suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85...90%. Samuti ei soovitata plaate kasutada kohtades, kus temperatuur on pidevalt üle +45°C. Temperatuuri tõustes hakkab kipsi dihüdraatses koostises) olev vesi aeglaselt aurustuma, mis nõrgendab kipsplaadi mehhaanilist tugevust. Kipsplaatkonstruktsioonide omadused. Heliisolatsiooni omadused Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Tulepüsivus Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongipinna ja kipsikihi
kasutamist tuleks vältida ruumides, kus suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85...90%. Samuti ei soovitata plaate kasutada kohtades, kus temperatuur on pidevalt üle +45°C. Temperatuuri tõustes hakkab kipsi dihüdraatses koostises) olev vesi aeglaselt aurustuma, mis nõrgendab kipsplaadi mehhaanilist tugevust. Kipsplaatkonstruktsioonide omadused. Heliisolatsiooni omadused Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Tulepüsivus Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongipinna ja kipsikihi vahel ei ole
projekteerimisnormi eelnõu EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" (1999) nõuetele" (sotsiaalministri määruse § 8: Olmemüra). Vastavalt määruses sätestatule on Tervisekaitseinspektsioonil kui riikliku järelvalve teostajal õigus kontrollida projektide ja ehitiste vastavust projekteerimisnormi EPN 16.1 nõuetele. Juhul kui elanikud esitavad tervisekaitsetalitusele kaebuse elamu läbikostvuse kohta, kontrollitakse olukorda heliisolatsiooni mõõtmise ja hindamise teel. Praeguses olukorras, kus projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1 on asendatud standardiga EVS 842:2003, tuleks sotsiaalministri määrusesse viia vastav parandus. Kuigi seda ei ole tehtud, tuleb märkida, et suures osas on heliisolatsiooninõuded projekteerimisnormide eelnõus ja standardis võrdväärsed. Sotsiaalministri määrusest lähtuvalt on heliisolatsiooninõuetest kinnipidamine projekteerimisel ja ehitusel siiski kohustuslik,
vahel. Mida suurem on õhumürataseme vähenemine, seda suurem on õhumüra isolatsioon. Löögimüra isolatsioon iseloomustab konstruktsiooni omadust summutada struktuurimüra ja seda hinnatakse löögimürataseme suuruse järgi isoleeritavas ruumis. Mida väiksem on löögimüratase isoleeritavas ruumis, seda suurem on löögimüra isolatsioon ruumide vahel. Heliisolatsiooniindeks on normeeritud arv, mille abil hinnatakse heli isolatsiooni ehitise ruumide või välise vahel. 2. Mis vahe on heliisolatsiooni tähistel R ja R'? Rw ja R'w? Ln ja L'n? Lnw ja L'nw? R ja R' - õhumüra isolatsioon laboris (ei arvesta heli kaudset ülekannet) ja mõõdetult Rw ja R'w - õhumüra isolatsiooniindeks laboris (ei arvesta heli kaudset ülekannet) ja mõõdetult Lnw ja L'nw - taandatud löögimüraindeks laboris (ei arvesta heli kaudset ülekannet) ja mõõdetult Ln ja L'n - taandatud löögimüra insolatsioon laboris (ei arvesta heli kaudset ülekannet) ja mõõdetult 3
Ehitustehnilised omadused Soome Keskkonnaministeeriumi sertifitseerimisotsuse kohaselt vastavad Gyproc-kipsplaadid ehitusnormidele, mis lubab neid kasutada puitkarkasshoonete karkassi jäigastava materjalina. Puitkarkasshoonete jäigastamise arvutusjuhised on eraldi trükises nr. 13-04 “Tyypihyväksytyt Gyproc-rakenteet. Rakennusten jäykistys.” Heliisolatsiooni omadused Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad
ÕPIMAPP Kipsseinad Koostaja: Marii-Eliis Peets Juhendaja: Kaidar Kenk Õpperühm: EV09 Sisukord Gyproc : · Kipsplaadid-ja plaadikonstruktsioonid · Plaatide tehnilised omadused · Plaaditüübid ja struktuur Lk3 · Kasutuskohad · Plaatide vastupidavus · Tulepüsivus Lk4 · Eritehnilised omadused · Heliisolatsiooni omadused · Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 · Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 · Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 · Kakrassitangid Lk16
.......................................................................................................................................................4 Plaatide vastupidavus............................................................................................................................................4 Tulepüsivus...........................................................................................................................................................5 Heliisolatsiooni omadused....................................................................................................................................5 Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad........................................................................................................ 5 Karkassitüübid.......................................................................................................................................................5 ERGO®.........................
