1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli määrata silikaatkivi tihedus, veeimavus, survetugevus ja paindetugevus. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendideks oli: Elektrooniline kaal täpsus 0,1 g; Joonlaud; Nihik; Hüdrauliline press. 4. KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 proovikeha, mis kaalutakse ja mõõdetakse tellise pikkus, laius ja kõrgus. Tiheduse määramise tulemused on toodud tabelis 4.1
Silikaattellis (puhasvuukseintes ja müürides, korstnapitsi välisvooderdus) Klombitud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) Lõhestatud silikaattellis (välisfassaad, müürid, postid) TSEMENT TELLISED Liiv, lubi ja tsement segatakse Valatakse vormidesse Lõigatakse õigesse mõõtu Autoklaavimise teel saavutab oma vastupidavuse TELLISTE FÜÜSIKALISED OMADUSED Survetugevus Veeimavus Külmakindlus Paisumine Soolade kristalliseerumine SURVETUGEVUS 3,5 - 140 N/mm² pehmemad fassaaditellised-ehitustellised Keskmine tellise survetugevus leitakse üksikute telliste purustamise teel Silikaattellisel 15 ja 25 N/mm2 VEEIMAVUS Veeimavus varieerub 1%- 35%-ni. Kui tellisel on kõrge veeimavus tase siis imendub vesi kiiremini tellistevahelistesse ühenduskohtadesse ja seega on sellist tellist on raskem töö
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 3 2020 Tehiskivi Rühm: EAEI31 Aron Lemets 192680 Tanel Juhendaja 21. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Tehiskividel määrata tihedus, veeimavus, surve- ja paindetugevus. 2. KATSETATUD MATERJALID Silikaattellis 3. KASUTATUD VAHENDID Kaal, täpsus 0,1g Joonlaud, täpsus 0,5mm Press 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha massi määramisel ei tohi viga üle 5 g ja mõõtmisel üle 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest
2.3 Betoontellised Betoontelliseid toodetakse samades mõõtmetes, mis savitelliseidki. Nad on üksteisega rohkem samasugust kuju, mõõtu ja värvi kui savitellised. Erinevate tootjate betoontellised erinevad oma väljanägemise poolest. 4 3 Telliste liigitus Telliseid võib liigitada nende kasutuse kohaselt, fassaadi- ja ehitustellised, kuid nad peavad olema valitud vastavalt vastupidavusele (tugevus, ilmastikukindlus, veeimavus jt.) Tavalised tellised- Need tellised on oma tekstuuri poolest tavalised ning neid kasutatakse kohtades, kus nad ei ole nähtavad. Fassaadi tellised- Fassaadis võib kasutada igasugust tellist, mis on piisavalt põletatud, et kanda normaalseid koormuseid. Tootjad pakuvad laia valikut värvi ja tekstuuri poolest. Ehitustellised- Need tellised on tehtud valitud savist ja ettevaatlikult põetatud, et lõplik tellis oleks väga kõva ja puhas ning kannab palju tugevamaid koormuseid kui teised
4. Kaaluda kuivatatud proovikeha Gk= [g] 5. Asetada proovikeha immutusvanni. 1/3 proovikehast on vees 24h 6. 24h möödudes valada vett juurde, et 2/3 proovikehast oleks vees, hoida 24h. 7. 48h möödudes valada vett juurde nii, et proovikeha pealispind jääb veest välja ja hoida 24h. 8. 72h möödudes proovikeha veest välja võtta ning vesi pealt ära pühkida. 9. Kaaluda märg proovikeha Gm= [g] 10. Leida proovikeha kaaluline veeimavus Bk = Gm- Gk/ Gk*100= % 11. Leida proovikeha mahuline veeimavus Bm = Gm- Gk/ V0*100= % 12. Leida kuiva materjali tihedus 0k = Gk/ V0 = [g/cm3] = [kg/m3] 13) Leida märja materjali tihedus 0m = Gm/ V0 = [g/cm3] = [kg/m3] Töö tulemuste vormistamine Materjali Proovi- Ruum- Kuivatatud Märg Kaaluline Mahuline Kuiv Märg nimetus keha ala proovikeha proovi- veeimavus veeimavus tihedus tihedus
Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks iseloomustamiseks arvutatakse veeimavus ka mahu järgi valemiga 3. Valem 2: Valem 3: wk veeimavus massi järgi [%] wv veeimavus mahu järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V kuiva proovikeha maht [cm3] v vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi poolikute proovikehadega nii, et murtud otspinnad
kuus nimipaksusega katsekeha (200x200)±1 mm. Määrati katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 3.1. Määrati kuivatatud katsekehade massid m 0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28 oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoiti vees 7 ööpäeva, siis võeti veest välja ja eemaldati niiske lapiga üleliigne vesi ning määrati kohe veega immutatud katsekehade mass. Veeimavus mahu järgi arvutati valemi (2) järgi. wk=(m28-m)/V*100 (2) wk veeimavus mahu järgi [%] m28 veega immutatud katsekeha mass [g] m proovikeha mass kuivatatult [g] V katsekeha ruumala [cm2] Toote partii veeimavus arvutati kui aritmeetiline keskmine kolme proovikeha katsetulemustest. Mõõtmistulemused esitati 0,1% täpsusega ja kanti tabelisse 4.3. 3
· reostab loodust 5 Täpsemalt plastmassidest Polüamiid Nimetus Kirjeldus Värv natural valge / must Tihedus 1,14 Veeimavus külastumisel vees 23°C, % 9 Lubatud töötemperatuur õhus, °C 40...70 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa 78 / Rockwelli kõvadus M 85 ERTALON 6 SA (PA 6) Läbilöögipinge, kV/mm 25
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata tehiskivi veeimavus ning survetugevus kuiva proovikeha ja vees immutatud proovikeha puhul. Saadud survetugevuste põhjal hinnata materjali pehmenemiskoefitsient. 2. Kasutatud materjalid Töös katsetati silikaattellist. Tellise mõõtmed olid ligikaudu 250 ×120 ×88 [mm]. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Hüdrauliline survepress – täpsus 0,1 kN Nihik – mõõtepiirkond 150mm, vähim skaala jaotis 0,2mm 4. Katsemetoodika 4.1 Tiheduse määramine
keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m ] 3 m mass [g] V maht [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass
TEHISKIVI KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata silikaatkivi tihedus ja veeimavus ning määrata surve- ja paindetugevus. 2. Katsetatud materjal Silikaattellis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Järgnevalt kuumutatakse autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. [1] 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 2g). 4. Töö käik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Määratakse proovikehade mass ja mõõtmed
keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass
m proovikeha mass [g] V proovikeha maht [mm3] Näide: a = 249 [mm] b = 118 [mm] c = 87 [mm] V= a * b * c =2556 [cm3] o= (4980/ 2556) * 1000= 1728 = 1948 [kg/m3] 3.2 Veeimavuse määramine Proovikehad nr. 1, 2, 3 paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikeha veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha veeimavus massi järg, kasutades valemit 2. Veeimavus määratakse ka mahu järgi, milleks kasutatakse valemit 3. Tulemused on toodud punktis 4.1 Valem 2: wk = (m1 m) / m * 100 wk proovikeha veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud proovikeha mass [g] m kuiva proovikeha mass [g] Näide: m = 4980 [g] m1 = 5524 [g] wk = (5524 4980) / 5524 * 100 = 11,47 [%] Valem 3: wv = (m1 m) / V * 100 wv proovikeha veeimavus mahu järgi [%]
keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha). Materjali veeimavus määrati proovikehade immutamise teel vees 2 nädala jooksul. Proovikehad asetati vette nii et vee tasapind oli üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoiti vees 2 nädalat, siis võeti veest välja ja eemaldati niiske lapiga üleliigne vesi ning määrati kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutati valemist (2). wk=(m1-m)/m*100 (2) wk veeimavus massi järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g]
..100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise normaalse betooni koostisosad on: · Sideaine, tavaliselt tsemendt · Peentäitematerjal · Jämetäitematerjal · Vesi · Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väga väike, siis ei saavutata head naket, sest tsemedipiim ei imendu kivide pinna sisse. Krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimisel: · Ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu · tulepüsivuse tõstmiseks · esteetilise välimuse andmiseks
m ρ= × 1000 V Kus: ρ0 – proovikeha tihedus (kg/m3); m – kuivatatud proovikeha mass (g); V – proovikeha maht (cm3). 4.2. Veeimavuse määramine. Katsetuseks võetakse kolm proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi (meil oli 7 päeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valem abil: m 1−m
keskmisega leitud mõõtmeid. Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi Valem 4.1.1 abil: m 0= 1000 Valem 4.1.1 V 0 proovikeha tihedus (kg/m3); m kuivatatud proovikeha mass (g); V proovikeha maht (cm3). 2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse kolm 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse Valem 4.2.2 abil: m1-m
Massiivsed tardkivimid A)Süvakivimid ehk INTRUSIIVSED: Maakoore all aeglaselt surve all jahtunud. Tihedad, suurekristalliline, suure survetugevusega, ilmasikukindlat NT GRANIIT (jäme, kesk ja peeneteraline) võib olla erinevat värvi lisaks punakaspruunike Graniitkivi ja tema põhilised koostisosad mineraalid päevakivi ehk põldmagu põhiline , vilk, kvarts , plagioklass KIVIM- on üksteisega tugevalt liitunud mineraalide kristalliseerunud kogum. Põhiomadused: Tihedus 2500-2700 veeimavus 0,5< , mõnel survetugevus tugevam teisel nõrgem jne, kõvadus 6 -7 B) Purskekivimid ehk EFUSIIVSED KIVIMID Tekkinud magma väljavoolamisel maapinna lõhedest Väiksema surve all. Jahtunud kiiremini. Poorsemad ja peeneteralisemad. Nt: Basalt Basaltkivim ja tema põhilised koostisosad-mineraalid , plagioklass, pürokseen, oliviin, amfibool PURDSED TARDKIVIMID Õhku purskunud laava kiirel jahtumisel tekkinud nõrgad, väljakujunemata struktuuriga kivimid
PA (Polüamiid) Polüamiid sobib kasutamiseks kohtades, kus on nõutud abrasiivkulumiskindlus. Põhilised tooted, mida polüamiidist valmistatakse, on hammasrattad, rullikud, tööstuslikud rattad, mehaanilised konstruktsioonid, pumba detailid ning liugurid. Omadused: Erikaal 1.14 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -40…+100 °C Veeimavus kuni 1,4% Hea kõvadus ning jäikus Kõrge vastupidavus löögile. Head libisemisomadused Vastupidav kemikaalidele ja lahustitele Suurepärased töötlemisomadused Värvus: Valge, must . POM (polüatsetaal) Polüatsetaal sobib eriti hästi nõudlikesse tingimustesse nagu toiduaine- ning tekstiilitööstus. Põhilised tooted, mida polüatsetaalist valmistatakse on puksid, istud, hammasrattad, kruvid. Omadused: Erikaal 1,4 g/cm3
