinnitatud ,põranda ja vahelae vahel olev paigaldatud vahelagi,mille eesmärgiks on kas varjata midagi vahelaes olevat,nagu näiteks torustikku ,kaableid,rikutud lage jne.raipplagesi on palju erinevaid tüüpe ja neid valmistatakse paljudest erinevatest materjalidest,see oleneb sellest kuhu ripplagi tuleb ja mis on selle eesmärgiks.materjalidena kasutatakse ripplagede puhul enamasti kas metalli,puitu või kipsi. 3 Metall-ripplaed Restlaed
nõrgem materjal. Klaastrepp on eriline sisustuselement, mis sobib ühtviisi hästi nii modernsesse interjööri kui ka paekiviseinte vahele, andes õhulise ja avara mulje ning ei varja valgust.Klaastrepp on puhtuse suhtes nõudlik, kuna klaas tuhmub kiirelt välisjalanõudega käimisel.Seega soovitame klaasist treppi siiski ainult kodude sisetreppideks. Trepi- ja rõdupiirded Piirded on võimalik kinnitada trepi põskede või vahelae külge punktkinnitustega. Samuti võib kasutada põranda või astme külge kinnitatavaid metallposte. Sellisel juhul on klaas paigaldatud metallpostide vahele. Metallpostide on RAL värvitkaardi järgi värvitud või roostevaba teras. Trepid on hooneosad, millede kaudu toimub liikumine korruselt korrusele, kuid ka tänavalt esikusse. · Trepid liigitatakse asukoha järgi: · 11-1 Sisetrepid · 11-2 Välistrepid · Kuju järgi liigitatakse: sirgeteks ja keerdtreppideks
korterelamutes. Mõnedes riikides ei esitata tavalisele eramule isegi sellekohaseid nõudeid. Eesti projekteerimisnormi eelnõus EPN 16.1, samuti standardis EVS 842:2003, on peetud vajalikuks esitada heliisolatsiooninõuded ka ühepereelamu sisepiiretele, need on madalamad kui korterelamus. Siiski peaksid seinad ja vahelaed eluruumide vahel võimaldama privaatsust ka ühepereelamus. Sagedamini tekib probleeme mitmekorruselise elamu vahelae heliisolatsiooniga, eriti puitvahelagede korral. Meil praegu kasutusel olevate puitvahelagede isolatsioon on ebapiisav nii õhumüra kui löögimüra osas. Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede heliisolatsiooni parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht
Soojamahtuvuseta 100 70 Kaugud ahjupinnast kuni ruumi laeni ei tohi olla väiksem näidatud tabelist, minimaalsed vahekaugused ahjust süttiva kuni laeni sentimeetrites Ahjulagi peab olema vähemalt 3 tellisekihti. Õhema lae korral suurendatakse ahjude pealispinna ja ruumilae vahekaugust puudutavate tellisekihtide paksuse võrra Lage võib ka kaitsta mittesüttiva materjaliga nagu plekk või krohv Raudbetoon on vahelae korral võib vahekaugus väiksem olla Püstkatikute müüritist ei lubata siduda ahju või korstna müüritisega välja arvatud seintes olevate suitsulõõride pilastritena väljaehitatud katikud Rõhtkatikud tehakse peamiselt korstna lõõride kohal või ümber korstna perimeetri puitvahelagedest läbimineku kohtades Vahelae katiku ehitamisel tuleb tagada ahjude ja korstnate vaba vajumine, seepärast ei tohi katikut toetuda vahelae konstruktsioonile
Ripplagede tüübid Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kinnised ripplaed..................................................................................................................... 3 Paigaldus puidust aluskarkassile......................................................................................... 3 Vinüül pinglagi..................................................................................................................... 7 Metallripplagi........................................................................................................................... 8 Moodulripplagi......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandu...
