Ühel ilusal kevadhommikul otsustasime minna loomaaeda. Mõtetes toimus koheselt reprodutseerimine, mis on mälus säilinu taastamine, et meenutada millal viimati loomaaias käisin. Loomaaiaväravas suunasin oma tahtliku tähelepanu piletimüüjale, lülitasin enda jaoks välja kõrvalised asjad ning keskendusin ainult piletite ostmisele. Piletid ostetud, liikusime edasi loomade suunas, samal ajal kuulsime selja tagant kõrgendatud heli, koheselt toimus fikseerumine ehk tardumine ühele objektile (ühte punkti fikseerunud vaade). Pärast seljataha vaatamist tuli mõistmine, et see probleem meid ei puuduta, küll aga toimus kausaalne atributsioon ehk põhjuslikkuse omistamine, mille käigus üritasin eelkõige häält tõstvat inimest mõista ning tema käitumist tõlgendada, põhjuseid leida. Jalutasime loomade vahel ringi ja kuna minu kaaslane on väga suur loomade huviline siis kasutas ta kohe oma semantilist mälu, mis koosneb erinevatest teadmistest ja faktidest
3) pulbriks kustutatud lubjana. Tükklupja transporditakse lahtise puistena. Kauaseda säilitada ei saa, sest õhuniiskuse toimel see kustub ja hakkab seejärel kohe kivistuma. Ehituskips Kips on õhksideaine. Ta tardub vees, kuid lõpliku tugevuse saavutab kuivanult Kipsi tooraineks on looduslik kips, sisaldab veel savi, liiva, lubjakivi. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150...170oC juures. Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit (vee ja kipsi kokkusegamise hetkest alates) ja peab lõppema 6...30 min vahel. Ehitus kips Kipsi kasutatakse peamiselt järgmistes kohtades: krohvimörtides tardumise kiirendajana (eriti lagede ja puitpindade krohvimisel), kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks (lühike tardumisaeg kiirendab remonttöid),
Title: Laboritöö nr. 8 Polümeermaterjalid Started: Saturday 12 December 2009 18:15 Submitted: Saturday 12 December 2009 18:21 Time spent: 00:05:51 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millisesse plastide gruppi kuulub polümetüülmetakrülaat? Student Response A. plastkomposiitide B. termoreaktiivplastide + C. termoplastide D. elastomeeride Score: 10/10 2. Milline on valentssidemete arv monomeeri süsiniku aatomis? Student Response + A. neli B. kuus C. kaks D. üks Score: 10/10 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? ...
peetakse tinglikult hämarikunähtuste ja päikeseenergia, mis jõuab maa pinnale kõrgete virmaliste vaatluse põhjal kõrgust lühilainelise valguskiirena. 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema Inimese energiatarve energiat saadakse tihedusega kui kivimid ja vesi. toidust. Biosfäär, kitsamas tähenduses biogeosfäär, on maa sfäär, kus elavad Suur pauk 12-15 miljardit a. tagasi. organismid, kus toimub orgaanilise aine Maakoore tardumine 4.5 miljardit a. tagasi. süntees ja muundumine, ning kus Päikesesüsteemi teke 4.6 miljardit a. orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. tagasi. Biosfääri ruumala on 105-106 km3. Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad Maakera võib tervikuna käsitleda ka kui kosmilisest tolmust. ökosüsteemina. Gaia hüpotees, see toetub tõsiasjale, et paljude globaalsete tegurite tase meie planeedil on märgatavalt erinev nende termodünaamilisest tasakaalust.