katsekeha [(200*200)±1] mm. Määratakse katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 4.1. Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi [2] järgi. Toote partii veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine proovikehade katsetulemustest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,1% täpsusega. Tulemused on tabelis 5.2. 4.4. Paindetugevuse määramine Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud 6 nimipaksusega katsekeha. Enne proovikeha katsetamist määratakse tema mõõtmed vastavalt punkti 4.1. kirjelduse järgi
248,1 118,3 88,2 4996 2594,783066 1925 248 120 89 5 248 119 88 247 118 89 4970 2613,213556 1902 250 118 87,5 6 249,9 118 87,5 250 118 87,5 4894 2580,905833 1896 2. Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees 7 päeva jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 20 oC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoitakse vees 7 päeva, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 3.2: Tabel nr 4 - Veeima vuse määra mine Mass 7 Veeimavus
Killustiku näiva tiheduse leidmiseks kaalusime killustiku proove vees ja õhus. Killustiku näivtihedus leitakse valemiga 2. Tulemused on kantud tabelisse 2. Valem 2: 0K killustiku näivtihedus [kg/m3] m killustiku mass õhus [g] mv killustiku mass vees [g] v vedeliku tihedus [kg/m3] 4.3 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse killustik veest välja ning kaalutakse uuesti. Veeimavus määratakse valemiga 3. Tulemused on kantud tabelisse 3. Valem 3: Wk killustiku veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud killustiku mass [g] m killustiku mass õhus [g] 4.4 Killustiku tühiklikkuse määramine Killustiku tühiklikkus leitakse killustiku puistetiheduse ja näivtiheduse kaudu kasutades valemit 4. Tulemused on kantud tabelisse 4. Valem 4: pk killustiku tühiklikkus [%] 0pK killustiku puistetihedus [kg/m3] 0K killustiku näivtihedus [kg/m3] 4
2 249,7 117,3 85,7 2510,14 4862 1936,9 3 247,3 117,7 87,3 2541,01 4874 1918,1 1907 4 250,7 118,0 87,0 2573,69 4916 1910,1 5 248,0 118,2 87,0 2550,28 4866 1908,0 6 251,0 119,0 87,0 2598,60 4816 1853,3 Tabel 2. Katsetatud proovikehade veeimavus Prk nr Proovi Mass, Veeimavus, [%] keha [g] Massi Mahu järgi mõõtm järgi ed, [mm] a b h kuiv immut üksik keskm üksik keskm 4A - - - 2214 2441,2 10,26 19,6%
Vbr- proovikeha ruumala [cm3] 3.3 Veeimavuse määramine Veeimavus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999. Esmalt määrata kuue katsekeha mõõtmed ning kuivatatud katsekeha massid. Seejärel asetatakse katsekehad vette, mille temperatuur on 18-25ºC. Vette asetatakse nii, et alumine pind oleks 8-12mm allpool vee tasapinda. Pärast 28 ööpäeva võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse veega immutatud katsekehade mass. Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi 2 järgi. m1 -m0 W k = V * 100 (Valem 2) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] m28- proovikeha mass veega immutatult [g] V-katsekeha ruumala [cm3] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12089:1999. Esmalt määratakse proovikeha mõõtmed ning seejärel asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200mm
Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on tooraine(te)st mingi uue materjali tootmine või toodete valmistamine. Peenestamine: protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse vähendamine seadmete abil (jaotatakse purustamiseks tera läbimõõtude suhe i = 3...20 ja jahvatamiseks i = 500...1000). Kuivatamine: protsess, kus toimub vaba vee eemaldamine materjalist.