kaitset - Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest - löögimüra eest - tehnoseadmete poole tekitatud müra eest - soovimatu järelkõla eest - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest Seni, kuni asjassepuutuv EPN on eelnõu staatuses, võidakse poolte kokkulepeel kasutada ka muid teiste maade või rahvusvahelisi normdokumente, eeldusel, et ülalkirjeldatud mürakaitse nõudeid oleksid täidetud. 2. Heliisolatsiooni hindamine Eestis ÜLDIST Ehitise heliisolatsioon peab tagama inimese kaitse müra eest. Ehitisele mõjuvad müraallikad jagunevad : 1. välismüraallikad 2. hoonesisesed müraallikad Müraallikat iseloomustab müra võimsustase, müra spekter ja suunakarakteristik; müra võib olla püsiva või muutuva tasemega. NORMDOKUMENDID Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr.42.
ERGO® ERGO® - seinakonstruktsioon koosneb spetsiaalsest karkassist sammuga 900 mm ja 900 mm laiusest kipsplaadist. Kuni 2735 mm kõrgusesse seinakonstruktsiooni lisatakse vertikaalsete karkassipostide vahele üks horisontaalne tugi (ERGO profiil). Kõrguse kasvades tugede arv suureneb. 3. KONSTRUKTSIOONIDE ÕHUHELIISOLATSOON Isolatsiooni näitaja moodustub mitmete eri tegurite koosmõjust, mida võib suunata hea planeerimise ja hoolika paigaldusega. Sei-nakonstruktsiooni heliisolatsiooni näitajat mõjutavad näiteks: - karkassiruumi paksus - vahelduva kinnitusega karkass - puit- või teraskarkass - plaadi paksus ja kaal - plaadikihtide arv - mineraalvill - konstruktsiooni tihedus Laboratoorsetel mõõtmistel saadakse optimaalne isolatsioon (Rw) otse läbi seina, aga praktikas saadakse tavaliselt madalam väärtus (R'w), mis tuleneb järgmistest teguritest: 1. Seina heliisolatsioon Seina heliisolatsiooni all on mõeldud heli tungimist otse läbi kahe ruumi vahel oleva
Sisuliselt nad peavad isoleerima nii läbi õhu kui ka läbi teiste materjalide edasikanduvat heli. Tavaliselt mitmest eri poorsest või kiulisest materjalist kihid-mineraalvattmatid. Heli summutavad materjalid, paiknevad ruumi sisepindadel. Tavaliselt raskestipõlevad, dekoratiivsed plaadid. Akustiliste materjalide kasutamise eesmärgid:ruumi järelkaja vähendamine, mürataseme vähendamine-kasutatakse nii pindade katmist kui ka ripp-neeldureid, helipeegelduste vähendamine, heliisolatsiooni eesmärgil paigutatakse konstruktsioonidesse õhuvahega poorseid heliisolatsioonimaterjale, mis vähendavad erineva lainepikkusega helide resoneerumist konstruktsioonis-heliisoleerivad konstruktsioonid. 1.Soojaisolatsioonimaterjale jaotatakse päritolu järgi ? 2.Milleks kasutatakse hüdroisolatsioonimaterjale ? 3.Hüdroisolatsioonimaterjalid jagunevad ? 4.Akustilised materjalid jaotatakse ? 5.Akustiliste materjalide kasutamise eesmärgid ?
On sündimas hiidlinnastud. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse. Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni. Välisseinte ehituseks sobivad kõige rohkem betoon ja tellis. Ka kipsseinad ja teised kergkonstruktsioonid võivad anda vajaliku heliisolatsiooni, kui ehituses rakendatakse meetmeid heli kaudse ülekande vähendamiseks külgnevate konstruktsioonide kaudu. Suurema mürakindluse saavutamiseks on otstarbekas kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid (klaaspaketid ja eriliste tihenditega plastaknad). Mürataset korteris vähendavad tihedad mitmekordsete klaasidega aknad.
· 88 dB - 4 tundi · 91 dB - 2 tundi · 94 dB - 1 tund · 97 dB - 30 minutit · 100 dB - 15 minutit · 103 dB - 7 minutit Kuidas kaitsta ennast müra eest? Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni. Välisseinte ehituseks sobivad kõige rohkem betoon ja tellis. Ka kipsseinad ja teised kergkonstruktsioonid võivad anda vajaliku heliisolatsiooni, kui ehituses rakendatakse meetmeid heli kaudse ülekande vähendamiseks külgnevate konstruktsioonide kaudu. Suurema mürakindluse saavutamiseks on otstarbekas kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid (klaaspaketid ja eriliste tihenditega plastaknad). Mürataset korteris vähendavad tihedad mitmekordsete klaasidega aknad. Kui elamu asub intensiivse liiklusega tänava või raudtee ääres, tuleb magamis- ja lastetoad paigutada müraallika vastasküljele.