30 25 20 15 10 5 0 0:00 8:45 13:45 14:30 15:15 15:40 16:00 16:15 16:30 16:55 Tardumise aeg [mm:ss] Graafik 1. Kipsi tardumine 4 5.3 Tugevusnäitajate määramine Proovikeha vanus on 7 ööpäeva ja mõõtmeteks on 4x4x16 cm 5.3.1.Paindetugevuse määramine Tugedevaheline kaugus l=10 cm. Tabelis 5.3 on välja toodud kolme proovikeha saadud paindetugevus. Paindetugevus saadakse, kui proovikeha asetseda paindeseadme tugedele ja masin avaldab kehale jõudu, kuni keha puruneb. Tabel 5.3
suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. Välistegurid on vanadest kivimitest midagi uut kokku voolinud või siis justkui täiesti minema pühkinud ning on järkjärgult asendunud uuematega. Seepärast leiabki väga vanu kivimeid vaid kohtadest, kus pole palju inimese jalg sattunud ja kus nad pole viga või/ja puutuda saanud. 5) Reasta sündmused õiges järjekorras. Õistaimede ilmumine, kalaliikide arvu suurenemine, maakoore tardumine, dinosauruste massiline väljasuremine, hulkraksete loomade teke, Päikesesüsteemi teke, elu teke Maal, selgroogsete loomade teke, imetajate ilmumine, Homo sapiens sapiens'/ teke, dinosauruste ajastu, atmosfääri ja ookeani teke, elu ainult meres, esimesed maismaataimed, korallriffide teke. o Päikesesüsteemi teke o Maakoore tardumine o Atmosfääri ja ookeani teke o Elu teke Maal (mitte otseselt maismaal, vaid planeedil Maa) o Elu ainult meres
Ürgeoon e. 2050 mln a. Maakoore tardumine; Vanimad mikroorganisimid arhaikum meteoriitide pommitus; puudus O2; ookeanid Agueoon e. 1950 mln a. Maailmameri väga suur; Maale ilmusid prokarüoodid(bak.); arhead proterosoikum tekkis vaba O2; osoonikiht tootsid O2; eukarüootide teke; endosümbioos Vanaaegkond e. 300 mln a. Mandrite triiv; settekivimite Hulkraksed- käsnad; kambrimi plahvatus; palesoikum teke; tänane atmosf.; regulatoorgeenide süsteem võimaldas vulkaaniline tegevus mitmekesistumise; Keskaegkond e. 250 mln a. Kliima soojus Luukalad; dinosaurused; lindude, õistaimede mesosoikum areng Uusaegkond 65,5 mln a. Tavapärane ilm Imetajate kiire evol., h...
all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid – tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid – moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed – tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed – tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid – tekivad tardkivimite moondel (gneiss).
Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan). Süvakivimid tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised (graniit, gabro, dioriit, peridodiit). Purdkivimid moodustuvad murenenud settekivimi tükkidest e. purdosakestest. (Liivakivi kvartsist). Kemogeensed tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja
5 350 178,5 51 176 174 175 Normaal- konsistents Tabel 1.2 Normaalkonsistentsi leidmine Tumedamaks värvitud rida märgib normaalkonsistentsi. 4.3 Tardumisaegade määramine Katse algus: 0 min 0 sek Tardumise algus: 21 min 30 sek Tardumise lõpp: 24 min 40 sek Graafik 1.1 Kipsi tardumine 4.4 Tugevusnäitajate määramine 4.4.1 Paindetugevuse määramine Proovikehade vanus 7 ööpäeva Tugedevaheline kaugus 100,8 mm Proovikeh Proovikeh Purustav Paindetugevus a nr. a ristlõike jõud, kgf Üksik Keskmine N/mm2 mõõtmed, mm a b h kgf/cm2 N/mm2 224-1 161,0 40,2 40,5 100 22,9 2,3
b. kahanemis- ja gaasitühikud valandites c. valandi kõrge omahind ja poorsus d. ei saa kasutada suursaritootmises Küsimus 20 Valmis Hindepunkte 1/1 Kärnide valmistamisel kasutatakse sidematerjalidena Valige üks: a. orgaanilisi aineid b. saepuru c. liiva d. kivisöetolmu Küsimus 21 Valmis Hindepunkte 1/1 Nimetage pidev- ja poolpidevvalu iseärasused Valige üks: a. toimub valandi suunatud tardumine, mistõttu saadakse valandi ebaühtne struktuur b. valuvormi (kristallisaatorit) valmistatakse kõvasulamist c. temperatuurigradient (muutus) valandi ristlõikes on väike d. valandi lõpptardumine toimub väljaspool vormi (kristallisaatorit) Küsimus 22 Valmis Hindepunkte 1/1 Millised on põhioperatsioonid valandite tootmisel täppisvalu meetodil? Valige üks: a. kooriku vormimine, vormi kuivatamine, vormi tugevdamine (kuumutamisel)
kulutus,murenemine, kulutus,murenemine, settimine settimine mattumine,kivistumine mattumine,kivistumine sulamine,tardumine soojus,rõhk TARDKIVIMID MOONDEKIVIMID (graniit,basalt) sulamine soojus (kilt,gneiss) tardumine rõhk 8.Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid: Mineraalse toorme, näiteks sulfiidsete Ag,Cu,Zn,Pb jt maakide tavameetodil kaevandamine halvendab oluliselt keskkonna seisundit, rikkudes maastiku, reostades põhjavett mürgise kaevanduse jääkveega.Vääveldioksiidi paiskumine atmosfääri. Maavarade ammendumine. 9.Maalihete tekkepõhjused: Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse maaliheteks(nõlvaprotsessideks).