keskm b = (b1 + b2 + b3) / 3 = 119,00 [mm] keskm c = (c1 + c2 + c3) / 3 = 88,33 [mm] V= keksm a * keskm b * keskm c = 2620908,9 [mm3] o= (4830,2 / 2620908,9) * 1000000= 1843 [kg/m3] 1840 [kg/m3] 2.2 Veeimavuse määramine Proovikehad paigutatakse vette ning lastakse seal seista 7 päeva. Peale seitset päeva võetakse proovikehad veest välja ning kaalutakse ära. Arvutatakse proovikeha veeimavus massi järg, kasutades valemit 2. Veeimavus määratakse ka mahu järgi, milleks kasutatakse valemit 3. Lõpuks leitakse kõigi proovkehade veeimavuste aritmeetiline keskmine. Arvutused ja tulemused on kantud tabelisse 2. Valem 2: wk = (m1 m) / m * 100 wk proovikeha veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud proovikeha mass [g] m kuivatatud proovikeha mass [g] Näide: m = 2221,6 [g] m1 = 2470,8 [g] wk = (2470,8 2221,6) / 2221,6 * 100 = 11,22 [%] Valem 3: wv = (m1 m) / m * 100
Silindris muljutud killustik sõeluti kontrollsõelal avaga mm. Killustiku muljumiskindlus arvutati seosest (7). Dp=m1/M*100 (7) Dp muljumiskindlus [%] m1 kontrollsõela läbinud killustiku mass [g] M silindrisse puistatud killustiku mass [g] 4.7 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse killustik veest välja ning kaalutakse uuesti. Veeimavus määratakse valemiga 3. Tulemused on kantud tabelisse 3. Valem 3: Wk killustiku veeimavus massi järgi [%] m1 immutatud killustiku mass [g] m killustiku mass õhus [g] 5. Katse tulemused 5.1 Puistetihedus Valem 5.1 Tabel nr 1 Puistetiheduse määramine Katse Anuma Materjali mass Puistetihedus Keskmine 3 nr ruumala [cm ] anumas [g] [kg/m3] puistetihedus [kg/m3]
materjal). Tolerantsid: pikkus (a) ±3mm laius (b) =3 mm paksus (e) ±2mm Eestis toodetavad silikaatkivid omavad järgmisi mõõtmete mooduleid: · Pikkus 250, mm · Laius 60,120 mm · Paksuse 65. 88. mm Silikaatkivi üldised omadused · Hea mürapidavus. · Suur mehhaniline tugevus. · Sirgjoonelised pinnad j a stabiilsed mõõtmed. · Müüritöödeks sobiv veeimavus. · Tihedus 1850. ..1950 kg/m3, kärgtellistel keskm. 1450 kg m3 · Survetugevus klassid M250 (25MPa) ja M150 (15 MPa) · Veeimavus 10-15% · Külmakindlus - > 50 tsüklit · Soojusjuhtivus 0,7.. .0,8 W/mK kuival kivil. 1.0 W/mK niiskel (5%) kivil. · Tulekindlus - mittepõlev: klass A ehitusmaterjal; · Tulepüsivus - 1-kivi sein 120 min., poole kivi sein 60 min. · Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; pehmenemis tempera tuur ca 1100... 1200°C.
Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-eesti), hallikad savid (põhja-eesti). 8. Milline vahe on lubjakivil ja dolomiidil? Lubjakivi orgaaniline ühend. Dolomiit keemiline ühend. 9. Milline mineraal on liiva peamine koostisosa? KVARTSIIT ON LIIVA PEAMINE KOOSTISOSA. 10
(geeli-, adsorptsioonvesi, kristallide vaheline vesi ei liigu tavalisel temperatuuril) • Pooride jaotust suuruse järgi saab määrata mitmel meetodil, millest kaasajal levinumad: ▪ lämmastik – poromeetria ▪ elavhõbe – poromeetria veega küllastunud pooridest vee aurumisega. KUUMSIN 3 VEEIMAVUS • Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. • Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuivab materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb. • Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. 𝒈𝒊𝒎𝒎 − 𝒈𝒌𝒖𝒊𝒗 𝒈𝒊𝒎𝒎 − 𝒈𝒌𝒖𝒊𝒗
V – anuma maht [ m ¿ Valem nr.2 m kg ρ K= ∙1000 [ 3 ] m−m1 m kg ρK [ ] - killustiku terade tihedus m 3 m - proovi mass [g] m1 – katseproovi mass vees [ g ¿ m – katseproovi mass õhus [ g ¿ Valem nr.3 100 ∙(m1−m 4) Wk= m4 Wk – killustiku veeimavus [%] m1 – küllastunud pindkuiva täitematerjali mass õhus [g] m4 – kuiva täitematerjali mass õhus Valem nr.4 ρ0 k Pk = 1−( ρk ) ∙100 Pk - killustiku tühiklikkus [%] ρ0 k 3 – killustiku puistetihedus [kg/ m ] ρk 3 – killustiku terade tihedus [kg/ m ] Valem nr.5 m ai= i ∙ 100 m ai – osajääk [%] mi – jääk sõelal [g] m – kogu proovi mass [g]
Mördile esitavad nõuded:hea töödeldavus, veehoidvus, ei tohi kihistuda, hea nake aluspinnaga Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõestamiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Koostis:kaaluliselt sideaine suhtes, näit 1:4,5 või segamört 1:0,4:6 Jaotatakse:müürimördid,pinnakattemördid,värvilised dekoratiivmördid,eriotstarbelised mördid. Omadused:*müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus, *kui kivide veeimavus on suur siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess peatub,* kui aga kivide veeimavus on väike, siis ei saavutata head naket,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse Sise- ja väliskrohvid:krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimiselaitsmiseks : ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu, tulepüsivuse tõstmiseks, esteetilise välimuse andmiseks, tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda, erijuhtudel