[8] 4.6 Mürasummutavad klaasid Müra on kasvava keskkonna probleem, ennekõike liiklusega tänavate ja raskeliiklusega teede ümbruses. Häiriv hääl tungib peaasjalikult klaasiosade ja ebatihedate ehitusosade vahelt läbi. Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes ise klaase või klaasidevahelisi kaugusi. Klaasi paksuse kasvatamisega klaasi kaal kasvab ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. See pädeb madalatest sagedustest kuni koinsidens sageduseni välja. Sellest ilmingust tuleb vastupidine olukord. Kuna paksem klaas on jäigem, koinsidens sagedus on madalam. Kui kasutada 4mm klaasist paksemaid klaase, peab võtma koinsidenssi arvesse. Klaaside omaduslik vibratsioon oleneb klaaside paksusest. Kui aknaklaasid on ühepaksused, siis nad vibreerivad samal sagedusel. Seda kutsutakse
laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WCd, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata. Puit ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on vaheseinte karkassi samm 600 mm.
Alljärgnevalt graafikult on näha, et seina välispinna suure temperatuuri kõikumise juures kõigub seina sisepinna temperatuur ainult ~2ºC võrra. 2.4 Poorsus ja pooride maht AEROC toodetes on tahket ainet umbes 20 %, 0,5 ... 2 mm makropoore umbes 50 % ja makropooride vahelises osas mikropoore umbes 30 %. 3. Heliisolatsioon Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud rahuldavad müratingimused ruumis vastavalt nende otstarbele. Heliisolatsiooni küsimused on väga olulised siis, kui küsimus puudutab paarismajade, ridamajade või korruselamute erinevate korterite vahelist isolatsiooni 3.1 Õhumüraisolatsioon Seina õhumüraisolatsioon sõltub peamiselt seina kaalust ehk selle paksusest ja materjali tihedusest. Ühekihiliste AEROC seinakonstruktsioonidega saavutatavad õhumüra isolatsiooni näitajad on toodud alljärgnevas tabelis. AEROC seina paksus Õhumüra isolatsioon
Purunedes karastatud klaasist tekkivad väikesed tükid ei ole ohtlikud, võrreldes. 18 Mürasummutav klaas Müra on kasvava keskkonna probleem, ennekõike liiklusega tänavate ja raskeliiklusega teede ümbruses. Häiriv hääl tungib peaasjalikult klaasiosade ja ebatihedate ehitusosade vahelt läbi. Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes ise klaase või klaasidevahelisi kaugusi. Klaasi paksuse kasvatamisega klaasi kaal kasvab ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. See pädeb madalatest sagedustest kuni koinsidens sageduseni välja. Sellest ilmingust tuleb vastupidine olukord. Kuna paksem klaas on jäigem, koinsidens sagedus on madalam
Audiomeetria Reili Liiver EG mag I 06.10.2011 Kasutatud allikad 1. South, T. Managing noise and vibration at work. Great Britain: Biddles Ltd, King's Lynn, Norfolk, 2004. - 278 lk. 2. Müürsepp, J., Siirde, T. Audiomeetria. Tallinn: Solvay Farmaceutica, 2010. - 144 lk. 2 Mis see on? [1] Audiomeetria on kuulmisvõime testimise protsess Audiomeetrid on vahendid, millega testitakse inimese kuulmislävi Uuritav ütleb iga testi sageduse, mille juures ta otsustab, et tegemist on kõige vaiksema heliga, mida ta on võimeline kuulma 3 Rahvusvahelised standardid, mis sisaldavad audiomeetria protsessi [1] IEC 60645, osa 1 kirjeldab audiomeetrite karakteristikuid, mida kasutatakse erinevat tüüpi kuulmistestides ISO 8253 sisaldab infot testimise keskkonna ja ...