jõuab maapinnale.Vulkaanid levivad laamade piirialadel.*Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa. Kilpvulkaan – Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See onvedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahultsuuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava
Vulkaanid levivad laamade piirialadel. *Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi Kilpvulkaan Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea. Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji
Lubjakivides, milles on 6-20% saikaid lisandeid, mergiliste lubjakivide mõõdukal põletamisel 900-1100*C Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalmargilistes betoonides. Kips-ja anhüdriitsideained valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110-180*C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavaliselt ehitusel kasutatavad kipssideained ehituskips ja kõrgtugev kips. Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Kipssideained jagunevad: 1)madaltemperatuurse põletusega2)kõrgtemperatuurse Ehituskipsi kasutatakse: kipsi ja kipsbetoontoodete tootmiseks, sisemisteks töödeks. Kipssideaineid kasutatades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskrohviplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguste kipskrohvide jt. Ehituses kasutatavate segude valmistamiseks
Universumi ja Maa teke- Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa esialgsest massist jäi järele ainult sajandik, aga hiidplaneedid on säilinud peaaegu sellistena, nagu nad tekkisid. Päikesekiirgus (päikesetuul) hajutas planeetide tekkimisest üle jäänud gaasi ning lähimate planeetide (Merkuur, Veenus, Maa ja Marss) ja nende kuude vesinikust ja heeliumist kesta. Suurpauk – 12-15 miljardit aastat tagasi,Päikesesüsteemi teke 4,6 miljardit aastat, Maakoore tardumine 4,5 miljardit aastat Inimese areng 2 miljardit aastat tagas Probleemi püstitamine-hüpoteesi sõnastamine- hüpoeesi kontrollimine-tulemuste publitseerimine-uus teooria
Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti
1. Töö eesmärk. Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat kipsitaigna tardumisaja määramiseks, vormid proovikehade valmistamiseks, hüdrauliline press paindetugevuse ja survetugevuse määramiseks. 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine
sulatamisel erinevas vahekorras Kasutus- krohv- ja betoonpindade tihendamine, silikatiseerimine, niiskuse tõstmine, happekindla betooni valmistamiseks, puidu tulekindluse tõstmine 8) Tsemendi lähtematerjalid kuival ja märjal meetodil Kuival meetodil- lubimergel Märg meetod- kahe tooraine puhul 9) Tsemendi tootmine *Tooraine kaevandamine- segu ettevalmistamine- toorsegu põletamine- klinkri ja kipsi jahvatamine- tsemendi ladustamine ja pakkimine. 10) Tsemendi tardumine ja kivinemine Tsemendi ja vee segamisel saadakse taigen, mis järk-järgult tardumise faasis tiheneb (tardub) ja seejärel läheb üle kivitaoliseks (kivinemine). Tardumine- protsess, kus väliseks tunnuseks on kujus taigen, mis ei võta veel vastu välisjõudu. Kivinemine- toimub vaid seguvee olemasolu korral kuni kõik tsemendimineraalid on reageerinud. 28 päeva ei tähenda veel kivinemise lõppu, vaid see on aeg, mil tsement on saavutanud