KILLUSTIKU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata killustiku puistetihedus, killustiku terade tihedus ja veeimavus, terastikuline koostis. Lisaks plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjal Killustiku kasutatakse ehituses enamasti täitematerjalina betoonides, aluspõhjana teede ja hooneteehituses. Killustik on kivimist (enamasti lubjakivist) purustamise ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid
Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) G (g) jagatud Vo (cm3) · Miks antakse puisteainete mahumass vahemikuna? Sõltudes ka materjali paigaldusest · Mis on avatud poorid? Avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid · Mis on suletud poorid? Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid · Milliseid materjali omadusi põhjustab poorsus? Tugevust veeimavust soojusjuhtuvust külmakindlust · Mis on materjali veeimavus? Veeimavus-materjali võime imeda endasse vett,kui on otseses kontaktis veega · Kuidas võib materjali veeimavust mõõta? Kaaluline-mitu % kuiv materjal muutub raskemaks,kui on end vett täis imenud.Mahuline-mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust · Mis on hügroskoopsus? Millised materjalid on suure hügroskoopsusega? Hügroskoopsus-materjali omadus imeda endasse niiskust õhust, puitmaterjalid · Milliste materjalide puhul on oluline veetihedus
mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva(katse käigus olid 7 ööpäeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi: Valem 2. Wk = (( m28 m)/V)*100 [%] m7 - proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivalt [g] V- katsekeha ruumala [cm3] Toote partii veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine katsetatud proovikehade katsetulemusest. 4.4 Soojusisolatsioonmaterjalide paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskel. Paindetugevus arvutatakse valemi 3 järgi Valem 3. Rp = ( 3Fl )/( 2bh2 ) [ kPa ] Rp katsekeha paindetugevus [ kPa ] F purustav jõud [kgf] l tugiava [mm] h katsekeha paksus [mm] b katsekeha laius [mm]
mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva(katse käigus olid 7 ööpäeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28. Veeimavus mahu järgi: Valem 2. Wk = (( m28 m)/V)*100 [%] m7 - proovikeha mass veega immutatult [g] m proovikeha mass kuivalt [g] V- katsekeha ruumala [cm3] Toote partii veeimavus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine katsetatud proovikehade katsetulemusest. 4.4 Soojusisolatsioonmaterjalide paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm (katset sooritades oli 253 mm). Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskel. Paindetugevus arvutatakse valemi 3 järgi Valem 3. Rp = ( 3Fl )/( 2bh2 ) [ kPa ] Rp katsekeha paindetugevus [ kPa ] F purustav jõud [kgf] l tugiava [mm]
Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p 0 100(%) Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse veel tühiklikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-des kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused (tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne ). Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. G Gk G Gk Bm m 100(%) Bk m 100(%)
SAVITELLIS Ajalugu Savitellis on üks iidsemaid ehitusmaterjale Arvatavasti võeti kasutusele 5000 aastat tagasi Algselt kasutati aladel, kus loodusliku kivi kättesaadavus oli piiratud On kasutatud mitmete ajalooliste ehitiste ehitamiseks Hiina müür, Colosseum jne. Tänapäevani väga ulatuslikult kasutusel Savitellis Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad Tavaline tellisesavi sisaldab 5060% kvartsliiva ja tolmu Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet Toorsegu võib sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali Savi kuumutamisel toimuvad füüsikalis keemilised muutused kuni 100 oC juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 oC juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400...700 oC juures eraldub...