Kuulikindlad klaasid jagunevad turvaklassidesse BR1-BR7 ja SG1-SG2, kuna tegemist on eriti suure raskusjõuga. [2] 15. Mürasummutavad klaasid Müra on häiriv nähtus, mis võib tungida klaasiosade ja ebatihedate ehitusosade vahelt läbi. Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes ise klaase või klaasidevahelisi kaugusi. Klaasi paksuse kasvatamisega kasvab klaasi kaal ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. Klaasidevaheline kaugus määratleb olemusliku resonantsi sageduse. Mida suurem vahekaugus, seda madalam resonantsi sagedus. Vahekauguse olemasolul 20mm on resonantsi sageduse vähenemine küllaltki marginaalne. Kasvatades vahekaugust võimalikult suuremaks on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne. [2] 16. Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus
Aurutõkkeid vertikaalseintes niisketes, märgades ja kuivades ruumides. AKUSTILISED MATERJALID Akustilisteks materjalideks nimetatakse materjale, mida kasutatakse ruumide akustiliste omaduste parandamiseks, müra isoleerimiseks või summutamiseks. Heli all mõistetakse laine kuju leviva elastse keskkond osakest võnkumist. - Ruumi järelkaja vähendamine - Mürataseme vähendamine- kasutatakse nii pindade katmist kui ka ripp- neeldureid, - Helipeegeldust vähendamine - Heliisolatsiooni eesmärgil paigutatakse konstruktsioonmaterjale, mis vähendavad erineva lainepikkusega helide resoneerumist konstruktsioonis – heliisoleerivad konstruktsioonid. Küsimused. 1. Kuidas jaotatakse soojaisolatsioone päritolu järgi? 2. Milleks kasutatakse hüdroisolatsiooni materjale? 3. Kuidas jaotatakse hüdroisolatsiooni materjale? 4. Kuidas jaotatakse akustilisi materjale? 5. Akustiliste materjalide eesmärk?
kui lamineerimisel kasutatakse ka karastatud klaasi. Vandalismikindlad klaasid jagunevad turvaklassidesse P6B P8B. Nad takistavad märkimisväärselt sissemurdmist, kui tegemist on plaanitud tegevusega. Kuulikindlad klaasid jagunevad turvaklassidesse BR1-BR7 ja SG1-SG2, kuna tegemist on eriti suure raskusjõuga. 9 Mürasummutavad klaasid Müra on häiriv nähtus, mis võib tungida klaasiosade ja ebatihedate ehitusosade vahelt läbi. Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes ise klaase või klaasidevahelisi kaugusi. Klaasi paksuse kasvatamisega kasvab klaasi kaal ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. Klaasidevaheline kaugus määratleb olemusliku resonantsi sageduse. Mida suurem vahekaugus, seda madalam resonantsi sagedus. Vahekauguse olemasolul 20mm on resonantsi sageduse vähenemine küllaltki marginaalne. Kasvatades vahekaugust
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
Kuulikindlad klaasid jagunevad turvaklassidesse BR1-BR7 ja SG1-SG2, kuna tegemist on eriti suure raskusjõuga. [8] 3.8. Mürasummutavad klaasid Müra on häiriv nähtus, mis võib tungida klaasiosade ja ebatihedate ehitusosade vahelt läbi. Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes ise klaase või klaasidevahelisi kaugusi. Klaasi paksuse kasvatamisega kasvab klaasi kaal ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. Klaasidevaheline kaugus määratleb olemusliku resonantsi sageduse. Mida suurem vahekaugus, seda madalam resonantsi sagedus. Vahekauguse olemasolul 20mm on resonantsi sageduse vähenemine küllaltki marginaalne. Kasvatades vahekaugust võimalikult suuremaks on heliisolatsiooni paranemine märkimisväärne. [8] 3.9. Dekoratiivklaasid Mustriliste dekoratiivklaaside ühele küljele on pressitud vastav ornament kuuma klaasi
· Müra normtase - mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel. · Müra taotlustase - normtase uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel ning ehitistes, samuti olemasoleva müraolukorra parandamisel. · Müra piirtase - suurim lubatud normtase olemasolevatel aladel ja ehitistes, kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. 55. Heliisolatsiooni näitajad (õhumüra isolatsiooni indeks, taandatud löögimürataseme indeks, järelkõlakestus). Õhumüra isolatsiooni indeks R'w - sellega hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (so ehitise sisepiirete heliisolatsiooni); mõõdetakse detsibellides (dB); kasutatakse tähistusi Rw ja R'w. Õhumüra isolatsiooni indeks R'tr, s, w - hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja
Viimaste aastate jooksul on inimesi ümbritsev müratase nii tööpaikades kui ka kodudes rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega kontorites ja korterites kõikidesse ruumidesse. Kui ettevõtte või elukoha asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni. Välisseinte ehituseks sobivad kõige rohkem betoon ja tellis. Ka kipsseinad ja teised kergkonstruktsioonid võivad anda vajaliku heliisolatsiooni, kui ehituses rakendatakse meetmeid heli kaudse ülekande vähendamiseks külgnevate konstruktsioonide kaudu. Suurema mürakindluse saavutamiseks on otstarbekas kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid (klaaspaketid ja eriliste tihenditega plastaknad). Mürataset vähendavad ka tihedad mitmekordsete klaasidega aknad
- seinte krohvimine on selleks kõige lihtsam moodus; - seinte vooderdamine plaatkattega (näit. kipsplaat) parandab samuti tunduvalt helipidavust; - mitmekihilised AEROC seinakonstruktsioonid: Mitmekihilised AEROC seinad Seinte krohvimine Mõlemalt poolt krohvitud seinte helipidavus paraneb 2 4 dB. See sõltub muidugi krohvi tüübist ja krohvikihi paksusest. Seinte vooderdamine Seinte helipidavuse paranemine vooderdamisega Kõik heliisolatsiooni nõudmistele vastavaid seinakonstruktsioone võib ehitada kasutades mitmekihilisi AEROC seinakonstruktsioone. Vastavad õhumüraisolatsiooni näitajad on toodud alljärgnevas tabelis: Seinakihtide paksused (mm)Rw (dB) d1 d2 d3 d4 d5 100 75 75 100 275 52 100 100 50 100 300 55 150 50 30 150 350 55 150 70 70 150 375 55 150 100 75 150 400 60
Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. [6] Joonis 2. Klaasi puhastus protsess [6] 2.4 Müra summutavad klaasid Heliisolatsiooni omadusi võib parandada muutes akendes ja fassaadi klaasides klaase või klaasidevahelisi kaugusi. [7] 2.4.1 Klaaside mõju heliisolatsioonile Klaasi paksuse kasvatamisega klaasi kaal kasvab ja heli võnked ei saa nii kergelt klaasi liikuma. Klaasi heliisolatsiooni arv kasvab umbes 6 dB kaalu kahekordistumisel. See pädeb madalatest sagedustest kuni koinsidens sageduseni välja. Sellest ilmingust tuleb vastupidine olukord. Kuna paksem klaas on jäigem, koinsidens sagedus on madalam. Kui kasutada 4mm klaasist paksemaid klaase, peab võtma koinsidenssi arvesse. Klaaside omaduslik vibratsioon oleneb klaaside paksusest. Kui aknaklaasid on ühepaksused, siis nad vibreerivad samal sagedusel. Seda kutsutakse
19ndal detsembril käisime klassiga Tallinna Arhitektuurimuuseumis, mis asub Rotermanni keskuse taga olevas vanas restaureeritud soolalao hoones. Muuseumis näitamiseks välja toodud eksemplarid kuulusid 20.-21. sajandi ajavahemikku, kuulsamad neist olid näiteks Lauluväljaku, Pärnu rannahoone, Pirita jahisadama, Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne ehitustehnoloogia olev...
foonides. Müra vähendamise kohta on olemas palju kirjandust, näiteks noise control tüüpi käsiraamatuid, andmebaase ja ajakirju, kust saab vajalikku infot. Müra vähendamine nõuab sageli suuri kulutusi. Müra mõju vähendamiseks on hulgaliselt mitmesuguseid teid. • Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. • Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. • Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. • Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. • Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. • Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli.
mis pidevalt genereerib vastandfaasis helisid. Vastandfaasis helid summutavad aktiivselt müra. Tulemuseks on salong, milles viibimine mõjub rahustavalt. Süsteemi kuulub kaks mikrofoni ja aktiivkõlar. Mikrofonid n-ö kuulatavad pidevalt sõiduki kabiinis kostvaid häirivaid helisid, mida analüüsitakse müra avastamiseks ja seejärel tekitab kõlar vastandfaasis heli, mis soovimatu müra summutab. 10. Passiivne mürakaitse Enamikul luksusautodel kasutatakse rasket heliisolatsiooni, kuid auto kaalu vähendamiseks on uue Legendi juures rakendatud kergekaalulise helisummutuse kontseptsiooni. Selleks et summutada helisid juba enne, kui need Legendi kabiini jõuavad, on heliisolatsiooni materjal paigaldatud esipaneeli taha, põrandasse, katusesse, esitiibadesse ja kapoti alla. Lisaks sellele on klaasipuhastid tuulemüra vähendamiseks peidetud ning külgaknad ja postid on auto küljega tasa. Viimane element Legendi
foonides. Müra vähendamise kohta on olemas palju kirjandust, näiteks noise control tüüpi käsiraamatuid, andmebaase ja ajakirju, kust saab vajalikku infot. Müra vähendamine nõuab sageli suuri kulutusi. Müra mõju vähendamiseks on hulgaliselt mitmesuguseid teid. · Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. · Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. · Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. · Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. · Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. · Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli.