käsivormimisega liivvormis - Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valand Termotöötlus Puhastus Kontroll Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov eemaldamine Mõõtmed Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria. Metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse seega peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand
Antud konsistents ongi kipsi normaalkonsistentsiks. Normaalkonsistentsi välejendatakse vajaliku veehulgaga (%-des) kipsi massi suhtes. Normaalkonsistents on näitaja, mis avaldab mõju nii kipsi tardumisaegade kui tugevusnäitajatele. 2.3.Kipsitaigna tardumisaegade määramine (Tabel 2) Valmistati normaalkonsistentsiga kipsitaigen ja valati see koonilisse rõngasse. Siis viidi nõel kokkupuutesse taigna pinnaga ning lasti seejärel vabalt langeda taignasse. Tardumine algas siis, kui nõel ei vajund enam läbi taignakihi alusplaadini. Seejärel hakati nõela laskma iga 3-10 sekundi tagant kehasse, samas võeti lugem, kui sügavale nõel vajus. Tardumisaeg loeti lõppenuks, kui nõel ei vajunud enam taignasse üle 1mm. Antud aegade ja vajumissügavuste kohta on koostatud graafik: Graafik 1. 4.Survetugevuse määramine (Tabel 3) Proovikeha pinnad hõõruti puhtaks, et need oleksid siledad. Seejärel mõõdeti
Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Magma omadused Kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase tempoga kaugele, siis tekib lame kilbi taoline mägi. Olulist rolli sellise kuju tekkimisel mängivad magma omadused. Tekkimine See on aluseline (PH>7), sisaldab vähe räni ja gaase. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikult see tähendab väikse viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Purskamisprotsess Kilpvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Maht Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Vahel võivad olla nad kohati nii suured, et neid võib mäeahelike alla lugeda. Näiteks Kanadas asuv Ilgachuz Range või Rainbow Range. Näited kilpvulkaanidest Tuntud on Hawaii saarte Mauna Kea ja Mauna Loa. Kilpvulkaane võib leida näiteks ka Austraalias, Etioopias ja Galapagose saartel.
saada.*kuumutamisel,*keetmisel soolalahustes.2)Autoklaavis>mida kuumut.5h vältel rõhul 0,13MPa&temp.124C.3)Keetmisel>ehituskips,mis saada.130C juures kui keskondei ole küllastatud veeauruga.&Vormiskips erineb jahvatuspeensuse poolest.Kivistu.kips paisub 0,5..0.8%, seepärast täidab täpselt vormid&tiheneb.Kipssideain.tugeklassid võivad olla 2..25.Painde- &survetug.kontrolli.kipsitaignast valatud standardsete proovikehadega1,5hpeale valamist>kuivamisel kipsi tug.suureneb tunduvalt.Kipsi tardumine ei tohi alate enne 4min.&peab lõppema 6-30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Madaltemp.kipssideaine.kasut: *meditsiinis kasut.kiire kivinemis.ehituskipsi sorte*keskmise v.aeglase kivine.kasut krohvides*arhitekt.elementide valmistamiseks.Plussid:kiire tardumineNeg:suht.väike tug&nõrk veekindlus.Transpordi.&hoitakse paber-v.kilkottides kaitstuna niiskuse eest.Pikaajalisel seismisel kipsi aktiivsus langeb.Vesiklaas valmista.jahvatatud kvartsliivast&kaltsineeritud soodast v. NaSO4.