fotorealistlikke sise-või välispilte ning linnulennu perspektiive. Mudelit ennast aga ei kasutata konstruktiivsete jooniste alusena. Sest kasutatud on jällegi ainult väliskesta. BIM modelleerimine See eeldab juba modelleerimist vastavalt korrektsele arhitektuursele infole (materjalid, komponendid). BIM mudeli tegemisel kasutatakse õigete asjade tegemisel õigeid elemente. Seinte tegemisel kasutatakse seinte töövahendit, vahelagede tegemisel vahelae töövahendit jne. Seda kõike selleks, et saada õigeid arvutustulemusi. Jooniste detaili tase peab vastama sellele, mis staadiumis me joonist esitame. Näiteks eskiisis ei pruugi me veel konkreetseid konstruktsioonikihte näidata. Küll aga eelprojektis on detaili tase täpsem. PP-s ja TP-s vee täpsem. BIM mudeli tegemine peab olema kooskõlas 3d-mudeli, 2D dokumentatsiooni ning BIM andmetega. See protsess võtab aega rohkem kui tavaline CAD projekteerimine
Vaatamisväärsematest hoonetest võiks mainida neogooti stiilis aita ning kaasajal veidi ümber ehitatud karjakastelli. Kloostriehitised kaotasid sellega seoses oma funktsiooni ning lagunesid. 1928. aastal varises kokku suur osa väravatorni fassaadist, mille idakülg oli varisenud juba 19. sajandil. (Praust 2010) Kloostri korrastus ja restaureerimistöödega alustati 1930tel aastatel. Esimeseks suuremaks tööks oli kirikut tükeldavate seinte ja vahelae lammutamine, millega kaasnes ka põhjatiivale katuse panemine. Alates sellest ajast kuni tänapäevani on kloostrikompleksis tehtud mitmeid korrastus ja restaureerimistöid. Neist viimased lõppesid 2001. aastal, mil puhastati rusudest ja korrastati kloostri lõunatiiva varemeid ning väravatorni. Samuti taastati tollal kiriku akende raidraamid. Kloostri põhja ja idatiib on säilinud praktiliselt algkõrguses, idatiib on meieni säilinud küll 17.18
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
Laetala Saepuru-liiva segu 100..200mm Saepuru-savi segu100..200 mm Laelaudis 25-40mm Laelaudis 25-40mm Õhuvahe ~30mm Krohv ja värv ~20mm Värvitud vineer 5mm Joonis 2.28 Uuritud elamute olemasolevaid pööningu vahelae lahendusi (M 1:25). 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused Elamute ehitamise ajal oli vajadus ja võimalus pööningu vahelae soojustamiseks väiksem kui praegu. Kunagistes rehielamutes peeti ka loomi ning heinu hoiti pööningul, mis tagas lae suurema soojustakistuse. Praegu on heinad pööningult eemaldatud ja sellega ka soojustustakistus väiksem. Elamu ehitamise ajal lae peale lisatud soojustus (liiv, saepuru,
27. Kuidas on võimalik taastada vundamentidel vertikaalset ja horisontaalset hüdroisolatsiooni? Hoone renoveerimisel-rekonstrueerimisel tugevdatakse ka tavaliselt vundamenti, kaevatakse vundament äär lahti, see annab ka võimaluse vertikaalse hüdroisolatsiooni paigaldamiseks. Horisontaalset hüdroisolatsiooni on samuti võimalik paigaldada vundamendi tugevdamisel või siis freesitakse vundamenti soon, millesse hüdroisolatsioon paigaldatakse 28.Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vahelae tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. Puittaladel vahelagi, terastaladel vahelagi, raudbetoonplaatidest vahelagi 29. Kirjelda erinevaid vahelae toestamise ja sirgestamise viise. Vahelagesid toestatakse laetaladega risti paigaldatud terastalade ja puittaladega, mille külge kas siis kinnitatakse või riputatakse olemasolevad laetalad. Et vahelage sirgestada, siis on võimalik ka laetalasid ükshaaval vahetada uute vastu. 30
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