Võrumaa Kutsehariduskeskus FASSAADIPLAATIDE VÕRDLUS Juhendaja: Õpilane: Väimela 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Tempsi GRANITO fassaadiplaat..............................................................4 Tempsi COLORE fassaadiplaat.............................................................5,6 Kokkuvõte................................................................................................7 Sissejuhatus Selles referaadis võrdlen kahte erinevat fassaadiplaati, Tempsi GRANITO fassaadiplaati ja Tempsi COLORE fassaadiplaati. Materjal on võetud internetist. Tempsi GRANITO fassaadiplaat Tempsi GRANITO ehitusplaadid on valmistatud Tempsi BASE tsementlaastplaadist on kaetud erinevas fraktsioonis loodusliku kivipuruga. Põhivalikusse ...
8. ei tohi kihistuda 9. hea raske aluspinnaga · Lubimörtidel on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõstmiseks kasuatatakse õhkusisseviivaud lisandeid. Mördid jaotatakse · müürimördid · pinnakattemördid · värvilised dekotartiivmördid · eriotstarbelised mördid(näit. hürdrosisolatsioonimördid ,akustilised jne). Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müürtitse matrejalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur , siis imavad kivid endasse mördi leiduva vee ja kivinemiseprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väge väike ,siis ei saavutata head naked,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse. Sise-ja väliskrohvid. Krohve kasutatakse sise-ja väliskrohvimisel : · ehitisi välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu · tulepüsivuse tõstmiseks · esteetilise välimuse andmiseks
· Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C · Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks. Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi. Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%.Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid.Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm.Keraamilist massi põletatakse selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna
vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused ( tugevus, veeimavus, soojajuhtivus jne).
külmakindlus.külmakindluse tõstmiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Mördi koostis_ANTAKSE-kaaluliselt sideaine suhtes nt 1:4,5(sideaine:liiv)või -segamört 1:0,4:6(tsement,lubjataigen,liiv) Mürtide tähistus Soomes: KS 35/65/500-st lubi tsementmört,kus on 35 osa lupja Mörtide klassifikatsioonid *müürimördid *pinnakatemördid *värvilised mördid *eriotstarbelised mördid Mördi omadused *Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. *kui kivide veeimavus on suur,siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess peatub *kui aga kivide veeimavus on väga väike,siis ei saavuta head vahet,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse. Sise ja väliskrohvid *Krohve kasutatakse sise ja väliskrohvimisel: *ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu. *tulepüsivuse tõstmiseks *esteetilisi välimuse andmiseks *tasandamiseks selleks et järgnevalt viimistleda *erijuhtudel Krohvide liigid-ja jagunemine
Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis muudetakse glasuurimisega vettpidavaks. Kõrgkuumuses savi osalt sulab, saadavad paakunud killuga tooted peavad vett glasuurimatagi. Põletatud massile omase struktuuri ja värvuse põhjal Eristatakse poorseid ja paakunud tooteid. Sellisel juhul loetakse poorseks toodet, mille veeimavus on üle 5% ja paakunuks (tihedaks) toodet, mille veeimavus on alla 5%. Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid. Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm. Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal Ahjukahhel ahjude ja kaminate välisvooderdus Ehituskeraamika Kanalisatsioonitorud
· Mullbetoon 300-900 · Mullplast 15-200 · Puit (mänd,kuusk)400-600 · Vask 8900 · Vesi 1000 · Jää 900 Poorsus · Poorsus on pooride maht tahkes kehas. · Eristatakse kinnist ja lahtist poorsust ning poore jaotatakse nende suuruse järgi.selliste jaotuste põhjuseks on vee erinevad olekud pooride sees ja ka võimalus liikuda läbi materjali. · poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust,külmakindlust,tugevust. Veeimavus · veeimavus (W);on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. · Materjali niiskus on materjali kapillaarijõudude toimel ilmendunud vee hulk,sinna hulka ei loeta keemiliselt ühenditesse seaotud vett. · Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. · Materjal paisub,pehmeneb,mureneb,soojajuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus,tasakaaluniiskus · Omadust imada niiskust übritsevast (õhu-)keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks.