tuli taignakoogi diameeter vastavalt liiga suur või liiga väike. Mida rohkem vett lisada, seda väiksem on kipsi tugevus. Tugevust suurendatakse vee väljaaurutamisega. [1] Kipsitaigna tardumisaegade määramiseks võeti 200 g kipsi ja eelnevalt leitud normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk (48,5%), mille seguga leitakse selle koguse kipsitaigna tardumiseks vajalik aeg – 30:56 (min:sek). Kipsitaigna tardumine võttis liiga kaua aega, mis on võib-olla tingitud kipsi kvaliteedist, liiga suurest veehulgast või ebatäpsetest mõõtmistest. Kirjanduses öeldakse, et kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit ja peab lõppema enne 30 minutit. [2] Kipsiblokkide paindetugevus oli keskmiselt 3,47 N/mm2 ning survetugevus 7,23 N/mm2. Võrdluseks - Knauf WHITE standardkipsplaadi paindetugevus on pikisuunas ≥ 6,8 N/mm2 ja ristsuunas ≥ 3 N/mm2. [3] Gyproc GL 15 põrandaplaadi survetugevus on aga 9 N/mm2
Maa teke ja areng l. Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arenguperioodide tähistamiseks geokronoloogilist skaalat, mis on välja töötatud fossiilide leviku uurimise alusel. Geoloogilise ajaarvamise suurim ühik on eoon. See jaguneb komeks perioodiks: pikim on Fanerosoikum (542...tänaseni); järgmine on Proterosoikum (2500...542); Arhaikum (4,55...2,5 miljardit aastat tagasi). 2. Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Geoloogid on kõige rohkem huvitatud settekivimitest, kuna need sisaldavad mitmesuguste loomade ja taimede kivistunud jäänuseid ehk fossiile. Nii nad saavad uurida millal need loomad ja taimed elasid meie planeedil ning alati on ka võimalus, et avastatakse mõni uus liik. 3. Milliste meetoditega määratakse kivimite v...
Levinuim kivim graniit basalt 7. Setted murenemine kivistumine Settekivimid nt.liivakivi Tardkivimid Nt. graniit Tardumine sulamine moondumine Moondekivimid Magma nt. marmor 4. number 2 kivimite moondumist põhjustavad: - kõrge rõhk/surve – kõrged temperatuurid/kuumus Moondekivimid on näiteks gneiss, marmor Laamade liikumisest tulenevad geoloogilised protsessid: - ookeanilise maakoore sukeldumine vahevöösse/ookenilise maakoore hävimine
Biogeograafia andmed-kaudesed teõendid liikide evolutsioonilisest muutumisest.Probleemid elutekkega: seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas katsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate , ei RNA ega DNA sünteesi. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele,mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Maa vanus 4,55 miljr. Elu teke maal 4-3,5mlr. Vanimad elusoranigsmid olid ainuraksed tuumata organismid: bakterid ja arhed. Ürgeoon-maa teke. Maakore tardumine. Agueoon-bakterite ilmumine.tekkis hapnik ja osoonikiht.hulkraksed organismid.Kambrium-kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid. Hulkraksed,Lõpus hävisid lülijalged. Ordoviitsium-esimesed vetikad ja taimed maismaal. Silur-sõnajalgtaimed , lülijalgsed.Devon-maismaale tlid selgroogsed. Lõpul ulatuslik väljasuremine. Karboni-puukujulised osjad,kollad ja sõnajalad. Esimesed roomajad saurused. Osadel putukatel lennuvõime. Perm-maa ajaloo suurim väljasuremine
) keemiline. Heelium, vesinik. *1860 L.Pasteur kõik elus pärineb elusast *1924 A Oparin atmosfääris puudus vaba hapnik * 1929 J.Haldane kivimite pinnal tekkisid bio monomeeridest biopolümeerid (täpsustas Oparinit) *1953 S. Miller Tõestas aminohapete abiootilise sünteesi *1960 S.Fox kuumutas laavatükil erinevaid aminohappeid. Tekkisid polüaminohapped. Moodustusid mikrokerad (sisekeskkond erineb väliskeskkonnast) 4500 mln a. tagasi Ürgeoon maa teke, maakoore tardumine, intensiivne meteor. pommitus, tekkisid atmosfäär, ookenid, mandrid, algas mandrite triiv, elu teke ainuraksed prokarüoodid. 2500 Agueoon fotosünteesivate org. ilmumine, tekkisid vaba hapnik ja osoonikiht, hulkraksete org. teke 542 Kambrium Odroviitsium Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine, skeletiga org. massiline levik meredes. 444 Silur Devon Korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon, organismide
· Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks. Litosfäär Maa tahke kivimikes, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast. On liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas ookenaide all umbes 50 km, mandrite all umbes 200km
- Mudelite valmistamine Vormimine - Kärnide valmistamine - Valukanalite süsteem Vormisegu Vorm Metalli Valamine sulatamine vormi Valand Termotöötlus Puhastus Kontroll Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov eemaldamine Mõõtmed Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria. Metalli maht väheneb üleminekul vedelast
Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keem...