Kui on vaja valada kaldpindadega konstruktsioone, on soovitav kasutada vahtbetooni mahumassiga >1500kg/m³. Madalate mahumasside puhul on segu peaaegu isetasanduv ja kõrgematel veidi jäigem, võimaldades anda pindadele vajalikku tasasust ja kaldeid. Vahtbetooni omadused ja eelised: · hea töödeldavus, kerge paigaldada · kergesti pumbatav üldkasutatavate betoonipumpadega · tulekindlam kui tavabetoon · paremate soojus- ja heliisolatsiooni omadustega kui tavabetoon · sarnaneb isetasanduvale betoonile · Võimalik om valada õhukesi katendeid (paksus al.1cm) Vahtbetooni kasutusalad: · Konstruktsioonides, kus on nõutud väike kaal: katuste tasanduskihid, põrandad. · Teedeehituses vanade kommunikatsioonitrasside (sidekanalid, torustikud jne.) täitmisel. · Tagasitäidetel teedeehitusel, trasside ehitamisel, sadamakaide, tugimüüride tagasitäidetel, kus on oluline püsivus ja kaal
valmistatakse tihedusklassiga 450 kg/m3 ja normaliseeritud survetugevusega fb=3,5 N/mm2. Vaheseinaplaatide kõrgus on 400 mm ja pikkus 600 mm. Plaate toodetakse nelja erineva laiusega (150 mm; 100 mm; 75 mm;). AEROC vaheseinaplaadid on ette nähtud hoonesiseste mittekandvate vaheseinte ehitamiseks nii kuivades kui ka niisketes ruumides . Mitmekihilised AEROC Element vaheseinad rahuldavad ka korterite vahelistele seintele esitatavaid heliisolatsiooni nõudeid. Valmis seinad on lihtsad viimistleda kohe plaatimis ja pahteldusvalmis. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 7 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 8 Väikeplokkidest vaheseinad Väikeplokkidest vaheseinad ehitatakse: * gaasbetoonist (Silbet, Aeroc) * keramsiitbetoonist (Fibo) Vaheseinad võib laduda Silbet'i väikeplokkidest (588x288x100 mm ja 600x380x100 mm) ning Aeroci 600x200x150 mm plokkidest.
summutussüsteem, mis pidevalt genereerib vastandfaasis helisid. Vastandfaasis helid summutavad aktiivselt müra. Tulemuseks on salong, milles viibimine mõjub rahustavalt. Süsteemi kuulub kaks mikrofoni ja aktiivkõlar. Mikrofonid n-ö kuulatavad pidevalt sõiduki kabiinis kostvaid häirivaid helisid, mida analüüsitakse müra avastamiseks ja seejärel tekitab kõlar vastandfaasis heli, mis soovimatu müra summutab. PASSIIVNE MÜRAKAITSE Enamikul luksusautodel kasutatakse rasket heliisolatsiooni, kuid auto kaalu vähendamiseks on uue Legendi juures rakendatud kergekaalulise helisummutuse kontseptsiooni. Selleks et summutada helisid juba enne, kui need Legendi kabiini jõuavad, on heliisolatsiooni materjal paigaldatud esipaneeli taha, põrandasse, katusesse, esitiibadesse ja kapoti alla. Lisaks sellele on klaasipuhastid tuulemüra vähendamiseks peidetud ning külgaknad ja postid on auto küljega tasa. Viimane element Legendi
Näiteks: Kaksikseina vahemik tuleks täita helineeldematerjaliga, mis hakkaks heliläbilaskvust kahandama. Valdav osa võnkeenergiast muutub poorses täidises hõõrdesoojuseks ja heli sumbub. Heli neelavad pehmed ja lahtiste pooridega materjalid nagu mitmesugused vahtplastid, vilt, tekstiilid, kummi ja mineraalvill, mis paigutatakse lae- või seinaplaatide taha. Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport), tuleb tugevdada müraallika poolsete välisseinte heliisolatsiooni. Otstarbekas on kasutada ka tugevdatud mürakaitseliste omadustega aknaid. 6. Majasiseselt leviva müra tõkestamine. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel. Ruumide konstruktsioonides võib kasutada spetsiaalseid heliisolatsioonimaterjale. Ehitusmaterjalidest sobivad müra summutamiseks kõige paremini avatud pooridega materjalid, näiteks kivivillaplaadid. Kui elamu keldris on müraallikad, peab keldrivahelagi olema mürapidav. Vahelagi peab tõkestama nii õhumüra
Plaate on kõige kergem lõigata villanoaga.Villanuga läheb vaeva nägematta villast läbi. Isolatsioonimaterjalid tuleb paigaldada nii, et need on tihedalt ümbritsevate konstruktsioonide ja üksteise vastas. Isolatsiooni paksus tuleb valida nii, et kogu isolatsioonivahe saab täis. Tänu elastsusele liibub Isover mineraalvill tihedalt vastu konstruktsioone ning taidab tühimikud, mis muidu jääks külma sillaks. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Klaasvill sulab juba 500- 600 kraadi juures. Klaasvillade hulgas olemas väga vähe levinud tulekindlam nn valge vill, mis talub kuumust kuni 750 kraadi. Valge vill on samas ka soojapidavama ja tolmavus on nullilähedane ning samuti nahaärrituse tekkimise võimalus villa käsitlemisel või kokkupuutumisel on praktiliselt olematu. Klaasvilla paigaldamisel on
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid pi...