G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta, hinnatakse külmatsüklites. 6. Soojajuhtivus, mis/kuidas seda mõjutab -Materjali võime endast soojust läbi lasta
mass m = g/cm3 või kg/m3 Vn , Kus m aine mass, kg Vn poorideta struktuuriga materjali ruumala, m3 Veel ei eristata mahukaalu ja erikaalu. Näivtihedus ehk terade tihedus . Kasutatakse puistematerjalide, näit. betooni täitematerjalide puhul. Mahu arvestamisel jäetakse välja puistematerjali terade vahel olevad tühimikud. Terade sees olevad poorid arvutustes ei kajastu. Seega on tegemist siis terade tihedusega. 2.2 veeimavus, hügroskoopsus Veeimavus iseloomustab materjalide võimet imada kapillaarjõudude toimel vett, eelduseks vaba vee olemasolu. Kirjeldatakse materjali niiskuse abil. Materjali niiskus materjalis olev vee massi suhe kuiva materjali kaalu Gimm-Gkuiv w imm= , % Gkuiv Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele
> Poorsus sõltub materjali tihedusest nii näiteks graniidil on p < 1%, mullplastidel aga >90% > Poorsus mõjutab materjalide soojusjuhitavust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. > Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väiksem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. Pooride suurusest oleneb aga vee olek ja liikumine poorides, mis põhjustab materjali püsivuse omaduste muutumist. Veeimavus > Veeimavus (w); on kapilaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. > Mahuline veeimavus Bm=((GmGk)/V0) x100% > Kaaluline veeimavus Bk=((GmGk)/Gk) x100% Bm mahuline veeimavus Bk kaaluline veeimavus Gm materjali mass märjalt Gk materjali mass kuivalt V0 materjali ruumala koos pooridega > Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. > Materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojusjuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus
anumasse kuhjaga, tasandakse ja kaalutakse. Killustiku puistetiheduse arvutakse valemiga (1). m1−m ρOpK = (1) V ρ0pK – puistetihedus [kg/m3] m1 – killustiku ja anuma mass [kg] m –anuma mass [kg] V – anuma ruumala [m3] Katse tuleb sooritada kaks korda ning erinevus kahe tulemus vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Terade tihedus ja veeimavus Kaalutud killustiku koguse (mida valitakse vastavalt tera ülemisele mõõtmisele) pannakse silindrilisse anumasse. Seejärel valatakse anumasse vett kindlaksmääratud nivooni. Proovi mahu arvutakse Valemiga 2.1 ning terade tihedust Valemiga 2.2 m−m1 V br= ( 2 .1 ) ρv m - proovikeha mass õhus [g] m1 - proovikeha mass vedelikus [g] ρv - vedeliku tihedus [g/cm³] m ρok = ∗1000 ( 2 .2 ) V br
Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