põletamisel 900…1100C jahvatatakse. Kivineb nii õhus kui vees. Nõrk sideaine. Kasutatakse mörtides, madalamargilistes betoonides. Õhksideaine kips Kips valmistatakse looduslikust kipsist ja anhüdriidist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110..180C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavaliselt ehituses kasutatavad kipssideained ehituskips ja kõrgtugev kips. Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Ehituskips kastutakse: kipsi ja kipsbetoontoodete tootmiseks, sisemisteks töödeks. Kipssideained kasutades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguseid kipskrohvide jt. ehituses kasutatavate segude valmistamiseks. Kordamisküsimused 1. Mida nim. mineraalseteks sideaineteks? 2. Milleks kasutatakse min. sideaineid? 3. Kuidas jaotatakse min
"Teise järgu" sümptomid (e) ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid, kui nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; (f) mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; (g) katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude psühhotroopsete ainetega < 1 kuu sümptomid Skisofreensed ja afektiivsed sümptomid
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel. Sete saab kivimiks kivistudes – mineraaliterade liitumise protsess. Iseloomulikud on fossiilid.
Vastasseisu lõpp - maailm sajandivahetusel 1. stagnatsioon- seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. 2. defitsiit- vajak, vaegus, puudus 3. dissident- inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
Vastasseisu lõpp - maailm sajandivahetusel 1. stagnatsioon- seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. 2. defitsiit- vajak, vaegus, puudus 3. dissident- inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. 4. Solidaarsus (ametiühing)- on Poola ametiühing, mis on tuntud oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Walsa. Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid
ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Kivimid sulavad osaliselt üles ning süviku kõrvale tekib magmast vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam "upub" vastu mandri serva, tekib mandi äärele vulkaanilin mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas). Uus mandriline maakoor võib tekkida siis, kui ookeaniliselt koorelt "kraabitakse" isa kivimeid mandriääre külge. Toimub kivimite tardumine. See omakorda põhjustab ookeaninõo ahenemist ja kurdmäestike teket. Kuum täpp on vulkaan, mis tähistab süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohta. See võib tekitada ookeanilaama kohale vulkaanide aheliku. (Havai, Mauna Loa vulkaan). Kui kuum täpp paikneb paksu mandrilise laama all, tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võib tekkida kontinentaalne rift.