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud ...
Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned. Müra võib ergutada tööle. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. Müra vältimine Isikukaitsevahendid. Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Seinte või lae katmine helineelavate poorsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle puudumisel tuleks tööruumist väljuda. Vibratsioon-tahke keha mehaaniline võnkumine
Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus – korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga. 12. Õhumüra leviku takistamine maastikul Küllalt sageli osutub eluruumide kaitsel välismüra vastu põhiliseks abinõuks välispiirete heliisolatsioon. Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad. Korraliku tihenduse puhul mõjutab elamutes kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi
Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga. 3 12. Õhumüra leviku takistamine maastikul Küllalt sageli osutub eluruumide kaitsel välismüra vastu põhiliseks abinõuks välispiirete heliisolatsioon. Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad
ta on kuni 15 korda oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab seda et puistevilla- auto võib objektile tuua kuni 200 m3 puistevilla korraga. Puistevillal on head soojustusomadused ning toode on mittepõlev. Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei ole kahjulik tervisele ning ei oma midagi ühist vanemale põlvkonnale tuntud klaasvatiga. Puistevill vastab ehitusmaterjalide saasteklassile M1. Hetkel parim turul saadaolevatest hingav puistesoojustusmaterjal. Klaasvill tagab nii soojus- kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Klaasvill on toorme osalt 100% keskkonnasäästlik Puistevilla paigaldamine toimub spetsiaalse puhuriga, Seade hakib villa lahti ja kohevaks ning suruõhu ja voolikuabil suunatakse vill soojustatavale pinnale mis 4 võimaldab villa transportida kuni 30 m kõrgusele ja 80 m kaugusele
• Klaaspakette on võimalik valida vastavalt sooja- ja helipidavuse- ning turvalisuse nõuetele. • Tihendid on lengil, raamil, klaastiliistul ning klaasi ja raamivahel. Tagades pidavuse tuulele, vihmale ja helile. • Puitakende alumine veenina on alumiiniumist, mis kaitseb akna alumist lengi vihmavee eest, tagades akna pikaealisuse. • Akende leng ja raam on valmistatud liimpuidust ning materjaliks on tislerikuiv mänd 8%. • Puit tagab hea heliisolatsiooni. • Liimpuit omab vähese mahumassi juures suuremat tugevust. • Tagab hea soojapidavuse. • Aknaprofiil kestab muutumatuna. • Puit hingab, see omadus tagab eluruumides niiskuse tasakaalu. • Materjali meeldiv naturaalne välimus. • Puit ei kogu staatilist elektrit, mistõttu akna profiil on tolmuvaba ega määrdu. 6 1.1.3 Puit-alumiiniumaknad
SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ehituses on aina rohkem hakatud vaatama tulevikku ning hakatud otsima kauakestvamaid materjale. Klaas on üks neist materjalidest ja tänapäeval on see ehituses väga laialdaselt levinud. Klaas on oma olemuselt küll üpriski lihtne ehitusmaterjal, kuid samas on ta keeruline paljude kasutusvõimaluste poolest. Tootmisprotsessi erinevates etappides saab klaasile anda mitmeid omadusi, mis omakorda tähendab projekteerijate ja ehitajate jaoks väljakutset valida õiges olukorras õige klaasitoode. Klaasi termiline töötlemine ning lamineerimine on kõige olulisemad klaasi struktuurseid omadusi ning välimust mõjutavad tootmise etapid. Erinevad klaasilahendused on samal ajal nii ainulaadsed ja silmailu pakkuvad kui ka praktilised ja kauakestvad. Käesolevad referaadis on käsitletud klaasi kui materjali omasuded, liigid ning kasutusalad. ...