erakordset, midagi, mis luuletaja siseilma valgustanud on, tekitades temas soovi seda meiega jagada. Ometi ilmneb järgnevast lausest, et elamust antakse edasi hämaruses, õhtutaevas loob salapära ja suunab lugeja mõttes taevasse vaatama. Kuna tegelane on antud sinavormis, toimub samastumine temaga iseenesest, märkamatult, me tunneme ennast otsese kogejana ja oleme valmis vastu võtma, mida see maailm meile annab. Vaikus ja hämarus, päevase vilka elu tardumine loob eeldused rahulikuks mõtiskluseks, võimaluse märgata ümbritsevas seda, mida argitoimetuste tuhinas on pea võimatu tähele panna: kuidas „lõhnab lehti juues toom” ja maine on nii rõõm kui valu; kuidas surelik võib tunnetada ennast osana tervikust ja hetkega mõista selle terviku – ja seega iseenda – igavikulisust. Tuhat aastat on siinjuures kõigest abivahend, inimmõistusele hoomatavam ajaühik, et lugejat mitte liiga
· Kipstooted on leidnud laialdast kasutamist eelkõige seetõttu, et nende töötlemine on lihtne, viimistlemine vähe töökulu nõudev, nad on suhteliselt gerged ja samas nad ei põle jms. · Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaadi haprust ja väikest tugevust ning tundlikust niiskuse suhtes. · Kipstooted peavad olema kaitstud ülemäärase õhuniiskuse ja vee eest. Omadused: · Pulbri mahumass 900 1000kg/m³ · Tardumine ei tohi hakata enne 4 min. ja peab lõppema 6 30 min. vahel. Portlandtsemendi tooraineteks on: · 75 78% lubjakivi · 22 25% savi · Sealjuures on portlandtsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kiüs. · Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis seega segamisel hüdratatsioonireaktsioonide tõttu tardub ja kivineb andes kivi, mis säilitaboma tugevuse ka vees.
pseudogeenid normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Biograafilised tõendid sellest lähtub, et mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. ELU ARENG MAAL · Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4 - 3,5 miljardit aastat tagasi. · Ürgeoon ehk Arhaikum (4500 milj. aastat tagasi) Maakoore tardumine. Intensiivne meteoriitide pommitus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. · Agueoon ehk Proterosoikum(2500 milj. aastat tagasi) Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Kujunes välja suguline paljunemine. · Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid (bakterid ja arhed) · Esimesed hulkraksed organismid ilmusid ennem Kambriumi ajastu algust. Vanimad hulkraksed organismid on käsnad. · Kambriumi ajastu (545-495 milj
talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Biograafilised tõendid – sellest lähtub, et mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. ELU ARENG MAAL Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud ajavahemikku 4 - 3,5 miljardit aastat tagasi. Ürgeoon ehk Arhaikum (4500 milj. aastat tagasi) – Maakoore tardumine. Intensiivne meteoriitide pommitus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Agueoon ehk Proterosoikum(2500 milj. aastat tagasi) – Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Kujunes välja suguline paljunemine. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed – tuumata organismid (bakterid ja arhed) Esimesed hulkraksed organismid ilmusid ennem Kambriumi ajastu algust. Vanimad hulkraksed organismid on käsnad. Kambriumi ajastu (545-495 milj
c) soojusenergiast nt hoovused Maa teke ja areng * 12-15 miljardit aasta tagasi Suur Pauk ( Üks või mitu supernoovat plahvatasid, paisates maailmaruumi tähtede sisemuses sünteesitud raskeid elemente kosmilist tolmu. ) * 4,6 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi teke ( kosmilise tolmu pilv hakkas raskusjõu mõjul moodustama tihedamaid ja hõredamaid vööndeid, mis tõmbusid kokku taevakehadeks ) * 4,5 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine * 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi elu teke Maal * 3 miljardit aastat tagasi 3 suurt organismirühma eraldusid ( bakterid, arhed, eukarüoodid- taimed, seened, hulkraksed loomad * 500 miljonit aastat tagasi esimesed selgroogsed * 4-7 miljonit aastat tagasi tekkisid inimahvid, hominiidid * 200 000 aastat tagasi homo sapiens sapiens * Kõik Maa organismid põlvnevad ainuraksetest, millest tänu DNA mutatsioonidele on välja kujunenud mitmekesine organismide kogum.
augustil, kuna 20. augustil 1991 Vaikiv ajastu- 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940 Veebruari revulutsioon- 1917 1.Maailmasõda- 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 Vabadussõja algus- 1918. aasta 28. November 1.Saksa okupatsioon- 5. Sõja aastad. Sõjaaastad 1940-1945 Genotsiidiaastad 1945-1953 Lootuse aastad 1954-1968 Sumbumisaastad 1969-1980 Virgumisaastad 1980-1986 6. Mõisted Stagnatsioon- on seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Ühiskonnas ja majanduses (majanduslik stagnatsioon) tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. Dessident- on inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. Sõna algne tähendus on 'teisitimõtleja usuküsimustes', st lahkusuline. Poliitiline- peale Stalini surma, kui rahvas muutus julgemaks Vaikiv ajastu- K.Pätsi ainuisikuline valitsemine
soojusjuhtivus. Kuumpragude teket põhjustavad- sulami koostis mis moodustub põhiaine ja lisamaterjali segunemisest; pingetest, mis tekivad sulami tardumisest; ning jahtumiskiirusest. Alumiiniumi tardumismehhanism on erinevatel sulamitel erinev, mille selgitamiseks soovitatav kasutada faasidiagrammi. Puhta alumiiniumi jahtumistemperatuur on (660 C) sulamite jahtumine toimub kitsas temperatuurivahemikus. Mida väiksemal temperatuurivahemikul toimub kogu keevisõmbluse tardumine, seda väiksem on pragude tekkimise oht. Samaaegselt lisandub pooride tekkimise oht. Madallegeeritud Al-sulamite tardumine erineb puhta või kõrglegeeritud Al- omast. Al- terade piiridel esineb keemilise koostise ebaühtlast (väiksema tugevusega faase), võrreldes ülejäänud osaga ja kahanemisel võivad tekkida seal praod. Seepärast tuleb vältida madallegeeritud põhimaterjale või lisamaterjale. Kuumpragusid kutsuvad esile väikesed räni ja magneesiumisisaldus. Pragude tekkimist
5.3 Tardumisajad Katse algus 11:00 Tardumise algus 11:24:30 Tardumise lõpp 11:33:24 Tardumisajad: algus 24 min 30 sek lõpp 33 min 24 sek Graafik 1. Kipsisegu tardumine 45 Nõela vajumissügavus [mm] 40 35 30 25 20 15 10 5 0 0 5 10 15 20 25 30 35
Sideained Ehitussideaine nim materjale millega liidetakse teisi materjale. Sideained jagunevad kaheks: 1. Orgaanilised ei kivistu, vaid seovad oma kleepuvusega (vaigud, liimid, bituumen) 2. Mineraalsed muutub füüsikalis-keemiliste protsesside toimel vedelast või taignataolisest olekust kivitaoliseks ehk toimub kivistumine. (tsement, lubi) Mineraalsed sideained jaotatakse kaheks: 1. Õhksideained kivistub ja säilitab oma tugevuse ainult õhus (lubi, kips, magnesiaalsideained, anhüdriit), saab kasutada vaid kuivades kohtades 2. Hüdraulilised sideained vajavad kivistumiseks vett (tsement ja selle eriliigid, hüdrauliline lubi) Mineraalseid sideaineid saadakse looduskivimite (eeskätt settekivimite) või nende segude termilise ja mehaanilise aktiviseerimise tulemusel. Mineraalsed sideained on pulbritaolised materjalid, mis veega segatult moodustuvad vedel-sitke pastataolise massi, seejuures hüdra...
Abi said Lääne- ja Ida-Euroopa riigid, NKL keeldus sellest. *tähesõdade programm-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. *dissident-inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. *stagnatsioon-seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. *gerontokraatia-oligarhia liik, kus valitsejad on oluliselt vanemad kui enamik riigi täiskasvanud elanikkonnast nt:Gorbatsov *VLO-1955-Varssavi Lepingu Organisatsioon, Ida-Euroopa, NKL sõjaline liit *NATO-Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon.1949 Washingdonis-Algne eesmärk kaitse saksa võimaliku rünnaku eest. Asutajaliikmed:USA, Kanada, SB, Prantsusmaa, Itaalia,
purdkivimid – moodustuvad mureneud lähtekivimi tükkidest (nt. liivakivi – koosneb kvartsist) kemogeensed biogensed Kivimiteringe: kulutus SETTEKIVIMID kulutus murenemine murenemine settimine settimine mattumine, kivistumine tardumine mattumine, kivistumine sulamine soojus TARDKIVIMID rõhk soojus rõhk tardumine sulamine MOONDEKIVIMID
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