keskendumisruumi pakub. Vajadusi, nagu ka võimalusi, jagub. [3] Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. Privaatsuse loomiseks sobivad mustrilised klaasid, matistatud klaasid, siiditrükitud klaasid ja dekoratiivsed laminaatklaasid. [3] 1.1.3 Heli-isolatsioon Ehitiste heliisolatsiooninõuded koos terminite ja määratlustega on ära toodud standardis EVS 842:2003. Heliisolatsiooni hindamist ja mõõtmist hoonetes ja hooneosadel käsitlevad standardid EVS- EN ISO 717-1 ja EVS-EN ISO 140. Rääkides õhumüra isolatsioonist, on oluline vahet teha suurustel RW' ja RW. Vastavalt standardile EVS 842:2003 iseloomustab suurus RW' heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide. Suurus RW , mis määratakse laboratooriumis teostatud mõõtmiste põhjal, ei arvesta aga heli kaudset ülekannet. Spektri
28 14 Kipsplaatseinte helipidavus R’w: 35… 35…40dB Normaalne vestlus kostab lä läbi R’w: 45… 45…50dB Normaalne vestlus ei kosta lä läbi R’w: 55… 55…60dB Valju kõne ei kosta lä läbi (korterite vahel) Kipsplaat Heliisolatsiooni Kar- Läbiv post mõjutavad Sik-sak Topelt Topelt kass karkass: karkassi mõõt, samm, 2+2 karkass: 1+1 2+2 3+3 2+2 3+3 materjal,Rwkarkassi R’w Rwtüü R’pw (topelt, tüüp Rw R’w Rw R’w Rw R’w Rw R’w sik- sik-sak, Standard sak,42 lä
täiendavaks töötlemiseks. Tootmisprotsessi iseärasusest tulenevalt on kivivilla kiud lühemad ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad, peenemad ja elastsemad. Mõlemaid hoiab koos sama sideaine. RÄBUVILLA saadakse metalltööstuse räbust ja Eestis peaaegu ei kasutata. Mineraalvilla põhiomadus, mis erineb ta teistest soojustus ja isoleerimismaterjalidest on selle mittepõlevus koos kõrge soojus- ja heliisolatsiooni omadustega. Kusjuures mineraalvilla soojusisolatsiooni materjalid omavad head püsivust temperatuures deformatsioonist, keemilist ja bioloogilist püsivust, head hügroskoopsed näitajad, ökoloogiline ja kergesti paigaldatav. Tuleohutuse nõuete järgi kuluvad mineraalvillad mittepõlevate materjalide hulka. Samuti nad efektiivselt takistavad tule levimist ja kasutatakse tulekaitse isolatsiooniga. Mineraalvillade soojusjuhtivus koosneb kolmest komponentidest: kiudude soojusjuhtivusest,
2 faas: uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega. 3 faas: uurimused laboris pisteliste proovide alusel. 4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 10. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul. Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha: - mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas;
2 faas: uurimistulemused objektil lihtsate mõõtmistega. 3 faas: uurimused laboris pisteliste proovide alusel. 4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 7. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 8. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul. Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha: - mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas;
Vastavalt Standardile on lubatud tavaklassiruumide vahel 55dB ja muusikaklassis 60dB. Ruume läbivad torustikud ei tohi seda näitajat halvendada - vajadusel tuleb arvestada vajalike tehniliste lahenduste ja mürasummutitega. Klassiruumide uste heliisolatsioon peab olema vähemalt 30dB tavaklassides ja 40dB muusikaklassis. Peab olema tagatud standardikohane ruumide järelkõlakestus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata spordisaalile, kus tuleb arvestada spetsiaalsete heliisolatsiooni ja akustiliste plaatidega. Ventilatsiooni müra klassiruumides ei tohi ületada soovitusliku piirtaset 32dB. Aknad Paigaldatud akende soojajuhtivustegur ei tohi ületada 1,4 W/m2K. Akende konstruktsioon peab tagama nõutud kaitse välismüra eest. Aknad peavad olema avatavad nende mugavaks pesemiseks, kusjuures ühes klassiruumis peab olema avatav vähemalt 1/3 akende pinnast. Akende avatavad osad peavad avanema nii kald- kui pöördsuunaliselt ja võimaldama "mikrotuulutust".
SEGAMÖRT, SAVIMÖRT, TSEMENTMÖRT. 23. Kuidas toimub krohvimine? 24. Millised omadused on olulised erinevatele krohvimörtidele? Vajalik plastsus ja vee pidavus, tugevus pole oluline. 25. Nimetada dekoratiivkrohve. Pesukrohv ehk terrasiitkrohv, killustik-, raid-, pritskrohv, pritsmarmor, stukk. 1.SISSEVISKE KIHT (nakkekiht) 2.PÕHIKIHT (kasutatakse jäigemat segu) 3.TASANDUSKIHT (peeneteraline, saavutada ühtlane ja sile pind). SOOJA- JA HELIISOLATSIOONI MATERJALID. 1. Kuidas jaotatakse materjalid kasutatava tooraine järgi? 2. Kuidas jaotatakse kasutusotstarbe järgi? 3. Kuidas jagatakse kuju järgi? 1.JÄIGAD või POOLJÄIGAD PLAADID 2. PAINDUVAD ISOLATSIOONI MATID 3. ISOLATSIOONI PLOKID 4.PUISTE MATERJALID 5.TOPPEMATERJALID ( topitakse palkseinu) 6.ISOLATSIOONI SEGUD. 4. Mille järgi jagatakse markidesse? Markidesse jagatakse MAHUMASSI JÄRGI 5. Millised on orgaanilised materjalid?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
